X hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu liikmesuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. novembri 2021. a määrus (hagi läbivaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Suir Kostja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (registrikood 80040344), lepingulised esindajad vandeadvokaat OlaviJüri Luik ja vandeadvokaadi abi Kadi Saluste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. novembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus, v.a X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, poolte endi kanda ning X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.
2.Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2021. a määruse resolutsioon muus osas muutmata, muutes osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
Jätta määruskaebemenetluse kulud, v.a X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, poolte endi kanda.
5.Jätta X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määruskaebemenetluses riigi kanda.
6.Vabastada X riigilõivu 300 euro, mille tasumisest ta oli maakohtu 18. septembri 2019. a määrusega vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest.
7.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
7.1.Jätta läbi vaatamata X hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu liikmesuse tuvastamise nõudes.
7.2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, v.a X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, poolte endi kanda.
7.3.Jätta X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.
2-18-13093
7.4.Vabastada X riigilõivu 300 euro, mille tasumisest ta oli maakohtu 18. septembri 2019. a määrusega vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 1. septembril 2018 Harju Maakohtule hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (kostja, erakond) vastu oma liikmesuse tuvastamiseks. Hageja palus esialgses hagiavalduses tuvastada, kas ta on välja arvatud erakonnast ning selle Järva- ja Viljandimaa piirkonna juhatusest ning Viljandi osakonna aseesimehe kohalt. Hageja palus sellekohase otsuse olemasolu korral tuvastada selle tühisus. Hageja esitas 31. juulil 2019 hagi tervikteksti, mille kohaselt palub hageja tuvastada, et ta on kostja liige alates 11. jaanuarist 2014. Hageja väitel on ta kostja liige alates 2014. a-st. 2018. a 2. juunil, kui hagejale teadaolevalt pidi kostja olema esindatud Mulgi Messil Viljandis, läks hageja vestlema kostja telgis olnud inimestega. Kostja Viljandi osakonna ja kostja juhatuse liige Y teatas hagejale, et hageja on erakonnast välja arvatud ning sellekohane kanne on tehtud registrisse. Hageja ei ole sellist kannet näinud ega saanud ühtki dokumenti tema väljaarvamise kohta erakonnast. Hagejale teadaolevalt peab ta endiselt olema kostja liige, kuna tema väidetav väljaarvamine ei olnud vormistatud seaduspäraselt ja seega kehtivalt. Äriregistrist nähtub vale informatiivne teave, et hageja liikmesus lõppes 5. oktoobril 2017. Hageja õiguslik huvi tema erakonda kuulumise õigussuhte olemasolu tuvastamiseks seisneb tema erakonda kuulumise põhiõiguse tagamises. Hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks tuleneb põhiseaduse §-st 48, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 11 ja inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklist 20. Hagejani jõudsid alles 2018. a-l kuulujuttudena vihjed, et tema liikmesus võib kostja arvates olla lõppenud. Samas ei ole hageja käsutuses endiselt ühtegi seda kinnitavat dokumenti, hageja ei tea liikmesuse väidetava lõppemise põhjust ega alust. Hageja tugines hagiavalduse esitamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-le 1, erakonnaseaduse (EKS) § 1 lg-le 2 ja § 5 lg-le 2, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-le 16 ning erakonna 12. juunil 2016 kinnitatud põhikirja p-dele 6.3, 6.4 ja 3.6. Kostja rikkus seadusest ja põhikirjast tulenevat liikmesuse lõpetamise korda, kuna hagejal ei ole kirjalikku motiveeritud otsust tema erakonnast väljaarvamise kohta.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata.
