Kohtuotsuse peale on Ôigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul, alates otsuse kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGIAVALDUS
1.SWENOR Bygg OĂ (hageja) esitas maakohtule hagi M. S. (kostja) vastu töövĂ”tulepingu tasu 3 200 euro (pĂ”hinĂ”ue), sissenĂ”utavaks muutunud viivise 9,79 euro, pĂ”hinĂ”udelt lisanduva viivise, kĂ€sundita asjaajamise eest 600 euro, lisanduva viivise, kahju hĂŒvitamise 440 euro (kohtueelsed Ă”igusabikulud) ja lisanduva viivise ning menetluskulude nĂ”udes (tl 4-17). Hagiavalduse kohaselt sĂ”lmis hageja kostjaga töövĂ”tulepingu internetikeskkonnas hange.ee. Kostja avaldas keskkonnas hange.ee hanke nimetusega âSauna ehitamineâ, hageja tegi oma pakkumise ja kostja valis hageja vĂ”itjaks. Selle tulemusena sĂ”lmisid pooled töövĂ”tulepingu, mille sisuks oli kostjale sauna ehitamine. Kostja kohustus tasuma hagejale tehtud töö eest 4 200 eurot. Tööl tegemise ajal tekkisid poolte vahel lahkhelid seoses kokku lepitud tööde mahuga. Kostja nĂ”udis hagejalt lisatööna ka teise korruse pĂ”rada viimistlemist (lakkimist), kuid hageja keeldus lisatööde tegemisest, kuna see ei kuulunud kokkulepitud tööde hulka ning pooled ei sĂ”lminud hiljem lisatööde tegemise kokkulepet. Kostja keeldus hagejale tasu maksmisest ning hagiavalduse esitamise hetkel on kokkulepitud tasust tasumata 3 200 eurot (makstud on 1 000 eurot). Kostja ĂŒtles sĂ”lmitud töövĂ”tulepingu ĂŒles enne, kui hageja jĂ”udis töödega lĂ”petada, viidates sellele, et hageja jĂ€ttis töö tegemata (pĂ”randa viimistlemata). Sisuliselt keelas kostja hagejal oma territooriumile sisenemise, millega takistas tööde tegemist ehk ei vĂ”imaldanud hagejal kokkulepitud tööde lĂ”petamist. Kostja avaldas hange.ee keskkonnas konkreetselt, milliseid töid ta soovib (tĂ€ielikus kasutusvalmiduses ootas kostja leiliruumi, pesemisruumi ja eesruumi, teise korruse osas soovis kostja puidust pĂ”randa ja seinte ning elektrisĂŒsteemi paigaldamist). Kostja vastuvĂ€ide tasu maksmisele pĂ”hjusel, justkui kostja soovis kasutusvalmiduses saunahoonet, on alusetu. Hageja ei keeldunud töö tegemisest, kinnitades kostjale korduvalt, et teeb kokkulepitud tööd Ă€ra. TöövĂ”tulepingust taganemise eeldused on tĂ€itmata ning hagejal on Ă”igus nĂ”uda kokkulepitud tasu töö eest. TöövĂ”tulepingu ĂŒlesĂŒtlemise hetkeks tegi hageja suurema osa tööst Ă€ra ning tema nĂ”ue saada terve kokkulepitud tasu on pĂ”hjendatud. Kostja kĂ€itumine on pahauskne: ta sai suuremas osas tellitud tööd valmis, kuid tasus hagejale lĂ”ppkokkuvĂ”ttes vĂ€hem kui 1â4 kokkulepitud summast. Hagejal on Ă”igus nĂ”uda tasu kĂ€sundita asjaajamise sĂ€tete alusel. Hageja pidi kĂ€ima kauplustes ehitusmaterjali ostmas. Hankest tuleneb, et kĂ”ik ehitusmaterjalid on hanke korraldaja poolt. See tĂ€hendab, et hageja ei pidanud materjale ostma ega muretsema: töödega alustamise ajaks pidi materjal olema kohal ja paigaldamiseks valmis. Hageja ei pidanud arvestama pakkumise tegemisel sellega, et ta peab kauplustes kĂ€ima, mistĂ”ttu hageja pakutud hind (4 200 eurot) sisaldas endas ĂŒksnes tööde tegemist. Ilmne on, et hageja tegutses kostja huvides ning materjali muretsemist tuleb lugeda kĂ€sundita asjaajamiseks kostja huvides. KĂ€sundita asjaajamine vastas kostja tegelikule tahtele. Kostja teadis, et hageja kĂ€ib tema asemel kauplustes ning kiitis selle korduvalt kaudsete
