X hagi Mobile Trade OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. märtsi 2022. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mobile Trade OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1085 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Mobile Trade OÜ (registrikood 11027195), seaduslik esindaja AJ
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mobile Trade OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29. märtsi 2022. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Mobile Trade OÜ kanda. X-l ei ole praeguses menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-21-16869 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 28. oktoobril 2021 Mobile Trade OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja võla 1085 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 3. novembril 2019 tarbijamüügilepingu, mille esemeks oli kuldne telefon Apple iPhone Xs 512GB IMEI koodiga 357214091206702. Lepingu alusel tasus hageja kostjale 1065 eurot. Hageja sai telefoni kätte 5. novembril 2019. Pärast telefoni kättesaamist väljastas kostja arve, millel oli kirjas, et garantii kestab 12 kuud. 2. novembril 2020 avastas hageja, et telefoni Face ID (tuvastamise meetod) enam ei tööta ning teatas 3. novembril 2020 sellest kostjale. Kostja palvel pöördus hageja ettevõtte iDeal Group AS-i poole, kes tuvastas, et viga ei ole võimalik parandada. 29. jaanuaril 2021 sai hageja kostjalt uue telefon.
1.2.11. septembril 2021 avastas hageja, et vahetatud telefonil ilmus kaamera serva mingi plekk. Hageja teavitas samal päeval puudusest kostjat. 14. septembril 2021 palus kostja telefoni esindusse tuua. 6. oktoobril 2021 teatas kostja, et telefon on remonditud (kaamera vahetatud).
7.oktoobril 2021 sai hageja telefoni kätte. Kohe pärast remonti avastas hageja, et telefoni kõlar ei tööta ning rääkida saab ainult väljuhääldiga. Hageja teatas puudusest järgmisel päeval kostjale. 9. oktoobril 2021 avastas hageja, et lisaks kõlarile ei tööta ka kaamera portreerežiim. Hageja teatas ka sellest veast kostjale. 11. oktoobril 2021 viis hageja telefoni kostja esindusse parandusse. 19. oktoobril 2021 teatas kostja, et telefon on remonditud. Hageja sai telefoni kätte
20.oktoobril 2021 ning viis selle samal päeval Valge Klaar OÜ esindusse diagnostikasse. Diagnostika käigus tuvastati, et portreerežiimiks kasutatav tagumine kaamera ei tööta ning portreerežiimi ei ole võimalik ootuspäraselt kasutada. Diagnostika tulemustest teadasaamisel teatas hageja kostjale, et soovib lepingust taganeda ning palus tagastada telefoni eest makstud 1065 eurot ja telefoni diagnostika kulu 20 eurot. Kostja leidis, et ehk saab telefon siiski ära parandada. Samuti teatas kostja, et tegelikult ei ole hageja saanud uut telefoni, vaid algsel telefonil vahetati emaplaat välja.
1.3.22. oktoobril 2021 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, paludes tasuda 1085 eurot hageja pangakontole hiljemalt 1. novembriks 2021. Kuna kostja teatas, et ei nõustu hageja nõudega, otsustas hageja esitada hagi ning teatas sellest ka kostjale. Hageja soovis telefoni kostjale tagastada, kuid kostja keeldus telefoni vastuvõtmisest.
1.4.Hageja hinnangul ebaõnnestus telefoni parandamine, kostja ei parandanud seda mõistliku aja jooksul ning on tekitanud sellega hagejale väga palju ebamugavusi. Seega oli hagejal alus lepingust taganeda (VÕS § 223 lg 3). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et esmalt oleks hageja pidanud pöödruma tarbijakaitseametisse, mitte otse kohtusse. Hageja viimane etteheide oli, et portreekaamera moodul ei tööta. Kostja tehnik vahetas portreekaamera mooduli välja
2-21-16869 ning pärast testimist seade töötas. Hageja teatas enne seadme tagastamist, et viib selle Apple’i ametlikku hooldusfirmasse diagnostikasse. Apple’i diagnostika tulemusena selgus, et portreekaamera moodul siiski ei tööta õigesti. Kostja teatas hagejale, et kui ametliku hooldusfirma tehnik leiab, et kaamera ei tööta, anname loa selle välja vahetada ning tagame tasu maksmise. Hageja ei soovinud probleemse mooduli vahetamist ning nõudis telefoni eest makstud rahasumma tagastamist. Kostja on endiselt nõus tasuma kaameramooduli, mille maksumus jääb 120 euro piiridesse, vahetamise kulud. Kaks aastat kasutatud telefoni kogu ostuhinna tagastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1085 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 200 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus ei andnud TsMS § 442 lg 10 kohaselt luba otsuse edasikaebamiseks.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 3. novembril 2019 telefoni Apple iPhone Xs 512GB IMEI koodiga 357214091206702 müügilepingu ning hageja sai telefoni enda valdusse 5. novembril 2019; - hageja sõlmis lepingu tarbijana; - hageja teatas kostjale esmakordselt telefonirikkest 5. novembril 2020. Kostja suunas hageja ametliku garantiiteenuse osutaja poole, kellelt saadud info kohaselt katkise mooduli asendamine ei olnud võimalik ja telefon tuli asendada. Diagnostikas tuvastati, et rike ei ole tekkinud füüsilise- või vedelikukahjutuse tagajärjel: - kostja teatas 29. jaanuaril 2021 hagejale, et uus seade ootab hagejat kostja esinduses.
