A. B. hagi Mobile Trade OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1085 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: A. B. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx: e-post: xxxx) Kostja: Mobile Trade OÜ (registrikood: 11027195; asukoht: Harju maakond, Tallinn, J. Vilmsi tn 27-17, 10152; e-post: [email protected]); Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Mobile Trade OÜ-lt A. B. kasuks välja võlgnevus summas 1 085 eurot.
3.Mõista Mobile Trade OÜ-lt A. B. kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (1085 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Rahuldada A. B. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Mobile Trade OÜlt A. B. kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Mobile Trade OÜ tasuda A. B. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
2-21-16869 ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.A. B. esitas 28.10.2021 Harju Maakohtule hagi Mobile OÜ vastu 1085 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.11.2019 tarbijamüügilepingu, mille esemeks oli kuldne telefon Apple iPhone Xs 512GB IMEI koodiga xxxx. Lepingu alusel tasus hageja kostjale 1065 eurot. Hageja sai telefoni kätte 05.11.2019. Pärast telefoni kättesaamist väljastas kostja arve, kus oli kirjutatud, et garantii kestab 12 kuud. 02.11.2020 avastas hageja, et telefoni Face ID (tuvastamise meetod) enam ei tööta ning teatas 03.11.2020 sellest kostjale. Hageja avaldas ka soovi saada muud telefoni ajutiseks kasutamiseks. Kostja palus pöörduda ettevõtte iDeal Group AS (registrikood 10390835), mille üks esindusest on kauplus ValgeKlaar poole. Vaatamata asjaolule, et hageja kirjutas oma pöördumises, et sai telefoni kätte 05.11.2019, ei juhtinud kostja hageja tähelepanu, et Apple’i poolne garantii kehtib kuni 05.11.2020 ning eelnevalt on vaja aeg broneerida. Hageja tuli ValgeKlaar’i esindusse laupäeval 14.11.2020 sooviga anda telefon diagnostika tegemiseks. ValgeKlaar’i klienditeenindaja ütles, et diagnostikat tehakse ainult ettebroneerimisel ning keeldus telefoni kohe vastuvõtmast ja hageja leppis klienditeenindajaga diagnostika aja 24.11.2020. Hageja jättis 24.11.2020 oma telefoni diagnostika tegemiseks ValgeKlaar’i esindusse. 25.11.2020 sai hageja ValgeKlaar’ist ekirja, et tegemist on Face ID mooduli riistvaralise rikkega, mida eraldi vahetada ei ole võimalik. Samuti lisas tehnik, et mooduli rike on sisene ning füüsilist- ega vedelikukahjustust antud seadmel ei tuvastatud. Samal päeval edastas hageja kostjale ValgeKlaar’i kirja, küsides, mis peaksid olema tema järgmised sammud ning millal väljastatakse uus telefon. Antud kirjale vastas kostja, et hageja peab ise Apple’i esindusega probleemi lahendama. Kui hageja meenutas kostjale, et kehtib kostja müüjapoolne garantii 2 aastat, palus kostja lõpuks toimetada telefoni tema esindusse.
2.27.11.2020 toimetas hageja telefoni kostja esindusse. 09.12.2020 teatas kostja, et ei saanud probleemi lahendada Apple kaudu ning proovib seda teha kindlustuse kaudu. 26.01.2021.a kirjutas kostja hagejale sms ́i, et „kindlustus andis temale rohelise tee ning uus telefon on tellimisel“. 29.01.2021 kirjutas kostja hagejale sms ́i, et „uus seade ootab hagejat esinduses“. 29.01.2021 sai hageja kostjalt uue telefon kätte, kuid kostja väljastas temale vana arve, kuhu oli lisatud uus IMEI kood xxxx.