tahteavaldustega heaks: kostja hĂŒvitas korduvalt hagejale materjalide ostuhindu ning kĂŒtuse kulusid. Kostja ei tasunud aga selle eest hagejale tasu ning hagejal on Ă”igus nĂ”uda kostjalt tasu tasumist. Hagejal kulus kokku 24 tundi kauplustes kĂ€imisele, mis tasusse ĂŒmber arvestatuna tĂ€hendab 600 eurot (tööajakulu). Kalkulatsiooni koostamisel lĂ€htub hageja sellest, et hageja ĂŒks töötund maksab 25 eurot, mis on mĂ”istlik tasu. Hageja teatas kostjale juba 25.10.2020. a, et kostja on viivituses tööks vajalike materjalide ĂŒle andmisega ning isa seisutund maksab 25 eurot. Hageja kĂ€is Rakveres kokku 5 korda, mis vĂ”rdub 18 tunniga. Hageja kĂ€is Tartus Decora kaupluses 03.10.2020. a, mis vĂ”rdub 5 tunniga. Hageja kĂ€is Kohtla-JĂ€rvel Ehituse ABC kaupluses 23.09.2020. a, mis vĂ”rdub 2 tunniga. Hagejal on Ă”igus nĂ”uda varalise kahju hĂŒvitamist. Hageja nĂ”uab kostjalt kohtueelsete Ă”igusabikulude hĂŒvitamist (nĂ”udekirja koostamine) kokku 440 eurot (sisaldab kĂ€ibemaksu). Hageja taotleb ka viiviste vĂ€ljamĂ”istmist kokkulepitud tasu pĂ”hinĂ”udelt, kĂ€sundita asjaajamise tasult ja kahju hĂŒvitamise nĂ”udelt.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile (tl 63-65). Kostja leidis, et hagiavaldust ei oleks pidanud ĂŒldse menetlusse vĂ”tma, sest kostjal puudub SWENOR Bygg OĂ-ga igasugune kokkupuude. Sauna ehitamisega augustist kuni oktoobrini tegeles fĂŒĂŒsiline isik M. T., kes on hageja juhatuse liige. Kostja on ehitustegevuse kĂ€igus tekkinud kulutused kandnud M. T. isiklikule arveldusarvele. Kauba eest tasudes on hageja lasknud arvetele mĂ€rkida ka teisi ettevĂ”tteid (KatusenĂ”unikud OĂ, Carena Vara OĂ).
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
3.Vastuseks kostja vastusele (tl 79-85) mĂ€rkis hageja, et vale hageja isiku korral saab hagi jĂ€tta ainult rahuldamata, mitte aga lĂ€bi vaatamata. Hageja ei saanud tegutseda hange.ee keskkonnas eraisikuna ning see asjaolu pidi olema kostjale teada, sest kostja nĂ”ustus hage.ee keskkonna reeglitega. Hange.ee keskkonna reeglite kohaselt kuvatakse hanke korraldajale ID numbri all oleva ettevĂ”tja andmed siis, kui (1) hanke korraldaja valis ettevĂ”tte vĂ”itjaks vĂ”i (2) kui hanke korraldaja kasutas tasulist teenust âava pakkujate kontaktidâ. Kostja kuulutas hageja vĂ”itjaks ehk edukaks pakkujaks, ID numbri 27299 all tegutseb ettevĂ”tte SWENOR Bygg OĂ. See kuidas hageja arvestab oma sissetulekuid ettevĂ”tte siseselt, ei ole kĂ€esolevas vaidluses mÀÀrava tĂ€htsusega ega saa mĂ”jutada vaidluse tulemust. Hageja selgitab, et ta kasutas teiste ettevĂ”tete soodustusi hoopis kostja huvides soodustuste saamiseks. Hageja kĂ€is erinevates poodides mitmetel pĂ”hjustel. Hageja ei ole kursis Ida-Virumaal asuvate ehituspoodide ja nende sortimendiga ning hageja vĂ€ltis Ida-Virumaa kauplusi koroonaviiruse leviku tĂ”ttu, sest IdaVirumaal oli sel ajal kĂ”rgendatud nakatumise oht. MĂ”nikord oli hageja sunnitud minema kauplustesse, mis ei asunud kĂŒll kostja kinnistu lĂ€hedal, kuid ĂŒksnes sealt leidus vajalik ehitusmaterjal.
