Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-18560
Tsiviilasi
SWENOR Bygg OÜ hagi Mikk Saare vastu tasu, varalise kahju ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1994,86 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SWENOR Bygg OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): SWENOR Bygg OÜ (rk: 12134800), esindaja advokaat Katrin Paulus Vastustaja (kostja): Mikk Saar (ik: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. detsembri 2021 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata SWENOR Bygg OÜ viivisenõude töövõtutasult 1940 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada SWENOR Bygg OÜ viivisenõue ning mõista Mikk Saarelt SWENOR Bygg OÜ kasuks välja viivis töövõtutasult 1940 eurot alates 17. detsembrist 2020 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1940 eurot.
3.Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
4.Lugeda kohtuotsuse terviktekst sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada SWENOR Bygg OÜ hagi Mikk Saare vastu osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
2.Välja mõista Mikk Saarelt SWENOR Bygg OÜ kasuks töövõtutasu 1940 eurot ja viivis töövõtutasult 1940 eurot alates 17. detsembrist 2020 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1940 eurot. 3 Jätta menetluskulud poolte endi kanda.“
5.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.SWENOR Bygg OÜ (hageja) esitas 16.12.2020 maakohtule Mikk Saare (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingu tasu 3200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9,79 eurot, tasu käsundita asjaajamise eest 600 eurot, kahjuhüvitis (kohtueelsed õigusabikulud) 440 eurot ning seadusjärgses määras viivis põhinõuetelt kuni põhinõuete rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõuete summa. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja keskkonnas hange.ee hanke „Sauna ehitamine“, hageja tegi pakkumise ja kostja valis hageja võitjaks. Selle tulemusena sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille sisuks oli kostjale sauna ehitamine. Kostja kohustus tasuma töö eest 4200 eurot. Töö tegemise ajal tekkisid pooltel lahkhelid. Kostja nõudis hagejalt teise korruse põranda viimistlemist (lakkimist). Hageja keeldus, kuna see ei kuulunud kokkulepitud tööde hulka ning pooled ei sõlminud lisatöö tegemise kokkulepet. Kostja ütles töövõtulepingu üles, viidates, et hageja jättis töö tegemata (põranda viimistlemata). Kuna kostja keelas hagejal oma territooriumile sisenemise, ei olnud hagejal võimalik kokkulepitud töid lõpetada. Kokkulepitud tasust on maksmata 3200 eurot. Kostja vastuväide tasu maksmisele, et kostja soovis kasutusvalmiduses saunahoonet, on alusetu. Kostja avaldas hange.ee keskkonnas, milliseid töid ta soovib. Teise korruse osas soovis kostja puidust põranda ja seinte ning elektrisüsteemi paigaldamist. Põranda viimistlust tööde hulgas ei olnud. Töövõtulepingust taganemise eeldused on täitmata. Ülesütlemise hetkeks oli hageja teinud suurema osa tööst ja nõue saada kogu tasu on võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 alusel põhjendatud. Kostja käitumine on pahauskne: tellitud tööd said suures osas valmis, kuid kostja tasus hagejale vähem kui 1⁄4 kokkulepitust. Lisaks soovib hageja käsundita asjaajamise sätete alusel tasu 600 eurot (ajakulu kauplustes käimisele) ja kohtueelsete õigusabikulude (nõudekirja koostamine) hüvitamist 440 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi poleks pidanud menetlusse võtma, sest sauna ehitamisega tegeles füüsiline isik Mart Toots. Kostja on ehitustegevuse käigus tekkinud kulud kandnud M. Tootsi arveldusarvele. Kauba eest tasudes on hageja lasknud arvetele märkida ka teisi ettevõtteid (Katusenõunikud OÜ, Carena Vara OÜ). Töövõtuleping sauna ehitamiseks sõlmiti mitte hange.ee keskkonnas, vaid suuliselt 04.08.2020, kui