Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-19-13086

2-19-13086 -

otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK; otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK; otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon koosseisus HL, KA ja KK; alternatiivselt tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil 2019. a toimunud kongressil vastu võetud eelnevates punktides nimetatud otsused kehtetuks.

Erakonna põhikirja kohaselt moodustavad erakonna struktuuri ringkonnad, mis on moodustatud territoriaalsuse põhimõttel, võttes aluseks Riigikogu valimisringkonnad. Erakonna kõrgeim organ on kongress, millel osalevad ja hääletavad ringkondade poolt volitatud delegaadid. Kongresside vahelisel ajal on erakonna kõrgeim organ volikogu, kes kontrollib kongressi otsuste elluviimist erakonna teiste organite, sh juhatuse poolt. Erakonna igapäevategevust juhib ja erakonda esindab juhatus ning õigustoimingute tegemisel kehtib piiranguna ühine esindamisõigus vähemalt kolmele juhatuse liikmele. Igapäevases asjaajamises ja suhtluses avalikkusega esindab erakonda esimees. Ringkonna kõrgeim otsustusorgan on üldkoosolek, kus on hääle- ja kandideerimisõiguslikud kõik ringkonna liikmete nimekirja kantud isikud, kellel ei ole liikmemaksu võlgnevusi. Ringkonna tööd korraldab ringkonna juhatus. Ringkonna allorganisatsiooniks on omavalitsustes moodustatud osakonnad. Hagejad kuuluvad erakonna Tartu (linna) ringkonda (edaspidi Tartu ringkond). 11.05.2019 toimus Tartu ringkonna üldkoosolek (edaspidi Ringkonna üldkoosolek). Vastavalt Ringkonna üldkoosoleku protokollile, võeti Ringkonna üldkoosolekul vastu järgmised otsused: i) üldkoosoleku juhatajaks kinnitati E.T ehk hageja 1 (protokolli punkt 3). Samuti valiti koosoleku protokollija ja arvutioperaator ning kinnitati mandaatkomisjon ja häältelugemiskomisjon; ii) kinnitati Ringkonna üldkoosoleku päevakord (protokolli punkt 4); iii) Tartu ringkonna esimeheks valiti ja kinnitati E.T ehk hageja 1 (protokolli punkt 12 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 1); iv) Tartu ringkonna aseesimeesteks valiti ja kinnitati ML ja IK (protokolli punkt 16 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 2); 2) valiti ja kinnitati Tartu ringkonna juhatus (protokolli punkt 20 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 3); vi) valiti kandidaadid esitamiseks 09.06.2019 toimunud erakonna kongressil (edaspidi Kongress) erakonna (kesk)juhatusse, volikokku ning revisjonikomisjoni (protokolli punkt 22-24 ning häältelugemiskomisjoni protokollid nr 4, 5 ja 7). Erakonna juhatuse kandidaatideks valiti teiste hulgas E.W ja E.T ehk hagejad; vii) valiti delegaadid Kongressile (protokolli punkt 26 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 6). Teiste hulgas valiti Kongressile Tartu ringkonna delegaatideks ka E.W ja E.T ehk hagejad. 28.05.2019 toimus erakonna juhatuse koosolek, mille protokolli väljavõttest nähtub, et erakonna juhatus otsustas i) arvata hageja 1 erakonnast välja (edaspidi Väljaarvamise otsus) ning ii) kuulutada Ringkonna üldkoosolek õigustühiseks. Juhatuse koosoleku protokolli väljavõte, millest nähtus väljaarvamise otsus, edastati hagejale 1 alles 18.06.2019. Seejuures edastati hagejale 1 üksnes allkirjastamata väljavõte juhatuse koosoleku protokollist. Väljaarvamise otsusest nähtuvalt heitis erakonna juhatus hagejale 1 ette erakonna põhikirja nõuete rikkumist ning arvas hageja 1 erakonnast välja põhikirja punktide 6.4.1, 6.4.2, 6.4.4 ja 6.4.5 alusel. Väljaarvamise otsuse tegemisel hagejat 1 ära ei kuulatud. Samuti ei kuulatud hageja 1 väljaarvamise küsimuses ära aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse arvamust. Nimetatud asjaolud nähtuvad juhatuse koosoleku protokolli väljavõttest ning ka erakonna aukohtu liige on kinnitanud, et erakonna juhatus ei ole hageja 1 väljaarvamise küsimuses aukohtu poole pöördunud.

2-19-13086 Vahetult pärast juhatuse koosolekut, 28.05.2019 edastas erakonna juhatuse liige MH erakonnakaaslastele kirja, milles teatas hageja 1 väljaarvamisest erakonnast ning Ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamisest. Samuti märgiti nimetatud e-kirjas, et Ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamise tõttu jäävad Tartu ringkonna liikmed Kongressil esindamata. Seega edastas erakonna juhatus erakonna liikmetele selge sõnumi, et Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaadid ei saa Kongressil osaleda ega hääletada. 06.06.2019 edastas erakonna juhatuse liige RK Tartu ringkonna liikmetele e-kirja pealkirjaga „Tartu Delegaadid“. Nimetatud e-kirjaga edastas erakonna juhatuse liige Kongressile sõitvate erakonna Tartu ringkonna delegaatide nimekirja. Edastatud delegaatide nimekiri ei kattu Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaatide nimekirjaga. Nii ei ole erakonna juhatuse liikme poolt edastatud delegaatide nimekirjas kumbagi hagejat ega järgnevaid Tartu ringkonna liikmeid, kes valiti Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks: ER, AU, MS, AR, KS ja IK. Küll aga on erakonna juhatuse liikme poolt edastatud Tartu ringkonna delegaatide nimekirja lisatud isikud, keda Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks ei valitud: RK, MK, KK, JV, FS, TS, LP ja LP. Lisaks sisaldas erakonna juhatuse liikme poolt edastatud nimekiri asendusdelegaatidena märgitud isikuid KU, SK ja OT. Hagejad märgivad, et erakonna juhatuse liikme poolt loetletud isikutest KU, JV ja RK lahkusid Ringkonna üldkoosolekult enne delegaatide esitamist. OT ja SK üldkoosolekul ei viibinudki. Seega puudus mõistagi isegi teoreetiline võimalus vastavaid isikuid üldkoosolekul delegaatideks ja asendusdelegaatideks valida. Hagejatele ei ole teada, mille alusel on koostatud 06.0.2019 edastatud nimekiri, kuid fakt on, et tegemist ei ole Ringkonna üldkoosolekul valitud delegaatidega, kellel olnuks õigus Tartu ringkonda Kongressil esindada. Kongressi protokolli (esitatud käesolevas menetluses kostja poolt 05.04.2021) kohaselt võeti 09.06.2019 toimunud Kongressil muuhulgas vastu järgmised otsused: i) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna esimeheks MH (protokolli lk 5 algus); ii) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna aseesimeesteks MH, HP ja JM (protokolli lk 5 keskel); iii) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna juhatus koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK (protokolli lk 6 eelviimane ja viimane lõik); otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna volikogu (kongressil valitavad liikmed) koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK (protokolli lk 8 teine pool); v) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon (kongressil valitavad liikmed) koosseisus HL, KA ja KK (protokolli lk 9 esimene pool). Väljaarvamise otsus Hagejal 1 on õiguslik huvi väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Esiteks on ühingu liikmelisus selgelt seadusega kaitstud õigus, mille tagamiseks on seaduses kehtestatud ka konkreetsed normid kohtusse pöördumiseks. Teiseks piirab põhikirjaga vastuolus olev väljaarvamise otsus otseselt hageja 1 ühinemisvabadust ning erakonna põhikirjaga tagatud liikmeõigusi, mistõttu on hagejal 1 väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks vaieldamatult isiklik õiguslik huvi. Põhikirjaga vastuolus olev väljaarvamise otsus kahjustab hageja 1 õiguslikku positsiooni erakonnas ning hageja võimalust oma poliitiliste huvide väljendamiseks. Kolmandaks on väljaarvamise otsusega kahjustatud hageja 1 mainet. Väljaarvamise otsus on tühine, sest otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda ning ühinguõiguse head tava järgneva osas.

2-19-13086 Esiteks ei kuulanud erakonna juhatus väljaarvamise otsuse tegemisel vastuolus erakonna põhikirjaga ära Tartu ringkonna juhatuse ega aukohtu arvamust. Erakonna põhikirja p 6.3 kohaselt võib erakonna põhikirja nõuete rikkumisel erakonna liiget karistada erakonnast väljaarvamisega. Erakonna liikme karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekuid. Samuti sätestab erakonna põhikirja p 12.7.7, et erakonna juhatus otsustab isiku väljaarvamise erakonnast /.../, kuulanud ära selle olemasolul eelnevalt aukohtu ja/või ringkonna juhatuse arvamuse. Arvestades, et aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekute / arvamuse arvestamise kohustust on korratud kahes erinevas põhikirja punktis (põhikirja p 6.3 ja 12.7.7), on järelikult tegemist erakonna jaoks olulise põhimõttega. Selle põhimõtte eesmärgiks on anda erakonna liikmetele kindlustunne, et neid ei saa erakonnast meelevaldselt, ilma asjaolusid igakülgselt välja selgitamata ja neid arvestamata, välja arvata. Seejuures on ainumõeldav, et tulenevalt põhikirja p-dest 6.3 ja 12.7.7, on juhatusel ka kohustus anda aukohtule ja ringkonna juhatusele võimalus sellist arvamust avaldada. Aukohus ja ringkonna juhatus ei pea olema kursis, kas ja milliste liikmete väljaarvamise küsimus on erakonna juhatusel tõusetunud, mistõttu ei ole mõeldav, et aukohus ja ringkonna juhatus peaksid esitama oma arvamuse ja ettepanekud ennetavalt ja omaalgatuslikult. Vastupidise tõlgenduse kohaselt sõltuks aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamuse olemasolu ja arvestamine juhatuse suvast ning see muudaks põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks. Samuti ei oleks selline tõlgendus kooskõlas põhikirja p 2.5 sätestatud erakonna tegevuse ja juhtimise demokraatlikkuse põhimõttega, võimaldab juhatusel võtta vastu meelevaldseid otsuseid ning jätab erakonna liikmed sisuliselt ilma kaitsest põhjendamatu erakonnast väljaarvamise eest. Lisaks peegeldavad põhikirja p-s 6.3 ja 12.7.7, et liikme väljaarvamise otsustamisel peab olema oluline roll ka ringkonnal, kuhu vastav liige kuulub. Erakonna liikmete nimekirja kohaselt on erakonnal üle 10 000 liikme. Sellise liikmete arvu juures on ilmne, et ilma asjakohase ringkonna juhatuse seisukohata ei ole erakonna juhatus võimeline iga liikme väljaarvamise küsimust adekvaatselt hindama. Enamasti võib eeldada, et alused liikme väljaarvamiseks erakonnast tulenevad just liikme tegevusest ringkonna tasandil ning kostja (kesk)juhatus ei saa olla pädev neid asjaolusid ilma asjakohase ringkonna juhatuse arvamuseta hindama. Käesoleval juhul ei võimaldatud ei aukohtul ega Tartu ringkonna juhatusel hageja väljaarvamise kohta arvamust avaldada ega mistahes ettepanekuid teha. Veelgi enam, aukohus ega Tartu ringkonna juhatus polnud isegi teadlikud erakonna juhatuse kavatsusest otsustada 28. mail 2019. a toimunud juhatuse koosolekul hageja väljaarvamine. Seda kinnitavad nii väljavõte juhatuse koosoleku protokollist kui ka aukohtu liikme RÖ kinnitus. Selliselt on erakonna juhatus oluliselt rikkunud liikme erakonnast väljaarvamise otsuse tegemiseks erakonna põhikirjas sätestatud korda. Teiseks ei kuulanud erakonna juhatus väljaarvamise otsuse tegemisel ära hagejat 1. Nimelt, isiku õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade tavade hulka (õiguskantsleri 16.06.2017 analüüs) ning seda tuleb pidada isiku väljaarvamist puudutavate otsuse vastuvõtmise korra lahutamatuks osaks. Käesoleval juhul puudus igasugune vajadus hageja vastava õiguse piiramiseks. Seda enam, et tegemist oli hageja õigusi kõige intensiivsemalt riivava otsuse, st erakonnast väljaarvamisega. Arvestades riive intensiivsust ning väljaarvamise otsusest nähtuvate etteheidete sisu ja üldsõnalisust, samuti Tartu ringkonna liikmete poolehoidu hageja suhtes, on ilmne, et enne hageja väljaarvamist erakonnast oleks olnud õiguspärane anda hagejale võimalus etteheiteid kommenteerida ja ümber lükata. Praegusel juhul on erakonna juhatus käitunud õigusvastaselt, rikkudes mh oluliselt ühinguõiguse häid tavasid.

