Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGIAVALDUS
1.SWENOR Bygg OÜ (hageja) esitas maakohtule hagi M. S. (kostja) vastu töövõtulepingu tasu 3 200 euro (põhinõue), sissenõutavaks muutunud viivise 9,79 euro, põhinõudelt lisanduva viivise, käsundita asjaajamise eest 600 euro, lisanduva viivise, kahju hüvitamise 440 euro (kohtueelsed õigusabikulud) ja lisanduva viivise ning menetluskulude nõudes (tl 4-17). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga töövõtulepingu internetikeskkonnas hange.ee. Kostja avaldas keskkonnas hange.ee hanke nimetusega „Sauna ehitamine“, hageja tegi oma pakkumise ja kostja valis hageja võitjaks. Selle tulemusena sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille sisuks oli kostjale sauna ehitamine. Kostja kohustus tasuma hagejale tehtud töö eest 4 200 eurot. Tööl tegemise ajal tekkisid poolte vahel lahkhelid seoses kokku lepitud tööde mahuga. Kostja nõudis hagejalt lisatööna ka teise korruse põrada viimistlemist (lakkimist), kuid hageja keeldus lisatööde tegemisest, kuna see ei kuulunud kokkulepitud tööde hulka ning pooled ei sõlminud hiljem lisatööde tegemise kokkulepet. Kostja keeldus hagejale tasu maksmisest ning hagiavalduse esitamise hetkel on kokkulepitud tasust tasumata 3 200 eurot (makstud on 1 000 eurot). Kostja ütles sõlmitud töövõtulepingu üles enne, kui hageja jõudis töödega lõpetada, viidates sellele, et hageja jättis töö tegemata (põranda viimistlemata). Sisuliselt keelas kostja hagejal oma territooriumile sisenemise, millega takistas tööde tegemist ehk ei võimaldanud hagejal kokkulepitud tööde lõpetamist. Kostja avaldas hange.ee keskkonnas konkreetselt, milliseid töid ta soovib (täielikus kasutusvalmiduses ootas kostja leiliruumi, pesemisruumi ja eesruumi, teise korruse osas soovis kostja puidust põranda ja seinte ning elektrisüsteemi paigaldamist). Kostja vastuväide tasu maksmisele põhjusel, justkui kostja soovis kasutusvalmiduses saunahoonet, on alusetu. Hageja ei keeldunud töö tegemisest, kinnitades kostjale korduvalt, et teeb kokkulepitud tööd ära. Töövõtulepingust taganemise eeldused on täitmata ning hagejal on õigus nõuda kokkulepitud tasu töö eest. Töövõtulepingu ülesütlemise hetkeks tegi hageja suurema osa tööst ära ning tema nõue saada terve kokkulepitud tasu on põhjendatud. Kostja käitumine on pahauskne: ta sai suuremas osas tellitud tööd valmis, kuid tasus hagejale lõppkokkuvõttes vähem kui 1⁄4 kokkulepitud summast. Hagejal on õigus nõuda tasu käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja pidi käima kauplustes ehitusmaterjali ostmas. Hankest tuleneb, et kõik ehitusmaterjalid on hanke korraldaja poolt. See tähendab, et hageja ei pidanud materjale ostma ega muretsema: töödega alustamise ajaks pidi materjal olema kohal ja paigaldamiseks valmis. Hageja ei pidanud arvestama pakkumise tegemisel sellega, et ta peab kauplustes käima, mistõttu hageja pakutud hind (4 200 eurot) sisaldas endas üksnes tööde tegemist. Ilmne on, et hageja tegutses kostja huvides ning materjali muretsemist tuleb lugeda käsundita asjaajamiseks kostja huvides. Käsundita asjaajamine vastas kostja tegelikule tahtele. Kostja teadis, et hageja käib tema asemel kauplustes ning kiitis selle korduvalt kaudsete
tahteavaldustega heaks: kostja hüvitas korduvalt hagejale materjalide ostuhindu ning kütuse kulusid. Kostja ei tasunud aga selle eest hagejale tasu ning hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu tasumist. Hagejal kulus kokku 24 tundi kauplustes käimisele, mis tasusse ümber arvestatuna tähendab 600 eurot (tööajakulu). Kalkulatsiooni koostamisel lähtub hageja sellest, et hageja üks töötund maksab 25 eurot, mis on mõistlik tasu. Hageja teatas kostjale juba 25.10.2020. a, et kostja on viivituses tööks vajalike materjalide üle andmisega ning isa seisutund maksab 25 eurot. Hageja käis Rakveres kokku 5 korda, mis võrdub 18 tunniga. Hageja käis Tartus Decora kaupluses 03.10.2020. a, mis võrdub 5 tunniga. Hageja käis Kohtla-Järvel Ehituse ABC kaupluses 23.09.2020. a, mis võrdub 2 tunniga. Hagejal on õigus nõuda varalise kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist (nõudekirja koostamine) kokku 440 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja taotleb ka viiviste väljamõistmist kokkulepitud tasu põhinõudelt, käsundita asjaajamise tasult ja kahju hüvitamise nõudelt.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile (tl 63-65). Kostja leidis, et hagiavaldust ei oleks pidanud üldse menetlusse võtma, sest kostjal puudub SWENOR Bygg OÜ-ga igasugune kokkupuude. Sauna ehitamisega augustist kuni oktoobrini tegeles füüsiline isik M. T., kes on hageja juhatuse liige. Kostja on ehitustegevuse käigus tekkinud kulutused kandnud M. T. isiklikule arveldusarvele. Kauba eest tasudes on hageja lasknud arvetele märkida ka teisi ettevõtteid (Katusenõunikud OÜ, Carena Vara OÜ).