2 (10)
2-18-13093 Hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja on esitanud eri ajal erinevaid nõudeid ning pole üheselt aru saada, milliseid nõudeid kohus menetleb. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb hageja tuvastushuvi enda erakonna liikmeks astumise kuupäeva, s.o 11. jaanuari 2014 tuvastamiseks, kuna see on registrist näha. Samuti on registrist näha hageja liikmesuse lõppemise aeg, s.o 5. oktoober 2017. Vaidlust ei ole selles, et hageja on olnud kostja liige ajavahemikul 11. jaanuar 2014 kuni ajani, mil ta on arvatud erakonna liikmete hulgast välja. Sellises olukorras puudub hagejal ilmselgelt tuvastushuvi. Hageja eesmärk saab olla oma liikmesuse taastamine, aga seda ei saa erakonnalt nõuda. Vale on 31. juuli 2019. a hagiavalduses väidetu, et hageja polnud teadlik enda erakonnast väljaarvamisest ja selle põhjustest. Hageja osales isiklikult kostja juhatuse 27. septembri 2017. a koosolekul, kus otsustati hageja erakonnast väljaheitmine. Hageja sai väljaheitmisest ja selle põhjustest teada juba 27. septembril 2017 toimunud kostja juhatuse koosolekul. Hageja ei ole kostja otsust vaidlustanud. Sellekohane nõue oleks aegunud, kuna hagi on esitatud MTÜS § 24 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes. Kostja selgitas 10. septembri 2019. a vastuses hagiavaldusele hageja erakonnast väljaarvamise põhjuseid (p 4) ja täpsustas neid 4. novembri 2021. a menetlusdokumendis, viidates ka kostja põhikirjast tulenevatele liikme väljaarvamise alustele (p 16). Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 23. novembri 2021. a määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud, sh riigi õigusabiga seotud menetluskulud hageja kanda. Maakohus menetluskulude rahalist suurust määrusega kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus selgitas, et hageja on palunud lähtuda 31. juuli 2019. a menetlusdokumendis esitatud nõudest tuvastada, et ta on kostja liige alates 11. jaanuarist 2014.
3.2.Hageja ei ole põhistanud tuvastushuvi olemasolu. Pooled ei vaidle, et hageja on kostja liige alates 11. jaanuarist 2014. Kohtule ei ole esitatud nõuet, millega palutaks tuvastada, et hageja on kostja liige praegusel ajal.
3.3.Hageja ei ole oma tuvastushuvi põhjendusena esile toonud muud kui soovi tunnistada alusetuks ja ebaseaduslikuks tema erakonnast väljaarvamine ning olla jätkuvalt kostja kui erakonna liige. Seega on hageja tuvastushuvi hõlmatud tema võimaliku nõudega tunnistada kehtetuks kostja 27. septembri 2017. a juhatuse otsus või tuvastada selle tühisus. Sellist nõuet kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole ka pärast kohtu 8. oktoobri 2021. a kirja oma nõuet täpsustanud ning on jäänud 31. juulil 2019 esitatud nõude juurde. Kehtetuks tunnistamise nõude kolmekuuline aegumistähtaeg (MTÜS § 24 lg 1) on ka saabunud. Menetluses oleva hagi eset ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et see on tegelikult esitatud kostja 27. septembri 2017. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, seda enam, et tühisuse aluseid hagis esile toodud ei ole (juhatuse otsuse vorm või vormistuslikud küljed ei ole seadusest tulenevalt tühisuse aluseks). Selleks, et hageja saaks esitada eelneva nõude, peaks ta muutma hagi eset, mida saab teha üksnes kohtu või kostja nõusolekul (TsMS § 376). Kostja on hagi eseme muutmisele vastu vaielnud. Hageja ei ole hagi muutmiseks kohtu nõusolekut taotlenud ega muudetud nõuet esitanud. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust, milles ta oleks vaidlustanud kostja juhatuse
27.septembri 2017. a otsuse, millega ta on arvatud kostja liikmete hulgast välja.
3.4.Kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (liikmesuse taastamine erakonnas) võimalik saavutada, jättis kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 3 (10)
2-18-13093
3.5.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda, sh riigi õigusabi saamisega tekkinud kulud. Maakohtu 29. mai 2019. a määrusega rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja määrati hagejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 ning teha selles osas uus lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Teise alternatiivina palub hageja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 ning saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Hageja palub määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda.
