Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 13. mai 2022
Tsiviilasja number
2-20-14318
Tsiviilasi
OÜ Võsa ja Puu hagi OÜ ÖKOPESA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja OÜ ÖKOPESA vastuhagi OÜ Võsa ja Puu vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 18 113 eurot 79 senti Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ÖKOPESA apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
(kostja / vastuhagis hageja): nende Apellant OÜ ÖKOPESA (registrikood 11375499), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Triin Väljaots Vastustaja (hageja / vastuhagis kostja): OÜ Võsa ja Puu (registrikood 14897761), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Allan Valk
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ ÖKOPESA rahuldamata.
apellatsioonkaebus
2.Jätta Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus muutmata.
Määrata OÜ Võsa ja Puu menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus
eurot (käibemaksuta).
5.Mõista OÜ-lt ÖKOPESA OÜ Võsa ja Puu kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 660 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Võsa ja Puu (hageja) esitas 1. oktoobril 2020 hagi OÜ ÖKOPESA (kostja) vastu võlgnevuse 8037 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale elektriliinide alt võsa puhastamise teenust. Kostja tellis töid hagejale saadetud e-kirjaga, mille kohaselt pidi hageja tegema alltöövõtu korras kostjalt Viru RMT OÜ poolt tellitud töid VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel. Tellimuses olid kirjas tellija esindaja kontaktid ja soov, millisest objektist alates töödega alustada. Hageja alustas töödega vastavalt saadud juhistele ning töö valmimisel soovis tööd üle anda ja esitada arve. Kostja teatas hagejale alles 30. aprilli 2020. a e-kirjas, et töödes esineb puudusi. Kostja ega tööde tellija pole varem kordagi viidanud tööde ebakvaliteetsusele. Hageja ei nõustu puuduste esinemisega. Kuigi mõningad mitteolulised eksimused mahtude osas küll tekkisid, oli hageja neid korrigeerinud ning esitas arve vastavalt tegelikult tehtud töödele. VKG Elektrivõrgud OÜ poolt tellitud tööde mahud olid ebaõiged. Kokku lepiti töid 19,8 ha ulatuses, kuid hageja tegi tegelikult 25 ha. Hageja teavitas sellest korduvalt ka kostjat. Kostja teatas seepeale, et hageja tehku julgelt niipalju, kui on tellitud, kuid ei selgitanud välja, millest
erinevus tuleneb. Seetõttu tekkis olukord, kus liinid ei olnud lõpuni lõigatud ja tellija ei olnud sellega rahul. Puudus kokkulepe, et liinid tuleb algusest lõpuni puhtaks teha. Oli kokkulepe, et teha tuleb nii palju, kui algselt telliti. Osa töid jäi tegemata seetõttu, et tööde mahud osutusid arvatust suuremaks, kuid suurenenud mahu eest keegi maksta ei tahtnud. Hageja koostas 13. mail 2020 tehtud tööde eest arve nr 1019 summas 8037 eurot (koos käibemaksuga), mis on tasumata. Arve kajastab töid, mis hageja tegelikult tegi. Arve ei kajasta liine L-120-121 110 kV 1 ha, L-36 35 kV ka 1 ha. Nende eest ei ole hageja arvet esitanud. Kostja taganemisavaldus pole esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Samuti ei esine olulist lepingurikkumist, mis annaks aluse taganeda. Kostja vastuhagi on põhjendamatu. Kostja on esitanud hagi ka Viru RMT OÜ vastu, seega puudub vaidlus selle üle, et hageja poolt tehtud tööd olid nõuetekohased ja kuuluvad vastuvõtmisele ning tasumisele.