M. Toots käis objekti vaatamas. Kostja on M. Tootsile tasunud 1100 eurot, sh 100 eurot sularahas. Kostja ei ole lepingut üles öelnud, vaid lootis, et hageja lõpetab tööd. Kostja ei ole nõudnud hagejalt lisatöid. Kostja tegi 27.10.2020, s.o enne nõudekirja saamist, kompromissettepaneku. Materjalide soetamine lepiti M. Tootsiga kokku selliselt, et mõõtmetelt suuremad materjalid tõi kauplusest M. Toots ning kostja tasus materjalide ja kütusekulu eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 20. detsembri 2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis M. Saarelt välja SWENOR Bygg OÜ kasuks töövõtu tasu 1940 eurot. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitanud asjakohane hageja. Vaidlust ei ole selles, et kostja soovis internetikeskkonnas hange.ee pakkumust sauna ehitamiseks ja valis parimaks pakkujaks hageja, SWENOR Bygg OÜ. Tähtsust ei oma, kes juriidilise isiku töötajatest pidas kostjaga läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, kes teostas töid juriidilise isiku nimel, kellele maksti töövõtutasu, ehitusmaterjalide ja kütuse eest. Tähtsust ei oma ka see, kas materjal soetati teiste juriidiliste isikute kliendikaarte kasutades või mitte. Nõudeõigus on töövõtulepingu poolel, kelleks on hageja, mitte viimase juhatuse liige M. Toots. Hageja põhinõude aluseks on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja on keskkonnas hange.ee avaldanud kuulutuse „Sauna ehitamine“ alljärgneva tööde kirjeldusega: „Otsin poolelioleva saunahoone väljaehitajat. Tegemist on kahekorruselise palkhoonega, millel on olemas katus, korsten ning seespool valatud betoonist põrandad ja vaheseinad. Samuti on põrandasse ehitatud vee äravooluaugud. Hoone ehitusalane pindala on 23 ruutmeetrit. Hankel osalejalt ootan, et ehitustööde lõppedes oleks mul täielikus kasutusvalmiduses saunahoone, st leiliruum, pesemisruum ja eesruum. Samuti terrass ja külalistetoaks mõeldud teine korrus, kuhu minekuks oleks vaja ka mingisugust trepi- või redelilahendust. Ülemise korruse ehitajalt ootan vaid puidust põranda ja seinte ning elektrisüsteemi paigaldamist. Hoonesse oleks vaja vedada ka vesi ja elekter, samuti rajada vee äravoolusüsteem. Hoonel on olemas aknad, kuid aknaraamide ja välisseinte vahed on välja ehitamata. Samuti on puudu kõik uksed (välisuks, uks pesemisruumi ja uks leiliruumi)“. Ehitusmaterjalide kohta on märgitud: hanke korraldaja poolt, materjalid valiksime välja enne tööde teostamist. Kohus nõustus kostjaga, et kuulutuse paigutamine hange.ee keskkonda ja pakkumise teinud ettevõtja valimine ei ole samastatav lepingu sõlmimisega ning töövõtuleping sõlmiti hiljem, kui oli läbi räägitud ka muudes küsimustes (tähtaeg, materjalide ostmine, vt 30.07 ja 03.08.2020 kirjavahetust hange.ee keskkonnas). Kuna pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, siis lähtus kohus kirjalikest tõenditest, eelkõige poolte kirjavahetusest. Kokkulepitud ehitustööd (sauna ehitamine) maksumusega 4200 eurot jäid pooleli. Kuna kostja ei ole tõendanud 100 euro maksmist töövõtulepingu alusel, lähtus kohus sellest, et töövõtulepingu alusel on kostja hagejale tasunud 1000 eurot. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et leping on kostja poolt üles öeldud alates 25.10.2020, mil kostja saatis hagejale e-kirja, milles keelas hagejal oma territooriumile sisenemise ehk ei võimaldanud hagejal kokkulepitud töid lõpetada. Kostja 25.10.2020 e-kirjale eelnes poolte