4.1.Hageja väitel jättis maakohus ebaõigesti ja üllatavalt hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja selgitas, et praeguse asja menetluse käigus vahetus maakohtu koosseis. Hagiavalduse terviktekst esitati 31. juulil 2019 nõudega tuvastada, et hageja on kostja liige alates
11.jaanuarist 2014. Maakohus võttis hagi menetlusse 18. septembri 2019. a määrusega, leidis, et see vastab seaduse nõuetele ning ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Ühtlasi rahuldas maakohus hageja menetlusabi taotluse hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega leidis kohus ka hagejale menetlusabi andmisel, et TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel oli piisav alus eeldada, et hageja osalemine kavandatavas menetluses on edukas. Määruse vastuolulisus seisneb juba selles, et maakohtu uus koosseis ei selgitanud, miks uue koosseisu arvates võeti hagi menetlusse ekslikult ning rikuti menetlusabi andmisel TsMS § 181 lg 1 p-i 2. Hagi võib TsMS § 423 lg-s 2 toodud tingimustel küll jätta läbi vaatamata menetluse igas etapis ja igas astmes, kuid see ei tähenda, et ei ole kohustust selgitada, milles seisnesid madalamate astmete või eelnevate koosseisude vead. Määrusest ei selgu maakohtu eelmise koosseisu vead õiguse kohaldamisel.
4.2.Hagejale on ebaselge, milliste tõendite põhjal jõudis maakohus järeldusele, et hageja on erakonnast välja arvatud. Hageja hinnangul on poolte vahel vaidlus, kas hageja kuulumine erakonda on lõppenud või mitte ning mis põhjusel. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on arvatud erakonna liikmete hulgast välja.
4.3.Määrusest jääb mulje, et maakohus ei pidanud perspektiivikaks liikmesuse tuvastamise nõude esitamist kui sellist. Hageja sellega ei nõustu. Hageja viitas hagi 31. juuli 2019. a terviktekstis varasemale kohtupraktikale (tsiviilasi nr 2-09-46599), milles rahuldati nõue tuvastada, et isik on MTÜ liige. Hageja palub tuvastada, et hageja on endiselt kostja liige, st ei ole tehtud väljaarvamise otsust, mis ei oleks tühine.
4.4.Hageja esitas 31. juulil 2019 hagiavalduse TsMS § 368 lg 1 alusel, tuginedes EKS § 1 lgle 2, § 5 lg-le 2, MTÜS §-le 16 ning erakonna 12. juunil 2016 kinnitatud põhikirja p-dele 6.3, 6.4 ja 3.6. Kostja põhikirja p 6.3 viimase lause järgi teatatakse otsusest asjaosalisele kirjalikult kuu aja jooksul. EKS § 1 lg 2 teise lause ja § 5 lg 2 kaudu kohalduva MTÜS § 16 lg 1 esimese 4 (10)
2-18-13093 lause ning lg 3 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras ning mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Nende sätete eesmärk on vältida just selliste juhtumite esinemist nagu praeguses asjas, kus hagejale tehakse alles aastaid pärast väidetavat otsust teatavaks, et ta on erakonnast välja arvatud. Maakohtu määruse p 5.7 teises lauses ja p 5.8 kuuendas lauses toodud põhjendused ei ole eelviidatud õigusnormidega kooskõlas. Hageja erakonnast väljaarvamine ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele, kuna kostja ei ole hagejale teatanud väljaarvamisest ega väljaarvamise põhjendustest kirjalikult ühe kuu jooksul. Järelikult oli mis tahes otsus hageja väljaarvamise kohta tühine. Hageja on oma tuvastushuvi piisavalt põhjendanud 1. aprilli 2019. a e-kirja viimases tekstilõigus maakohtule. Hageja selgitas, tuginedes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-1-96, et ühinemisvabadus on üks peamistest rahvusvahelistest inimõigustest, samuti põhiseaduslikest vabadustest. Mittetulundusühingu liikmeid ei tohi välja arvata meelevaldselt, s.o seaduses ja põhikirjas nimetamata alustel ja korras. Hageja tühine erakonnast väljaarvamine on toonud kaasa hageja põhiseaduse § 48 järgse põhiõiguse raske riive. Määruses ei ole põhiseaduse § 48 riivet üldse hinnatud ega kaalutud.