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
3.Vastuseks kostja vastusele (tl 79-85) märkis hageja, et vale hageja isiku korral saab hagi jätta ainult rahuldamata, mitte aga läbi vaatamata. Hageja ei saanud tegutseda hange.ee keskkonnas eraisikuna ning see asjaolu pidi olema kostjale teada, sest kostja nõustus hage.ee keskkonna reeglitega. Hange.ee keskkonna reeglite kohaselt kuvatakse hanke korraldajale ID numbri all oleva ettevõtja andmed siis, kui (1) hanke korraldaja valis ettevõtte võitjaks või (2) kui hanke korraldaja kasutas tasulist teenust „ava pakkujate kontaktid“. Kostja kuulutas hageja võitjaks ehk edukaks pakkujaks, ID numbri 27299 all tegutseb ettevõtte SWENOR Bygg OÜ. See kuidas hageja arvestab oma sissetulekuid ettevõtte siseselt, ei ole käesolevas vaidluses määrava tähtsusega ega saa mõjutada vaidluse tulemust. Hageja selgitab, et ta kasutas teiste ettevõtete soodustusi hoopis kostja huvides soodustuste saamiseks. Hageja käis erinevates poodides mitmetel põhjustel. Hageja ei ole kursis Ida-Virumaal asuvate ehituspoodide ja nende sortimendiga ning hageja vältis Ida-Virumaa kauplusi koroonaviiruse leviku tõttu, sest IdaVirumaal oli sel ajal kõrgendatud nakatumise oht. Mõnikord oli hageja sunnitud minema kauplustesse, mis ei asunud küll kostja kinnistu lähedal, kuid üksnes sealt leidus vajalik ehitusmaterjal.
KOSTJA VASTUS 2
4.Kostja 08.07.2021. a vastuse (tl 99-107) kohaselt kulus hageja arvestuste kohaselt hagejal Tartu Decoras ühe 26 eurose kivipuuri ostmiseks 1 tund ja 34 minutit. Kostja poolt tasutud kivipuuri võttis M. T. ehituselt lahkudes endaga kaasa. Lisaks jääb täiesti arusaamatuks, miks pidi sõitma ühe kivipuuri ärast kostja kinnistult kahe tunni kaugusele jäävasse Tartusse. Tegelik kokkulepe sauna ehitamiseks sai suuliselt sõlmitud mitte hange.ee keskkonnas, vaid siis, kui M. T. esimest korda kostja kinnistul pooleliolevat sauna vaatamas käis. Hageja üritab jätta kohtule
muljet kostja esitatud kuulutuse sõnastusest kui siduvast lepingust, kuid reaalsuses sai kokkuleppe sõlmitud hiljem. On ilmselge, et töövõtulepinguid ei sõlmita nii, et üks isik paneb kuulutuse üles ning sellele vastajaga kontakti saamiseks klikkimisel on leping sõlmitud. Hange.ee keskkonna kasutustingimuste p-s 2.2 seisab: „kõik hange.ee keskkonnas esitatavad tahteavaldused teevad ja lepingud sõlmivad kasutajad omavahel“. Pooltevaheline töövõtuleping sõlmiti suuliselt 04.08.2020. a, mil M. T. esmakordselt ehitusobjektil viibis. Kostja ei ole lepingut üles öelnud vaid lootis, et hageja lõpetab ehitustööd. Kostja on M. T.le tasunud mitte 1 000 vaid 1 100 eurot. 