kirjavahetus 24.10.2020 ning ka peale kirja, milles kostja keelas hagejal territooriumile sisenemise, on pooled pidanud kirjavahetust. 27.10.2020 on kostja teinud hagejale kompromissettepaneku, milles märkis: „Teen veel korra ettepaneku asi normaalsete inimeste kombel ära lahendada. Saame kokku, paneme teostatavad tööd paberile kirja, sa tuled teed selle väikese osa tööd siin ära ja paari nädala pärast on sul raha käes ja läheme oma eludega edasi. Olen nõus loobuma oma teise korruse tööde nõudest. Teine variant – jageleme mõlemad aastaid mööda kohtuid ja kulutame närve ning raha. Ootan vastust, palun tee mõistlik otsus...“ Järgnes hageja 16.11.2020 nõudekiri ja hagi esitamine 16.12.2020. Eeltoodut koos tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et kostja on lepingu 24.10.2020 üles öelnud, sest sellele järgnes kostja kompromissettepanek tööde lõpetamise ja tasu maksmise kohta 27.10.2020, mis on kohtu hinnangul küllaltki mõistlik. Vaidlust ei ole selles, et ehitamata jäi trepp, paigaldamata leiliruumi uks ja tegemata sauna esiku põrand. Täpsemalt ei ole poolelijäänud tööd dokumenteeritud. Hageja ei saa tugineda sellele, et puudus trepi käepidemete ja sauna esiku põrandamaterjal ning leiliruumi uks, sest pooled leppisid kokku, et materjalid ja tooted ostab hageja ning kostja hüvitab hagejale materjalide maksumuse ja kütusekulud. Nii toimis see ehituse algusest saadik. Eeldades, et suurem osa töid lõpetati (see nähtub poolte kirjavahetusest), leidis kohus, et kostja peab hagejale tasuma 70% töövõtulepingu hinnast, s.o lisaks 1000 eurole veel 1940 eurot. Põhjendatud ei ole tasu maksmine tööde eest, mis jäid lõpetamata. Vastasel juhul rikastuks hageja alusetult kostja arvel. Pooled võinuks kokku leppida ka eelarvet ületavas lisatöös (põranda lakkimine). Samuti on kostja teinud hagejale kohtueelselt mõistliku kompromissettepaneku (lõpetada leiliruumi, pesemisruumi ja eesruumi tööd, peale mida tasub kostja tasu puudujääva osa). Hageja kannab riski selle eest, et ei dokumenteerinud nõuetekohaselt ehituse käiku. Hageja on professionaalne ehitusettevõtja, kostja on tarbija. Hageja nõue kostjalt käsundita asjaajamise tasu 600 eurot (alternatiivselt tasu töövõtulepingu alusel) saamiseks ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kahjunõue (kohtueelsed õigusabikulud) 440 eurot. Kostja 27.11.2020 kompromissettepanek oli mõistlik ning selle aktsepteerimisel oleks puudunud vajadus kohtueelse nõude ja hagi esitamiseks. Arvestades tsiviilasja nõudeid, millest kohus rahuldas osaliselt vaid töövõtulepingu tasu nõude, võlasuhte pooli ja asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kostja poolt raha maksmisega viivitamisega kahju, jättis kohus viivisenõuded rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.SWENOR Bygg OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
20.detsembri 2021 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata töövõtu tasu 1260 eurot, jättis rahuldamata hageja varalise kahju (kohtueelsed õigusabikulud) hüvitamise nõude ja menetluskulud poolte endi kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 1260 eurot, nimetatud põhinõudelt hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 3,86 eurot ja seadusjärgne viivis kogu põhinõudelt (3200 eurolt) alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa, kahjuhüvitis 440 eurot ja seadusjärgne viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamise päevast kuni selle rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahjuhüvitise summa, ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid vääralt, kui leidis, et kostja ei öelnud töövõtulepingut 25.10.2020 üles, kui keelas oma e-kirjas hagejal oma territooriumile sisenemise ehk ei võimaldanud hagejal kokkulepitud töid lõpetada. Hageja vastusele vastas kostja, et hageja ei pea järgmine päev