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja ja Viru RMT OÜ sõlmisid 7. juunil 2019 töövõtulepingu võsalõikamiseks VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel. Tööde lõpptähtajaks oli 31. oktoober 2019. Kostja pöördus tööde tegemiseks hageja poole. Tööde sisuks oli võsa puhastamine elektriliinide alt. Hageja kohustus tegema raietöid, hankima tööde teostamiseks vajalikud maaomanike kooskõlastused, kinnitused teostatud tööde kohta, koostama plaanid tehtud tööde kohta. Hageja sai otse tellijalt ka täpsed juhised. Seega ei vasta tõele hageja väide, et hagejal ei tulnud puhastada liinide aluseid. Liinide mahu suurenemise tõttu lepiti tööde tellijaga kokku uues tööde tegemise graafikus, mille järgi pidid liinid olema valmis hiljemalt 8. detsembril 2019. Hageja ei teinud töid kokkulepitud tähtajaks, ei hankinud maaomanike kooskõlastusi ega kinnitusi, ei koostanud tähtaegselt tellijaga kokku lepitud plaane. Hageja ei olnud liine puhastanud, kohati olid puud kasvama jäetud ja kostjal tuli töö üle teha. Hageja väited, et talle ei ole teatatud tööde puudustest, ei vasta tõele. Hageja sai juba
16.jaanuaril 2020 teada, et tellija ei võta töid puuduste tõttu vastu. Lisaks selgitas tellija hagejale 31. jaanuaril 2020, et töös esinevad puudused. Hagejale anti korduvalt tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei suutnud puudusi kõrvaldada ning kostja pidi tööd ise ära tegema. Hageja kinnitas 12. veebruari 2020. a ja 26. veebruari 2020 e-kirjades tellijale, et osa töid on tegemata. 15. aprillil 2020 töid kontrollides selgus, et need ei ole lõpetatud. Ka
10.juulil 2020 keeldus veel tellija tööde vastuvõtmisest, sest hageja ei olnud esitanud tellijale ühegi maaomaniku kooskõlastust. Tellija võttis tööd vastu alles 20. oktoobril 2020. Hageja tehtud tööde vastuvõtmiseks puudus alus ja kostja ei ole töid vastu võtnud, mistõttu ei ole nõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal ei ole õigust esitada arvet. Hageja väide, et tööde tellija on kostjale tööde eest tasunud, ei vasta tõele. Viru RMT OÜ
2.novembril 2020 kostjale saadetud kirjas on välja toodud, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud, kuid kostja ei ole Viru RMT OÜ-le seni arvet esitanud.
3.Kostja esitas hageja vastu vastuhagi 9330 euro 36 sendi ning viivise väljamõistmiseks. Kuna hageja töid ei teinud, sai kostja 9330 euro 36 sendi leppetrahvi nõude tellija poolt, mis on suurem, kui hageja nõue. Samuti tuli kostjal teha täiendavaid kulutusi tööde tegemiseks. Hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik oleks pidanud ette nägema, et tema kohustuse rikkumine võib kaasa tuua vastutuse.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 10. detsembri 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 8037 eurot ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud
kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3098 eurot (käibemaksuta), mõistis nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja lõikama võsa VKG Elektrivõrgud OÜ elektriliinide kaitsevööndis (tl 3–4). Pooled leppisid kokku konkreetsed elektriliinid, kus töid tehakse ning liinide konkreetsed töömahud, kokku on lepitud võsa lõikamine 19,8 hektaril (tl 4). Kirjalik kokkulepe poolte vahel tööde alustamise ja lõpetamise aja kohta puudub. Hageja alustas töödega oktoobris 2019 ning lõpetas märtsis 2020. Dokumentidest ei nähtu, kellele pidi tehtud tööd üle antama, kes pidi tööd üle vaatama, kuidas pidi toimuma tööde nõuetekohasuse kontroll. Hageja esitas 13. mail 2020 kostjale tehtud tööde eest arve nr 1019 summas 8037 eurot (koos käibemaksuga), mida kostja ei ole käesoleva ajani tasunud (tl 6). VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi lähtuma konkreetsete elektriliinide nimekirjast ning lõikama võsa kõikide lepingus toodud liinide alt niipalju kui võsa tegelikkuses oli või tuli hagejal lähtuda töövõtulepingu mahust 19,8 ha. Hageja on tõlgendanud lepingut selliselt, et ta pidi täitma kokkulepitud mahtu. Sellele viitab ka poolte esitatud kirjavahetus