100 eurot on kostja tasunud sularahas. Kostja tegi enne nõudekirja saamist ise hagejale 27.10.2020. a kompromissettepaneku. Hageja nõudis nõudekirjas kostjalt 4 367 euro maksmist. Kostja ei ole kogu ehituse ajal nõudnud hagejalt töid, mida saaks nimetada lisatöödeks. Ehitusmaterjalide soetamise korras leppis kostja M. T.ga kokku esimest korda kohtudes. Kostja teavitas M. T. kohselt, et tal puudub materjalide transportimise võimalus ning M. T. nõusolekul korraldati asjad nii, et mõõtmetelt suuremad materjalid (puit, uksed) tõi kauplusest ehitusobjektile M. T. Kokkuleppe kohaselt tasus kostja kütusele tehtud kulutused ning ostetud materjalide eest. M. T.le selline korraldus sobis. Kõik Rakveres sooritatud ostud tegi M. T. oma majutuskoha läheduses. Selleks ei teostanud ta eraldi sõite marsruudil KohtlaNõmme – Rakvere – Kohtla-Nõmme.
HAGEJA 08.07.2021. A SEISUKOHT
5.Hageja märkis 08.07.2021. a menetlusdokumendis (tl 117-123), et kostja on kohtus, vastates kohtu küsimusele tehtud tööde mahu kohta, vastanud: terve ülemise korruse lakkimine, ehitamata jäi trepp, terrassi käsipuud leiliruumi uks jäi paigaldamata, põrand paigaldamata, ahjuesine oli välja ehitamata, torustik. Kaks ust jäi paigaldamata. Kogu see santehniline ala, seal olid ainult plaadid seinas, ei olnud seal kraane, ei olnud valamut tehtud.
6.Kostja viidatud töid ei olnud võimalik teostada, sest selleks puudus vajalik materjal: ehitamata jäi trepp, leiliruumi uks jäi paigaldamata, põrand jäi paigaldamata – hageja kirjutas kostjale, et 25.10.2020. a seisuga puuduvad trepi käepidemete materjal, leiliruumi uks ja põrandamaterjal sauna esikusse. Santehniline ala: tegelikult tegi hageja torustiku valmis ning töövõtulepingu ülesütlemise hetkeks oli ühendamata vaid dušš.
7.Hageja nõuab tasu käsundita asjaajamise sätete alusel ning alternatiivina tasu töövõtulepingu alusel.
8.Hageja pidi käima Rakvere kaupluses Puumarket, mis on spetsialiseerunud kauplus puitmaterjali osas. Hageja pidi käima 03.10.2020. a Tartu kaupluses, kuna konkreetse toru ühendusi ei olnud võimalik mujalt saada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Hageja asjakohasus.
11.Kohus leiab, et hagi on esitanud asjakohane hageja.
12.Vaidlust ei ole selles, et kostja soovis pakkumust internetikeskkonnas hange.ee sauna ehitamiseks ning valis parimaks pakkujaks hageja, juriidilise isiku SWENOR Bygg OÜ.
13.Tähtsust ei oma see, kes juriidilise isiku töötajatest pidas konkreetselt kostjaga läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, kes teostas objektil töid juriidilise isiku nimel, kellele maksti töövõtutasu, ehitusmaterjalide ja kütuse eest (kas seda maksti juriidilisele isikule või eraisikule). Tähtsust ei oma ka see, kas ehitusmaterjal, mida kasutati kostja sauna ehituseks soetati teiste juriidiliste isikute kliendikaarte kasutades või mitte. Nõudeõigus töövõtulepingust tuleneb töövõtulepingu poolele, kelleks on SWENOR Bygg OÜ, mitte viimase juhatuse liige M. T. Töövõtu tasu nõue.