3.11.09.2021 avastas hageja, et vahetatud telefonil tekkis puudus ehk kaamera serva ilmus mingi plekk ning samal päeval teavitas sellest kostjat. Hageja küsis, kas vahetatud telefon on vaja viia ValgeKlaari esindusse või mitte. 14.09.2021 vastas kostja, et seade tuleb tuua kostja esindusse. 20.09.2021 toimetas hageja telefoni kostja esindusse. 06.10.2021 kirjutas kostja, et vahetatud telefoni remont on lõpetatud (kaamera vahetatud). Hageja läks
2-21-16869 07.10.2021 kostja esindusse telefoni järele ning küsis kostja esindaja käest, kas telefon on tõesti korras. Kostja esindaja vastas, et kontrollis kaamerat ja see on korrektne. Kohe pärast vahetatud telefoni remonti avastas hageja, et vahetatud telefoni kõlar ei tööta ning on võimalik rääkida ainult väljuhääldiga. Hageja kirjutas antud puudusest kostjale järgmisel päeval 08.10.2021 ning sai vastuse, et on vaja jälle kostja esindusse tulla. 09.10.2021 avastas hageja, et lisaks kõlarile ei tööta ka kaamera portreerežiim ja kohe kirjutas sellest kostjale. Hageja hoiatas kostjat, et kuna kostja remont ei tekita usaldust, siis annab hageja peale teist remonti vahetatud telefoni ValgeKlaar ́i esindusse diagnostika tegemiseks. Hageja eeldas, et antud hoiatus mõjutab vahetatud telefoni remonti ehk kõrvaldab kostja vahetatud telefoni puudused või vastasel juhul pöördub ise ValgeKlaari poole, et väljastada hagejale töökorras telefon.
4.11.10.2021 läks hageja kostja esindusse ja andis telefoni üle. 19.10.2021 kirjutas kostja sms ́i, et telefon ootab esinduses. Hageja abikaasa tuli 20.10.2021. telefoni järele ja samal päeval andis telefoni ValgeKlaar ́i esindusse diagnostika tegemiseks. ValgeKlaar ́i diagnostika käigus tuvastati, et portreerežiimiks kasutatav tagumine kaamera ei tööta, portreerežiimi ei ole võimalik ootuspäraselt kasutada. ValgeKlaar ́ist vastuse saamisel teatas hageja kohe kostjale oma soovist lepingust taganeda ja saada tagasi lepingu alusel tasutud raha suuruses 1065 eurot koos telefoni diagnostika kuludega 20 eurot. Kostja vastas hagejale, et „kui meil ei õnnestunud siis ehk õnnestub Valge Klaar OÜ’l.“ Samuti kirjutas kostja, et tegelikult ta pole hagejale uut telefoni väljastanud vaid vahetas ära emaplaadi.
5.22.10.2021. a esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, paludes maksta 1085 eurot hageja pangakontole hiljemalt 01.11.2021. Kuna kostja teatas, et hageja nõuet ei rahuldada, otsustas hageja mitte oodata kuni 01.11.2021 ja esitada hagiavalduse, millest andis teada ka kostjale. Hageja soovis tagastada telefoni kostjale, kuid kostja keeldus telefoni vastuvõtmast. Hagiavalduse rahuldamise korral tagastab hageja telefon kostjale.