vaidlusaluste tööde tegemise ajal. Kostja ei suutnud asjas tõendada, et pooled oleksid tööde tegemise ajal sõlminud lisakokkuleppeid, mille kohaselt pidi hageja täitma lepingut suuremas mahus kui dokumendis „Võsa plaan 2019“ toodud 19,8 ha. Seega tekkis hagejal lepingust kohustus lõigata võsa kokkulepitud mahus 19,8 ha. Teistsugune seisukoht, st üksnes liinide loetelust lähtumine tähendaks, et hagejal poleks lepingu sõlmimisel võimalik hinnata eesseisvat tööde mahtu ning vajaminevaid ressursse. On loogiline, et lepingus, mille sisuks on võsa lõikamine, näidatakse ära, millise pindala pealt tuleb võsa maha võtta. Hageja on maakohtu hinnangul piisavalt tõendanud, et on täitnud lepingu mahu vähemalt kokkulepitud pindala 19,8 ha osas (tl 37–65). Kostja pole esitanud plaanidel märgitud hageja teostatud tööde osas vastuväiteid, ka pole kostja esitanud vastuväidet, mille kohaselt hageja tegelikkuses ei lõiganud võsa 19,8 ha mahus. Kostja on oma vastuväidetes ning vastuhagis tuginenud kostja ning Viru RMT OÜ vahel
7.juunil 2019 sõlmitud töövõtulepingule nr 67-19, millega kostja kohustus lõikama võsa VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel (tl 73, p 2.1). Hageja on alltöövõtjana teinud neid töid, mida Viru RMT OÜ tellis kostjalt. Maakohus ei nõustu kostja väitega, et kostja ja Viru RMT OÜ vahel sõlmitud leping ning sellest tulenevad kohustused kehtivad ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu osas. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku, et kostja ja Viru RMT OÜ lepingust tuleneks hagejale kohustusi, sh tööde lõpetamise ja üleandmise tähtaja osas. Hagejale esitatud VKG Elektrivõrgu OÜ juhend „Nõuded võsa lõikamisele õhuliini kaitsevööndis“ ei asenda pooltevahelist kokkulepet lõigatava võsa mahu osas. Esitatud tõendite kohaselt ei ole hagejale vaidlusaluste tööde tegemise ajal olnud selge, milliseid konkreetseid etteheiteid talle tehakse ning milliseid puudusi ta kõrvaldama peaks ning ta on sellest ka teatanud (hageja 20. jaanuari 2020. a e-kiri, tl 20 pöördel; 12. veebruari 2020. a kiri, tl 24 pöördel). Kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja ise või kostja enda lepingupartner Viru RMT OÜ oleks hagejat teavitanud konkreetsest puudusest (VÕS § 644 lg 1), samuti täpselt kirjeldanud puudusi VÕS § 644 lg 2 mõttes. Kui hageja oleks saanud sellist konkreetset teavet, oleks hageja saanud asuda puudusi kõrvaldama. Esitatud e-kirjadest ei selgu ka konkreetselt, milles väidetavad puudused seisnevad. Tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3,
kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja on kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hagejale on tehtud etteheiteid, et ta ei ole liinide aluseid täielikult puhastanud. Maakohus nõustus hagejaga, et hagejalt ei saanud oodata kõigi liinialuste täielikku puhastamist olukorras, kus vastavalt tellimusele tehtud töömahu eest on veel tasumata. Hagejal puudus kindlus, et töödega jätkamise korral talle tööde eest ka tasutakse, seda vaatamata 31. jaanuari 2020. a e-kirjas avaldatud nõusolekule tasuda ka tellitud mahtusid ületavate mahtude eest, kui need tööd on lõpuni teostatud ja dokumenteeritud. Hageja on avaldanud, et tal puudusid vahendid tööde jätkamiseks. Üksnes asjaolu, et osa liinialustest jäi hageja poolt võsast puhastamata ja kostja pidi selle töö ise tegema, ei kinnita töö lepingule mittevastavust. Hageja on tunnistanud, et kahe liini osas jäid tööd tegemata, kuid pole vaidlust, et nende tööde eest ei ole hageja arvet esitanud. Hageja nõuab tasu vaid tegelikult tehtud tööde eest. Hagejale on ette heidetud ka seda, et ta ei ole enne tööde tegemist võtnud maaomanikelt kirjalikke kooskõlastusi tööde