KOSTJA VASTUS 2
4.Kostja 08.07.2021. a vastuse (tl 99-107) kohaselt kulus hageja arvestuste kohaselt hagejal Tartu Decoras ĂŒhe 26 eurose kivipuuri ostmiseks 1 tund ja 34 minutit. Kostja poolt tasutud kivipuuri vĂ”ttis M. T. ehituselt lahkudes endaga kaasa. Lisaks jÀÀb tĂ€iesti arusaamatuks, miks pidi sĂ”itma ĂŒhe kivipuuri Ă€rast kostja kinnistult kahe tunni kaugusele jÀÀvasse Tartusse. Tegelik kokkulepe sauna ehitamiseks sai suuliselt sĂ”lmitud mitte hange.ee keskkonnas, vaid siis, kui M. T. esimest korda kostja kinnistul pooleliolevat sauna vaatamas kĂ€is. Hageja ĂŒritab jĂ€tta kohtule
muljet kostja esitatud kuulutuse sĂ”nastusest kui siduvast lepingust, kuid reaalsuses sai kokkuleppe sĂ”lmitud hiljem. On ilmselge, et töövĂ”tulepinguid ei sĂ”lmita nii, et ĂŒks isik paneb kuulutuse ĂŒles ning sellele vastajaga kontakti saamiseks klikkimisel on leping sĂ”lmitud. Hange.ee keskkonna kasutustingimuste p-s 2.2 seisab: âkĂ”ik hange.ee keskkonnas esitatavad tahteavaldused teevad ja lepingud sĂ”lmivad kasutajad omavahelâ. Pooltevaheline töövĂ”tuleping sĂ”lmiti suuliselt 04.08.2020. a, mil M. T. esmakordselt ehitusobjektil viibis. Kostja ei ole lepingut ĂŒles öelnud vaid lootis, et hageja lĂ”petab ehitustööd. Kostja on M. T.le tasunud mitte 1 000 vaid 1 100 eurot. 100 eurot on kostja tasunud sularahas. Kostja tegi enne nĂ”udekirja saamist ise hagejale 27.10.2020. a kompromissettepaneku. Hageja nĂ”udis nĂ”udekirjas kostjalt 4 367 euro maksmist. Kostja ei ole kogu ehituse ajal nĂ”udnud hagejalt töid, mida saaks nimetada lisatöödeks. Ehitusmaterjalide soetamise korras leppis kostja M. T.ga kokku esimest korda kohtudes. Kostja teavitas M. T. kohselt, et tal puudub materjalide transportimise vĂ”imalus ning M. T. nĂ”usolekul korraldati asjad nii, et mÔÔtmetelt suuremad materjalid (puit, uksed) tĂ”i kauplusest ehitusobjektile M. T. Kokkuleppe kohaselt tasus kostja kĂŒtusele tehtud kulutused ning ostetud materjalide eest. M. T.le selline korraldus sobis. KĂ”ik Rakveres sooritatud ostud tegi M. T. oma majutuskoha lĂ€heduses. Selleks ei teostanud ta eraldi sĂ”ite marsruudil KohtlaNĂ”mme â Rakvere â Kohtla-NĂ”mme.
HAGEJA 08.07.2021. A SEISUKOHT
5.Hageja mĂ€rkis 08.07.2021. a menetlusdokumendis (tl 117-123), et kostja on kohtus, vastates kohtu kĂŒsimusele tehtud tööde mahu kohta, vastanud: terve ĂŒlemise korruse lakkimine, ehitamata jĂ€i trepp, terrassi kĂ€sipuud leiliruumi uks jĂ€i paigaldamata, pĂ”rand paigaldamata, ahjuesine oli vĂ€lja ehitamata, torustik. Kaks ust jĂ€i paigaldamata. Kogu see santehniline ala, seal olid ainult plaadid seinas, ei olnud seal kraane, ei olnud valamut tehtud.