4.5.Hageja nõudel ei ole aegumistähtaega ega muud õigust lõpetavat tähtaega kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 teine lause. Registris on liikmesuse lõppemise mittekonstitutiivne kanne 5. oktoobri 2017 seisuga. Hageja pöördus kohtusse 1. septembril 2018. Seega ei ole TsÜS § 38 lg 7 teises lauses märgitud tähtaeg möödunud.
4.6.Kui hageja eesmärgi saavutamiseks oli vaja vaidlustada hageja väljaarvamise otsus, siis kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt pidi maakohus sellele hageja tähelepanu juhtima. Enne selgitamiskohustuse täitmist ei saa maakohus tugineda hagi perspektiivitusele.
4.7.Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtule ei ole esitatud nõuet tuvastada, et hageja on kostja liige praegusel ajal. Hagiavaldus esitati 31. juulil 2019 nõudega tuvastada, et hageja on kostja liige alates 11. jaanuarist 2014. Sõna „praegusel ajal“ üleliigne lisamine nõude lõppu ei olnud kohustuslik, et mõista hagi tervikteksti eesmärki selliselt, et hageja leiab, ta on praegugi kostja liige, kuna mistahes väidetavalt toimunud väljaarvamine oli tühine, sest hagejale ei teatatud sellest ühe kuu jooksul kirjalikult.
4.8.Eeltoodust tulenevalt palub hageja esimese alternatiivina tühistada maakohtu määrus ja saata asi tagasi maakohtule.
4.9.Alternatiivselt palub hageja tühistada üksnes määruse resolutsiooni p 2. Hagejale anti 29. mai 2019. a määrusega riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Samuti vabastati hageja 18. septembri 2019. a määrusega riigilõivu tasumisest. Seega pidi maakohus olema teadlik, et hageja majanduslik seis ei ole hea. Kohus ei arvestanud määruse tegemisel TsMS § 162 lg 4 kohaldamise vajadusega. Kohus oleks pidanud jätma menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale teadaolevalt on kostja menetluskulud kindlasti väga suured, sest varem on kostjat esindanud kõrgete tasude poolest tuntud advokaat ning praegu on kostjal lausa kaks esindajat, samuti tippadvokaadibüroost. Kostja menetluskulude hageja kanda jätmine viib hageja tõenäoliselt väga suurte majanduslike raskusteni. Hageja palub alternatiivsena tühistada maakohtu määrus selle resolutsiooni p 2 osas ning saata asi maakohtule menetluskulude jaotamise otsustamiseks, kui ringkonnakohus ei saa ise lahendit teha.
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. 5 (10)
2-18-13093
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud ja hagejale antud riigi õigusabiga seotud kulud hageja kanda, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda ja hagejale antud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebemenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.
8.Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (Riigikohtu 8. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1193-13, p 12). Tuvastusnõude läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel annab alust mh see, kui hagejal puudub tuvastusnõude esitamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi nõutav õiguslik huvi (vt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24).
9.Hageja on palunud menetluses lähtuda 31. juuli 2019. a menetlusdokumendis esitatud nõudest tuvastada, et ta on kostja liige alates 11. jaanuarist 2014 (vt hageja 11. oktoobri 2019. a menetlusdokumendi p 1.2). Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole esitanud nõuet tuvastamaks, et ta on kostja liige ka praegu (vt maakohtu määruse p 5.7). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Hageja menetluses avaldatust nähtub selgelt hageja soov, et tuvastataks tema liikmesus erakonnas ka praegu, mitte üksnes 11. jaanuaril 2014 või sellele järgnenud määratlemata ajavahemikul. Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, et hageja ei ole põhistanud enda tuvastushuvi olemasolu (vt maakohtu määruse p 5). Hagejal on õiguslik huvi selle tuvastamise vastu, kas ta on erakonna liige või mitte, sest sellest sõltub tema organisatsiooni liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste olemasolu. Seega on sellise tuvastushagi esitamine TsMS § 368 lg 1 alusel põhimõtteliselt võimalik.