2-19-13086 Hageja ärakuulamiseks ei saa pidada 11. mail 2019. a Ringkonna üldkoosolekul tekkinud arutelu, mis eelnes erakonna Tartu ringkonna juhatuse ja esimehe valimisele. Viidatud arutelu näol oli tegemist Tartu ringkonna juhatuse ja esimehe valimisele eelneva debati ja aruteluga ning see ei puudutanud kuidagi hageja väljaarvamise küsimust. Ringkonna üldkoosolek toimus ammu enne seda, kui tõusetus erakonna juhatuses küsimus hageja väljaarvamise kohta. Ringkonna üldkoosoleku toimumisele eelnevalt ega selle ajal ei avaldanud erakonna juhatuse liige MH kordagi, et juhatuses oleks otsustamisel küsimus hageja erakonnast väljaarvamiseks. Asjaolu, et isik on suvalistel hetkedel mõnda tema vastu esitatud süüdistust kommenteerinud või oma seisukohti avaldanud, ei saa kuidagi pidada isiku ärakuulamisõiguse teostamiseks. Hageja ärakuulamine ei olnud üldkoosoleku päevakorrapunkt; hageja ei saanud ärakuulamiseks ette valmistada; ning hageja ärakuulamist ei toimunud, toimus vaid MH sõnavõtt. Veelgi enam, Ringkonna üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja suhtes koosolekul kõlanud süüdistused olid põhjendamatud. MH poolt koosolekul avaldatud kriitika hageja suhtes oli juhuslik, ei põhinenud faktidel ega tõenditel ning oli sellisena hageja jaoks selgelt üllatav. Koosolekul viibinud Tartu ringkonna liikmete enamus lükkas hageja suhtes kõlanud kriitika häälekalt ja ühemõtteliselt ümber. Tartu ringkonna liikmete seisukohta hageja suhtes kõlanud kriitika osas näitab selgelt ka fakt, et Ringkonna üldkoosolekul valiti hageja ülekaaluka häälteenamusega (hageja sai 59 häält ja järgmine kandidaat 15 häält) Tartu ringkonna esimeheks. Kolmandaks on erakonna juhatus rikkunud põhikirja ja seaduse sätteid hageja teavitamisel väljaarvamise otsusest. Põhikirja p 6.3 viimase lause kohaselt peab erakond teatama asjaosalistele otsusest kirjalikult kuu aja jooksul. Kirjaliku vormi nõuet kinnitab täiendavalt ka MTÜS § 16 lg 3, mis sätestab, et ühingust välja arvatud liikmele tuleb väljaarvamisest ja selle põhjustest teatada viivitamatult kirjalikult. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt eeldab kirjaliku vormi nõue tehingu teinud isikute poolt tehingudokumendi omakäelist (või TsÜS § 80 lg 1 tulenevalt digitaalset) allkirjastamist. Seejuures oleks põhikirja p-de 6.3 ja 12.1 lause 2 (mis sätestab ühise esindusõiguse vähemalt kolmele juhatuse liikmele) koostoimes liikme väljaarvamise otsusest teavitamise vorminõue täidetud vaid juhul, kui liikme väljaarvamise otsusest teavitamine oleks allkirjastatud vähemalt kolme kostja juhatuse liikme poolt. Kui väljaarvamisest ei ole erakonna liiget eelkirjeldatud vormis ehk kirjalikult ja kolme juhatuse liikme poolt allkirjastatult teavitatud, ei ole erakond tulenevalt TsÜS § 69 lg 1 teinud kehtivat tahteavaldust liikme erakonnast väljaarvamiseks. Esmalt, 2019. a suvel esitati hagejale teavitus väljaarvamise kohta allkirjastamata pdf formaadis väljavõttena juhatuse koosoleku protokollist. Järgnevalt, 30. juuli 2023. a menetlusdokumendi lisana, esitas kostja 28. mai 2019. a juhatuse koosoleku protokolli täisversiooni. Kõnealune protokoll on esitatud mitmeid aastaid hiljem, mitte kuu aja jooksul otsuse tegemisest ning on allkirjastatud kahe juhatuse liikme poolt, mitte kolme. Seega on tegemist põhikirjas ja seaduses sätestatud otsuse vastuvõtmise korra olulise rikkumisega kostja poolt. Kohtupraktikas on leitud, et otsuse vastuvõtmise kord TsÜS § 38 lg 2 tähenduses hõlmab mh otsuste vastuvõtmise ja nende vormistamise nõudeid (sh otsuste sisule ja protokollimisele, samuti koosoleku läbiviimisele esitatavaid nõudeid (Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-11538, p 8). Seega, kui otsus ei ole nõuetekohaselt vormistatud (mh kui otsus pole nõuetekohaselt protokollitud), tingib see TsÜS § 38 lg 2 järgi otsuse tühisuse, sest tegemist on otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega. Kuna kostja pole tõendanud, et väljaarvamise otsuse kohta vormistati kirjalik ja allkirjastatud protokoll (vt erakonna koosolekute läbiviimise juhend), on väljaarvamise otsus TsÜS § 38 lg 2 järgi täiendavalt tühine ka vorminõuete (ehk otsuse vastuvõtmise korra) rikkumise tõttu. Neljandaks on kostja rikkunud väljaarvamise otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda andmekaitseõigusest tulenevate isikuandmete töötlemisega seotud kohustuste rikkumisega. Nimelt, kostja töötles väljaarvamise otsuse tegemise raames hageja isikuandmeid (mida kõik

2-19-13086 hageja kohta käivad etteheited IKÜM art 4 p 1 kohaselt on), kuid ei ole sellest hagejat ehk andmesubjekti kohaselt teavitanud. IKÜM art 14 lg 1 sätestab, et kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, peab vastutav töötleja tegema andmesubjektile teatavaks muuhulgas isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse, töödeldavate isikuandmete liigid ja andmete päritoluallika. Seejuures oli erakonnal IKÜM art 14 lg 3 alusel kohustus esitada osundatud teave hagejale kui andmesubjektile mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Vastavat teavet ei ole erakond esitanud hagejale kuni tänaseni, mis tähendab, et väljaarvamise otsuse tegemisel on erakond töödelnud hageja isikuandmeid ebaseaduslikult. Olukorras, kus isikuandmete töötlemiseks on õigusaktidega ettenähtud kindel imperatiivne kord ning erakonna juhatus ei ole väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel nimetatud nõudeid järginud, on erakond ka sellega rikkunud oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda, mis tingib väljaarvamise otsuse tühisuse. Alternatiivselt tuleb väljaarvamise otsus tunnistada kehtetuks, sest otsus on vastuolus erakonna põhikirja ja seadusandlusega järgneva osas. Nagu eespool selgitatud, siis on väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel rikutud põhikirjas sätestatud ja ühinguõiguse heast tavast tulenevaid nõudeid liikme väljaarvamise otsustamiseks. Nimelt sätestavad erakonna põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7, et liikme väljaarvamisel arvestatakse ringkonna juhatuse ja aukohtu ettepanekuid ning kuulatakse enne isiku erakonnast väljaarvamise otsustamist ära aukohus ja ringkonna juhatus. Ühinguõiguse heast tavast tulenevalt tuleb liikme väljaarvamise otsustamisel kuulata ära ka puudutatud ühingu liige. Juhatuse koosoleku protokolli väljavõttest nähtub üheselt, et Tartu ringkonna juhatuse ega erakonna aukohtu arvamust pole küsitud ega arvestatud ning samuti pole kuulatud ära hagejat. Ka erakonna aukohtu liige RÖ on kinnitanud, et erakonna juhatus ei ole hageja väljaarvamise küsimuses aukohtu poole pöördunud. Seejuures avaldasid Tartu ringkonna liikmed erakonna juhatuse liikmetele esitatud pöördumises toetust hagejale ning lükkasid ümber mitmed etteheited, mille erakonna juhatus pärast liikmete poolt edastatud pöördumise saamist toimunud juhatuse koosolekul hagejale tegi. Eelkirjeldatud minetused otsuse vastuvõtmisel näitavad, et väljaarvamise otsuse tegemisel talitas kostja otseselt erakonna põhikirja rikkudes ning sellest lähtuvalt tuleb väljaarvamise otsus tunnistada kehtetuks. Väljaarvamise otsus on kostja põhikirjaga vastuolus ka seetõttu, et vastuolus põhikirja p 6.3 lauses 3 sätestatud kohustusega, on otsus motiveerimata ning hageja väljaarvamiseks erakonnast puudus alus. Erakond on tuginenud hageja väljaarvamisel üldsõnaliselt põhikirja p-s 6.4.1 sätestatud erakonna põhikirja nõuete rikkumisele, p-s 6.4.2 sätestatud heade tavade jämedale rikkumisele, p-s 6.4.4 sätestatud erakonna juhtorganite otsuste täitmata jätmisele ja p-s 6.4.5 sätestatud erakonna maine kahjustamisele. Samas on esitatud etteheited konkretiseerimata ja põhistamata, kusjuures tõendamiskoormus lasub kostjal. Juhatuse koosoleku protokollist nähtuvad etteheited on nii üldsõnalised ja abstraktsed, et on raske aru saada, mida on hagejale üldse ette heidetud. Pigem jääb juhatuse koosoleku protokollist mulje, et erakonna põhikirjas sätestatud liikme kohustused on järjest ette võetud ja seejärel lihtsalt kirjutatud protokolli, et hageja on neid kohustusi rikkunud. Nii ei põhine hagejale ette heidetavad rikkumised mitte hageja tegevusel, vaid erakonna põhikirjas sätestatud iga kohustuse jaoks on otsitud üldsõnaline väidetav rikkumine. Seejuures tuleb mõista, et kostjal puuduvad omad väidete tõendamiseks kirjalikud tõendid või ei nähtu kirjalikest tõenditest kostja etteheidetut. Kostja on otsinud oma etteheideteks episoode mitme aasta pikkusest ajavahemikust, ent pole esitanud kirjalikke tõendeid, et säärased episoodid oleksid kunagi üldse aset leidnud. Etteheiteid on tagantjärele hakatud sisustama ja üles ehitama juttude takkajärgi tõlgendamisele. Üldsõnaliste etteheidete osas tuleb kohtupraktikale tuginedes mõista, et (TlrKo 2-20-10571, p-d 4.3, 7 ja 11-12): (i) kohus saab organi otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende faktiliste asjaolude pinnalt, millega otsust on otsuses endas põhjendatud. Põhjendused peavad olema esitatud sellise täpsusega, et nende tegelikkusele vastavust on võimalik kontrollida. Protokollis

2-19-13086 kajastamata asjaolud ei saa olla otsuse tegemise aluseks. Muu hulgas ei saa liikme väljaarvamist põhjendada kohtumenetluse käigus esitatavate uute asjaoludega; (ii). liikme väljaarvamise otsus ei ole juriidilise isiku suvaotsus, vaid selleks peab olema selge alus. Väljaarvamise aluseks olevad põhjendused ei tohi olla otsuses esitatud abstraktselt ja ebamääraselt, vaid põhjendused ja etteheited peavad olema otsuses arusaadavalt seostatud väljaarvatava liikme konkreetsete tegudega; (iii). tõendamiskoormis lasub juriidilisel isikul, kes kannab ka riisikot, mis seondub väljaarvamise aluseks oleva otsuse nõuetekohase põhjendamata jätmisega; (iv). kui väljaarvamise otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, annab see aluse tunnistada vastav otsus kehtetuks. Kostja juhatuse 28. mai 2019. a koosoleku protokolli väljavõttest nähtuvad põhjendused ei vasta eelviidatud kohtupraktikas toodud nõuetele. Eelnevalt viidatud kohtuasjas üritas juriidiline isik sarnaselt kostjaga põhjendada liikme väljaarvamist selliste ebamääraste põhjendustega kui „ebaaus käitumine“, „ühingu maine kahjustamine“ jms. Ringkonnakohus leidis, et sellised põhjendused pole piisavad ning jagas maakohtu seisukohta, et juriidilise isiku organi otsus ei ole piisavalt motiveeritud ning otsus tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks. Sama kehtib käesolevas tsiviilasjas väljaarvamise otsuse kohta. Kuivõrd kostja ei saa kohtumenetluse käigus hageja väljaarvamist tagantjärele põhjendada selliste asjaoludega, millele juhatus pole väljaarvamise otsuses konkreetselt tuginenud, siis ei ole väljaarvamise otsus nõuetekohaselt põhjendatud ning otsus tuleb ainuüksi seetõttu kehtetuks tunnistada. Väljaarvamise otsus on vastuolus erakonna põhikirja ja seadusega, sest erakonna juhatus ei teavitanud hagejat väljaarvamise otsusest kooskõlas erakonna põhikirja p 6.3 lauses 4 ja p 12.1 lauses 2 ning MTÜS § 16 lg 3 sätestatuga ning otsuse tegemisel rikkus erakond andmekaitseõigusest kui seadusest tulenevaid isikuandmete töötlemisega seotud kohustusi. Hageja rõhutab, et enne väljaarvamise otsuse tegemist ei teinud kostja hagejale etteheiteid (v.a 11. mai 2019. ringkonna üldkoosolekul). Vastupidine on tõendamata. Väljaarvamise otsuses tugineb kostja aga väidetavatele rikkumistele, mis on juba aastaid kestnud. Eluliselt ei ole usutav, et kui hageja tõepoolest rikkunuks oma kohustusi juba aastaid, siis ei teeks kostja sellekohaseid märkuseid, meeldetuletusi ega hoiatusi koheselt. Ühtlasi rõhutab hageja, et kirjalikud dokumendid ei kinnita kostja etteheiteid. Kostja on hakanud kohtumenetluses väitma, et osad kirjalikud tõendid ei kajasta olukorda õigesti. Samas ei esitanud kostja minevikus kõnealuste kirjalike dokumentide osas vastuväited, taotlusi parandamiseks ega vaideid. Sisuliselt nüüd tagantjärgi püüab kostja vahendeid valimata väljaarvamise otsust põhjendada, et vastutusest pääseda. Hageja hinnangul on vale kostja väide, justkui oleks hageja 1 põhistanud õigusliku huvi olemasolu üksnes vajadusega kaitsta enda head nime. Ühingust välja arvatud liikme õigust vaidlustada tema väljaarvamise aluseks olev organi otsus (olgu siis otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõude vormis) tunnustab ka pikaajaline kohtupraktika. Nii on kohtupraktikas leitud, et: - ühistu liikmel on õigus vaidlustada tema ühistust väljaarvamine ning seadus näeb siinkohal ette kohtuliku kontrolli võimaluse juhtorganite otsuste suhtes, millega liige välja arvati; - mittetulundusühingu liikmel on õigus vaidlustada tema mittetulundusühingust väljaarvamine ning kohane õiguskaitsevahend on hagi, millega vaidlustatakse liikme väljaarvamise aluseks olev mittetulundusühingu organi otsus. Seejuures tuleneb kohtupraktikast, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb kohtul otsustada ka seda, kas väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik. Muu hulgas võib väljaarvamine olla lubamatu juhul, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega; - osaühingu juhatuse liikmel on õiguslik huvi esitada osaühingu vastu tuvastushagi, tuvastamaks, et osanike otsus, millega kutsuti juhatuse liige osaühingu juhatusest tagasi, on tühine. Selline osanike otsus riivab Riigikohtu hinnangul juhatuse liikme huve. Vaieldamatult riivab

2-19-13086 samaväärselt erakonna/mittetulundusühingu liikme huve otsus, millega ta arvatakse erakonnast/ mittetulundusühingust välja. Eelviidatud kohtupraktikast tuleneb kokkuvõttes üheselt, et i) juriidilisest isikust välja arvatud liikmel on õiguslik huvi vaidlustada tema väljaarvamise aluseks olev juriidilise isiku organi otsus; ii) hageja ei pea õigusliku huvi põhistamiseks tooma esile mingeid erakordseid asjaolusid või põhjendusi, vaid õiguslik huvi tuleneb ainuüksi sellest, et väljaarvamise otsus riivab väljaarvatud liikme huve ning iii) väljaarvamise korral on kohane õiguskaitsevahend hagi, millega isik vaidlustab tema väljaarvamise aluseks oleva organi otsuse (nõudes tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist). See on ka ainumõeldav, kuna liikme väljaarvamine on kõige rangema mõjuga meede ning kui eitada väljaarvatud isiku õiguslikku huvi vaidlustada tema väljaarvamise aluseks olev organi otsus, tekiks õiguslikus regulatsioonis oluline lünk (praktikas on keeruline leida juhtumeid, mil õiguste riive ja isiklik puutumus organi otsusega on intensiivsem kui isiku väljaarvamise korral). Hageja 1 rõhutab, et vale on hagivastuse punktis 2.4.4 esitatud kostja uus väide, justkui oleks hageja 1 võtnud hagi terviktekstis omaks, et ta kuulati väljaarvamise otsuse tegemisel ära. Hageja 1 ei ole midagi sellist omaks võtnud. Tegelikult on hageja 1 just vastupidiselt terve menetluse kestel läbivalt selgitanud, et teda ei kuulatud vastuolus hea ühinguõiguse tavaga väljaarvamise otsuse tegemisel ära ning ärakuulamiseks ei saa mingil juhul pidada ka Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolekul ringkonna juhatuse ja esimehe valimisele eelnenud tavapärast (valimis)debatti. Viidatud debatt ei puudutanud kuidagi hageja 1 erakonnast väljaarvamise küsimust, mida tõendab üheselt ka ringkonna üldkoosoleku protokoll. Seega on kostja väide selgelt eksitav. Hageja ei ole 11. mai 2019. a Tartu ringkonna üldkoosolekul võtnud omaks hageja suunal tehtud etteheited. Hageja vaidles nendele vastu ja pidas fraasiga „Keegi pole veatu, võimalik, et olen teinud midagi, mis kellelegi ei meeldi“ silmas, et kuigi hageja peab kinni seadustest ja kostja põhikirjast, siis asus kostja alusetult hagejat ründama ja seeläbi tegi vigu kostja. Fraasist „Niisiis lükkan need süüdistused suuremas osas tagasi kui ebaõiged“ ei saa mõistliku isiku seisukohalt tuletada, et kui hageja lükkas süüdistused suuremas osas tagasi kui ebaõigeid, siis ülejäänud osas võttis hageja süüdistused omaks. Hageja pidas silmas, et osad süüdistused on ebaõiged ning teised on alusetud ja põhjendamatud. Olukorras, kus liikme väljaarvamise aluseks saavad olla üksnes väljaarvamise otsuses toodud konkreetsed alused, mis peavad olema piisava detailsusega põhjendatud, peab vaieldamatult ka väljaarvatava liikme ärakuulamine toimuma nende konkreetsete aluste/etteheidete osas ning liikmele peab sealjuures olema arusaadav, et ärakuulamine toimub seoses võimaliku erakonnast väljaarvamisega. Ärakuulamisõiguse teostamiseks ei saa pidada diskussiooni või debatti, mida väljaarvatud liige on pidanud mõnel varasemal erakonna organi koosolekul hoopis teistes küsimustes. Hageja 1 on koosoleku protokolliga veenvalt tõendanud, et Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolekul hageja 1 erakonnast väljaarvamise küsimust ei arutatud (see poleks olnud ka võimalik, sest ringkonna üldkoosolekul ei ole põhikirja kohaselt pädevust otsustada erakonna liikme väljaarvamist). Järelikult ei ole hageja 1 ärakuulamist toimunud. Hageja 1 juhib tähelepanu, et kohtupraktikas on leitud, et i) kohus saab mittetulundusühingu liikme väljaarvamise otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende (konkreetselt sõnastatud) faktiliste asjaolude pinnalt, millega otsust on otsuses/protokollis endas põhjendatud; ii) protokollis kajastamata asjaolud ei saa olla otsuse tegemise (liikme väljaarvamise) aluseks ning iii) hilisemas kohtumenetluses ei saa juriidiline isik täiendavaid väljaarvamise aluseid/põhjendusi juurde tuua või mõelda. Kohtupraktikast tuleneb hageja 1 hinnangul vähemalt kaks olulist järeldust. Viidatud