6.Kostja viidatud töid ei olnud vĂ”imalik teostada, sest selleks puudus vajalik materjal: ehitamata jĂ€i trepp, leiliruumi uks jĂ€i paigaldamata, pĂ”rand jĂ€i paigaldamata â hageja kirjutas kostjale, et 25.10.2020. a seisuga puuduvad trepi kĂ€epidemete materjal, leiliruumi uks ja pĂ”randamaterjal sauna esikusse. Santehniline ala: tegelikult tegi hageja torustiku valmis ning töövĂ”tulepingu ĂŒlesĂŒtlemise hetkeks oli ĂŒhendamata vaid duĆĄĆĄ.
7.Hageja nÔuab tasu kÀsundita asjaajamise sÀtete alusel ning alternatiivina tasu töövÔtulepingu alusel.
8.Hageja pidi kĂ€ima Rakvere kaupluses Puumarket, mis on spetsialiseerunud kauplus puitmaterjali osas. Hageja pidi kĂ€ima 03.10.2020. a Tartu kaupluses, kuna konkreetse toru ĂŒhendusi ei olnud vĂ”imalik mujalt saada.
KOHTUOTSUSE PĂHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tÔendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nÔuded ja vastuvÀited.
Hageja asjakohasus.
11.Kohus leiab, et hagi on esitanud asjakohane hageja.
12.Vaidlust ei ole selles, et kostja soovis pakkumust internetikeskkonnas hange.ee sauna ehitamiseks ning valis parimaks pakkujaks hageja, juriidilise isiku SWENOR Bygg OĂ.
13.TĂ€htsust ei oma see, kes juriidilise isiku töötajatest pidas konkreetselt kostjaga lĂ€birÀÀkimisi lepingu sĂ”lmimiseks, kes teostas objektil töid juriidilise isiku nimel, kellele maksti töövĂ”tutasu, ehitusmaterjalide ja kĂŒtuse eest (kas seda maksti juriidilisele isikule vĂ”i eraisikule). TĂ€htsust ei oma ka see, kas ehitusmaterjal, mida kasutati kostja sauna ehituseks soetati teiste juriidiliste isikute kliendikaarte kasutades vĂ”i mitte. NĂ”udeĂ”igus töövĂ”tulepingust tuleneb töövĂ”tulepingu poolele, kelleks on SWENOR Bygg OĂ, mitte viimase juhatuse liige M. T. TöövĂ”tu tasu nĂ”ue.
14.Hageja pĂ”hinĂ”ude aluseks on poolte vahel sĂ”lmitud suuline töövĂ”tuleping. Asja materjalidest nĂ€htub, et kostja on keskkonnas hange.ee avaldanud kuulutuse âSauna ehitamineâ alljĂ€rgneva tööde kirjeldusega: âOtsin poolelioleva saunahoone vĂ€ljaehitajat. Tegemist on kahekorruselise palkhoonega, millel on olemas katus, korsten ning seespool valatud betoonist pĂ”randad ja vaheseinad. Samuti on pĂ”randasse ehitatud vee Ă€ravooluaugud. Hoone ehitusalane pindala on 23 ruutmeetrit. Hankel osalejalt ootan, et ehitustööde lĂ”ppedes oleks mul tĂ€ielikus kasutusvalmiduses saunahoone. St leiliruum, pesemisruum ja eesruum. Samuti terrass ja kĂŒlalistetoaks mĂ”eldud teine korrus, kuhu minekuks oleks vaja ka mingisugust trepi- vĂ”i redelilahendust. Ălemise korruse ehitajalt ootan vaid puidust pĂ”randa ja seinte ning elektrisĂŒsteemi paigaldamist. Hoonesse oleks vaja vedada ka vesi ja elekter, samuti rajada vee Ă€ravoolusĂŒsteem. Hoonel on olemas aknad, kuid aknaraamide ja vĂ€lisseinte vahed on vĂ€lja ehitamata. Samuti on puudu kĂ”ik uksed (vĂ€lisuks, uks pesemisruumi ja uks leiliruumi)â (tl 1821). Hanke korraldajaks on eraisik ID55924 (kostja) ning hanke vĂ”itjaks osutus kasutaja ID27299 (hageja) pakkumusega 4 200 eurot. Ehitusmaterjalide kohta on mĂ€rgitud: hanke korraldaja poolt, materjalid valiksime vĂ€lja enne tööde teostamist.