10.Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejast sai 11. jaanuaril 2014 erakonna liige. Kostja väitel on kostja juhatus teinud 27. septembril 2017 otsuse hageja erakonnast väljaarvamise kohta, mis kostja hinnangul lõpetas hageja liikmesuse erakonnas. Kostja esitas selle väite kinnitamiseks ka koosoleku protokolli allkirjastamata koopia (tl-d 54–55) ja helisalvestise (tl 112). Pooled ei vaidle selle üle, et kanne hageja liikmesuse lõppemise kohta tehti äriregistris 5. oktoobril 2017. EKS § 5 lg 2 ja MTÜS § 16 lg 1 kohaselt arvatakse liige erakonnast välja juhatuse otsusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Pooled ei ole väitnud, et kostja põhikirja kohaselt peaks väljaarvamise otsustama üldkoosolek. Hageja ei ole väitnud, et kostja juhatus ei ole 27. septembril 2017 kostja väidetud otsust teinud, kuid on leidnud, et tema väljaarvamine on tühine. Hageja liikmesuse küsimuse arutamist kostja juhatuse 27. septembri 2017. a koosolekul kinnitavad hageja viited tema osalemisele sellel koosolekul hageja 1. aprilli 2019. a e-kirjas kohtule (tl 61 pöördel) ja 22. oktoobri 2021. a menetlusdokumendi p-s 6 (vt tl 122 pöördel, kus hageja esitab väiteid koosolekul öeldu kohta). Lisaks on hageja viidanud sellele, et kostja on ta erakonnast välja arvanud, aga leidnud, et tema väljaarvamise otsus on tühine (nt 1. septembril 2018 esitatud esialgne hagiavaldus (tl 1 6 (10)
2-18-13093 pöördel); 1. aprilli 2019. a e-kiri kohtule (I kd, tl 61 pöördel); 31. juuli 2019. a hagiavalduse p 1.1 (tl 79)). Oma 31. juuli 2019. a hagiavalduses tõi hageja välja, et poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kuulumine erakonda on lõppenud (tl 79 pöördel), viidates sellele ka oma 22. oktoobri 2021. a menetlusdokumendi p-s 2 (tl 122). Muid sündmusi peale kostja juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse, mis oleks võinud hageja liikmesuse erakonnas lõpetada, ei ole menetluses välja toodud. Eelnevast nähtub, et hageja liikmesus erakonnas sõltub erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse kehtivusest, millega otsustati hageja erakonnast välja arvata. Kirjeldatud olukorras leidis maakohus põhjendatult, et hageja tegelik huvi on vaidlustada kostja juhatuse 27. septembri 2017. a otsus. Määruskaebuses viitab hageja ka ise sellele, et tema eesmärk on tuvastada, et ei ole tehtud tema erakonnast väljaarvamise otsust, mis ei oleks tühine (vt p 1.20). Maakohus selgitas hagejale 8. oktoobri 2021. a kirjas (tl 120), et hageja esitatust võib järeldada, et tema tegelik eesmärk on enda liikmesuse taastamine ehk kostja otsuse vaidlustamine, millega ta liikmete seast välja arvati, aga sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Kohus selgitas, et kirjeldatud nõude esitamiseks tuleks hagejal muuta hagi eset, mida saab teha kas kohtu või vastaspoole nõusolekul (TsMS § 376). Kohus määras hagejale ka tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks kohtu kirjas tõstatatud küsimustes. Kolleegiumi hinnangul olid kohtu selgitused piisavad, arvestades mh ka seda, et tegemist on hagimenetlusega ja hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Kohtu selgitustele vaatamata ei esitanud hageja muudetud haginõuet, millega ta oleks vaidlustanud kostja juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse, paludes kas otsus kehtetuks tunnistada (TsÜS § 38 lg 1 ning EKS § 5 lg 2 ja MTÜS § 24 lg-te 1 ja 7 alusel) või tuvastada selle tühisus (TsÜS § 38 lg 2 ja TsMS § 368 lg 1 alusel) (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 15). Sellise hagi läbivaatamisel, mille eesmärk olnuks väidetavalt puudustega otsusest vabanemine (vt samas, p 17), oleks kohus saanud poolte väidete alusel hinnata ka seda, kas vaidlustatava otsuse saab lugeda vastu võetuks, mh kas otsuse võtsid vastu õiged isikud ja kas