2-19-13086 Esiteks ei saa erakond põhjendada hageja 1 väljaarvamist alles kohtumenetluses välja toodavate uute asjaolude või põhjendustega. Kui väljaarvamise otsuses on jäänud hagejale 1 tehtud väidetavad etteheited piisavalt konkretiseerimata või arusaadavalt välja toomata, on see erakonna riisiko.

Õigustühisuse otsus Juhatuse protokolli väljavõttest nähtuvalt otsustas erakonna juhatus 28.05.2019 koosolekul tunnistada Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks. Selle otsuse tulemusena jättis erakonna juhatus mh kõrvale Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaadid. Seda kinnitab ka erakonna juhatuse liikme MH 28.05.2019 e-kiri, milles viimane selgitas erakonna liikmetele, et Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise tõttu jäävad Tartu ringkonna liikmed Kongressil esindamata. Erakonna liikmete ja Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaatidena on hagejatel ilmne õiguslik huvi erakonna juhatuse eelmainitud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Seda enam, et erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuse järgselt on hagejad jäetud – otseses vastuolus Ringkonna üldkoosolekul otsustatuga – nn „uuest delegaatide nimekirjast“ välja (RKi 06.06.2019 e-kiri Kongressile sõitvate delegaatide kohta). Seega puudutab erakonna juhatuse 28.05.2019 otsus väga otseselt hagejaid ning pole kahtlust, et hagejatel on TsMS § 368 lg 1 tulenevalt alus nõuda erakonna juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist. Hagejatel on õiguslik huvi õigustühisuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Esiteks on hagejatel ilmne õiguslik huvi õigustühisuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt asjaolust, et selle otsuse tagajärjel ei saanud hagejad Tartu ringkonna delegaatidena Kongressil osaleda ega hääletada. Teiseks, tuginedes seejuures Riigikohtu praktikale, on hagejate tuvastushuvi tuletatav nende liikmelisussuhtest juriidilise isikuga. See tähendab, et juriidilise isiku liikmel on üldjuhul alati õigus nõuda (juriidilise isiku organi) otsuse tühisuse tuvastamist (või kehtetuks tunnistamist), kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused. Ühest küljest on juhatus õigustühisuse otsuse näol selgelt vastu võtnud otsuse, et Ringkonna üldkoosolek on tervikuna õigustühine, millest võiks järeldada juhatuse seisukohta, et kõik Ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsused on juhatuse arvates tühised. Teisest küljest on juhatus asunud vastuolus iseenda 28.05.2019 otsusega ehk õigustühisuse otsusega Ringkonna üldkoosolekul 11.05.2019 vastu võetud otsuseid oma suva järgi valikuliselt arvestama ja mitte arvestama. Kolmandaks, hagejate õiguslik huvi seisneb ka asjaolus, et hagejad soovivad tugineda Kongressi otsuste tühisuse nõude ja alternatiivsena esitatud Kongressi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude põhistamisel muu hulgas õigustühisuse otsuse kehtetusele. Erakonna juhatuse 28.05.2019 otsus Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine vähemalt alljärgnevatel põhjustel. Kostja juhatus rikkus Õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Nimelt, seadus ja kostja põhikiri lubavad juhatusel otsuseid langetada üksnes neis küsimustes, mis on juhatuse otsustuspädevuses. Kostja põhikirja p 12.7 sätestab juhatuse pädevuse. Erakonna põhikirjast ega seadusest ei tulene erakonna juhatusele õigust otsustada erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust ringkonna sisemistesse erakonnatöö küsimustesse sekkuda. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Seega ei saanud erakonna juhatus oma suva alusel otsustada, et Ringkonna üldkoosolek ja sellel vastu võetud otsused ei kehti. Seejuures

2-19-13086 selgitas Riigikohus, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal seaduse järgi pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Veelgi enam, kuigi erakonna juhatusel puudus ka üleüldine õigus tunnistada Ringkonna üldkoosolekut tervikuna tühiseks ning sekkuda Ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivusse, ei olnud erakonna juhatusel igal juhul õigust tühistada Ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsust Kongressi delegaatide valimise kohta. Nii tuleneb erakonna põhikirja p- dest 9.8 ja 10.3, et delegaadid valivad ringkonnad, mitte erakonna juhatus. Seega on erakonna juhatus rikkunud Õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Õigustühisuse otsus on vastuolus heade kommetega. Hageja esitas kostja Tartu ringkonna 11. mai 2019. a üldkoosoleku protokolli (vt hagiavalduse lisa 1), millest nähtuvad isikud, kes valiti üldkoosolekul kostja 09. juuni 2019. a kongressil osalema (vt „EKRE KONGRESSI DELEGAADIKANDIDAATIDE VALIMINE“). Kostja esitas 30. juulil 2023. a kongressil osalenud isikute nimekirja. Kui võrrelda kongressile osalema ja kandideerima valitud isikuid kongressil osalenud ja kandideerinud isikutega, siis nähtub, et isikud ei ühti (kostja 30. juulil 2023. a esitatud tõendi lk 23). Nii ei ole kostja esitatud nimekirjas hagejat ega järgnevaid Tartu ringkonna liikmeid, kes valiti ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks: E.W, ER, AU, MS, AR, KS ja IK. Küll võimaldati kongressil osaleda isikutel, keda ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks ei valitud. Isikud nimetati RKi, kui kostja juhatuse liikme, 06. juuni 2019. a e-kirjas (vt hagiavalduse lisa 6): RK, MK, KK, JV, FS, TS, LP ja LP. Lisaks määrati kongressile asendusdelegaatidena osalema KU, SK ja OT (vt hagiavalduse lisa 6). Isikud osalesid kongressil (vt kostja 30. juulil 2023. a esitatud tõendi lk 23). Tartu ringkonna üldkoosolek asendusdelegaate ei valinud. Õigustühisuse otsuse vastuvõtmise motiiv selgub koosmõjus MH 28. mai 2019. a ning RKi 06. juuni 2019. a e-kirjadest (vt hagi lisad 5 ja 6). Ilmselgelt oli erakonna juhatuse eesmärgiks „tühistada“ neile sobimatute delegaatide valimine ning „lülitada“ delegaatide nimekirja endale meelepärased isikud. Teiste sõnadega määras erakonna juhatus Õigustühisuse otsuse tagajärjel õigusvastaselt ise isikud, kes said Kongressil otsustada nende jätkamise üle erakonna juhatuse liikmetena. Erakonna juhatuse taoline omavoliline tegevus kahjustab oluliselt erakonna demokraatlikku toimimist, eirab oluliselt ühinguõiguse häid tavasid ning teenib vaid erakonnas võimul olevate piiratud isikute ringi erahuve. Samuti on erakonna juhatuse selline tegevus vastuolus EKS § 1 lg 1 ja erakonna põhikirja p 2.1 sätestatud erakonna eesmärgiga väljendada ja esindada oma liikmete ja toetajaskonna poliitilisi huve. Vaieldamatult on erakonna üldise eesmärgiga vastuolus olev ning erakonna juhatuse erahuvides vastu võetud Õigustühisuse otsus vastuolus heade kommetega, mis omakorda tingib TsÜS § 38 lg 2 järgi otsuse tühisuse. Esiteks tuleneb TsÜS § 38 lg 2 teisest lausest otsesõnu, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele saab tugineda vaid juhul, kui kohus on tuvastanud otsuse tühisuse. Järelikult ei saa ükski juriidilise isiku organ otsustada, et juriidilise isiku mõne teise organi otsus on tühine, tuleb tunnistada tühiseks vms. Vastav pädevus on üksnes kohtul. Seega ei saanud mõistagi ka erakonna juhatus oma suva alusel otsustada, et Ringkonna üldkoosolek (sellel vastu võetud otsused) ei kehti. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi ning põhikirjast ei tulene erakonna juhatuse õigust ringkonna üldkoosoleku otsuseid muuta või mistahes moel tühiseks kuulutada. Vastavalt erakonna koosolekute läbiviimise juhendile on koosoleku otsused erakonna jaoks kehtivad pärast seda, kui koosoleku protokoll on laekunud erakonna kantseleisse. Käesoleval juhul laekus Ringkonna üldkoosoleku protokoll erakonna kantseleisse enne erakonna juhatuse 28.05.2019 koosolekut. Seega puudus erakonna juhatusel igasugune õigus Ringkonna üldkoosoleku ja sellel

2-19-13086 vastu võetud otsuste tühisusele tugineda, rääkimata õigusest ringkonna otsuste tühisuse üle ise otsustada. Teiseks, olukorras, kus erakonna juhatusel puudus TsÜS § 38 lg 2 teise lause järgi ilmselgelt pädevus vaidlustatava otsuse vastuvõtmiseks, rikuti erakonna juhatuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda: seadus ja põhikiri lubavad juhatusel otsuseid langetada üksnes neis küsimustes, mis on juhatuse otsustuspädevuses. Erakonna teise organi otsuste „õigustühiseks tunnistamine“ juhatuse pädevuses ei ole ning sellise sisuga otsuse vastuvõtmine eirab olulisel määral juhatuse otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Vastavalt erakonna koosolekute läbiviimise juhendile on koosoleku otsused erakonna jaoks kehtivad pärast seda, kui koosoleku protokoll on laekunud erakonna kantseleisse. Käesoleval juhul laekus Ringkonna üldkoosoleku protokoll erakonna kantseleisse enne Juhatuse koosolekut. Seega puudus erakonna juhatusel igasugune õigus Ringkonna üldkoosoleku ja sellel vastu võetud otsuste tühisusele tugineda, rääkimata õigusest Ringkonna üldkoosoleku otsuste tühisuse üle ise otsustada. Lisaks eeltoodule puudus erakonna juhatusel ka sisuliselt õigus Tartu ringkonna erakonnatöö küsimustes otsuseid vastu võtta. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi ning põhikirjast ei tulene erakonna juhatuse õigust ringkonna sisemistesse erakonnatöö küsimustesse sekkuda (juhatuse pädevus on sätestatud põhikirja p 12.7). Veelgi enam, kuigi erakonna juhatusel puudus ka üleüldine õigus tunnistada Ringkonna üldkoosolekut tervikuna tühiseks ning sekkuda Ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivusse, ei olnud erakonna juhatusel igal juhul ka mis tahes õigust tühistada Ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsust Kongressi delegaatide valimise kohta. Nii tuleneb erakonna põhikirja p-st 9.8 ja 10.3 üheselt, et delegaadid valivad ringkonnad ja mitte erakonna juhatus. Seega on erakonna juhatus rikkunud õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Kolmandaks saab hagejate hinnangul väita, et erakonna juhatuse otsus on vastuolus heade kommetega. Sedavõrd kummalise sisuga otsuse vastuvõtmise tegelik motiiv selgub koosmõjus MH 28.05.2019 ning RKi 06.06.2019 e-kirjadega. Ilmselgelt oli erakonna juhatuse eesmärgiks „tühistada“ neile mis tahes põhjusel sobimatute delegaatide valimine ning „lülitada“ selliste isikute asemele delegaatide nimekirja endale meelepärased isikud. Erakonna juhatuse taoline omavoliline tegevus kahjustab oluliselt erakonna demokraatlikku toimimist, eirab oluliselt ühinguõiguse häid tavasid ning teenib vaid erakonnas võimul olevate piiratud isikute ringi erahuve. Vaieldamatult on eelkirjeldatud motiividel vastu võetud otsus vastuolus heade kommetega, mis omakorda tingib otsuse tühisuse. Taganemata seisukohast, et erakonna juhatuse 28.05.2019 otsus Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine, leiavad hagejad alternatiivselt, et vastav otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Hagejad leiavad, et õigustühisuse otsus tuleb tunnistada kehtetuks, kuna see on vastuolus seaduse ja erakonna põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1 ja MTÜS § 24 lg 1 ja 7). Esiteks, nagu hagejad varasemalt selgitasid, ei võimalda seadus ega erakonna põhikiri erakonna juhatusel võtta vastu otsust, mille sisuks on erakonna teise organi otsuse „õigustühiseks tunnistamine“. Seetõttu on õigustühisuse otsus vastuolus seaduse ja erakonna põhikirjaga. 4.7.3. Teiseks, lisaks sellele, et erakonna juhatusel puudus pädevus tunnistada Ringkonna üldkoosolek tervikuna tühiseks, ei olnud juhatusel ka mis tahes õigust Tartu ringkonna erakonnatöö küsimustes otsuseid vastu võtta, kuna vastav pädevus oli põhikirja p 9.13. alusel üksnes Tartu ringkonna üldkoosolekul. Samuti tuleneb erakonna põhikirja p-st 9.8 ja 10.3 üheselt, et