29.jaanuaril 2021 edastas kostja hagejale ka parandatud ostuarve, 04.11.2019 arvele on märgitud ka uue telefoni IMEI kood 353166102782168; - 11. septembril 2021 teatas hageja kostjale telefoni järjekordsest puudusest (ebamäärane hall laik kaameras); - kostja teostas telefonil kaamera vahetuse ja hageja sai telefoni parandusest tagasi 7. oktoobril 2021; - 8. ja 9. oktoobril 2021 avaldusid telefonil uued puudused - portreerežiim ei töötanud ja heli ei jõudnud kuularisse. Hageja viis telefoni uuesti kostja juurde remonti. - 21. oktoobril 2021 viis hageja remonditud telefoni Apple’i esindusse diagnostikasse, kus tuvastati, et portreerežiimiks kasutatav tagumine kaamera ei tööta, portreerežiimi ei ole võimalik ootuspäraselt kasutada; - hageja taganes 22. oktoobri 2021. a avaldusega müügilepingust.
3.2.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal oli õigus müügilepingust taganeda ning kas taganemise korral on kostjal kohustus hüvitada telefoni maksumus ostusumma ulatuses.
3.3.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (VÕS § 218 lg 2). Tarbijalemüügi puhul peab ostja teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (VÕS § 220 lg 1). Hageja avastas seadmel puuduse 3. novembril 2020 ning teatas sellest kostjale e-kirja teel. Kostja väidetavalt asendas senise telefoni uue vastu 29. jaanuaril 2021.
2-21-16869 Uued puudused tekkisid telefonil 11. septembril 2021 ning hageja viis telefoni kostja esindusse remonti. Kostja tagastas parandatud telefoni 7. oktoobril 2021, kuid 8. ja 9. oktoobril 2021 pärast remonti ilmnesid telefonil uued puudused. Hageja viis telefoni uuesti remonti ning kostja tagastas parandatud telefoni 20. oktoobril 2021. Hageja viis telefoni diagnostika tegemiseks Apple’i esindusse. Diagnostika tulemusena selgus, et telefon ei ole endiselt töökorras, kuna telefoni portreerežiimi ei olnud võimalik ootuspäraselt kasutada. Seega esinesid pärast kahte järjestikust remonti hageja telefonil jätkuvalt puudused. Selleks ajaks oli telefon olnud hageja omandis vähem kui kaks aastat.
3.4.Maakohtu hinnangul on müügilepingut oluliselt rikutud ka juhul, kui asja parandamine või asendamine on objektiivselt võimatu või see ebaõnnestub (VÕS § 223 lg 1). Asja parandamine ebaõnnestub juhul, kui puudus, mida parandamise teel kõrvaldada üritati, ilmneb pärast parandamist uuesti või kui parandamise tagajärjel tekib asjale uus puudus. Sel juhul on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega. Hageja on tõendanud, et telefon ei vastanud lepingutingimustele. Hageja tõendas, et kahe aasta jooksul esines telefonil kolmel korral mitmeid puudusi. Esimese rikke korral tuvastati, et rike ei ole tekkinud füüsilise- või vedelikukahjutuse tagajärjel. Teise puuduse (ebamäärane laik kaameral) on kostja kõrvaldanud, kuid vahetult pärast esinenud vea parandamist on ilmnenud uued vead (tagumine portreekaamera ei tööta, heli ei jõua kuularisse) ja vaatamata veelkordsele parandamisele ei ole kostja kõrvaldanud portreerežiimiks vajaliku tagumise kaamera probleemi. Kostja telefoni puudusi ei kõrvaldanud. Maakohus selgitas, et helistamine ei ole enam ammu nutitelefoni peamine funktsioon ning hea ja töötava kaamera olemasolu ning erinevad kaamera võimalused on üheks oluliseks kriteeriumiks telefoni ostmisel. Praegusel juhul ei töötanud üks kaameratest korralikult, seega on hageja rahulolematus põhjendatud. Viidatud puudus ilmnes pärast kostja teostatud remonti. Hageja ei saanud telefoni korduva remondi tõttu kasutada.