täidetud oli häälteenamuse nõue. Riigikohus on juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise ühe võimalusena jaatanud ka tuvastushagi esitamist selle tuvastamiseks, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud (vt Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 14). Õige ei ole hageja määruskaebuses esitatud seisukoht, et seaduse või põhikirja nõudeid rikkudes tehtud otsus on n-ö mitte-otsus, mida ei saa vaidlustada (vt p 1.15). Kui kostja on hageja kehtivalt erakonnast välja arvanud, ei saa hageja olla jätkuvalt erakonna liige. Selleks, et kohus saaks tuvastada hageja liikmesuse erakonnas või selle taastada, on esmalt vaja tuvastada erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse tühisus või see kehtetuks tunnistada. Kuna hageja ei ole esitanud hagi erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse vaidlustamiseks, ei ole tal praeguses asjas esitatud hagiga (s.o hageja liikmesuse tuvastamise nõudes) võimalik oma eesmärki saavutada. Seega jättis maakohus hagi põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
11.Kolleegium lisab, et isegi kui leida, et hageja poolt menetluses esitatud tuvastusnõude lahendamisel oleks kohtul põhimõtteliselt võimalik tuvastada ka kostja juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse kehtivusega seotud küsimusi, ei ole hageja toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et otsust tema väljaarvamise kohta ei ole vastu võetud, nt kuna otsuse võtsid vastu valed isikud või kuna täidetud ei olnud häälteenamuse nõue. Samuti ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis võiks anda alust tuvastada otsuse tühisus TsÜS § 38 lg 1 järgi. Hageja peamine etteheide on see, et talle ei teatatud erakonnast väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult, nagu näeb ette MTÜS § 16 lg 3 (koosmõjus EKS § 1 lg 2 teise lause ja § 5 lg-ga 2) ja kostja põhikirja p 6.3. Hageja leiab, et seetõttu rikkus kostja 7 (10)
2-18-13093 seadusest ja põhikirjast tulenevat korda hageja liikmesuse lõpetamiseks (vt 31. juuli 2019. a hagiavalduse p 2.2), mis tõi kaasa otsuse tühisuse (vt ka hageja 22. oktoobri 2021. a menetlusdokumendi p 4). Sellele rikkumisele tugineb hageja tema erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse peamise alusena ka määruskaebuses (p-d 1.13 ja 1.17, vt ka p 1.21). Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt toob otsuse tühisuse kaasa mh see, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. EKS § 5 lg-st 2 ja MTÜS § 16 lg-st 1 tulenevalt võib erakonna liikme välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud korras. Hageja ei ole väitnud, et erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse tegemisel oleks rikutud põhikirjas ettenähtud otsuse tegemise korda. Hagejale tema väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest nõuetekohaselt teatamata jätmine ei ole käsitatav otsuse vastuvõtmise korra rikkumisena ega tooks kaasa otsuse tühisust. See etteheide ei puuduta otsuse vastuvõtmist, vaid organisatsiooni liikme hilisemat teavitamist tehtud otsusest. Esimestes kohtule esitatud seisukohtades väitis hageja ka seda, et talle jäi kostja esitatud erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a koosoleku protokollist arusaamatuks, millist erakonna põhikirja punkti ta on rikkunud ja miks, ning leidis, et tema erakonnast väljaarvamiseks ei olnud kostja põhikirjast tulenevat alust (hageja 1. aprilli 2019. a e-kiri kohtule (tl 61)). Kolleegium märgib, et isegi kui erakonna juhatus oleks otsustanud hageja erakonnast välja arvata ilma, et selleks oleks olnud seaduses või põhikirjas ette nähtud aluseid, ei võimaldaks see kohtul tuvastada otsuse puudumist või tühisust, vaid see annaks hagejale aluse nõuda kohtult otsuse kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 alusel.