15.Kohus nĂ”ustub kostjaga selles, et kuulutuse paigutamine hange.ee keskkonda ja pakkumise teinud ettevĂ”tja valimine ei ole samastatav töövĂ”tulepingu sĂ”lmimisega ning tegelikult sĂ”lmiti poolte vahel töövĂ”tuleping hiljem, kui oli lĂ€bi rÀÀgitud ka muudes kĂŒsimustes (töövĂ”tulepingu tĂ€itmise tĂ€htaeg, materjalide ja kaupade ostmine, vt ka 30.07 ja 03.08.2020. a poolte kirjavahetust hange.ee keskkonnas, tl 102). Leping ei olnud sĂ”lmitud ka enampakkumise korras (VĂS § 10). VĂS § 9 lg 1 kohaselt leping sĂ”lmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nĂ”ustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
16.Kuna pooled ei sÔlminud kirjalikku töövÔtulepingut, siis lÀhtub kohus poolte poolt esitatud kirjalikest tÔenditest, eelkÔige poolte kirjavahetusest.
17.TöövĂ”tuleping on tasuline leping. TöövĂ”tja pĂ”hikohustuseks on VĂS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija pĂ”hikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (kahekĂŒlgsed lepingud, milles iga pool vĂ”tab endale kohustuse ainult sellepĂ€rast, et teine pool vĂ”tab endale samuti kohustuse) suhtes.
18.VĂS § 635 lg 1 sĂ€testab, et töövĂ”tulepinguga kohustub töövĂ”tja valmistama vĂ”i muutma asja vĂ”i saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sĂ€ttest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövĂ”tjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. TöövĂ”tja tasunĂ”ue muutub VĂS § 637 lg 3
jÀrgi sissenÔutavaks töö valmimisega. Sama sÀtte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvÔtmine tellija poolt vÔi kui see on tavaline, muutub töövÔtja tasunÔue sissenÔutavaks, kui töö on vastu vÔetud vÔi loetakse vastuvÔetuks.
19.Vaidlust ei ole selles, et kokkulepitud ehitustööd (sauna ehitamine) kogumaksumusega 4 200 eurot jÀid pooleli. Hageja vÀidete kohaselt on töövÔtutasust 21.09.2020. a makstud Àra 1 000 eurot (maksekorraldus tl 28). Kostja vÀidetel on töövÔtutasust makstud 1 100 eurot, 1 000 eurot maksekorraldusega ning 100 eurot sularahas. Kuna kostja ei ole tÔendanud 100 euro maksmist töövÔtulepingu alusel, lÀhtub kohus sellest, et töövÔtulepingu alusel on kostja hagejale tasunud 1 000 eurot.