kohale tulema, et töid lõpetada ja soovitas hagejal võtta „rahunemispausi“. Hageja selgitas, et talle pakutud variant ei sobi, sest hageja on juba kohal (X) ning on korduvalt selgitanud, et on valmis tööd kokkulepitud ulatuses lõpetama. Selle peale täpsustas kostja veel kord sõnaselgelt, et keelab hagejal objektile tulla. Asjaolu, et kostja mõtles hiljem (27.10.2020) ümber, ei mõjuta fakti, et kostja edastas hagejale avalduse lepingu lõpetamiseks 25.10.2020 ja hageja tegutses sellele vastavalt. Kuivõrd kostja ei edastanud hagejale ülesütlemist tagasivõtvat avaldust ülesütlemisavaldusega ühel ajal (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72), tuleb lugeda töövõtuleping kostja poolt ülesöelduks 25.10.2020; 2) ei ole hageja lepingut rikkunud. Seega ütles kostja lepingu üles ilma, et selleks olnuks hagejast tulenev alus ja hagejal on VÕS § 655 lg 1 alusel õigus nõuda kogu kokkulepitud tasu. Kostja tasus hagejale vaid 1000 eurot 4200 eurost, st sai soovitud töö tehtud oluliselt madalama hinnaga. Kostja on kinnitanud, et töö oli sisuliselt tehtud („Ma ei ole mitte solvunud, vaid pettunud ja vihane, et sa nüüd enne lõppu hakkasid lolli mängima“). Vaatamata sellele jättis kostja kokkulepitud tasu maksmata ning rikastus alusetult hageja arvel; 3) on hageja õigusabikulude nõue põhjendatud. Hageja sai ülesütlemisavalduse 25.10.2020. 27.10.2020 (ehk kompromissettepaneku tegemise ajal) ei viibinud hageja enam kostja objektil ja luges töövõtulepingut lõppenuks, mistõttu vastas hageja kostja ettepanekule, et saab uuesti tulla veebruaris–aprillis (hageja oli juba järgmise töö planeerinud). Kui kostja mingi hetk otsustas, et ta ei soovi enam hageja teenuseid, siis sellega seotud riske peab kandma kostja; 4) jättis kohus ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas kolm nõuet. Kohus rahuldas suurima nõude – tasunõude – 70% ulatuses. Tasunõue moodustas hagist 65%, kahju hüvitamise nõuded (600 eurot ja 440 eurot) 18% ja 12% ning viivisenõue 5%. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei jaotatud kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
5.M. Saar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) oleks apellatsioonkaebus tulnud jätta TsMS § 637 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata, kuna kaebuse esitanud advokaat Katrin Paulus ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu; 2) leidis kohus ebaõigesti, et hagi esitas asjakohane hageja. Ekslik on kohtu seisukoht, nagu oleks kostja valinud hange.ee keskkonnas tööde teostajaks hageja. Kostja valis sauna ehitaja anonüümsete pakkujate hulgast. Pärast võitja valimist sai kostja kontaktandmed ja edasine suhtlus toimus eraisik M. Tootsiga. M. Toots ei teostanud töid hageja nimel, vaid eraisikuna; 3) üritab hageja jätta ebaõiget muljet, nagu oleks kostja keelanud hagejal oma territooriumile sisenemise ja sellest tulenevalt lepingu üles öelnud. Kostja keelas oma territooriumile sisenemise vaid juhul, kui kokkulepet ei saavutata, ning soovitas võtta töödest nädalase pausi. Kostja lootis, et vaidlus õnnestub lahendada mõistlikul teel poolte vahel; 4) oli suulise lepingu objektiks sauna tervikuna valmis ehitamine. Kuna hageja ei teostanud hoolimata talle pakutud võimalusest töid täies mahus, st ei ehitanud kasutusvalmis sauna, ei ole kostja kohustatud tööde eest tasuma. Kohus on kohaldanud valesti VÕS § 655 lg-t 1. Kohus asus seisukohale, et kostja pole lepingut üles öelnud (kostja nõustub sellega), kuid kohustas kostjat tasuma hagejale 2940 eurot hoolimata sellest, et VÕS § 655 lg 1 kohustab tasuma vaid lepingu ülesütlemise korral. Seega tuleb hagejal kostjale tagasi maksta ka tasutud 1100 eurot; 5) väidab hageja, et teise korruse põranda lakkimist ei saanud kostja nõuda, sest poolte vahel puudus vastav kokkulepe. Kokkulepe oli sauna ehitamise peale. Kõik sauna ehitamise käigus tekkivad tööd said eraldi jooksvalt läbi räägitud. Hageja otsustas meelevaldselt, et üht tööd ta ei tee. Isegi kui põranda lakkimine oleks nõudnud eraldi kokkulepet, siis pole see oluline, sest kostja loobus sellest nõudest koheselt pärast erimeelsuse tekkimist. Kostja kompromissettepanek oli mõistlik, nagu ka maakohus leidis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata töövõtutasu 1260 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 440 eurot, viivise töövõtutasult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töövõtutasu 1940 eurot ning milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude käsundita asjaajamise eest 600 eurot. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude töövõtutasult 1940 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja viivisenõude töövõtutasult 1940 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise töövõtutasult 1940 eurot alates 17.12.2020 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1940 eurot. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja viivisenõude töövõtutasult 1940 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 esimesele lausele rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohus rahuldas hageja töövõtutasu nõude 1940 eurot. Tegemist on rahalise nõudega ning hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi kohtule esitamisest järgnevast päevast (vt apellatsioonkaebuse resolutsiooni p 2.3, VÕS § 113 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et viivise nõude eeldused on täidetud ning maakohtul puudus seadusest tulenev alus jätta viivisenõue rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt esiletoodud asjaolud viivisenõude rahuldamata jätmiseks ei ole asjakohased. Viivise saamiseks ei pea võlausaldaja kahju tõendama. Tähendust ei ole ka sellel, et hageja nõue rahuldati osaliselt, kuivõrd viivist saabki välja mõista üksnes põhinõude rahuldatud summalt. Samuti ei ole maakohus põhjendanud milline tähendus on võlasuhte pooltel viivisenõude rahuldamata jätmisel.
9.Vastuseks muudele apellatsioonkaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
9.1.Hageja nõudis kostjalt maksmata töövõtutasu väljamõistmist ning tugines seejuures VÕS § 655 lg-le 1. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja ütles töövõtulepingu üles, mida tõendab poolte e-kirjavahetus (vt apellatsioonkaebuse p 13) ning maakohus on selles osas asjaolude tuvastamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-des 20 ja 21 tuvastatuga, et poolte e-kirjavahetus ei tõenda, et kostja ütles pooltevahelise töövõtulepingu üles. VÕS § 655 sätestab tellija ülesütlemisõiguse ning selle kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda (§ 655 lg 1 esimene lause). Kuivõrd VÕS § 655 lg 1 näeb ette tellija (antud juhul kostja) õiguse lepingu ühepoolselt lõpetada, siis on oluline kindlaks teha, kas kostja on väljendanud tahet töövõtulepingu lõpetamiseks.
Kostja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et ta ei ole soovinud töövõtulepingut lõpetada ning hageja viidatud e-kirjavahetus oli tingitud erinevast arusaamisest tööde mahust, st, kas suuliselt sõlmitud leping hõlmas ka sauna teise korruse põranda lakkimist. Lepingu ülesütlemiseks on vajalik tahteavalduse tegemine (VÕS § 195 lg 1) ning selle tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Ülesütlemisavaldusest peab nähtuma selle teinud isiku tahe leping lõpetada ning selline tahe peab olema selgelt väljendatud. E-kirjavahetusest, millele hageja tugineb, nähtub poolte emotsionaalsest seisundist tingitud ähvardava sisuga etteheited teineteisele ning arvestades TsÜS § 75 lg 1 teises lauses sätestatut, ei saanuks ka hagejaga sarnane heas usus tegutsev mõistlik isik e-kirjavahetusest aru nii, et kostja sooviks on leping lõpetada. Oluline on siinkohal rõhutada, et peale hageja märgitud e-kirju suhtlesid pooled veel ning 27.10.2020 (I kd, tl 144) tegi kostja hagejale kompromissettepaneku, milles selgitas, et loobub teise korruse tööde nõudest. Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb arvestada kõiki tahteavalduse tegemisega seotud asjaolusid. Seetõttu on põhjendamatu hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kostja 27.10.2020 e-kiri on käsitletav väidetava tahteavalduse tagasivõtmisena.