12.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et esineb alus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmiseks. Seejuures ei välista hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi see, et hagi menetlusse võtmisest ei keeldutud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja hagejale anti menetlusabi. Hagi õiguslik perspektiivitus võib asjaolude täpsustamise tulemusel selguda ka menetluse käigus ning sel juhul on kohtul õigus jätta läbi vaatamata ka juba menetlusse võetud hagi. See ei tähenda, et hagi oleks menetlusse võetud ekslikult või et hageja taotlus menetlusabi saamiseks oleks rahuldatud alusetult. Menetlusabi andmisega ei kinnita kohus, et nõue tõenäoliselt rahuldatakse. Lisaks näeb TsMS § 371 lg 2 p 2 kohtule ette õiguse, mitte kohustuse hagi menetlusse võtmisest keelduda. Samadel põhjustel ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et praegusel juhul on asja lahendamisega eri aegadel tegelenud maakohtu kohtunikud toiminud vastuoluliselt.
13.Alternatiivselt määruse tervikuna tühistamisele taotleb hageja maakohtu määruse tühistamist selle resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-st 2. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud praeguses asjas kohaldamata TsMS § 162 lg 4.
13.1.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 162 lg 4 on kohaldatav ka §-s 168 reguleeritud juhtudel (nt 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-128-12, p 15). Praeguses asjas on hagi esitamise vähemalt osaliselt põhjustanud kostja ise sellega, et ta ei täitnud MTÜS § 16 lg-st 3 ja erakonna põhikirja p-st 6.3 tulenevat kohustust teavitada hagejat kirjalikult erakonnast välja arvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamata (põhikirja kohaselt kuu aja jooksul) pärast otsuse tegemist. Kostja ei ole hageja sellekohasele väitele vastu vaielnud ega väitnud, et ta oleks teavitanud hagejat erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse tegemisest ja selle põhjustest kirjalikult enne seda, kui hageja pöördus hagiga kohtusse. Kui kostja oleks nimetatud teabe hagejale kirjalikult esitanud, oleks hageja saanud hinnata erakonna juhatuse otsuse vaidlustamise põhjendatust, kasutades selleks vajadusel kvalifitseeritud õigusabi, ja vajadusel pöörduda otsuse vaidlustamiseks 8 (10)
2-18-13093 kohtusse. Isegi kui hageja teadis, et juhatus otsustas ta erakonnast välja arvata (nt kuna ta viibis koosolekul, kus see otsustati), on hagejal otsuse vaidlustamiseks vaja teada ka väljaarvamise õiguslikku alust ja täpseid põhjuseid. Kohtule esitamiseks vajab hageja seda teavet vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praeguses asjas pöördus hageja esialgu kohtusse mh selleks, et tuvastataks, kas ta on erakonnast välja arvatud, ja soovis teada, mis alusel see otsus on tehtud (vt 1. septembri 2018. a esialgne hagiavaldus). Kui hagejal oleks olnud tema väljaarvamise otsuse kohta kirjalik dokument, ei oleks tal eelduslikult olnud vaja sel eesmärgil kohtusse pöörduda. Hageja on ka ise menetluses välja toonud, et teda huvitasid tema väidetava väljaarvamise põhjused ja kui kostja oleks täitnud oma kohustust hageja erakonnast väljaarvamist kirjalikult motiveerida, ei oleks menetlust võib-olla toimunudki (vt 31. juuli 2019. a hagiavalduse p-d 2.2 ja 3.5; määruskaebuse p 1.27).