14.Hageja põhinõude aluseks on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Asja materjalidest nähtub, et kostja on keskkonnas hange.ee avaldanud kuulutuse „Sauna ehitamine“ alljärgneva tööde kirjeldusega: „Otsin poolelioleva saunahoone väljaehitajat. Tegemist on kahekorruselise palkhoonega, millel on olemas katus, korsten ning seespool valatud betoonist põrandad ja vaheseinad. Samuti on põrandasse ehitatud vee äravooluaugud. Hoone ehitusalane pindala on 23 ruutmeetrit. Hankel osalejalt ootan, et ehitustööde lõppedes oleks mul täielikus kasutusvalmiduses saunahoone. St leiliruum, pesemisruum ja eesruum. Samuti terrass ja külalistetoaks mõeldud teine korrus, kuhu minekuks oleks vaja ka mingisugust trepi- või redelilahendust. Ülemise korruse ehitajalt ootan vaid puidust põranda ja seinte ning elektrisüsteemi paigaldamist. Hoonesse oleks vaja vedada ka vesi ja elekter, samuti rajada vee äravoolusüsteem. Hoonel on olemas aknad, kuid aknaraamide ja välisseinte vahed on välja ehitamata. Samuti on puudu kõik uksed (välisuks, uks pesemisruumi ja uks leiliruumi)“ (tl 1821). Hanke korraldajaks on eraisik ID55924 (kostja) ning hanke võitjaks osutus kasutaja ID27299 (hageja) pakkumusega 4 200 eurot. Ehitusmaterjalide kohta on märgitud: hanke korraldaja poolt, materjalid valiksime välja enne tööde teostamist.
15.Kohus nõustub kostjaga selles, et kuulutuse paigutamine hange.ee keskkonda ja pakkumise teinud ettevõtja valimine ei ole samastatav töövõtulepingu sõlmimisega ning tegelikult sõlmiti poolte vahel töövõtuleping hiljem, kui oli läbi räägitud ka muudes küsimustes (töövõtulepingu täitmise tähtaeg, materjalide ja kaupade ostmine, vt ka 30.07 ja 03.08.2020. a poolte kirjavahetust hange.ee keskkonnas, tl 102). Leping ei olnud sõlmitud ka enampakkumise korras (VÕS § 10). VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
16.Kuna pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, siis lähtub kohus poolte poolt esitatud kirjalikest tõenditest, eelkõige poolte kirjavahetusest.
17.Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool võtab endale samuti kohustuse) suhtes.
18.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3
järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
19.Vaidlust ei ole selles, et kokkulepitud ehitustööd (sauna ehitamine) kogumaksumusega 4 200 eurot jäid pooleli. Hageja väidete kohaselt on töövõtutasust 21.09.2020. a makstud ära 1 000 eurot (maksekorraldus tl 28). Kostja väidetel on töövõtutasust makstud 1 100 eurot, 1 000 eurot maksekorraldusega ning 100 eurot sularahas. Kuna kostja ei ole tõendanud 100 euro maksmist töövõtulepingu alusel, lähtub kohus sellest, et töövõtulepingu alusel on kostja hagejale tasunud 1 000 eurot.
20.Hageja loeb lepingu kostja poolt üles öelduks alates 25.10.2020. a, mil kostja saatis hagejale e-kirja, milles keelas kostjal oma territooriumile sisenemise ehk ei võimaldanud hagejal kokkulepitud tööde lõpetamist (e-kiri on välja toodud hagiavalduses, tl 7). Kohus hagejaga ei nõustu. Kostja 25.10.2020. a e-kirjale eelnes poolte kirjavahetus 24.10.2020. a (tl 7) ning ka peale kostja kirja, milles kostja keelas hagejale territooriumile sisenemise, on pooled pidanud kirjavahetust (tl 49-52). 25.10.2020. a on hageja saatnud kostjale e-kirja (tl 49), milles märgib: /.../ kokkulepe oli ikkagi et teen töö ära ja võimalikult kiiresti. Saan aru, et ukse tellimisel oli pikk ooteaeg jne. Aga momendil ei näe mina takistusi töö teostamiseks hankes kokkulepitud mahus /.../. 