9.2.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kokkulepitud tööd jäid lõpetamata. Muu hulgas jäi ehitamata trepp, paigaldamata leiliruumi uks ja teostamata sauna esiku põranda lahendus (maakohtu otsuse p 22). Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sisuliselt nõustunud lepingu lõppemisega. 08.07.2021 menetlusdokumendis on hageja kinnitanud, et töid jäi tegemata umbes kahe päeva ulatuses. Täpsemalt ei ole tegemata tööd dokumenteeritud ning hageja ei ole esitanud tõendeid tegemata tööde rahalise väärtuse kohta. Asjaoludest nähtuvalt on leping lõppenud poolte kokkuleppel (VÕS § 186 p 4; VÕS § 207 lg 1), kuna pooltel puudub pärast kostja kompromissi tagasilükkamist lepingu jätkamise vastu huvi. VÕS § 635 lg-st 1 ega § 637 lg-st 1 ei tulene, et töövõtja võiks nõuda tasu töö eest, mida ta ei ole teinud. Maakohus rakendas diskretsiooni (TsMS § 233 lg 1) ning leidis, et tehtud tööde maht on 70% lepingus kokkulepitust ning seega on kostjal kohustus tasuda hagejale 70% lepingu maksumusest, s.o 2940 eurot. Arvestades ettemaksu 1000 eurot, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 1940 eurot. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud tehtud tööde mahtu 70 % ning nõude esitamisel lähtus ta VÕS § 655 lg-st 1 sätestatust ning leidis, et tal on õigus nõuda kogu lepingujärgset tasu. Kuna maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole töövõtulepingut üles öelnud, siis on maakohus otsuse p-s 23 põhjendamatult viidanud VÕS § 655 lg-le 1. Nimetatud viide tuleb maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta.
9.3.Iseenesest on põhjendatud hageja seisukoht, et VÕS § 128 lg 3 alusel on võimalik varalise kahjuna nõuda vastaspoolelt kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist. Sellise nõude lahendamisel tuleb eelkõige hinnata, kas sellise kulu kandmine on mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks kannatanu saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Ringkonnakohus nõustub maakohuga, et kostja 27.10.2020 kompromissettepanek oli mõistlik ning sellega nõustumisel puudunuks hagejal vajadus nõudekirja (I kd, tl 22-24) esitamiseks. Pealegi nähtub hageja 25.10.2020 kell 19:55:32 saadetud e-kirjast kostjale (I kd, tl 50), et hageja seisukohaga mittenõustumisel pöördub ta advokaat R. Sarve vahendusel kohtusse. Hageja ei
ole ka apellatsioonkaebuses põhjendanud, kuidas 16.11.2020 nõudekiri aidanuks hagejal oma õigusi paremini kaitsta. Hageja nõue 440 euro väljamõistmiseks ei ole seetõttu põhjendatud. 9.4 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja põhinõue moodustas 4240 eurot (3200+600+440) ning maakohus rahuldas hageja põhinõude 1940 euro, s.o ca 47% ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus ei ole menetluskulude poolte endi kanda jätmise põhjendanud, on maakohus lähtunud TsMS § 163 lg 1 teisest alternatiivist, s.o jaotanud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Selline menetluskulude jaotus on ringkonnakohtu arvates õiglane ning kooskõlas TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud teise alternatiiviga. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ka hageja lähtunud menetluskulude jaotusel hagi rahuldamise ulatusest, kuid eeldanud, et tema nõue rahuldatakse suuremas ulatuses.
10.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse üksnes viivise väljamõistmise osas. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.