6.Hageja palub hagi rahuldada, kostjalt välja mõista 1085 eurot, viivise alates kohtuotsuse jõustumisest , menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on kahetsusväärne, et hageja on pidanud vajalikuks pöörduda oma murega Harju Maakohtu poole. Kostja leiab, et selliste vaidluste lahendamine peaks ikka käima esmalt läbi Tarbijakaitseameti ja kui siis mõlemat poolt rahuldava lahenduseni ei jõuta, pöörduma kohtu poole. Kostja ei pea vajalikuks hakata kogu ajalugu uuesti lahti kirjutama, vaid kontsentreerub just viimasele episoodile, mille sisu seisneb lepinguobjekti portreekaamera mooduli töötamises ootuspäraselt. Hageja, saades seadme kätte peale põhikaamera mooduli vahetust, kirjutas oma e-kirjas, et nüüd justkui ei töötaks enam portreekaamera moodul ja tagastas seadme kostja esindusse selle ülevaatamiseks. Kostja tehnik vaatas selle üle ja ei täheldanud probleemi, kuid siiski vahetas ka portreekaamera mooduli välja ja peale testimist probleemi ei avastanud. Enne lõplikku seadme tagastamist teavitas hageja juba ette, et viib selle seadme koheselt Apple’i ametliku hooldusfirmasse diagnostikasse, mille vastu ei saanud meil olla midagi. Apple’i ametliku hooldusfirma tehniku vastuses on näha, et portreekaamera mooduli töö ei olevat siiski ootuspärane (mida see täpsemalt tähendab, jääb arusaamatuks). Hageja saatis samal päeval ka meile selle info edasi ja meie vastus oli konkreetne, kui ametlik hooldusfirma tehnik leiab, et kõnealuse kaamera töö pole ootuspärane siis anname meie loa see välja vahetada ja tagame teenuse maksmise omalt poolt 100% ulatuses. Kahetsusväärselt hageja ei soovinud nüüd probleemse mooduli vahetamist vaid hakkas koheselt nõudma kogu lepinguobjekti maksumuse tagastamist, mis kostja arvates on
2-21-16869 vägagi ülekohtune ühele väikeettevõttele. Kostja on nõus tasuma lepinguobjekti kaameramooduli vahetamise kulud ametliku hooldusfirma poolt, mille eeldatav maksumus jääb 120 euro piiresse aga kaks aastat kasutatud toote täieliku ostusumma tagastamine ei ole kostja hinnangul küll kuidagi põhjendatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Käesoleva asja hind on 1085 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste faktiliste asjaolude üle: • Pooled sõlmisid 03.11.2019 telefoni Apple iPhone Xs 512GB IMEI koodiga xxxx müügilepingu. Hageja sai telefoni enda valdusse 05.11.2019 (tl 6-8). • Hageja on poolte müügisuhtes tarbija. • Hageja teatas esmakordselt kostjale telefonirikkest 05.11.2019. Kostja suunas hageja ametliku garantiiteenuse osutaja poole, kellelt saadud info kohaselt katkise mooduli asendamine ei olnud võimalik ja telefon kuulus asendamisele. Diagnostikas tuvastati, et rike ei ole tekkinud füüsilise- või vedelikukahjutuse tagajärjel (tl 10-12). • Kostja teatas 29.01.2020 hagejale, et uus seade ootab hagejat kostja esinduses (tl 17). 29.01.2020 edastas kostja hagejale ka ostuarve paranduse ning 04.11.2019 arvele on märgitud ka uus telefoni IMEI koos xxxx (tl 20,21). • 11.09.2021 teavitas hageja kostjat telefoni järjekordsest puudusest (ebamäärane hall laik kaameras) (tl 22-23), • Kostja teostas telefonil kaameravahetuse ja hageja sai telefoni parandusest tagasi 07.10.2021 (tl 24, 26), • 08.10.2021 ja 09.10.2021 avaldusid telefonil uued puudused - portreerežiim ei tööta ja heli ei jõua kuularisse (tl 27, 28), hageja viis telefonikostja juurde remonti, kellelt sai telefoni tagasi 21.10.2021 (tl 35), • Samal päeval viis hageja remondist tulnud telefoni Apple esindusse diagnostiku juurde, kes tuvastas, et portreerežiimiks kasutatav tagumine kaamera ei tööta, portreerežiimi ei ole võimalik ootuspäraselt kasutada (tl 36). • Hageja taganes 22.10.2021 avaldusega müügilepingust (tl 42-46).
2-21-16869 •
Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus poolte vahel sõlmitud müügilepingust taganeda ja kas taganemise korral on kostjal kohustus hüvitada telefoni maksumus ostusumma ulatuses.