20.Hageja loeb lepingu kostja poolt ĂŒles öelduks alates 25.10.2020. a, mil kostja saatis hagejale e-kirja, milles keelas kostjal oma territooriumile sisenemise ehk ei vĂ”imaldanud hagejal kokkulepitud tööde lĂ”petamist (e-kiri on vĂ€lja toodud hagiavalduses, tl 7). Kohus hagejaga ei nĂ”ustu. Kostja 25.10.2020. a e-kirjale eelnes poolte kirjavahetus 24.10.2020. a (tl 7) ning ka peale kostja kirja, milles kostja keelas hagejale territooriumile sisenemise, on pooled pidanud kirjavahetust (tl 49-52). 25.10.2020. a on hageja saatnud kostjale e-kirja (tl 49), milles mĂ€rgib: /.../ kokkulepe oli ikkagi et teen töö Ă€ra ja vĂ”imalikult kiiresti. Saan aru, et ukse tellimisel oli pikk ooteaeg jne. Aga momendil ei nĂ€e mina takistusi töö teostamiseks hankes kokkulepitud mahus /.../. 25.10.2021. a on hageja saatnud kostjale e-kirja (tl 50), milles mĂ€rgib: /.../ Teie otsustada, kas lĂ”petan lepingus ettenĂ€htud tööd Ă€ra nĂŒĂŒd, vĂ”i teie ei soovi lepingut enam tĂ€ita ja soovite selle lĂ”petada. Valik on teie /.../. Kostja on 25.10.2020. a hagejale vastanud (tl 50): /.../ Ăra homme tule. JÀÀme viisakaks. Sul praegu emotsioonid möllavad /.../. Hageja on 25.10.2020. a kostjale vastanud (tl 50): Mina lĂ”petan Ă€ra ainult lepingus kokkulepitud tööd /.../. Kostja on 25.10.2020. a hagejale vastanud ((tl 50-51): /.../ Pakun vĂ€lja viimase viisaka lahenduse â sa lĂ”petad ehitustöö korralikult Ă€ra, saad hankes mĂ€rgitud summa ja lĂ€heme rahumeelselt lahku. Ma saan aru, et see eeldab sult veidike maha rahunemist aga usun, et see on mĂ”lema jaoks parim lahendus. Kui soovid siiski edasi vaielda, siis loen homsest ehitustöö katkenuks ja tööd mitteostutatuks ning soovin tagasi ka sulle juba makstud 1 100 eurot. Samuti keelan sul enda territooriumile siseneda /.../. Hageja on kostjale 25.10.2020. a vastanud (tl 51): Unustasin ka öelda, et objektilt puuduvad ka mĂ”ned materjalid, mille taha jÀÀb töö seisma. Puuduvad asjad: leiliruumi uks, trepi kĂ€epidemete materjal, pĂ”randa materjal sauna esikusse, vĂ€rvitu silikoon ja veel pisiasju. Kuna materjal on tellijalt, siis on vajalik, et kĂ”ik tarvilikud materjalid on kohal hiljemalt teisipĂ€eva hommikul kell 8.00. Sellest kella ajast hakkab jooksma lisa tasu oote tundide eest 25 eur/h. 27.10.2020. a on kostja teinud hagejale kompromissettepaneku: Teen veel korra ettepaneku asi normaalsete inimeste kombel Ă€ra lahendada. Saame kokku, paneme teostatavad tööd paberile kirja, sa tuled teed selle vĂ€ikese osa tööd siin Ă€ra ja paari nĂ€dala pĂ€rast on sul raha kĂ€es ja lĂ€heme oma eludega edasi. Olen nĂ”us loobuma oma teise korruse tööde nĂ”udest. Teine variant â jageleme mĂ”lemad aastaid mööda kohtuid ja kulutame nĂ€rve ning raha. Ootan vastust, palun tee mĂ”istlik otsus... (tl 103-104, 113).
21.Eelmises punktis mĂ€rgitud kirjavahetusele jĂ€rgnes hageja 16.11.2020. a nĂ”udekiri kostjale (tl 22-24), milles mĂ€rkis, et klient (hageja) soovis lĂ”petada kokku lepitud tööde tegemist, kuid Te ei vĂ”imaldanud tal seda teha. Ăiguslikus mĂ”ttes ĂŒtlesite sellega töövĂ”tulepingu ĂŒles VĂS § 655 lg 1 kohaselt. Tasumata on 3 200 eurot. Klient ei pidanud arvestama pakkumise tegemisel sellega, et ta peab kauplustes kĂ€ima, mistĂ”ttu kliendi pakutud hind sisaldas endas ĂŒksnes tööde tegemist. Klient toob vĂ€lja kalkulatsiooni, mille kohaselt kulus kliendil kokku 22 tundi kauplustes kĂ€imisele, mis rahalises mÔÔtes tĂ€hendab 775 eurot (kĂŒtus + tööajakulu). Kliendile on tekitatud varaline kahju, Ă”igusabikulud on kokku 392 eurot (koos kĂ€ibemaksuga). NĂ”udekirjale jĂ€rgnes hagi esitamine 16.12.2020. a. Eelnevat ja kĂ€esolevat punkti koos tĂ”lgendades ei saa asuda seisukohale, et kostja on lepingu 24.10.2020. a ĂŒles öelnud, sest sellele jĂ€rgnes kostjapoolne kompromissettepanek tööde lĂ”petamise ja tasu maksmise kohta 27.10.2020. a, mis on kohtu hinnangul kĂŒllaltki mĂ”istlik.