13.2.Eelneva kõrval ja sellega koosmõjus õigustab praegusel juhul TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ka hageja kehv majanduslik seisund, mida kinnitab mh hageja menetlusabi taotluste rahuldamine praeguses menetluses. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust arvata, et hageja majanduslik olukord oleks vahepeal paranenud. Oma 8. detsembri 2021. a menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine viiks ta tõenäoliselt väga suurte majanduslike raskusteni. Samuti õigustab TsMS § 162 lg 4 kohaldamist eelnevaga koosmõjus vaidluse olulisus hagejale, kuna ta püüdis hagi esitamisega kaitsta oma põhiseadusest tulenevat ühinemisvabadust ja erakonda kuulumise õigust, millest hageja väitel sõltus ka tema passiivse valimisõiguse teostamine.
13.3.Eeltoodud asjaolud kogumis õigustavad praegusel juhul maakohtus kantud menetluskulude TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda jätmist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määrust.
14.Lisaks on maakohus jätnud põhjendamatult hageja kanda ka riigi õigusabi saamisega tekkinud kulud.
14.1.Harju Maakohus määras 29. mai 2019. a määrusega hagejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Maakohus tegi riigi õigusabi osutajale ülesandeks selgitada välja õiguslik olukord ja asjaolud, hinnata hagi esitamise perspektiivi ning õigusliku aluse olemasolu korral esitada hagiavaldus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 järgi kandus hagejale antud riigi õigusabi üle tema esindamiseks praeguse tsiviilasja menetluses kohtus (vt maakohtu 29. mai 2019. a määruse p-d 15–16; RÕS § 4 lg 3 p 3).
14.2.Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et hageja kanda tuleb jätta ka riigi õigusabi saamisega tekkinud kulud. Maakohus viitas riigi õigusabi kulude osas TsMS § 190 lg-le 3, mis reguleerib menetluskulude, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, välja mõistmist riigituludesse kostjalt juhul, kui hagi rahuldatakse. Praegusel juhul hagi ei rahuldatud, vaid see jäeti läbi vaatamata, mistõttu asjakohane norm oleks olnud TsMS § 190 lg 4, mille kohaselt mõistetakse sel juhul menetluskulud riigituludesse välja hagejalt. Riigikohus on samas leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1152-12, p 23).
14.3.Kuna hagejale oli antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, oleks hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud maakohtus tulnud jätta riigi kanda. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määrust.
9 (10)
2-18-13093
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldatakse määruskaebus osaliselt, s.o maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja analoogia korras § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määruskaebemenetluses tuleb jätta riigi kanda (vt praeguse määruse p 14.2).
17.Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Hagejat riigi õigusabi korras esindanud advokaadi tasu ja kulud seoses määruskaebuse esitamisega on maakohus 23. detsembri 2021. a määrusega juba kindlaks määranud.
18.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus andnud hagejale 18. septembri 2019. a määrusega menetlusabi ja vabastanud ta riigilõivu 300 euro tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka vabastada. Kuna maakohus ei ole hagejale menetlusabina antud menetluskulude riigituludesse väljamõistmise küsimust lahendanud, teeb seda TsMS § 179 lg 1 alusel ringkonnakohus. Kolleegium leiab, et praeguse määruse p-des 14–14.3 toodud põhjustel tuleb hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Hagi läbi vaatamata jätmist puudutavas osas saab kohtumääruse peale kaevata Riigikohtule TsMS § 427 alusel. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Osas, milles hageja vabastati kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv 300 eurot, võib määruse peale esitada määruskaebuse TsMS § 191 lg 4 ja § 179 lg 3 järgi Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.