teostamiseks, mistõttu muu hulgas jäid tööd vastu võtmata. Hageja selgitas 24. novembri 2021. a kohtuistungil, et ei saanud omanike kontakte tellijalt (kostja lepingupartnerilt Viru RMT OÜ-lt), kuivõrd tellija sõnul oli tegemist salastatud infoga. Vastuväited hageja sellisele väitele esitatud ei ole. Seega pidas maakohus usutavaks, et hageja ei saanud piisava informatsiooni puudumise tõttu vastavaid kooskõlastusi võtta. Hageja ja kostja lepingudokumentides puuduvad igasugused tähtajad. Olukorras, kus kostja ja Viru RMT OÜ vahelise lepingu kohaselt pidid tööd olema tehtud ja Viru RMT OÜ-le üle antud hiljemalt 31. oktoobriks 2019 (tl 73 pöördel, p 4.1), pidi kostjale olema selge, et sellise lühikese aja jooksul ei ole hagejal võimalik kokkulepitud võsakogust lõigata. Tegemist on kostjapoolse lepingurikkumisega Viru RMT OÜ lepingu alusel, mis ei laiene hagejale. Ka pole kostja tõendanud, et hagejale oleks laienenud kostja kohustus järgida kostja ja Viru RMT OÜ vahel kokku lepitud täiendavat tööde teostamise graafikut. Kostja pole tõendanud, et hageja tehtud töödel oleksid esinenud selliseid puudusi, mis annaksid aluse keelduda tööde vastuvõtmisest ning et hagejale oleks konkreetsetest puudustest piisava täpsusastmega teatatud. Olukorras, kus hagejalt on tellitud töid väiksemas mahus, kui tegelikult vaja olnuks, ei saa tugineda tööde mittevastavusele seetõttu, et hageja ei teinud töid täielikult ja tegelikult vajalikus ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja töid tegi. Osa võsast jäi lõikamata, kuid seda mitte hagejast tulenevatel asjaoludel. Sellises olukorras tööde vastuvõtmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Hageja tehtud tööd tuleb lugeda valminuks ning kostja pidi tööd vastu võtma. Hageja tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks. Kostja on esitanud kohtumenetluse ajal 3. detsembri 2020. a menetlusdokumendis lepingust taganemise avalduse (tl 16 pöördel). Maakohus leidis, et kostjal puudub alus taganemisavalduse tegemiseks. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et esineks oluline lepingurikkumine. Ka pole kostja taganemisavaldust esitanud mõistliku tähtaja jooksul, kuivõrd on taganemisavalduse esitanud ligikaudu aasta pärast seda, kui poolte vahel tööde vastuvõtmise ja tasumise osas erimeelsused tekkisid. Arvestades pooltevahelise lepingu olemust ja eesmärki, ei ole sedavõrd pikk aeg enam mõistlik aeg lepingust taganemiseks. Kostja tugineb vastuhagis asjaolule, et on hageja lepingurikkumise tõttu pidanud tasuma tellijale Viru RMT OÜ-le leppetrahvi tööde mittekohase täitmise eest. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul
põhjusel hüvitamisele. Kuna hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud, ei saa kostjal olla ka hageja vastu lepingurikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja täitis töövõtulepingu ning andis tööd kostjale üle. Hageja jättis enda lepingujärgsed kohustused kostja ees vaatamata korduvatele hoiatustele täitmata, mistõttu tuli kostjal need tööd ise teha. Seejuures teostati tööd niivõrd suure hilinemisega, et tellija esitas kostjale leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse, mis ületas hageja tasunõuet. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele hageja kohustuste kohta tööde tegemisel. Kohus on lähtunud ebaõigest eeldusest, et pooled ei leppinud kokku tööde teostamise ajas, et hageja kohustus tööde teostamisel piirdub kokkulepitud liinidel teatud mahu ära lõikamisega, mitte aga liinide puhastamisega ning et pooled ei leppinud kokku selles, kellele pidi hageja tööd üle andma ning kuidas pidi toimuma tööde nõuetekohasuse kontroll. Tööde esialgseks lõpptähtajaks oli kostja ja Viru RMT OÜ (VKG tütarfirma, tellija) sõlmitud riigihankelepingu järgi 31. oktoober 2019. a. Kuigi see ei nähtu hagejale edastatud tellimusest, ei saa sellest järeldada, et poolte vahel puudus kokkulepe tööde tegemise tähtaja osas. Kostja andis sellest hagejale telefoni teel teada. 