22.Vaidlust ei ole selles, et sauna ehitustööd jĂ€id lĂ”petamata. Muu hulgas ei ole vaidluse all see, et ehitamata jĂ€i trepp, paigaldamata jĂ€i leiliruumi uks ja teostamata sauna esiku pĂ”randa lahedus. TĂ€psemalt ei ole poolelijÀÀnud tööd dokumenteeritud. Kohus mĂ€rgib, et hageja ei saa tugineda sellele, et puudus trepi kĂ€epidemete ja sauna esiku pĂ”randamaterjal ning leiliruumi uks, sest pooled leppisid kokku, et vajalikud materjalid ja tooted ostab hageja ning kostja hĂŒvitab hagejale materjalide (kauba) maksumuse ja kĂŒtekulud. Nii toimis see vĂ€hemalt ehituse algusest saadik (vt ka tl 29-42, 67-75, 108-112).
23.Kohus ei nĂ”ustu hagejaga, et kostja peaks hagejale hĂŒvitama kogu töövĂ”tulepingu jĂ€rgse maksumuse 3 200 eurot (4 200 â 1 000). VĂS § 637 lg 3 sĂ€testab, et töövĂ”tja tasunĂ”ue muutub sissenĂ”utavaks töö valmimisest. VĂS § 655 lg 1 teise lause kohaselt, kui tellija on töövĂ”tulepingu ĂŒles öelnud, on töövĂ”tjal Ă”igus nĂ”uda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ĂŒlesĂŒtlemise tĂ”ttu kokku hoidis vĂ”i mille ta oma tööjĂ”u teistsuguse kasutamisega omandas vĂ”i oleks vĂ”inud mĂ”istlikult omandada. KĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 1 sĂ€testatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu ĂŒles öelnud seetĂ”ttu, et töövĂ”tja rikkus lepingut. Kohus leiab, et pĂ”hjendatud ei ole hagejale tasu maksmine tööde eest, mis jĂ€id hagejal (töövĂ”tjal) lĂ”petamata. Vastasel juhul rikastuks hageja alusetult kostja arvel. Hageja ja kostja vĂ”inuks kokku leppida ka eelarvet ĂŒletavas lisatöös (pĂ”randa lakkimine). Samuti on kostja teinud hagejale kohtueelselt mĂ”istliku kompromissettepaneku (lĂ”petada leiliruumi, pesemisruumi ja eesruumi tööd, peale mida tasub kostja hagejale töövĂ”tutasu puudujÀÀva osa). Kohus leiab, et kĂ€esoleval juhul kannab hageja riski selle eest, et ei dokumenteerinud nĂ”uetekohaselt ehituse kĂ€iku (ehituspĂ€eviku pidamine). Hageja on professionaalne ehitusettevĂ”tja ning kostja on tarbija vĂ”laĂ”igusseaduse tĂ€henduses. Eeldades seda, et suurem osa töid siiski lĂ”petati (see nĂ€htub poolte kirjavahetusest), leiab kohus, et kostja peab hagejale tasuma 70% töövĂ”tulepingu hinnast. TöövĂ”tulepingu hind oli 4 200 eurot. Kostja on tasunud 1 000 eurot. Seega peab kostja hagejale tasuma veel 1 940 eurot. KĂ€sundita asjaajamine.
24.Kohus leiab, et hageja nÔue kostjalt kÀsundita asjaajamise tasu 600 eurot (alternatiivselt tasu töövÔtulepingu alusel) ei ole pÔhjendatud ja tuleb jÀtta rahuldamata.
25.VĂS § 1018 lg 1 kohaselt, juhul kui isik (kĂ€sundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud Ă”igus tegu teha vĂ”i kohustanud teda tegu tegema, on kĂ€sundita asjaajajal Ă”igus muuhulgas nĂ”uda tasu maksmist, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule vĂ”i eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jĂ€tmise korral jÀÀks Ă”igeaegselt tĂ€itmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ĂŒlal pidada vĂ”i on asjaajamisele asumine muul pĂ”hjusel avalikes huvides oluline.