25.10.2021. a on hageja saatnud kostjale e-kirja (tl 50), milles märgib: /.../ Teie otsustada, kas lõpetan lepingus ettenähtud tööd ära nüüd, või teie ei soovi lepingut enam täita ja soovite selle lõpetada. Valik on teie /.../. Kostja on 25.10.2020. a hagejale vastanud (tl 50): /.../ Ära homme tule. Jääme viisakaks. Sul praegu emotsioonid möllavad /.../. Hageja on 25.10.2020. a kostjale vastanud (tl 50): Mina lõpetan ära ainult lepingus kokkulepitud tööd /.../. Kostja on 25.10.2020. a hagejale vastanud ((tl 50-51): /.../ Pakun välja viimase viisaka lahenduse – sa lõpetad ehitustöö korralikult ära, saad hankes märgitud summa ja läheme rahumeelselt lahku. Ma saan aru, et see eeldab sult veidike maha rahunemist aga usun, et see on mõlema jaoks parim lahendus. Kui soovid siiski edasi vaielda, siis loen homsest ehitustöö katkenuks ja tööd mitteostutatuks ning soovin tagasi ka sulle juba makstud 1 100 eurot. Samuti keelan sul enda territooriumile siseneda /.../. Hageja on kostjale 25.10.2020. a vastanud (tl 51): Unustasin ka öelda, et objektilt puuduvad ka mõned materjalid, mille taha jääb töö seisma. Puuduvad asjad: leiliruumi uks, trepi käepidemete materjal, põranda materjal sauna esikusse, värvitu silikoon ja veel pisiasju. Kuna materjal on tellijalt, siis on vajalik, et kõik tarvilikud materjalid on kohal hiljemalt teisipäeva hommikul kell 8.00. Sellest kella ajast hakkab jooksma lisa tasu oote tundide eest 25 eur/h. 27.10.2020. a on kostja teinud hagejale kompromissettepaneku: Teen veel korra ettepaneku asi normaalsete inimeste kombel ära lahendada. Saame kokku, paneme teostatavad tööd paberile kirja, sa tuled teed selle väikese osa tööd siin ära ja paari nädala pärast on sul raha käes ja läheme oma eludega edasi. Olen nõus loobuma oma teise korruse tööde nõudest. Teine variant – jageleme mõlemad aastaid mööda kohtuid ja kulutame närve ning raha. Ootan vastust, palun tee mõistlik otsus... (tl 103-104, 113).
21.Eelmises punktis märgitud kirjavahetusele järgnes hageja 16.11.2020. a nõudekiri kostjale (tl 22-24), milles märkis, et klient (hageja) soovis lõpetada kokku lepitud tööde tegemist, kuid Te ei võimaldanud tal seda teha. Õiguslikus mõttes ütlesite sellega töövõtulepingu üles VÕS § 655 lg 1 kohaselt. Tasumata on 3 200 eurot. Klient ei pidanud arvestama pakkumise tegemisel sellega, et ta peab kauplustes käima, mistõttu kliendi pakutud hind sisaldas endas üksnes tööde tegemist. Klient toob välja kalkulatsiooni, mille kohaselt kulus kliendil kokku 22 tundi kauplustes käimisele, mis rahalises mõõtes tähendab 775 eurot (kütus + tööajakulu). Kliendile on tekitatud varaline kahju, õigusabikulud on kokku 392 eurot (koos käibemaksuga). Nõudekirjale järgnes hagi esitamine 16.12.2020. a. Eelnevat ja käesolevat punkti koos tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et kostja on lepingu 24.10.2020. a üles öelnud, sest sellele järgnes kostjapoolne kompromissettepanek tööde lõpetamise ja tasu maksmise kohta 27.10.2020. a, mis on kohtu hinnangul küllaltki mõistlik.
22.Vaidlust ei ole selles, et sauna ehitustööd jäid lõpetamata. Muu hulgas ei ole vaidluse all see, et ehitamata jäi trepp, paigaldamata jäi leiliruumi uks ja teostamata sauna esiku põranda lahedus. Täpsemalt ei ole poolelijäänud tööd dokumenteeritud. Kohus märgib, et hageja ei saa tugineda sellele, et puudus trepi käepidemete ja sauna esiku põrandamaterjal ning leiliruumi uks, sest pooled leppisid kokku, et vajalikud materjalid ja tooted ostab hageja ning kostja hüvitab hagejale materjalide (kauba) maksumuse ja kütekulud. Nii toimis see vähemalt ehituse algusest saadik (vt ka tl 29-42, 67-75, 108-112).