28. oktoobril 2019 leppis kostja tellijaga kokku uues tööde graafikus, mille järgi pidid liinid olema valmis 8. novembrist – 8. detsembrini 2019 ning selle kohta edastas kostja 28. oktoobril 2019 hagejale e-kirja (tl 89). Hagejale uus tähtaeg sobis ja ta sellele vastu ei vaielnud, jätkates tööde tegemist. Seega olid pooled hiljemalt 28. oktoobril 2019 omavahel kokku leppinud tööde tähtajas, esimese liini üleandmise tähtaeg oli 10. november ja viimase liini üleandmise tähtaeg oli 8. detsember 2019. Ka hageja ise väitis poolte kirjavahetuses, et ta tegi töid juba detsembris 2019 (tl 90 pöördel). Maakohus tuvastas hageja väidete põhjal, et hageja tegi tööd alles märtsis 2020, seega rikkus hageja kokkulepitud tähtaega vähemalt kolme kuu võrra. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele ka tööde sisu osas. Tööde sisuks oli võsa puhastamise teenus elektriliinide alt, mis ei saa toimuda selliselt, et töövõtja niidab võsa ainult osaliselt. Hageja kohustus alltöövõtjana tegema kostja eest võsaraietööd, hankima vajalikud maaomanike kooskõlastused ja kinnitused tehtud tööde kohta, samuti koostama tellijale plaanid tehtud tööde kohta. Hagejale esitati ka tellija tööde tegemise juhend ja „Lähteülesanne“, millest nähtus nii liinidel teostatava töö ulatus kui ka see, et trass tuli puhastada metsani, kraavidest põllu- ja heinamaadelt teedelt ja mastide ümbrusest tuli võsa ära koristada 3 m ulatuses ning et kändude kõrgus võis olla maksimaalselt 15 cm (tl 77 pöördel). Võsa puhastamise mõistele oli antud väga konkreetne sisu. Kostja edastas hagejale tellija kontaktid ja hageja võttis tellijaga ühendust ning sai temalt juhised. Seega pidi hageja võsa elektriliinide alt puhastama, mitte üksnes täitma liinide juurde märgitud eelduslikku mahtu. Hagejat oli korduvalt teavitatud tööl lasuvatest puudustest ja antud ka tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejale ei olnud selge, milliseid etteheiteid talle tehakse ning milliseid puudusi ta kõrvaldama peab. Maakohus on jätnud arvestamata ja hindamata tõendid, kus tellija ütleb pooltele selgelt, et hageja poolt väidetavalt üle antud tööd ei ole tehtud nõuetekohaselt (tl 83, 89, 101). Etteheited hagejale seisnesid nii selles, et liinid, millel hageja väidetavalt võsa lõikas ja mille eest raha küsis, olid tegelikkuses tegemata või tehtud poolikult, puuduliku dokumentatsiooniga, kui ka selles, et tööde tegemine venis pea aasta jagu. Hageja ise kinnitas 26. veebruari 2020 e-kirjas, et tegemata on liinid L-120-121 Kv
(1 ha) ja L-36 35 Kv (1 ha) (tl 86). Ka 12. veebruari 2020 e-kirjas tunnistab hageja, et liin 6768 ei ole lõpuni koristatud (tl 87 pöördel). Hageja rikkus enda lepingulisi kohustusi, kuivõrd töid ei ole tehtud täies mahus ja akteerimiseks on esitatud ebaõiged mahud. Hageja töövõtulepingust tulenevaks kohustuseks oli ka maaomanikelt nõusolekute küsimine. Asjaolu, et hageja kohustust ei täitnud, nähtub tellija 10. juuli 2020 e-kirjast (tl 80), milles tellija selgitab, et ühegi maaomaniku kooskõlastust tellijale selleks hetkeks esitatud ei ole. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele nii hagi, kui ka vastuhagi osas tulenevalt sellest, et kohus, jättes tõendeid hindamata, ei ole tuvastanud hageja lepingurikkumist.