26.Asja materjalidest nĂ€htub, et kuigi hange.ee kuulutuses oli mĂ€rgitud, et ehitusmaterjalid on tellija poolt, sisaldas kuulutus ka informatsiooni selle kohta, et materjalid valitakse vĂ€lja enne tööde teostamisest. Sisuliselt leppisid pooled kokku selles, et hageja ostab vajalikud materjalid ning tooted ning kostja maksab nende eest ning hĂŒvitab lisaks kĂŒttekulud. Seega oli pooltel kokkuleppe, kuidas hageja kulutused kaetakse ning kĂ€esoleval juhul ei ole tegemist kostjat soodustava asjaajamise ega ka töövĂ”tulepingus sisalduva kokkuleppelise tasuga.
27.Hageja 25.10.2020. a e-kirjas sisalduvat ĂŒhepoolset avaldust: /.../ sellest kella ajast (* teisipĂ€evast 27.10.2020. a kella 8:00) hakkab jooksma lisa tasu oote tundide eest 25 eur/h (tl 51) ei saa lugeda poolte kokkuleppeks. Kokkulepped töövĂ”tu tingimuste kohta tuli sĂ”lmida lepingu sĂ”lmimisel, mitte aga enne selle lĂ”petamist.
28.Kohus mĂ€rgib ka seda, et hageja on pidanud seda summat (25 eur/h) nii oote tasuks, tasuks kauplustes kĂ€imise eest, tööjĂ”u kuluks, kĂŒtus + tööajakulu ehk hageja ise ei tea, mille eest ta sellist summat kostjalt nĂ”uab.
29.Lisaks sellele on hageja arvutused (24 tundi kauplustes kĂ€imine) kummalised. Hageja on nĂ€iteks kĂ€inud vĂ€idetavalt spetsiaalselt ostmas kivipuuri Tartu kaupluses, kuigi Ida-Virumaal on kĂŒllaldaselt ehituskaupluseid (Bauhof, K-Rauta, Ehituse ABC, Espak). TĂ”siseltvĂ”etavad ei ole hageja vĂ€ited selle kohta, et ta ei ole kursis Ida-Virumaa ehituspoodide ja sortimendiga, et hageja vĂ€ltis koroonaviiruse tĂ”ttu Ida-Virumaa kauplusi ning teatud ehitusmaterjali (toru ĂŒhendused) oli vĂ”imalik soetada vaid Tallinna vĂ”i Tartu kauplustest. Teadaolevalt on vĂ”imalik tellida ka IdaVirumaa kauplustest kaupa nii, et see toimetatakse kohalikku kauplusesse teisest sama keti kauplusest. Kahju (Ă”igusabikulud).
30.Hageja nĂ”ue kahju hĂŒvitamiseks (kohtueelsed Ă”igusabikulud) summas 440 eurot ei ole pĂ”hjendatud.
31.Kohus mÀrkis eespool, et kostja 27.11.2020. a kompromissettepanek oli mÔistlik ning selle aktsepteerimisel hageja poolt puudunuks vajadus kohtueelse nÔude ning lÔppkokkuvÔttes ka hagi esitamiseks. ViivisenÔuded.
32.VĂS § 101 lg 1 sĂ€testab Ă”iguskaitsevahendid, mida vĂ”lausaldaja vĂ”ib kasutada kohustust rikkunud vĂ”lgniku vastu.
33.VĂS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt vĂ”ib vĂ”lausaldaja rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda viivist. VĂS § 113 lg 1 kohaselt vĂ”ib vĂ”lausaldaja rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. ViivisenĂ”udega lihtsustatakse vĂ”lausaldajal oluliselt raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hĂŒvitamist.
34.Arvestades kÀesoleva tsiviilasja nÔudeid, millest kohus rahuldas osaliselt vaid töövÔtulepingu tasu nÔude, vÔlasuhte pooli ning asjaolu, et hageja ei ole tÔendanud, et ta oleks saanud kostja poolt raha maksmise viivitamisega kahju, jÀtab kohus hageja viivise nÔuded rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 mÀrgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette nÀeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
36.Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud vÔrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vÔi ei jÀta menetluskulusid tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda.
37.Kohus on seisukohal, et antud menetluses tuleb jÀtta menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tĂŒhistatud Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2022. a otsusega nr 2-20-18560.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.