3.5.Hageja on olulise lepingurikkumise tõttu (VÕS § 116 lg 1) kostjaga sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud ning asjas tuleb kohaldada VÕS § 189 lg-t 1. Kostja leidis, et kaks aastat kasutatud telefoni ostusumma tagastamise nõue on põhjendamatu. Hageja ostis telefoni 1065 euroga. Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et telefoni väärtus on langenud (VÕS § 189 lg 4) ja et see oleks tekkinud telefoni mittekorrapärase kasutamise tulemusena. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kostja väidetud asja väärtuse vähenemist. Isegi kui nõustuda, et hageja sai telefoni kasutamisest enne lepingust taganemist n-ö kasutuseeliseid ja müüja võiks põhimõtteliselt nõuda kasutuseeliste hüvitamist, pidanuks kostja selleks esitama vastava nõude (ja oma nõuet tõendama). Hagejal ei ole ostuhinna tagastamise nõudmisel kohustust oma nõuet sellise võimaliku kasutamiseeliste nõude võrra omaalgatuslikult vähendada, kuna kostja ei ole menetluses sellist nõuet esitanud. Seega kuulub hagi tervikuna rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista telefoni eest tasutud 1065 eurot. VÕS § 189 lg 5 järgi lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. Seega kui hageja saab kostjalt telefoni ostuhinna tagasi, siis on ta kohustatud tagastama kostjale telefoni koos kõigi lisadega.
3.6.Maakohus mõistis kostjalt välja ka telefoni diagnostikakulu 20 eurot. Kostja ei ole seda nõuet vaidlustanud. Hagejal tuli kanda telefoni diagnostikaga seotud kulud, kuna kostja müüdud telefonil olid puudused. Seega on hageja kahju (diagnostikakulu) põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja pidanud telefoni diagnostika kulu kandma.
3.7.Kuna kostja oli kohustuse täitmisega viivituses, tuleb kostjalt välja mõista ka viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla kohase täitmiseni.
2-21-16869
3.8.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõtttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 200 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Maakohus mõistis selle menetluskulu kostjalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli telefoni remont täiesti teostatav, kuid hageja keeldus sellest. Remont oleks probleemi lahendanud ning hagejal ei oleks sel juhul tekkinud võimalust nõuda kostjalt seadme algset maksumust. Kostja hinnangul parandati telefoni ühel korral, kui vahetati kaameramoodul, mis ei olnud piisavalt kvaliteetne varuosa. Teisel korral eemaldati seadmel kuulari pistikusse sattunud mikropraht, mis põhjustas selle, et kuular ei töötanud. Hageja andis teada, et soovib seadmele diagnostika teha. Kostja oli diagnostikaga nõus ning oli nõus ka tekkivad kulud hagejale hüvitama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 1085 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole otsuses andnud luba selle edasikaebamiseks.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et telefonile teostati kaks järjestikust remonti, kuid puuduste kõrvaldamine ebaõnnestus. Maakohus tuvastas, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega ning sellest tulenevalt kvalifitseeris lepingurikkumise õigesti VÕS § 223 lg 1 alusel. Kostja vastuväite osas, et lepingust taganemise tõttu kaks aastat kasutuses olnud telefoni kogu ostuhinna tagastamine on põhjendamatu, nõustub kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul tuli ostuhinna tagastamise põhjendatuse hindamisel lähtuda VÕS § 189 lg-st 4.
2-21-16869 Viidatud sätte kohaselt, kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et telefoni väärtus oleks vähenenud ja et väärtuse vähenemine tekkis telefoni mittekorrapärase kasutamise tulemusena. Seega järeldas maakohus õigesti, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ning hüvitada hagejale telefoni kogumaksumus.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei tule sellelt ka riigilõivu tasuda.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.