2-19-13086 delegaadid erakonna kongressile valivad ringkonnad ja mitte erakonna juhatus. Seega on õigustühisuse otsus selgelt vastuolus erakonna põhikirjaga. Väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamisel või kehtetuks tunnistamisel on erakonnal kohustus kustutada erakonna liikmete nimekirjast märge hageja 1 erakonna liikmelisuse lõppemise kohta. EKS § 5 lg 21 lause 2 sätestab, et erakonna liikme õigused ja kohustused tekivad erakonna liikmete nimekirja kandmisega ja lõpevad nimekirjas märke tegemisega erakonna liikmelisuse lõppemise kohta. Erakonna liikmete nimekirja peab erakonna juhatus ning muudatusi erakonna liikmete nimekirjas teeb erakonna juhatus või juhatuse poolt selleks volitatud isik (EKS § 81 lg 1 ja 2). TsMS § 445 lg 1 lause 1 alusel palub hageja 1 määrata erakonnale eeltoodud kohustuse (kustutada erakonna liikmete nimekirjast märge hageja 1 erakonna liikmelisuse lõppemise kohta) täitmiseks tähtaeg 14 päeva alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest. Hageja 1 leiab, et 14 päeva on mõistlik ja piisav aeg erakonna liikmete nimekirjas asjakohase muudatuse tegemiseks. Käesolevas tsiviilasjas tegi Tallinna Ringkonnakohus 16. septembril 2022. a määruse, milles selgitas põhjalikult, et hageja nõuded, sh Õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste osas, tuleb sisuliselt lahendada ning neid ei tohi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kõnealuses määruses selgitas kohus mh, et kuna hagejal ei võimaldatud Kongressil juhatusse kandideerida ja juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis Kongressil mitteosalemine tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Seetõttu tuli hagejale vaidlustatavatest otsustest otsesed õiguslikud tagajärjed. Seega on hageja nõuded seotud tema õigustega ning hagejal eksisteerib tuvastushuvi. Mittetulundusühingu otsuseid on võimalik vaidlustada ning MTÜS ei näe ette piiranguid, milliseid otsuseid saab ja milliseid ei saa isik vaidlustada ehk seadus ei kehtesta hageja vaidlustamisõigusele selliseid piiranguid, millele kostja on tuginenud. Seega ei ole hageja nõuded mh Õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste osas, õiguslikult perspektiivitud ning need tuleb lahendada sisuliselt. Tuleb mõista, et hageja on vaidlustanud tema väljaarvamise kostja liikmeskonnast. Hageja nõue on perspektiivne ning selle rahuldamine on tõenäoline. Olukorras, kus kohus rahuldab hageja nõude Väljaarvamise otsuse osas, siis õiguslikus mõttes ei ole hagejat kostja liikmeskonnast kunagi välja arvatud. Arusaadavalt on hagejal sel juhul põhjendatud (tuvastus)huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset, et kohus lahendaks sisuliselt hageja nõuded mh Õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste osas, sest need on otseselt seotud kostja liikmeskonnaga. Kuivõrd Õigustühisuse otsuse läbi rikuti otseselt hageja subjektiivseid õiguseid ja huve, sest hageja ei saanud vaidlusalusel Kongressil osaleda, kandideerida ega hääletada, kuigi ta oli valitud seda tegema Tartu Ringkonna üldkoosoleku poolt ning kostja (kesk)juhatus pidanuks erakonna põhikirja alusel seda järgima, siis on hagejal põhjendatud (tuvastus)huvi Õigustühisuse otsuse vaidlustamiseks. Lisaks, hageja põhjendatud (tuvastus)huvi, tuleneb Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsus nr 3-2-1-76-14, p 18) ka liikmelisus-suhtest kostjaga. See tähendab, et juriidilise isiku liikmel on üldjuhul alati õigus nõuda (juriidilise isiku organi) otsuse tühisuse tuvastamist (või kehtetuks tunnistamist), kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused. Antud juhul sõltusid Õigustühisuse otsusest hageja õigused, sest hageja ei saanud vaidlusalusel kongressil osaleda, kandideerida ega hääletada, kuigi ta oli valitud seda tegema Tartu Ringkonna üldkoosoleku poolt ning kostja (kesk)juhatus pidanuks seda järgima erakonna põhikirjast lähtuvalt. Lisaks, hageja põhjendatud (tuvastus)huvi seisneb ka selles, et hageja soovib tugineda Kongressi otsuste vaidlustamisel muu hulgas Õigustühisuse otsuse kehtetusele (tühisuse või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise alusel). Kuivõrd TsÜS § 38 lg 2 viimase lause kohaselt saab huvitatud

2-19-13086 isik tugineda (juriidilise isiku organi) otsuse tühisusele üksnes juhul, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud, on hageja õiguslik huvi ilmne. Hageja nõuded Õigustühisuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, on eelviidatud hageja eesmärgi saavutamiseks õigustatud, sobivad ja perspektiivikad. TsÜS § 38 lg 2 teisest lausest tuleneb otsesõnu, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele saab tugineda vaid juhul, kui kohus on tuvastanud otsuse tühisuse. Juriidilise isiku organ ei saa ise otsustada, et juriidilise isiku mõne teise organi otsus on tühine või tuleb tunnistada tühiseks. Vastav pädevus on üksnes kohtul. Kui kostja juhatus soovinuks tugineda otsuse kehtetusele, siis saanuks kostja juhatus esitada vastavasisulise tuvastushagi. Kostja juhatus rikkus Õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Nimelt, seadus ja kostja põhikiri lubavad juhatusel otsuseid langetada üksnes neis küsimustes, mis on juhatuse otsustuspädevuses. Kostja põhikirja p 12.7 sätestab juhatuse pädevuse. Erakonna põhikirjast ega seadusest ei tulene erakonna juhatusele õigust otsustada erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust ringkonna sisemistesse erakonnatöö küsimustesse sekkuda. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Seega ei saanud erakonna juhatus oma suva alusel otsustada, et Ringkonna üldkoosolek ja sellel vastu võetud otsused ei kehti. Seejuures selgitas Riigikohus4, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal seaduse järgi pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Kostja põhikiri sätestab selgelt kostja erinevate organite, sh (kesk)juhatuse ja Ringkonna üldkoosoleku õigused. Kostja (kesk)juhatus ei saa ega tohi teha toiminguid Ringkonna üldkoosoleku eest. Kostja põhikirja p 9.8 sätestab, et Ringkonna üldkoosolek valib vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressile. Kostja põhikirja p 12.7 reguleerib kostja (kesk)juhatuse pädevust. Kõnealune punkt ei sätesta, et kostja (kesk)juhatus võiks otsustada erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle, võiks sekkuda Ringkonna sisemistesse erakonnatöö küsimustesse ega seda, et võiks Ringkonna üldkoosoleku otsuseid tühiseks tunnistada. Riigikohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5520) on seisukohal, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Infoks, et tollal valimisnimekirjas ettepoole seatud isikud JV ja RK on tänaseks erakonnast välja heidetud. MH ning MH nimetasid neid oma 6.-13. oktoobri raadiosaadetes erakonna lõhkujateks. Niisiis oligi tookordne erakonna juhatuse otsus nende isikute ettepoole seadmisel erakonnale kahjulik, nagu hageja on kogu aeg selgitanud. Kongressi otsused Erakonna liikmete ja Tartu ringkonna delegaatidena on hagejatel ilmne õiguslik huvi Kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks ning seega TsMS § 368 lg 1 tulenevalt alus vastava nõude esitamiseks. Arvestades, et hageja 1 väljaarvamine erakonnast on tühine, ei ole väljaarvamise otsusel TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt algusest peale õiguslikke tagajärgi ning hagejal 1 on säilinud õigus nõuda Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist. Erakonna juhatuse õigusvastaste otsuste (Väljaarvamise otsus ja Õigustühisuse otsus) tagajärjel ei saanud hagejad teostada Kongressil oma õiguspärast hääleõigust ja mõjutada sellega Kongressi otsuste sisu. Seega on hagejatel selgelt isiklik õiguslik huvi Kongressi otsuste vaidlustamiseks. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda /.../ mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

2-19-13086 Kongressi otsuste vaidlustamise eesmärgiks ei ole saavutada juba toimunud Kongressist osavõttu, nagu on erakond menetluses ekslikult märkinud, vaid tuvastada/saavutada õigusvastaselt vastu võetud Kongressi otsuste kehtetus. Teiste sõnadega, Kongressi otsused, mis ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele, ei tohi tekitada erakonna liikmetele, sh hagejatele, õiguslikke tagajärgi. Sisulise poole pealt mõjutasid Kongressi otsused väga oluliselt erakonna tegevust vähemalt Kongressi toimumisele järgnenud aasta vältel (Kongressi toimumisest 09.06.2019 kuni järgmise erakonna kongressini 04.07.2020). Hagejad on Kongressi otsuste kehtetuks tunnistamiseks pöördunud kohtusse seaduses ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul. Käesolevas asjas on hagi esitamise järgselt toimunud erakonna uus kongress (04.07.2020), mis ei mõjuta hagejate õiguslikku huvi vaidlustada 09.06.2019 Kongressi otsuste kehtivust. Erakonnaseaduse § 1 lg 2 järgi on erakond mittetulundusühing ning erakonnale laienevad MTÜS-i sätted. Erakonna kongressi näol on tegemist üldkoosolekuga MTÜS § 18 mõttes. MTÜS § 241 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui /.../ otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, /.../. Erakonna põhikirja p 9.8 kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid erakonna kongressile. Erakonna põhikirja p 10.3 sätestab, et Kongress on reeglina delegaatide koosolek. Delegaatide esindusnormi määrab volikogu. Sama põhikirja punkti kohaselt edastavad ringkonnad oma delegaatide nimekirjad erakonna juhatusele vähemalt nädal enne Kongressi. Hagejad on seisukohal, et 09.06.2019 toimunud Kongressi kokkukutsumisel rikuti oluliselt põhikirjas ja seaduses ettenähtud korda, mistõttu on 09.06.2019 toimunud Kongressi otsused tühised. Kongressi kokkukutsumise korra rikkumist põhistavad hagejad järgnevalt. Hagejad selgitasid varasemalt, et erakonna juhatuse 28.05.2019 otsus Ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine või tuleb alternatiivselt kehtetuks tunnistada. Eelmises punktis kirjeldatust tulenevalt keelas erakonna juhatus õigusvastaselt Ringkonna üldkoosolekul valitud delegaatide osalemise Kongressil. Nagu hagis varasemalt selgitatud, valiti Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonda esindama 27 delegaati, kellest kaheksat ei lubanud erakonna juhatus 09.06.2019 Kongressile, vaid asendas ringkonna poolt valitud delegaadid õigusvastaselt isikutega, keda Ringkonna üldkoosolek delegaatideks ei valinud. Seega osalesid Kongressil hääleõigusega kaheksa isikut, kellel ei olnud tegelikult Kongressil osalemise õigust. Samal ajal ei saanud erakonna juhatuse omavoli tõttu Kongressil osaleda kaheksa delegaati, kellel oli õigus Kongressil osaleda. Sellega määras erakonna juhatus, mille liikmed kandideerisid Kongressil uuesti erakonna juhatusse, õigusvastaselt isikud, kes said Kongressil otsustada nende jätkamise üle erakonna juhatuse liikmetena. Teisisõnu, erakonna juhatus otsustas, kes hakkavad neid Kongressil valima. Sellises olukorras on ilmne, et Kongressi kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ning Kongressil vastu võetud otsused on sellest tulenevalt tühised. Alternatiivselt tuleb Kongressi otsused tunnistada kehtetuks. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda /.../ mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Erakonna liikmetena ja Tartu ringkonna delegaatidena, keda ei lubatud õigusvastaselt Kongressil osaleda, on hagejatel ilmne õigus Kongressi otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda. Arvestades, et hageja 1 väljaarvamine erakonnast on tühine, ei ole sellel TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt algusest peale õiguslikke tagajärgi ning hagejal 1 on säilinud õigus nõuda nii Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist kui kehtetuks tunnistamist. Seega on hagejal erakonna liikmena, kelle osalemist Kongressil õigustamatult takistati ning, kes Kongressi otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, igal juhul õigus nõuda Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist.

2-19-13086 Kui kohus peaks asuma seisukohale, et 09.06.2019 Kongressi otsused ei ole tühised, mida hagejad kindlasti ei mööna, esinevad alused 09.06.2019 Kongressi otsuste kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hagejad leiavad, et vastuolus põhikirjaga üldkoosolekule (Kongressile) lubatud isikute osalusel tehtud otsused on vastuolus põhikirjaga ning tuleb seega kehtetuks tunnistada. Analoogselt väljaarvamise otsusega kinnitab arvukas kohtupraktika hagejatel ka õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste kehtivuse vaidlustamiseks õigusliku huvi olemasolu. Nii on kohtupraktikas leitud, et: - Erakonna liikmel on õigus vaidlustada erakonna kongressil vastu võetud otsuseid (sh organite valimist hõlmavaid otsuseid), sest erakonna liikmel on õiguslik huvi saada kohtulik hinnang sellele, kas kongressi otsused on seaduslikud. Riigikohus on seejuures leidnud, et erakonna liikmel on õiguslik huvi ka siis, kui ta arvatakse kohtumenetluse ajal erakonnast välja. Lisaks tuleneb Riigikohtu praktikast, et kongressi otsused ei pea tingimata kuidagi eraldi riivama hageja õigusi ja huve, vaid õiguslik huvi otsuse vaidlustamiseks on tuletatav ainuüksi hageja liikmelisusest (RKTKo 3-2-1-119-03, p 3 ja 17). Seega kinnitab kohtupraktika veenvalt hagejatel õigusliku huvi olemasolu. Lisaks kinnitab kohtupraktika, et kostja argument sellest, et õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste tegemisest on möödas enam kui kaks aastat ja seetõttu puudub hagejatel tänaseks õiguslik huvi, ei päde. Õiguslik huvi ei saa n-ö tagantjärele ära kaduda ning õigusliku huvi olemasolu ei sõltu mingil juhul kohtumenetluse kestusest. - Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Selliste rikkumiste puhul on õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal liikmel olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte (RKTKo 3-2-1-76-14, p 18 ja 21). Vaieldamatult on seega ka hagejatel õiguslik huvi õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsuste vaidlustamiseks, sest viidatud otsused puudutavad vahetult hagejate õigusi: hagejatel ei võimaldatud osaleda ega hääletada Kongressil delegaatidena (s.o protseduurireegleid rikuti konkreetselt hagejate suhtes). Samuti võeti hagejatelt õigusvastaselt võimalus kandideerida Kongressil erakonna juhatusse. - Aktsiaseltsi aktsionäril (juriidilise isiku liikmel) peab olema võimalus kontrollida aktsiaseltsi (juriidilise isiku) organite otsuste vaidlustamise kaudu otsuste kooskõla seadusega. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikmelisussuhtest juriidilise isikuga (RKTKo 3-2-1-28-16, p 11). Järelikult kinnitab kohtupraktika, et õigusliku huvi jaatamiseks piisab üldjuhul ainuüksi liikmelisussuhtest ning hageja ei pea tingimata eraldi põhistama, kuidas vaidlustatav otsus riivab just tema õigusi või huve. Seda enam esineb õiguslik huvi käesoleval juhul, kus hagejad on veenvalt põhistanud, et õigustühisuse otsusel ja Kongressi otsustel on vahetu õiguslik mõju konkreetselt hagejatele, sh rikuti Kongressi kokkukutsumise korda konkreetselt hagejate suhtes. Hagejal on õiguslik huvi Kongressi otsuste vaidlustamiseks, kuna ta oli valitud osalema Kongressil Tartu ringkonna delegaadina ning samuti olema Kongressil erakonna (kesk)juhatuse kandidaadiks. Erakonna juhatuse õigusvastaste otsuste tagajärjel, ei saanud hageja teostada Kongressil oma hääleõigust ja mõjutada sellega Kongressi otsuste sisu. Seega on hagejal põhjendatud (tuvastus)huvi Kongressi otsuste vaidlustamiseks. Kostja (kesk)juhatus tegutses kostja põhikirja rikkudes selle p-de 9.8 ja 12.7 valguses. Lisaks, hageja õigus Kongressi otsuste vaidlustamiseks, tuleneb otseselt seadusest. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda /.../ mittetulundusühingu