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Puudub vaidlus selle üle, et pooled leppisid kokku konkreetsete tööde tegemises hageja poolt (s.o võsa puhastamise teenuses elektriliinide alt) ja konkreetses tööde mahus (s.o. 19,8 ha). Konkreetsetes tähtaegades (s.t millal hageja pidi töid lõpetama) kokku ei lepitud, sellist dokumenti ja/või muud seda kinnitavat tõendit ei ole kostja kohtule esitanud. Kuigi mõned mitteolulised eksimused mahtude esitamisel tekkisid, korrigeeris hageja esitatud tööde mahtusid vastavalt tegelikkusele ning esitas arve vaid reaalselt teostatud tööde eest. Kostja väide, et vaatamata tööde plaanile, kus olid välja toodud eraldi mahud iga liini kohta, pidi hageja ära puhastama kogu liinialuse, ei vasta tegelikkusele. Selline väide ei ole ka eluliselt usutav, sest 19,8 ha asemel teha ära umbes 36 ha omade kuludega poleks mitte ükski isik olnud nõus. Tegelikkuses (kohtule esitatud plaanide kohaselt) tegi hageja niigi rohkem mahtu, kui kokku lepitud, aga maksta ei tahtnud selle eest keegi. Poolte vahel pole kunagi olnud sellist kokkulepet, et liinid tuleb algusest lõpuni puhtaks teha, vaid oli kokkulepe, et tehakse nii palju, kui algselt mahu poolest tellitud oli. Pretensioonid hageja poolt teostatud tööde osas on alusetud. Kostja on esitanud hagi peatellija (Viru RMT OÜ) vastu, kes määras kostjale leppetrahvi. Puudub vaidlus selle üle, et hageja tehtud tööd olid nõuetekohased ja et need kuuluvad kostja poolt vastuvõtmisele ja tasumisele. Probleemid tekkisid sellest, et peatellija poolt kostjalt tellitud tööde mahud olid ebaõiged, millest hageja teavitas kostjat mitmel korral, kuid kostja ei võtnud selles osas midagi ette (ei seisnud enda ja sellest tulenevalt ka hageja huvide eest). Kostja väide, et hagejal oli kohustus suhelda otse tellijaga, on ebaõige. Hageja suhtles tellijaga mingil määral sunnitult, sest kostja seda jooksvalt ei teinud ning selleks, et mingeidki töid jätkata, tegi seda hageja võimaluse piires, kuid see ei olnud tema kohustus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki.
8.Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu VÕS § 635 alusel. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kahju hüvitamist, mis hagejal tekkis seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega.
Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja lõikama võsa VKG Elektrivõrgud OÜ elektriliinide kaitsevööndis. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet tööde alustamise ja lõpetamise aja kohta. Maakohus leidis, et hageja alustas töid oktoobris 2019 ning lõpetas märtsis 2020. Kostja ei ole seda apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et kostja ei ole kehtivalt töövõtulepingust taganenud. Maakohus luges tuvastatuks, et pooled leppisid kokku konkreetsed elektriliinid, kus töid tehakse ning liinide konkreetsed töömahud, milleks oli võsa lõikamine 19,8 hektaril. Maakohus hindas hageja esitatud töö plaane (Võsa plaan 2019). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka tuginenud sellele, et pooled oleksid teisiti kokku leppinud ega toonud välja, missuguses mahus oleks hageja tegelikult pidanud võsa lõikama. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja ülesandeks oli võsa puhastamine elektriliinide alt vastavalt kostja tellija tööde teostamise juhendile. Nimetatu ei tähenda aga seda, et kui kostja teeb hagejale ülesandeks puhastada elektriliinide alune võsast konkreetses mahus, siis tuleb töövõtjal täita ka kostja ja tema tellija vahelist lepingut (mille pooleks hageja ei olnud) täiendavalt mahus, mis ületab hageja enda lepingujärgseid kohustusi. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et tema ja tellija vaheline leping laieneks hagejale. Kostja tellija kinnitus kostjale, et ta on valmis tasuma mahtude eest, mis ületavad hanke mahtu (tl 83), ei tähenda, et kostja ja hageja oleksid kokku leppinud töö mahtude muutumises.