12.Kõigepealt kohus märgib, et kostja vastuväide selle kohta, et esmalt oleks hageja pidanud pöörduma vaidluse lahendamiseks Tarbijakaitseameti poole ei ole asjakohane. Hagejal on õigus valida, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab ja millise tarbijavaidlust lahendava organi poole pöördub. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördumine ei ole tarbija jaoks kohustuslik kohtueelne menetlus ning komisjoni otsus ei ole muuhulgas ka täitedokument täitemenetluse seadustiku mõttes. Seega ei saa hagejale kuidagi ette heita, et ta on otsustanud oma probleemi lahendamiseks pöörduda kohtu poole.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS 208 lg 4 järgi tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostajale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p-s 1 sätestatult ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 2 alusel vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab tarbijalemüügi puhul ostja müüjale teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
14.Hageja ostis kostjalt telefoni 03.11.2019 ja sai selle enda valdusse 05.11.2019, viga seadmel esines esmakordselt 03.11.2020 ja hageja esitas kostjale e-kirja teel pretensiooni. Kostja asendas väidetavalt hageja senise telefoni uue vastu 29.01.2021. Uued puudused tekkisid telefonil 11.09.2021. Hageja toimetas telefoni remondiks kostja esindusse 20.09.2021. Kostja parandas telefoni ja hageja sai oma telefoni tagasi 07.10.2021. Kohe pärast telefoni kostjalt tagasi saamist avastas hageja 08.10.2021 ja 09.10.2021, et telefonile olid pärast remonti tekkinud puudused. Hageja viis telefoni uuesti kostja juurde remonti 11.10.2021. Hageja sai telefoni kostjalt tagasi 20.10.2021 ja viis selle kohe kontrolliks/diagnostikaks Apple esindusse. Diagnostika tulemusel selgus, et telefon ei olnud jätkuvalt täielikult töökorras, kuivõrd portreerežiimiks kasutatav tagumine kaamera ei tööta, portreerežiimi ei ole võimalik ootuspäraselt kasutada. Seega esinesid pärast kahte vahetult järjestikust remonti hageja telefonil jätkuvalt puudused. Kohus märgib, et selleks ajaks oli telefoni hagejale esmakordsest üleandmisest möödunud vähem kui kaks aastat.
15.VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat lepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kohus leiab, et müügilepingu oluliseks lepingu rikkumiseks on ka olukord kui asja parandamine või asendamine on objektiivselt võimatu või see ebaõnnestub. Asja parandamine ebaõnnestub juhul, kui puudus, mida parandamise teel kõrvaldada üritati, ilmneb pärast parandamist uuesti või kui parandamise tagajärjel tekib asjale uus puudus, mis kujutab endast lepingutingimustele mittevastavust.
2-21-16869
16.Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud, et telefon ei vastanud lepingutingimustele. Hageja on tõendanud, et selle kahe aasta jooksul esines telefonil kolmel korral mitmeid puudusi, kusjuures asjaoludest nähtuvalt ei tekkinud need hageja tegevuse tõttu. Kostja ei ole sellele ka tuginenud. Esimese rikke korral tuvastati, et rike ei ole tekkinud füüsilise- või vedelikukahjutuse tagajärjel. Teise puuduse (ebamäärane laik kaameral) on kostja kõrvaldanud, kuid vahetult pärast esinenud vea parandamist on ilmnenud uued vead (tagumine portreekaamera ei tööta, heli ei jõua kuularisse) ja vaatamata veelkordsele parandamisele ei ole kostja kõrvaldanud portreerežiimiks vajaliku tagumise kaamera probleemi. Kostja väide, et talle ei ole arusaadav, mida tähendab diagnostika väide, et portreerežiimi ei ole võimalik ootuspäraselt kasutada ei ole asjakohane, kuivõrd sama lause esimese pooles on tehnik selgitanud, et portreerežiimiks kasutatav tagumine kaamera ei tööta. Seega on kostjal olnud võimalus müügilepingu esemel olnud puudusi kõrvaldada, kuid kostja seda teinud ei ole. Kohus märgib, et helistamine ei ole enam ammu nutitelefoni peamine funktsioon ning on muutunud pigem üheks omaduseks paljude seast, hea ja töötava kaamera olemasolu ja erinevad kaamera võimalused on üheks oluliseks kriteeriumiks telefoni soetamisel. Käesoleval juhul ei tööta üks kaamera korralikult, seega on põhjendatud ka hageja rahulolematus mittetöötava telefonikaameraga. Lisaks on see puudus ilmnenud pärast kostjapoolset telefoniremonti. Hagejal oli telefoni korduva remontimise tõttu takistatud ka telefoni kasutamine.