2-19-13086 liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ka Riigikohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus nr 3-2-1-55-14, p 25 ja 30. septembri 2015. a otsus nr 3-2-1-82-15, p 13) on märkinud, et (juriidilise isiku organi) otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega on hagejal erakonna liikmena, kelle osalemist Kongressil (ehk erakonna üldkoosolekul) õigustamatult takistati ning, kes Kongressi otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, igal juhul õigus nõuda Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Arvestades, et hageja väljaarvamine erakonnast on kehtetu, ei ole Väljaarvamise otsusel algusest peale õiguslikke tagajärgi ning hagejal on erakonna liikmena põhjendatud (tuvastus)huvi nõuda Kongressi otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Lisaks, Kongressi otsuste vaidlustamise eesmärgiks ei ole saavutada juba toimunud Kongressist osavõttu või saada tagantjärele valituks kostja juhatusse, vaid tuvastada/saavutada õigusvastaselt vastu võetud Kongressi otsuste kehtetus. Teiste sõnadega, Kongressi otsused, mis ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele, ei tohi tekitada erakonna liikmetele, sh hagejale, õiguslikke tagajärgi. Erakonna põhikirjas ja seaduses sätestatud nõuded ja kord erakonna organite otsuste vastuvõtmiseks, peab tagama selle, et vastu võetud otsused oleksid õiguspärased ja vastaksid erakonna kui terviku tahtele ja huvidele. Kongressi ehk erakonna üldkoosoleku otsused mõjutavad hageja õiguseid ja kohustusi erakonna liikmena, mistõttu peab olema hagejal õigus nõuda nende otsuste õiguspärasuse kohtulikku kontrolli ning võimalus saavutada erakonna põhikirjas ja/või seaduses sätestatud nõuete järgimine ja/või vastavaid nõudeid ja korda eirates vastu võetud otsuste kehtetus. Hageja rõhutas, et ka Riigikohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21) on sedastanud, et i) protseduurilised või muud vead, mis takistavad juriidilise isiku liikmel koosolekul osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete rikkumistena, mis tingivad koosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse ning ii) sellisel juhul on igal juriidilise isiku liikmel (sõltumata, kas tema suhtes korda rikuti) õigustatud huvi tuvastada vastava otsuse tühisus, s.o liige ei pea põhistama eraldi tuvastushuvi. Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd Õigustühisuse otsus ei ole tühine ega kehtetuks tunnistatav, ei saa olla tühised ega kehtetuks tunnistatavad ka Kongressi otsused. Kostja seisukoht on vale. Õigustühisuse otsus vastuvõtmine on otseselt seadusega vastuolus (ainult kohus saab tuvastada otsuse tühisuse), otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (Ringkonna üldkoosolek valib delegaadid kostja kongressile, mitte kostja (kesk)juhatus) ning otsus on vastuolus heade kommetega (Õigustühisuse otsuse tulemusel määras kostja juhatus vastuolus põhikirjaga, Kongressile hääletama endale sobivad isikud, kes valisid kostja juhatust). Kuivõrd Õigustühisuse otsus ei ole kehtiv, siis langeb kostja vastuväide ära. Kongressi otsuste kehtivus ei sõltu sellest, kas hagejal on põhjendatud (tuvastus)huvi otsuste vaidlustamiseks, vaid sellest, kas otsused vastavad seadusele ning kostja põhikirjale. Täiendavalt märgib hageja, et kostja väide sisekorraeeskirjade rikkumise kohta on alusetu, sest sisekorraeeskirju kui selliseid ei olnud ja hageja ei saanud rikkuda. Nagu on hageja varasemalt selgitanud, valiti Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonda esindama 27 delegaati, kellest kaheksat ei lubanud erakonna juhatus Kongressile. Selle asemel asendas juhatus Ringkonna üldkoosolekul valitud kaheksa delegaati õigusvastaselt isikutega, keda Ringkonna üldkoosolek delegaatideks ei valinud (vt hagiavalduse lisa 1, „EKRE kongressi delegaadikandidaatide valimine“ vs; vt kostja 30. juuli 2023. a menetlusdokumendi lisa „delegaadid 2019. a kongressil“, lk 23). Seega osalesid Kongressil väidetava hääleõigusega kaheksa isikut, kellel ei olnud tegelikult Kongressil osalemise õigust ning samal ajal ei saanud erakonna juhatuse omavoli tõttu Kongressil osaleda kaheksa delegaati, kellel oli õigus Kongressil osaleda. Sellega määras erakonna juhatus, mille liikmed kandideerisid Kongressil

2-19-13086 uuesti erakonna juhatusse, õigusvastaselt isikud, kes said Kongressil otsustada juhatuse liikmete jätkamise üle erakonna juhatuse liikmetena. Teisisõnu, erakonna juhatus otsustas, kes hakkavad neid Kongressil valima. Järelikult on Kongressi kokkukutsumise korda oluliselt rikutud ning Kongressil vastu võetud otsused on sellest tulenevalt tühised. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21), milles leiti, et rikkumised, mis takistavad osalemisõiguse teostamist ning liikme õigust olla koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete vigadena, mis tingivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse. II Kostja vastuväited

Väljaarvamise otsus Põhiseadus (PS) § 48 kehtestab §-s 47 sätestatud kogunemisvabadusega seonduva ühinemisvabaduse, mille eesmärk on üldjoontes sama. Samas pole erakonda kuulumine põhiõigus ega ka mitte põhivabadus ning ammugi mitte ei anna ühinemisvabadus isikule automaatselt õigust nõuda erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamist või selle otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja tegelik kõnealuste nõuetega taotletav eesmärk saab olla liikmelisuse taastamine, mitte lihtsalt enda väljaarvamise otsuse õigusvastasuse (tühisuse) tuvastamine või selle kehtetuks tunnistamine. Jääb ka arusaamatuks, millisena hageja 1 näeb oma tulevikku erakonna liikmena, millest ta on välja arvatud. Samas pole hagejal 1 võimalik esitatud nõuete abil oma eesmärki saavutada, sest kostjal pole kohustust hageja liikmelisuse taastamiseks. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et ühinemisvabadus annab ühingutele õiguse valida, keda oma liikmeks võtta või sealt välja arvata. Isikutel pole õigust nõuda, et nad saaks mõne ühingu liikmeks (Cheall vs.Ühendkuningriik, 10550/83, lk 185). Sama on ka liikmelisuse taastamisega, mida ei saa erakonnalt kui ühingult nõuda. Seega ei ole lisaks sellele, et hagejal puudub tuvastushuvi, võimalik hagiga oma eesmärki saavutada ning tuvastusnõue (või nõuded) tuleb jätta läbivaatamata. Hagejat 1 ei ole liikmeskonnast välja arvatud meelevaldselt, otsus ei ole tühine ning ka selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hageja väljaarvamise otsus on motiveeritud. See, et hagejale 1 ei sobi tema erakonnast väljaarvamise põhjendused, ei tähenda seda, et väljaarvamine pole õiguspärane ja põhjendatud. Tuleb arvestada, et kostja kui MTÜ juhatusel on liikme väljaarvamisel ja vastuvõtmisel ulatuslik diskretsioon. Otsus ei tohi olla meelevaldne ning see peab olema seaduslik, kuid sellise otsuse sisu, sh põhjenduste mahtu ei saa keegi ühingule ette kirjutada. See poleks ka mõistlik, sest iga juhtum on erinev. Kostja vaidleb vastu kõigile hagejate väidetele ning ei nõustu nendega. Kostja ei ole rikkunud hageja 1 erakonnast väljaarvamisel ettenähtud korda. Põhikirjast ei tulene juhatuse kohustust arvestada aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamusega. Pealegi ei esitatud aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse poolt mingisuguseid ettepanekuid, mistõttu polnudki

2-19-13086 võimalik nendega arvestada. Erakonna juhatusel puudub võimalus selliste ettepanekute tegemist takistada ning seda ka ei tehtud. Märkida tuleb, et põhikirjast ei tulene juhatuse kohustust ise nimetatud neilt institutsioonidelt arvamust küsida. Hagi lisast 1 (kostja Tartu ringkonna 11.05.19 üldkoosoleku protokoll) nähtuvalt on hageja 1 nimetatud koosolekul osalenud ning talle on kostja keskjuhatuse poolt, keda esindas MH, tehtud väga selgeid etteheiteid ning ta on saanud ka enda kaitseks sõna. Hageja 1 on ise nimetatud protokolli allkirjastanud. Seega on hageja 1 saanud enda kaitseks sõna võtta, st ta on ärakuulatud. Kostjal puudus kohustus ja vajadus hageja 1 juhatuse koosolekule kutsumiseks. Hageja 1 erakonnast väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hagi lisast 2 (väljavõte kostja 28.05.19 juhatuse koosoleku protokollist) punktist 5. nähtuvalt on kostja juhatus Tartu ringkonna 11.05.19 üldkoosolekul käsitletud rikkumised piisava põhjalikkusega välja toonud ning need on vastavalt põhikirjale kvalifitseeritud. Hageja 1 rikkumised on hageja enda esitatud väidete ja tõenditega tõendamist leidnud. Märkida tuleb ka, et kostja juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et hageja väljaheitmise poolt hääletas 10 juhatuse liiget ja vastus 3. See näitab selgelt, et juhatuses toimus sisuline arutelu ja valdav enamus leidis, et hageja 1 rikkumised on nii tõsised, et hageja 1 tuleb erakonnast välja arvata. Juhul, kui kohus ei jäta hagi läbivaatamata, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja toob välja, et hageja on esitanud alles hagi terviktekstis täiesti uue nõude (p 1.2.) – Hagi rahuldada ja kohustada Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda kustutama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete nimekirjast märge E.T liikmelisuse lõppemise kohta. Määrata Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale eelmises lauses nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 14 (neliteist) päeva alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest. Sellise nõude esitamist tuleb lugeda hagi muutmiseks, kuna muutunud on algselt esitatud hagi ese – esitatud on täiesti uus nõue. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1 ls 1). Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt (TsMS § 376 lg 2). Kostja ei ole hagi muutmisega nõus ning leiab, et ka kohtul pole põhjust sellega nõustuda, kuna muudetud hagi pole võimalik lahendada kiiremini ja säästlikumalt kui algselt esitatud hagi. Hageja I pole ka sellekohaseid põhjendusi esitanud. Kostja selgitab, hageja I on oma õigusliku huvina välja toonud huvi kaitsta enda head nime. Tuvastusnõude esitamiseks peaks eksisteerima kestev tuvastushuvi (kestev oht hageja õiguslikule positsioonile ja sellest tulenev vajadus saavutada õigusselgus) ning reeglina tuleb eesmärgi saavutamiseks esitada sooritushagi. Lõppenud õigussuhet saab tuvastada ainult siis, kui selle mõju ulatub käesolevasse aega või tulevikku, st selle järelmõjud peavad mõjutama pooltevahelisi õigussuhteid. Menetlusökonoomia huvides tuleb vältida kasutute tuvastushagide menetlemist. Tuvastushuvi on olemas, kui vaidlusaluse õigussuhte seisukohast on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku positsiooni ja toob kaasa vajaduse asjas selgust saada. Tuvastushuvi eeldab veel, et tuvastushagi alusel tehtud kohtulahend on sobiv vahend ohu kõrvaldamiseks ning puudub lihtsam viis tulemuse saavutamiseks. Seega lihtsalt õigustatud huvist õigussuhte tuvastamise vastu ei piisa, vaid hageja peab põhjendama, miks just tuvastushagi on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend.

2-19-13086 Antud juhul jääb arusaamatuks, kuidas hageja I erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamine võiks tema eesmärki täita, kui ta väidab, et tema tuvastusnõude eesmärgiks on enda hea nime taastamine. Tuvastusnõue ei saa kuidagi hageja head nime taastada, sest erakonna liikmeks olemine/mitteolemine ei saa kellegi head mainet rikkuda. Mainet saavad rikkuda ebaõiged faktiväited ja/või väärtushinnangud, kuid antud juhul ei ole hageja esitanud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet VÕS § 1046 alusel, mis oleks hea nime kaitsmiseks kohane õiguskaitsevahend. Kostja kongress toimus 09.06.2019 ning tuvastushagi eesmärgiks ei saaks olla juba toimunud Kongressist osavõtt. Seega pole hagejate eeldatavat tuvastushagi eesmärki ilmselgelt enam võimalik saavutada, õigemini polnud seda võimalik saavutada juba enne hagi esitamist. Seda, et tuvastushagi esitamiseks ei piisa pelgalt õiguslikust huvist, on ülalpool põhjalikult käsitletud. Väide, et antud juhul tuvastushagi esitamise üldised alused ei kohaldu, on põhjendamatu. Hagejad ei saa kolmandate isikutena vaidlustada ka kostja väidetavalt mingil ajavahemikul õigusvastaselt tegutsenud juhatuse tehtud tehinguid. Hagejat I on teavitatud erakonnast väljaarvamisest, seda ta ei vaidlustagi, kuid heidab ette formaalsete teavitamise nõuete rikkumist. Seega hageja teavitamise üle vaidlus puudub ja hageja on enda erakonna liikmeskonnast väljaarvamise vaidlustanud. Jääb kuidas hageja I esitatud etteheited on takistanud tal oma õigusi kaitsta. Hageja I väide, et tema väljaheitmise otsus on motiveerimata, on eeltoodu valguses väär. Sellise otsuse motiveerimise ulatust ei ole ette kirjutatud ning arvestades hageja I poolt hagi terviktekstis toodud põhjalikke vastuväiteid, on ta väga hästi etteheidetest aru saanud. Väidetav andmekaitsealane rikkumine ei saa mingilgi määral mõjutada otsuse põhjendatust ja seaduslikkust. Hagejal 1 puudub tuvastushuvi väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamise/kehtetuks tunnistamise vastu. Erakonnaseaduse § 5 lg 1 II lause kohaselt võib üheaegselt kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. Hageja 1 kuulub käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga Keskerakonda. Seega ei ole võimalik ennistada hageja 1 liikmelisust kostjas isegi juhul, kui hagi kuuluks rahuldamisele (millele kostja täies ulatuses vastu vaidleb, hagi on põhjendamatu, mh tõendab kostja seda tunnistajate ütlustega). Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejate 21.05.2019 menetlusdokumendi palvepunktis 1 nimetatud hageja 1 nõuded jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Hagejate väide, et tühisuse otsus on vastuolus heade kommetega, on sisustamata ning tuleb jätta tähelepanuta. MTÜS § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Sama põhimõte on sätestatud kostja põhikirja p-s 12.1. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Hagejad ei ole tuginenud MTÜS § 29 lg 1 rikkumisele. Seega puudub vaidlus, et tühisuse otsuse tegemisel olid täidetud MTÜS § 29 lg 1 eeldused. Kostja põhikirja p 12.7.2 sätestab, et kostja juhatus tagab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitud organite otsuste elluviimise ja organisatsiooni igapäeva toimimise ning p 12.7.17 kohaselt arendab juhatus muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja Kongressi otsustest. Seadus sätestab erakonnale kaks kohustuslikku organit: juhatus ja üldkoosolek (kostja põhikirjas nimetatud kui Kongress). Ülejäänud töökorraldus on kostja enda korraldustest lähtuv ning seadus ega kostja põhikiri ei keela juhatusel kuulutada tühiseks ringkonna üldkoosoleku otsuseid. Juhatus vastutab kostja igapäevase toimimise ja tegevuse eest.