9.Hageja väitel keeldus kostja tehtud tööde vastuvõtmisest vaatamata sellele, et hageja oli kõik kostja poolt toodud puudused kõrvaldanud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11). Hageja tõendas tehtud töid plaanidega (tl 37jj). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud lepivad suuliselt kokku kõikides lepingutingimustes (mh nii tasus, tähtajas ja hinnas), on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kostja pidi tooma välja konkreetse VÕS 641 lg-s sätestatud tööde lepingutingimustele mittevastavuse aluse ning selgelt esile tooma selle, mis hageja tehtud tööde puhul ei vasta lepingutingimustele. Kostja pidi tõendama, et ta on teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest ning samuti tõendama, et ta on piisavalt täpselt kirjeldanud lepingule mittevastavust (VÕS § 644 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta oleks hagejat majandustegevuses eeldatava täpsusega informeerinud töös esinevatest puudustest. Ka kostja esindaja 30. aprilli 2020. a kirjast vastuseks hageja tasunõudele ei selgu ühtegi konkreetset etteheidet (kostja esindaja väitel on „sitt seis“). Kostja viitab apellatsioonkaebuses hagejale kui professionaalile, kes oleks pidanud aru saama, mida talle ette heidetakse (apellatsioonkaebuse p 19) ja leiab, et hageja pidi ilma hoiatuseta teadma, millised on lepingurikkumise tagajärjed. Kostja nimetatud väide ei ole õiguslikult põhjendatud. Kostja on esitanud hageja pöördumise eelduslikult kostja lepingupartneri esindaja poole (tl-d 20 pöördel, 23jj), mille kohaselt soovis hageja selgitust sellele, missugused on konkreetsed etteheited tema poolt tehtud töödele. Hageja on soovinud, et tellija tegeleks tööde vastuvõtmisega. Tellija etteheited, mis on saadetud vastuseks hagejale, puudutavad tööde mahtu. Ringkonnakohus jääb tööde mahuga seonduvas osas otsuse p-s 8 väljendatud seisukoha juurde. Kostja lepingupartneri poolt tehtud etteheited, mis puudutavad tehtud tööde mahtu, ei ole automaatselt seotud hageja ja kostja vahelise lepingu täitmisega.
Kostja ja tema lepingupartneri vaheline kirjavahetus (tl 27jj) ei tõenda hageja töös esinenud puudusi. Maakohtu istungil (tl 141) viitas kostja esindaja puudustena töödes maaomanike teavitamata jätmist ning nendelt nõusoleku võtmata jätmist. Nimetatu ei tõenda aga kuidagi hageja poolt tehtud tööde kvaliteeti ning kostja ei ole selgitanud, kuidas mõjutab maaomanike nõusoleku puudumine hageja tasunõuet.
10.Maakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et ta ei andnud hagejale tööde tegemise kohta juhiseid. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja etteheited on seotud lepinguliste tööde mahuga ning kostja ei ole suutnud asjas tõendada, et pooled oleksid tööde tegemise ajal sõlminud lisakokkuleppeid, mille kohaselt pidi hageja täitma lepingut suuremas mahus kui töö plaanis ettenähtud. Ka apellatsioonkaebuses viitab kostja sellele, et tööd olid tegemata või tehtud poolikult, mis omakorda on seotud tööde mahuga. Kostja ei ole aga selgelt ja üheselt arusaadavalt esile toonud, kui suures mahus (ja kas see hõlmas kokkulepitud 19,8 hektarit) tööd tegemata olid.
11.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad hageja ja kostja vahelise lepingu täitmise tähtaega, ei ole põhjendatud. Tellija ja kostja vahelised kokkulepped ei puuduta hagejat. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ja kostja lepingupartneri vahelistest suhetest tekiksid kohustused hagejale, seda ka lepingu tähtaega puudutavas osas. Apellatsioonkaebuse viide kostja kokkuleppele tellijaga täiendavate tähtaegade osas ning sellest hageja teavitamine, ei tähenda automaatselt, et need tähtajad oleksid ka hageja suhtes siduvaks muutund (tl 89). Kostja on kirjutanud hagejale, et: „Saatsin Benderile kirja sellise graafikuga“ ning lisanud kuupäevad. Kirjast ei tulene, et ka hageja kohustus sellest graafikust kinni pidama.
12.Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustanud temalt väljamõistetud summa kujunemist (lepingu kokkulepitud tasu suurust). Maakohus on õigesti jätnud vastuhagi rahuldamata. Menetluses ei ole hagejapoolne lepingurikkumine tõendamist leidnud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja esitatud tasaarvestusavalduse kohaselt on etteheited seotud lepingujärgse tähtaja ületamisega (tl 98). Kostja ei ole menetluses tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku tööde valmimise lõpptähtajas, seega ei ole ka kostja vastu esitatud nõue seotud hageja ja kostja vahelise lepingu rikkumisega.
13.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud rahalist suurust maakohtu menetluses. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus määrab ise menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3). Hageja 22. veebruari 2022. a menetlusdokumendi kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsiooniastmes lepingulise esindaja tasu 5,5 töötunni eest summas 660 eurot käibemaksuta. Ringkonnakohus andis 9. märtsi 2022. a määrusega menetlusosalistele tähtaja kuni 25. aprillini 2022 lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja ei ole täiendavat menetluskulude nimekirja 25. aprilliks 2022 esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg 5,5 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele.
Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.