17.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama ja VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 223 lg 3 kohaselt võib ostja müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumise korral muu hulgas lepingust ilma täiendavat tähtaega määramata taganeda. Lepingust taganemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on poolte lepingulist suhet lõpetava kujundusõigusega ning lepingu lõppemiseks piisab tahte väljendamisest (VÕS § 188 lg 1). Lepingust taganemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Kostja ei ole esile toonud, et ta ei ole hageja avaldust kätte saanud. Arvestades, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud, kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 189 lg 1. VÕS § 189 lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
18.Kostja on seisukohal, et kaks aastat kasutatud telefoni kogu summa nõudmine on müüja jaoks ebamõistlik kulu. VÕS § 189 lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine (VÕS § 189 lg 4). Vaidlus puudub, et hageja soetas telefoni ostuhinnaga 1065 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et telefoni väärtus oleks langenud ja et see oleks tekkinud telefoni mitte korrapärase kasutamise tulemusena, seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kostja väidetud asja (telefoni) väärtuse vähenemist. Isegi kui möönda, et hageja sai telefoni kasutamisest enne lepingust taganemist n-ö kasutuseeliseid ja müüja võiks põhimõtteliselt nõuda kasutuseeliste hüvitamist, pidanuks kostja selleks eelnevalt esitama vastava nõude (ja oma nõuet ka tõendama). Hagejal ei ole aga ostuhinna tagastamise nõudmisel kohustust oma nõuet sellise võimaliku kostja poolse kasutamiseeliste nõude võrra omaalgatuslikult vähendada (sest kostja poolt käesolevas
2-21-16869 menetluses sellist nõuet esitatud ei ole). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevusena telefoni väärtus 1 065 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 189 lg 5 järgi lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. Seega kui hageja saab kostjalt telefoni ostuhinna tagasi, siis on ta kohustatud tagastama kostjale telefoni koos kõikide lisadega.
19.Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kulutused telefoni diagnostikale summas 20 eurot. Asja materjalist nähtuvalt on hageja selle kulud kandnud (tl 37). Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on müügilepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega ning kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Kuivõrd kostja müüdud telefonil olid puudused, tuli hagejal kanda täiendavaid kulusid telefoni diagnostikale. Järelikult pidi olema kahju tekkimine kostjale ettenähtav või tingitud kostja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ilma kostjapoolse lepingu rikkumiseta ei oleks hageja pidanud telefoni diagnostikasse viima ega seda kulu kandma. Seega tuleb kostjalt vastav kulu summas 20 eurot hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole esitanud ka sisulisi vastuväiteid kahjunõude suurusele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega soetud nõuete esitamiseks.
21.Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on kohustusi rikkunud ja hagejale on kahju tekkinud, tuleb kostjalt lisaks kahjuhüvitisele ka viivis välja mõista.
22.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada, põhivõlgnevus summas 1085 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista, samuti tuleb välja mõista viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
2-21-16869
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
26.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 28.10.2022 tasunud riigilõivu 200 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.