2-19-13086 Hagejad on menetlusdokumentides viidanud kohtupraktikale seostamata otsuste aluseks olevaid asjaolusid käesoleva kohtuvaidluse asjaoludega. Ebaõige on hagejate seisukoht, et kostjal ei ole võimalik selgitada väljaarvamise otsuse sisu kohtumenetluse jooksul. Kostja ei tugine menetluses uutele asjaoludele, vaid selgitas väljaarvamise otsusesse märgitut, milleks kohus ka määras kostjale tähtaja. Õiguspoliitiliselt ei saa olla aktsepteeritav olukord, et erakonnaliikmed võivad asuda kõiki erakonna juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid valimatult vaidlustama tuginedes üksnes asjaolule, et nad on väidetavalt erakonna liikmed. Selleks, et otsust vaidlustada, peab otsus olema seotud vaidlustatava isiku õiguste ning kohustustega. Antud juhul hagejate hagi nõue seoses tühisuse otsusega seotud hagejate õiguste ja kohustustega ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega tuleb tühisuse otsuse tühisuse tuvastamise /kehtetuks tunnistamise nõue jätta TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Üksnes asjaolu, et hagejad ei saanud (väidetavalt alusetult) osaleda 09.06.2019 kongressil, ei ole aluseks kõigi Kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Veelgi enam, hagejad ei ole mistahes viisil põhistanud (rääkimata tõendamisest) asjaolusid, millest saaks järeldada, et kui hagejad oleks osalenud 09.06.2019 kongressil, ei oleks Kongressi otsuseid vastu võetud või oleks vastu võetud teistsugused otsused. Seega ei saanud kongressil mitteosalemine tuua kaasa ka hagejate õiguste rikkumisi. Ka Riigikohus on selgitanud: „Seega on osaühingu osanikul üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes.“ (RKTKo 3- 2-1-76-14, p 18). Hagejad ei ole selgitanud, millised hagejate õigused ja kohustused sõltuvad Kongressi otsustest. Juhul, kui kohus peaks leidma, et Kongressi otsused ei ole kehtivad, siis ei saa tagantjärgi määrata kostjale uut esimeest, aseesimehi, juhatust, volikogu ja revisjonikomisjoni juba möödunud perioodi eest (vt hagejate 21.05.2021 menetlusdokumendi palvepunkt 2.2). Kostjal on aga võimalik Kongressi otsused heaks kiita. Hagejatel puudub tuvastushuvi Kongressi otsuste osas ning hagi tuleb vastavas osas jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hageja 1 on pärast kostjast väljaarvamist astunud Keskerakonda ning olnud Keskerakonna liige. Kooskõlas EKS § 5 lg-ga 1 ei saa hageja olla alates Keskerakonna liikmelisuse algusest kostja liikmeks, mis 24.03.2021 istungi protokollist nähtuvalt oli hageja 1 väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamise/kehtetuks tunnistamise nõude eesmärgiks. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt on võimalik nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite (sh juhatuse) otsuste kehtetuks tunnistamist, kuid MTÜS § 24 lg 1 kohaselt on otsuse kehtetuks tunnistamise eelduseks otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga. Hagejad väidavad üldsõnaliselt, et kostja juhatusel ei olnud õigust võtta vastu otsust, et Tartu ringkonna 11.05.2019 otsus on õigustühine. Hagejate väidetavat keeldu ei ole sätestatud seadusest ega põhikirjas. Hagejad ei ole viidanud ühelegi alusele, mis keelaks juhatusel täitmast enda seaduses ja põhikirjas sätestatud kohustusi, sh juhtida kostja igapäevast tegevust ja tagada kostja igapäevane toimimine. 10.10.2022 seisukohas toob kostja välja, et kuivõrd aukohus ega Tartu ringkonna juhatus ei edastanud hageja 1 väljaarvamise osas kostja juhatusele mingisuguseid ettepanekuid, polnudki võimalik nendega arvestada. Samuti puudub mõistlik põhjus oletamiseks, et arvamuse edastamise korral oleks juhatus jõudnud teistsugusele otsusele. Kostja juhatuse arvates olid hageja 1 rikkumised piisavad hageja 1 kostjast väljaarvamiseks ning puudub alus juhatuse otsuse

2-19-13086 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 28.05.2019 kostja juhatuse koosoleku protokolli p-s 5 on üksikasjalikult selgitatud hageja 1 rikkumisi ning hageja 1 on arvatud kostjast 1 välja kostja põhikirja p-de 6.4.1 (erakonna põhikirja nõuete rikkumine), 6.4.2 (erakonna heade tavade jäme rikkumine), 6.4.4 (erakonna juhtorganite otsuste täitmata jätmine) ning 6.4.5 (erakonna maine oluline kahjustamine) alusel. Kostja on kaalunud kõiki hageja 1 rikkumisi piisavaks hageja 1 erakonnast väljaarvamiseks. Lisaks on kostja esitanud käesolevas menetluses tõendid, millega on tõendatud hageja 1 poolt kostja kritiseerimine ja halvustamine ehk ebalojaalsus kostja suhtes (põhikirja p-de 4.2, 4.6 ja 6.4.5 rikkumised; kostja 18.08.2020 menetlusdokumendi lisad 3-5). Samuti ei ole väljaarvamise otsus kehtetuks tunnistatav MTÜS § 24 lg 1 ning TsÜS § 38 lg 1 alusel. Väljaarvamise otsus ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kostja juhatusel on liikme väljaarvamisel ja vastuvõtmisel ulatuslik diskretsioon ning otsuse sisu, sh põhjenduste mahtu, ei ole kostja põhikirjas ega ka seaduses sätestatud. Hagiavalduse lisa 1 (kostja Tartu ringkonna 11.05.19 üldkoosoleku protokoll) tõendab, et hageja 1 on 11.05.2019 koosolekul osalenud ning hagejale 1 on kostja juhatuse poolt, keda esindas MH, tehtud väga selgeid etteheiteid. Protokoll tõendab ka seda, et hageja 1 on enne väljaarvamist ära kuulatud hageja 1 esitatud pretensioonide osas. Selle üle vaidlust olla ei saa, kuivõrd hageja on protokolli (hagiavalduse lisa 1) allkirjastanud. Kostjal puudus kohustus ja vajadus hageja 1 juhatuse koosolekule kutsumiseks ja hageja 1 veelkordseks ärakuulamiseks. Kogu vajalik informatsioon ning hageja 1 seisukohad olid juhatusele teada ning juhatus tegi otsuse enda diskretsiooniõiguse piires – kostja juhatus arvas kostjast välja hageja 1. Hageja 1 etteheited, et hagejat ei ole väidetavalt teavitatud väljaarvamise otsusest, ei muuda väljaarvamise otsust seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaks. Võttes arvesse aga seda, et hageja 1 ise on hagiavaldusega esitanud väljaarvamise otsuse ärakirja (hagiavalduse lisa 2), ei ole hageja 2 väide ka eluliselt usutav. Samuti ei muuda väljaarvamise otsust tühiseks või kehtetuks tunnistatavaks hageja 21.05.2021 menetlusdokumendi p-s 4.2.5 sätestatud üldiselt, tõendamata ja hageja 1 nõudega seostamata väited. Kostja toob välja, et Ringkonnakohus selgitas, et hagi läbi vaatamata jätmisel ei saanud kohus tugineda asjaolule, et hageja oli Keskerakonna liige. Asjaolu, kas hageja oli teise erakonna liige erakonnaseaduse § 5 lg 1 mõttes tuleb kohtul tuvastada tõendite alusel, mida saab teha asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses. Hageja väide, et hageja 1 üksnes kandideeris Keskerakonna valimisnimekirjas, on tõendamata (hageja 1 17.03.2022 menetlusdokumendi p 5). Hagejal 1 on lisaks TsMS § 230 lg-le 1 tõendamiskoormis ka tulenevalt asjaolust, et tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on hageja 1 kontrolli all (RKTKo 2-14-21710, p 26). Ringkonnakohus selgitas, et Kongressi otsuseid on võimalik vaidlustada. Ringkonnakohus täpsustas, et selleks, et otsust vaidlustada, peab otsus olema seotud vaidlustatava isiku õiguste ning kohustustega. Hageja I selgitas, et kuna tal ei võimaldatud kongressil juhatusse kandideerida ja juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis kongressil mitteosalemine tõi kaasa hageja I õiguste rikkumise. Seega nähtub, et kaebaja nõue võis olla seotud tema õigustega ning hagejal I eksisteerib tuvastushuvi. Esiteks, Riigikohus on selgitanud, et MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on õigus eelnimetatud korras kostja kui mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta on kostja liikmeks või selle organi liikmeks (RKTKm 3-2-1-95-13, p 11). Kuivõrd hageja 1 väljaarvamise otsus on kehtiv, puudub hagejal 1 õigus vaidlustada Kongressi otsuseid ja ka tühisuse otsust. Teiseks, ringkonnakohus on määruses selgitanud: „Seega nähtub, et kaebaja nõue võis olla seotud tema õigustega ning hagejal I eksisteerib tuvastushuvi.“ Seega ka ringkonnakohus ei ole tuvastanud hageja 1 reaalset õigust, millega hageja 1 nõue on seotud. Ringkonnakohus üksnes selgitas, et vastavat nõuet ei saa jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna nõue on

2-19-13086 õiguslikult võimalik. Selleks, et nõuet rahuldada, peab aga nõue olema reaalselt seotud hageja 1 õigustega ning hageja 1 peab tõendama nõude rahuldamise eeldused. Antud juhul ei ole hageja 1 seda teinud. Vastavalt kohtu 17.07.2023 kohtumäärusele esitas kostja EKRE 09.06.2019 toimunud kongressil osalenud isikute nimekirja(dest) koopia, millest nähtub osalenud isikute allkirjad. Kostja selgitas, et kuna erakonna juhatus 28.05.2019 tunnistas Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosoleku tühiseks (põhjuseks arvukad rikkumised, vt manust), siis jäi jõusse Tartu ringkonna üldkoosolekul 3.03.2018 tehtud otsus volitada ringkonna juhatust delegaatide nimekirja koostama. Kostja edastas ka RK 05.06.2019 saadetud meili, millest nähtub, et ta teavitas sellest Tartu ringkonna liikmeid korrektselt. Kostja toob välja, et isegi juhul, kui 2019. aasta kongressil oleks osalenud isikud, kes poleks tohtinud kongressil osaleda (millega kostja ei nõustu), ei muuda see ühtegi kostja tehtud toimingut või tehingut olematuks. Kõigil kongressil valitud isikutel oli vähemalt taluvusvolitus teha. Seega puudub mistahes reaalne tagajärg hageja nõuete rahuldamisel (mis ei kuulu ka sisuliste vastuväidete tõttu rahuldamisele). Kostja on tõendanud (kostja 15.02.2022 menetlusdokumendi lisad), et pärast 2019. aastat on kongress kokku kutsutud mitmel korral. Kostja on esitanud 04.07.2020 ja 04.07.2021 kongressi protokollid (kostja 15.02.2022 menetlusdokumendi lisad), milledest tuleneb, et kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti valitud pärast hagis osundatud 09.06.2019 kongressi kaks korda. Seega ei ole hagejal mitte mingil juhul võimalik saavutada käesoleval juhul tuvastushagiga soovitud eesmärki. Hagejal puudub kestev tuvastushuvi. Kostja toob välja, et pooled arutasid 13.09.2023 istungil väljaarvamise otsusega seotud hageja väiteid ja kostja vastuväiteid. Kostja jääb kõigi istungil esitatud vastuväidete juurde, mis kokkuvõtvalt on järgmised: a. Väljaarvamise Otsuse vastuvõtmisel ei rikutud põhikirja p-de 6.3 ja 12.7.7 sellega, et ära ei kuulatud aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamust; Põhikiri sätestab üksnes järgmise: (i) p 6.3 II lause: „Erakonna liikme karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekuid.“ (ii) p 12.7.7: „Juhatus otsustab isiku väljaarvamise erakonnast ning liikmelisuse peatamise, kuulanud selle olemasolul eelnevalt ära aukohtu ja/või ringkonna juhatuse arvamuse.“ Seega on põhikirjas selgelt sätestatud, et selleks, et juhatus väljaarvamisel arvestaks aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamust, peab see eelnevalt olemas olema. Juhatusel puudub kohustus nimetatud arvamusi koguda. Punkt 6.3 II lause ja 12.7.7 viitavad selgelt sellele, et aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamus on asjakohased siis, kui ettepanek isiku väljaarvamiseks on juhatusele edastatud aukohtu või ringkonna juhatuse poolt. Antud juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga. b. Väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud ühinguõiguse head tava, kuivõrd hagejat väidetavalt ei kuulatud ära. Esiteks, väidetav ühinguõiguse hea tava rikkumine ei ole TsÜS § 38 lg 2 alusel tühisuse tuvastamise aluseks. Teiseks, kostja selgitas istungil ja viitas õiguskirjandusele, et isiku ärakuulamine ei ole igakordselt väljaarvamise otsuse tegemiseks vajalik. Arvestades käesoleval juhul hageja arvukaid rikkumisi ja kostja huvidega vastuolus olevat käitumist, ei olnud põhjendatud hageja ärakuulamine. Kolmandaks, vaatamata eeltoodule kuulati hageja ära 11.05.2019 kostja Tartu ringkonna üldkoosolekul (28.08.2019 hagiavalduse lisa 1). c. Väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud põhikirja p 6.3 lauses 4, 12.1 lauses 2 ja MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatut. Hagejat teavitati otsusest. Kostja selgitas 13.09.2023 istungil, et hageja väide, et hagejale ei ole edastatud kogu 28.05.2019 kostja juhatuse otsus, ei ole teavitamata