23.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja peaks hagejale hüvitama kogu töövõtulepingu järgse maksumuse 3 200 eurot (4 200 – 1 000). VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 655 lg 1 teise lause kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hagejale tasu maksmine tööde eest, mis jäid hagejal (töövõtjal) lõpetamata. Vastasel juhul rikastuks hageja alusetult kostja arvel. Hageja ja kostja võinuks kokku leppida ka eelarvet ületavas lisatöös (põranda lakkimine). Samuti on kostja teinud hagejale kohtueelselt mõistliku kompromissettepaneku (lõpetada leiliruumi, pesemisruumi ja eesruumi tööd, peale mida tasub kostja hagejale töövõtutasu puudujääva osa). Kohus leiab, et käesoleval juhul kannab hageja riski selle eest, et ei dokumenteerinud nõuetekohaselt ehituse käiku (ehituspäeviku pidamine). Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses. Eeldades seda, et suurem osa töid siiski lõpetati (see nähtub poolte kirjavahetusest), leiab kohus, et kostja peab hagejale tasuma 70% töövõtulepingu hinnast. Töövõtulepingu hind oli 4 200 eurot. Kostja on tasunud 1 000 eurot. Seega peab kostja hagejale tasuma veel 1 940 eurot. Käsundita asjaajamine.
24.Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt käsundita asjaajamise tasu 600 eurot (alternatiivselt tasu töövõtulepingu alusel) ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
25.VÕS § 1018 lg 1 kohaselt, juhul kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õigus tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal õigus muuhulgas nõuda tasu maksmist, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
26.Asja materjalidest nähtub, et kuigi hange.ee kuulutuses oli märgitud, et ehitusmaterjalid on tellija poolt, sisaldas kuulutus ka informatsiooni selle kohta, et materjalid valitakse välja enne tööde teostamisest. Sisuliselt leppisid pooled kokku selles, et hageja ostab vajalikud materjalid ning tooted ning kostja maksab nende eest ning hüvitab lisaks küttekulud. Seega oli pooltel kokkuleppe, kuidas hageja kulutused kaetakse ning käesoleval juhul ei ole tegemist kostjat soodustava asjaajamise ega ka töövõtulepingus sisalduva kokkuleppelise tasuga.
27.Hageja 25.10.2020. a e-kirjas sisalduvat ühepoolset avaldust: /.../ sellest kella ajast (* teisipäevast 27.10.2020. a kella 8:00) hakkab jooksma lisa tasu oote tundide eest 25 eur/h (tl 51) ei saa lugeda poolte kokkuleppeks. Kokkulepped töövõtu tingimuste kohta tuli sõlmida lepingu sõlmimisel, mitte aga enne selle lõpetamist.
28.Kohus märgib ka seda, et hageja on pidanud seda summat (25 eur/h) nii oote tasuks, tasuks kauplustes käimise eest, tööjõu kuluks, kütus + tööajakulu ehk hageja ise ei tea, mille eest ta sellist summat kostjalt nõuab.
29.Lisaks sellele on hageja arvutused (24 tundi kauplustes käimine) kummalised. Hageja on näiteks käinud väidetavalt spetsiaalselt ostmas kivipuuri Tartu kaupluses, kuigi Ida-Virumaal on küllaldaselt ehituskaupluseid (Bauhof, K-Rauta, Ehituse ABC, Espak). Tõsiseltvõetavad ei ole hageja väited selle kohta, et ta ei ole kursis Ida-Virumaa ehituspoodide ja sortimendiga, et hageja vältis koroonaviiruse tõttu Ida-Virumaa kauplusi ning teatud ehitusmaterjali (toru ühendused) oli võimalik soetada vaid Tallinna või Tartu kauplustest. Teadaolevalt on võimalik tellida ka IdaVirumaa kauplustest kaupa nii, et see toimetatakse kohalikku kauplusesse teisest sama keti kauplusest. Kahju (õigusabikulud).
30.Hageja nõue kahju hüvitamiseks (kohtueelsed õigusabikulud) summas 440 eurot ei ole põhjendatud.
31.Kohus märkis eespool, et kostja 27.11.2020. a kompromissettepanek oli mõistlik ning selle aktsepteerimisel hageja poolt puudunuks vajadus kohtueelse nõude ning lõppkokkuvõttes ka hagi esitamiseks. Viivisenõuded.
32.VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu.
33.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõudega lihtsustatakse võlausaldajal oluliselt raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist.
34.Arvestades käesoleva tsiviilasja nõudeid, millest kohus rahuldas osaliselt vaid töövõtulepingu tasu nõude, võlasuhte pooli ning asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kostja poolt raha maksmise viivitamisega kahju, jätab kohus hageja viivise nõuded rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
36.Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.Kohus on seisukohal, et antud menetluses tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2022. a otsusega nr 2-20-18560.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.