2-19-13086 jätmise kohustuse rikkumine. Vaieldamatult edastati hagejale 2019. aasta juunis otsus (hageja 21.05.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Eelnimetatut on hageja kinnitanud ka 30.07.2019 ekirjas (28.08.2019 hagiavalduse lisa 4): „mulle saadeti juunis erakonna juhatuse otsus, mille põhjal mind arvati erakonna liikmete hulgast välja.“ Seega ei olnud hagejal mistahes kahtlust, et tegemist on erakonna juhatuse otsusega ja otsus on juhatuse poolt vastu võetud. Hageja kohtumenetluses otsitud vastuväited, et hageja ei pidanud aru saama, kes on otsuse vastu võtnud, kuivõrd otsuse väljavõttel puuduvad allkirjad, on põhjendamatud. Hagejal ei tekkinud kordagi 2019. aastal kahtlust, et otsus on vastu võetud kostja juhatuse poolt. Ka põhikiri ja MTÜS ei sätesta kostjale kohustust edastada hagejale allkirjastatud otsus. See ei oleks ka põhjendatud, kuivõrd hageja ei olnud pärast väljaarvamist enam kostja liige ja hagejale ei pidanud avaldama kogu kostja juhatuse otsust, mis sisaldas üksnes kostja liikmetele avalikustamisele kuuluvat teavet. Hageja väide, et põhikirja p-s 6.3 lauses 4 ja MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatud kirjalik nõue tähendab seda, et igal juhul peab olema otsus allkirjastatud (TsÜS § 78), ei ole tõene. Põhikirja tuleb tõlgendada kooskõlas VÕS §-ga 29. Kirjalikult teavitamine tähendab põhikirja mõttes kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Seda kinnitab ka TsÜS § 78 lg 3. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-13093 (p 12) selgitanud, et ka juhul, kui täidetud ei oleks kostja põhikirja p 6.3 ja MTÜS §-s 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku vormi nõuet, ei too see kaasa otsuse tühisust, kuivõrd tegemist ei ole otsuse vastuvõtmisel ettenähtud korra rikkumisega: „Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt toob otsuse tühisuse kaasa mh see, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. EKS § 5 lg-st 2 ja MTÜS § 16 lg-st 1 tulenevalt võib erakonna liikme välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud korras. Hageja ei ole väitnud, et erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse tegemisel oleks rikutud põhikirjas ettenähtud otsuse tegemise korda. Hagejale tema väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest nõuetekohaselt teatamata jätmine ei ole käsitatav otsuse vastuvõtmise korra rikkumisena ega tooks kaasa otsuse tühisust. See etteheide ei puuduta otsuse vastuvõtmist, vaid organisatsiooni liikme hilisemat teavitamist tehtud otsusest.“ d. Väljaarvamise Otsuse tegemisel ei rikutud andmekaitseõigust. Lisaks ei tooks mistahes väidetav andmekaitseõiguse rikkumine kaasa Väljaarvamise Otsuse tühisust TsÜS § 38 lg 2 alusel. Andmekaitseõiguste rikkumist kontrollib haldusorgan, kes saab teha rikkujale ettekirjutisi rikkumise lõpetamiseks või distsiplineerimiseks. Antud juhul ei ole kostjale ühtegi ettekirjutust tehtud. Hageja ärakuulamisel oli hagejal võimalik esitada enda seisukoht väljaarvamise otsuse aluseks olnud rikkumiste osas. Vastupidiselt hageja väidetele ei nähtu 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosoleku protokollist (28.08.2019 hagiavalduse lisa 1), et hagejale tehtud etteheited olid põhjendamatud. Hageja on selgitanud 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul (28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 9): „Keegi pole veatu, võimalik, et olen teinud midagi, mis kellelegi ei meeldi.“ Seega on hageja rikkumised omaks võtnud. Seda kinnitab ka protokolli lk 4, milles on märgitud, et hageja selgitas: „Niisiis lükkan need süüdistused suuremas osas tagasi kui ebaõiged.“ Seega ka etteheidetele, et hageja kandideerib teise kandidaadi vastu, laimab erakonda, Tartu linnast lahkub pidevalt inimesi, eelarves ollakse lõhki, kaotatakse volikogu liikmeid (vt 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 3, p 6), ei vaidle hageja mitte täies ulatuses vastu, vaid võtab rikkumised vähemalt osaliselt omaks. Hageja rikkumisi täheldasid ka teised kostja liikmed: a. 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 13, p 13 LP selgitus: „Kandideerin aseesimeheks, näen, et meil on vaja parandada kommunikatsiooni juhatuses. Teine teema on väärtuses. Tahan, et kõik tunnustaksid valimistulemusi ning ka see, kes valimistel võib-olla ei saa soovitud tulemust, et tema suhtuks kaasliikmete vastu aupaklikult ning ei hakkaks teise liikme vastast kampaaniat tegema. Samuti olen vastu sellele, kui kedagi ähvardatakse vägivallaga.“ Arvestades MH selgitusi koosolekul (hageja poolt vastukampaania tegemine) ning RKi antud ütluseid seoses hageja poolse füüsilise ähvardusega (vt kostja 06.09.2023 menetlusdokumendi p 29), oli tegemist etteheidetega hageja suunal.

2-19-13086 b. 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 13, p 16 JV selgitus: „juhatuse koosolekud on harva /.../ minul ei ole sellist kogemust olnud, nagu ma täna olen koosoleku juhatamisel olen saanud.“ Koosolekut juhtis hageja. c. 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1, lk 6: „MK: Ühesõnaga tahan öelda, et Te ei huvita erakonna heaolu.“ Hageja väidab kohtumenetluses (13.09.2023 istungil), et hagejal ei olnud võimalik end ette valmistada. Hageja ei ole aga kohtumenetluses tõendanud, et väidetav ettevalmistus mistahes viisil oleks viinud teistsuguse tulemuseni, s.t hagejat ei oleks erakonnast välja arvatud. Käesolevas menetluses on hagejal olnud võimalik enam kui 4 aastat tõendada, et hagejale tehtud etteheited olid alusetud ja hageja käitus kostja huvides. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid tõendanud. Vastupidi – hageja on ka käesoleva tsiviilasja menetluses väljendanud kostja suhtes usaldamatust ja kriitikat, et kostja valimisjärjestus määrati selliselt, et hageja ei olnud esimesel kohal, vaid asetati hageja väljenduse kohaselt kesisemale kohale: „Minu väga hea tulemus sellel väga kesisel“ (13.09.2023 helisalvestise 1:40:00-1:41:06). Seda on selgitanud hageja ka seisukoha pdes 25.3.2 ja 25.5. Seega rikub hageja jätkuvalt kostja põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.6 ja 4.7 (kui hageja oleks kostja liige, mida hageja ei ole). Eelnimetatu tõendab, et väljaarvamise otsus oli põhjendatud. Lisaks on hageja omaks võtnud, et ta ei taganud Tartu ringkonna üldkoosolekul (28.08.2019 hagiavalduse lisa 1) korda. Hageja selgitas 13.09.2023 istungil (helisalvestise 1:19:20-19:45), et rahvas hüüdis sõnavõttudele vahele. Hageja oli üldkoosoleku juhataja ja pidi tagama korra üldkoosoleku läbiviimisel. Samuti on märkimisväärne, et hageja selgitas 13.09.2023 istungil, et kui kutsuti kokku 28.05.2019 kostja juhatuse koosolek, siis väidetavalt teavitati hagejat, et hageja küsimust juhatuse koosoleku päevakorras ei ole (helisalvestise 01:32:30- 01:33:02; sellist väidet ei ole hageja tõendanud). Päevakorras oli väidetavalt üldine arutelu punkt Tartu Ringkonna kohta (tõendamata väide). Seega oli hagejale ilmselgelt teada juba enne 28.05.2019 kostja juhatuse koosolekut, et juhatus arutab hagejaga seotud küsimust, kuivõrd kostja juhatus ei ole hageja tegevusega rahul ja hageja on pannud toime korduvaid rikkumisi, millele juhiti tähelepanu ka 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul (28.08.2019 hagiavalduse lisa 1). Vastasel juhul ei oleks selline väidetav avaldus kolmanda isiku poolt „Sinu punkti selles juhatuse päevakorras ei ole“ olnud põhjendatud (hageja väide on täielikult tõendamata, kuid näitab seda, et tegelikult oli hageja teadlik, et kostja juhatus asub hagejaga seotud küsimusi arutama). Puudub aga vaidlus, et 11.05.2019 juhatuse koosoleku päevakorras tegelikult hageja väljaarvamise küsimus oli (28.08.2019 hagiavalduse lisa 2, p 5). Seejuures ei omaks mistahes tähtsus ka see, kui hageja enda väiteid suudaks tõendada (millele kostja vastu vaidleb), kuivõrd juhatusel on võimalik päevakorda täpsustada ka koosolekul. 27.09.2023 menetlusdokumendis selgitab kostja, et väljaarvamise otsus on kehtiv ja puuduvad aluseks väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu ringkonna juhatuse ega erakonna aukohtu arvamus on juhatusele esitatud juhul, kui väljaarvamise küsimus on tõstatatud aukohtu või ringkonna juhatuse poolt. Kui erakonna juhatus leiab, et väljaarvamine on põhjendatud, ei kohusta ükski põhikirja ega seaduse säte erakonna juhatust arvamusi koguma. Veelgi enam, käesoleval juhul ei ole mistahes põhjust väita, et sellise arvamuse olemasolul oleks juhatus jõudnud teistsugusele otsusele ja ei oleks hagejat välja arvanud. Hageja ise rõhutab, et hagejale avaldasid ringkonna liikmed (mis ei ole ei aukohtu arvamus ega ringkonna juhatuse arvamus) toetust. Kostja juhatus ei pidanud aga seda piisavaks, et hageja erakonda tagasi võtta, kuivõrd hageja oli rikkunud korduvalt ja olulisi kostja liikme kohustusi. Kostja toob välja, et õiguskantsler on selgitanud: „Isiku õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade tavade hulka, mille võib sätestada vajadusel ka konkreetse MTÜ põhikirjas. Sellise tava kehtestamine seaduse normina on valiku

2-19-13086 küsimus; selle puudumine eraõiguslikke juriidilisi isikuid puudutavas seaduses ei ole PS-ga tagatud ühinemisvabaduse kitsendamine.“ Seega ei ole ärakuulamise õiguse kehtestamine põhikirjas ega seaduses kohustuslik. Lisaks selgitas õiguskantsler viidatud arvamuses (lk 4), et ärakuulamisõiguse realiseerimine ei ole alati võimalik ja põhjendatud. Käesoleval juhul on hageja jätkanud kohtumenetluses kostja organite otsuste (valimisnimekirjas järjekorra kindlaksmääramine) laitmist ehk põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.6 ja 4.7 rikkumist. Samuti on hageja kohtumenetluses selgitanud ja tõendanud, et hageja ei käitunud lugupidavalt erakonnakaaslaste suhtes, vaid laimas neid avalikult ja ähvardas füüsilise vägivallaga. Lisaks on tunnistaja RK selgitanud, et hageja näitas valimiskampaania jooksul selgelt välja nii erakonna liikmetele kui ka erakonnavälistele inimestele, et hageja suhtumine kaaskandidaatidesse oli negatiivne ja hageja ründas kaaskandidaate. Vaatamata hagejale tehtud etteheidetest, ei muutnud hageja enda käitumist. Tegemist oli põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.3, 4.6 ja 4.7 rikkumistega. Hagejale oli juba varasemalt antud korduvalt võimalus enda käitumist parandada, aga hageja seda ei teinud. Seda tõendab muuhulgas hageja Väljaarvamise Otsuse (28.08.2019 hagiavalduse lisa 1) punkt 5 I lõik, milles on selgitatud: „Juhatus arutas Tartu linna üldkoosolekuga seonduvaid kaebusi ja E.T personaalküsimust. Tõdeti, et probleem on kestnud juba pikemat aega ning olukord pole paranenud. Samuti ei ole olnud kasu varasematest tähelepanu juhtimistest ega hoiatustest.“ Seega puudus põhjus hageja taaskordseks ärakuulamiseks 28.05.2019 kostja juhatuse koosolekul, kus otsustati hageja väljaarvamine. Kostjal on õigus käesolevas menetluses täiendavalt tõendada ja selgitada, mis olid väljaarvamise otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud. Tallinna Ringkonnakohus ei selgitanud 2-20-10571 lahendis seda, et väljaarvamise otsuse motiveerimata jätmisel on otsus kehtetuks tunnistatav, vaid seda, et otsus peab olema tehtud põhjendatud alustel. Seda, millistel alustel on otsus tehtud, on võimalik pooltel tõendada ka kohtumenetluses. Samuti on hagejal võimalik kohtumenetluses tõendada, et hageja täitis enda kohustusi nõuetekohaselt ning kostja etteheited on alusetud (mida hageja antud juhul ei ole tõendanud). Käesoleval juhul on aga kostja väljaarvamise otsus motiveeritud ja sellest nähtuvad hageja rikkumised, mis olid väljaarvamise otsuse aluseks. Otsuse tühisus MTÜS § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Sama põhimõte on sätestatud ka kostja põhikirja punktis 12.1, mille kohaselt kostja igapäevategevust juhib ja seda esindab juhatus. Täiendavalt sätestab kostja põhikirja punkt 12.7.2, et kostja juhatus tagab organisatsiooni igapäeva toimimise ning p 12.7.17 kohaselt arendab juhatus muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja kongressi otsustest. Seadus sätestab erakonnale kaks kohustuslikku organit: juhatus ja üldkoosolek (kostja põhikirjas nimetatud kui kongress). Ülejäänud töökorraldus on kostja enda korraldustest lähtuv ning seadus ega kostja põhikiri ei keela juhatusel otsustada organisatsiooni igapäevase toimimise jaoks vajalikke küsimusi. Ükski seaduse säte ega kostja põhikirja punkt ei keela juhatusel tuvastada mõne muu kostja organi otsuse tühisust7. Kuivõrd hageja ei ole nõuetekohaselt toime tulnud kostja Tartu ringkonna töö korraldamisega, siis ei olnud kostja juhatusel muud võimalust, kui aidata kaasa erakonnatööle kõnealuses ringkonnas, et seista kostja huvide eest ja vältida potentsiaalset kahju. Olukorras, kus kostja juhatus näeb, et kostja Tartu ringkonna juhtimises on väga suuri vigu, on juhatusel tulenevalt kostja juhtimise ja igapäevase toimimise tagamiseks õigus võtta vastu otsuseid, sh otsustada, et Tartu ringkonna üldkoosoleku otsus on tühine. Seejuures andis kostja juhatus enne Õigustühisuse otsust hagejale võimaluse 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul

2-19-13086 selgitada, miks on Tartu ringkonna juhtimises hagejale etteheidetud vead (vt mh kostja 27.09.2023 menetlusdokument) tekkinud ning kas hageja käitumine paraneb. Vaatamata juhatuse väljatoodud rikkumistele ja etteheidetele hageja tegevusele nähtub 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosoleku protokollist (vt 28.08.2019 hagiavalduse lisa 1), et hageja endiselt heidab ette juhatusele juhatuse tegemisi ning seda, et hageja seati nimekirjas allapoole mõnest teisest erakonna liikmest. Seetõttu oli juhatuse ainuõige ja ainuvõimalik otsus 28.05.2019 enne kongressi toimumist võtta vastu otsus hageja väljaarvamise kohta ning tagada see, et Tartu ringkonna delegaadid on esindatud kongressil, kuna selleks hetkeks oli jäänud kongressini vähem kui 2 nädalat. Kostja juhatus pidi kooskõlas MTÜS § 26 lg-ga 1 ning kostja põhikirja punktidega 12.1, 12.7.2 ja 12.7.17 tagama selle, et kostja organisatsioon toimiks. Asjaolu, et hagejale ei meeldi kostjas väärtustatud põhimõtted (sh põhikirja p-des 2, 4.2 ja 4.6 sätestatud põhimõtted), ei saa olla aluseks tuhandeid liikmeid ühendava organisatsiooni ehk kostja tegevuse halvamiseks hageja poolt. Juhatuse ülesandeks on igapäevaselt mittetulundusühingut juhtida ja esindada. Eeltoodust on ilmselge, et kui üks kostja ringkondadest ei tule toime erakonnatöö korraldamisega, siis ei ole kostja juhatusel muud varianti, kui sekkuda kostja ringkonna töösse, et tagada igas ringkonnas kostja parimates huvides ja õiglane tegutsemine ning ringkonna esindatus kostja kongressil. Kokkuvõtvalt jääb kostja endiselt oma seisukoha juurde, et 28.05.2019 kostja juhatuse otsus Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosoleku otsuse õigustühiseks tunnistamise kohta ei ole tühine TsÜS § 38 lg 2 alusel ega ka kehtetuks tunnistatav TsÜS § 38 lg 1 ja MTÜS § 24 lg 1 alusel. Kongressi otsused Hageja on seisukohal, et kongressi otsused on tühised, sest kongressi kokkukutsumisel rikuti oluliselt kongressi kokkukutsumise korda. Kostja vaidleb hageja nõudele Kongressi otsuste tühisuse ja kehtetuse osas täies ulatuses vastu. Kuivõrd Õigustühisuse otsus ei ole tühine ega kehtetuks tunnistatav, ei saa olla tühised ega kehtetuks tunnistatavad ka Kongressi otsused. Kostja on tõendanud (kostja 15.02.2022 menetlusdokumendi lisad), et pärast 2019. aastat on kongress kokku kutsutud mitmel korral. Kostja on esitanud 04.07.2020 ja 04.07.2021 kongressi protokollid (kostja 15.02.2022 menetlusdokumendi lisad), milledest tuleneb, et kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti valitud pärast hagis osundatud 09.06.2019 kongressi mitu korda. Lisaks kehtiksid kõigi 09.06.2019 kongressil valitud isikute volitused ka taluvusvolituse alusel (TsÜS § 118 lg 2). Seega jääb arusaamatuks, mis on reaalne hageja poolt saavutatav eesmärk Kongressi otsuste vaidlustamisel. Kongressi Otsuste tühisuse tuvastamisel või kehtetuks tunnistamisel puudub mistahes reaalne tagajärg. Esiteks, käesolevas asjas menetluses oleva kongressi otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudega ei ole võimalik saavutada hageja soovitavat eesmärki – määrata hageja kostja juhatusse 2019. aastal. Hageja ei saa käesolevas menetluses tehtava otsuse (isegi juhul, kui tegemist oleks hagi rahuldava otsusega, millele kostja täies ulatuses vastu vaidleb) tagajärjel tagantjärgi kostja juhatuse liikmeks. Teiseks, hageja ei ole enda väidet mistahes viisil põhistanud, rääkimata tõendamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et hageja, kes rikkus järjepidevalt kostja põhikirja ja sisekorraeeskirju, oleks valitud kostja juhatusse. Kolmandaks, isegi kui eeldada kõigi hageja väidete õigsust (millele kostja igakülgselt vastu vaidleb), ei ole hageja valinud käesolevas hagis õiget õiguskaitsevahendit. Hagejal väidete õigsust eeldades võiks hagejal olla õigus nõuda väidetavate õiguste rikkumise tulemusel tekkinud kahju hüvitamist, siis ei ole sellisel alusel tuvastushagi eelnev esitamine põhjendatud.

2-19-13086 Seega üksnes asjaolu, et hageja ei saanud (väidetavalt alusetult) osaleda 09.06.2019 kongressil, ei ole aluseks kõigi Kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Veelgi enam, hageja ei ole mistahes viisil põhistanud (rääkimata tõendamisest) asjaolusid, millest saaks järeldada, et kui hageja oleks osalenud 09.06.2019 kongressil, ei oleks Kongressi Otsuseid vastu võetud või oleks vastu võetud teistsugused otsused. Seega ei saanud kongressil mitteosalemine tuua kaasa ka hageja õiguste rikkumisi. Juhul, kui kohus peaks leidma, et Kongressi Otsused ei ole kehtivad (millele kostja vastu vaidleb), siis ei saa tagantjärgi määrata kostjale uut esimeest, aseesimehi, juhatust, volikogu ja revisjonikomisjoni juba möödunud perioodiks. Kokkuvõtvalt, hageja õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuded ei ole ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesolev kohtumenetlus õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste osas ei kanna mistahes reaalset eesmärki ega too kaasa ühtegi õiguslikku tagajärge. Seetõttu tuleb hageja hagi vastavas osas (seoses õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse tuvastamise/kehtetuks tunnistamise nõuetega) jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. III Kohtumenetlus

2-19-13086 28.05.2019 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja erakonna kongressi 09.06.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. IV Kohtu põhjendused

2-19-13086 Erakonna juhatuse kandidaatideks valiti teiste hulgas E.W ja E.T; vii) valiti delegaadid kongressile (protokolli punkt 26 ning häältelugemiskomisjoni protokoll nr 6). Teiste hulgas valiti kongressile Tartu ringkonna delegaatideks ka E.W ja E.T. 28.05.2019 toimus erakonna juhatuse koosolek, mille protokolli väljavõttest nähtub, et erakonna juhatus otsustas i) arvata hageja erakonnast välja ning ii) kuulutada ringkonna üldkoosolek õigustühiseks. Juhatuse koosoleku protokolli väljavõte, millest nähtus väljaarvamise otsus, edastati hagejale alles 18.06.2019. Seejuures edastati hagejale üksnes allkirjastamata väljavõte juhatuse koosoleku protokollist. Väljaarvamise otsusest nähtuvalt heitis erakonna juhatus hagejale ette erakonna põhikirjanõuete rikkumist ning arvas hageja erakonnast välja põhikirja punktide 6.4.1, 6.4.2, 6.4.4 ja 6.4.5 alusel. Väljaarvamise otsuse tegemisel hagejat ära ei kuulatud. Samuti ei kuulatud hageja väljaarvamise küsimuses ära aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse arvamust. Nimetatud asjaolud nähtuvad Juhatuse koosoleku protokolli väljavõttest ning ka erakonna aukohtu liige on kinnitanud, et erakonna juhatus ei ole hageja väljaarvamise küsimuses aukohtu poole pöördunud. Vahetult pärast juhatuse koosolekut, 28.05.2019 edastas erakonna juhatuse liige MH erakonnakaaslastele kirja, milles teatas hageja väljaarvamisest erakonnast ning ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamisest. Samuti märgiti nimetatud e-kirjas, et ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamise tõttu jäävad Tartu ringkonna liikmed kongressil esindamata. Seega edastas erakonna juhatus erakonna liikmetele selge sõnumi, et ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaadid ei saa kongressil osaleda ega hääletada. 06.06.2019 edastas erakonna juhatuse liige RK Tartu ringkonna liikmetele e-kirja pealkirjaga „Tartu Delegaadid“. Nimetatud e-kirjaga edastas erakonna juhatuse liige Kongressile sõitvate erakonna Tartu ringkonna delegaatide nimekirja. Edastatud delegaatide nimekiri ei kattu Ringkonna üldkoosolekul valitud Tartu ringkonna delegaatide nimekirjaga. Nii ei ole erakonna juhatuse liikme poolt edastatud delegaatide nimekirjas hagejat ega järgnevaid Tartu ringkonna liikmeid, kes valiti ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks: ER, AU, MS, AR, KS ja IK. Küll aga on erakonna juhatuse liikme poolt edastatud Tartu ringkonna delegaatide nimekirja lisatud isikud, keda Ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks ei valitud: RK, MK, KK, JV, FS, TS, LP ja LP. Lisaks sisaldas erakonna juhatuse liikme poolt edastatud nimekiri asendusdelegaatidena märgitud isikuid KU, SK ja OT. Hageja märgib, et erakonna juhatuse liikme poolt loetletud isikutest KU, JV ja RK lahkusid Ringkonna üldkoosolekult enne delegaatide esitamist. OT ja SK üldkoosolekul ei viibinudki. Seega puudus mõistagi isegi teoreetiline võimalus vastavaid isikuid üldkoosolekul delegaatideks ja asendusdelegaatideks valida. Hagejatele ei ole teada, mille alusel on koostatud 06.0.2019 edastatud nimekiri, kuid fakt on, et tegemist ei ole Ringkonna üldkoosolekul valitud delegaatidega, kellel olnuks õigus Tartu ringkonda Kongressil esindada. Kongressi protokolli (esitatud käesolevas menetluses kostja poolt 05.04.2021) kohaselt võeti 09.06.2019 toimunud Kongressil muuhulgas vastu järgmised otsused: i) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna esimeheks MH (protokolli lk 5 algus); ii) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna aseesimeesteks MH, HP ja JM (protokolli lk 5 keskel); iii) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna juhatus koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KRG, PE, RS ja HK (protokolli lk 6 eelviimane ja viimane lõik); otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna volikogu (kongressil valitavad liikmed) koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK (protokolli lk 8 teine pool); v) otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon (kongressil valitavad liikmed) koosseisus HL, KA ja KK (protokolli lk 9 esimene pool).

2-19-13086

2-19-13086 põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks. Samuti ei oleks selline tõlgendus kooskõlas põhikirja p 2.5 sätestatud erakonna tegevuse ja juhtimise demokraatlikkuse põhimõttega, mis võimaldab juhatusel võtta vastu meelevaldseid otsuseid ning jätab erakonna liikmed sisuliselt ilma kaitsest põhjendamatu erakonnast väljaarvamise eest. Lisaks peegeldavad põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7, et liikme väljaarvamise otsustamisel peab olema oluline roll ka ringkonnal, kuhu vastav liige kuulub. Erakonna liikmete nimekirja kohaselt on erakonnal üle 10 000 liikme. Sellise liikmete arvu juures on ilmne, et ilma asjakohase ringkonna juhatuse seisukohata ei ole erakonna juhatus võimeline iga liikme väljaarvamise küsimust adekvaatselt hindama. Enamasti võib eeldada, et alused liikme väljaarvamiseks erakonnast tulenevad just liikme tegevusest ringkonna tasandil ning kostja (kesk)juhatus ei saa olla pädev neid asjaolusid ilma asjakohase ringkonna juhatuse arvamuseta hindama.

2-19-13086 pädev asjaolusid ilma asjakohase ringkonna juhatuse arvamuseta hindama. Väljaarvamise otsuse tegemisel ei olnud vähetähtis ka aukohtu arvamus, kuna viimase ülesandeks on erakonna sisevaidluste lahendamine. Kohus möönab, et Tartu ringkonna juhatuse ja aukohtu arvamuse edastamine ei tähenda, et kostja juhatus oleks jõudnud teistsugusele otsusele. Siiski tuli välja arvamise otsus teha kooskõlas põhikirjaga. Kostja toob välja, et ta ei arvestanud aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse arvamusega, kuna neid ei esitatud, kuid asja materjalidest nähtub, et kostja isegi ei küsinud nende arvamust. Kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, miks ei olnud võimalik aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse arvamust küsida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja rikkus väljaarvamise otsuse tegemisel MTÜS § 16 lgt 1 ja erakonna põhikirja punkte 6.3 ja 12.7.7.

2-19-13086 Väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud ühinguõiguse head tava, kuivõrd hagejat väidetavalt ei kuulatud ära. Esiteks, väidetav ühinguõiguse hea tava rikkumine ei ole TsÜS § 38 lg 2 alusel tühisuse tuvastamise aluseks. Teiseks, kostja selgitas istungil ja viitas õiguskirjandusele, et isiku ärakuulamine ei ole igakordselt väljaarvamise otsuse tegemiseks vajalik. Arvestades käesoleval juhul hageja arvukaid rikkumisi ja kostja huvidega vastuolus olevat käitumist, ei olnud põhjendatud hageja ärakuulamine. 28.05.2019 kostja juhatuse koosoleku protokolli p-s 5 on üksikasjalikult selgitatud hageja rikkumisi ning hageja on arvatud kostjast välja kostja põhikirja p-de 6.4.1 (erakonna põhikirja nõuete rikkumine), 6.4.2 (erakonna heade tavade jäme rikkumine), 6.4.4 (erakonna juhtorganite otsuste täitmata jätmine) ning 6.4.5 (erakonna maine oluline kahjustamine) alusel. Kostja toob välja, et õiguskantsler on selgitanud: „Isiku õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade tavade hulka, mille võib sätestada vajadusel ka konkreetse MTÜ põhikirjas. Sellise tava kehtestamine seaduse normina on valiku küsimus; selle puudumine eraõiguslikke juriidilisi isikuid puudutavas seaduses ei ole PS-ga tagatud ühinemisvabaduse kitsendamine.“ Seega ei ole ärakuulamise õiguse kehtestamine põhikirjas ega seaduses kohustuslik. Lisaks selgitas õiguskantsler viidatud arvamuses, et ärakuulamisõiguse realiseerimine ei ole alati võimalik ja põhjendatud. Käesoleval juhul on hageja jätkanud kohtumenetluses kostja organite otsuste (valimisnimekirjas järjekorra kindlaksmääramine) laitmist ehk põhikirja p-de 2.5, 4.1, 4.2, 4.6 ja 4.7 rikkumist. Samuti on hageja kohtumenetluses selgitanud ja tõendanud, et hageja ei käitunud lugupidavalt erakonnakaaslaste suhtes, vaid laimas neid avalikult ja ähvardas füüsilise vägivallaga.

2-19-13086 Olukorras, kus liikme väljaarvamise aluseks saavad olla üksnes väljaarvamise otsuses toodud konkreetsed alused, mis peavad olema piisava detailsusega põhjendatud, peab vaieldamatult ka väljaarvatava liikme ärakuulamine toimuma nende konkreetsete aluste/etteheidete osas ning liikmele peab sealjuures olema arusaadav, et ärakuulamine toimub seoses võimaliku erakonnast väljaarvamisega. Võttes arvesse, et hageja ärakuulamine ei olnud üldkoosoleku päevakorrapunkt ning üldkoosolekul toimunud arutelu puhul ei olnud hagejale aru saada, et tegemist on tema ära kuulamisega, ei olnud kohtu hinnangul tegemist hageja ära kuulamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ühinguõiguse hea tava kohaselt oleks kostja pidanud enne hageja väljaarvamise otsuse tegemist hageja ära kuulama, kuivõrd erakonnast liikme väljaarvamise puhul on tegemist liiget kõige intensiivsemalt riivava otsusega.

2-19-13086 kohustust edastada hagejale allkirjastatud otsus. See ei oleks ka põhjendatud, kuivõrd hageja ei olnud pärast väljaarvamist enam kostja liige ja hagejale ei pidanud avaldama kogu kostja juhatuse otsust, mis sisaldas üksnes kostja liikmetele avalikustamisele kuuluvat teavet. Hageja väide, et põhikirja p-s 6.3 lauses 4 ja MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatud kirjalik nõue tähendab seda, et igal juhul peab olema otsus allkirjastatud (TsÜS § 78), ei ole tõene. Põhikirja tuleb tõlgendada kooskõlas VÕS §-ga 29. Kirjalikult teavitamine tähendab põhikirja mõttes kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Seda kinnitab ka TsÜS § 78 lg 3. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-13093 (p 12) selgitanud, et ka juhul, kui täidetud ei oleks kostja põhikirja p 6.3 ja MTÜS §-s 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku vormi nõuet, ei too see kaasa otsuse tühisust, kuivõrd tegemist ei ole otsuse vastuvõtmisel ettenähtud korra rikkumisega: „Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt toob otsuse tühisuse kaasa mh see, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. EKS § 5 lg-st 2 ja MTÜS § 16 lg-st 1 tulenevalt võib erakonna liikme välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud korras. Hageja ei ole väitnud, et erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse tegemisel oleks rikutud põhikirjas ettenähtud otsuse tegemise korda. Hagejale tema väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest nõuetekohaselt teatamata jätmine ei ole käsitatav otsuse vastuvõtmise korra rikkumisena ega tooks kaasa otsuse tühisust. See etteheide ei puuduta otsuse vastuvõtmist, vaid organisatsiooni liikme hilisemat teavitamist tehtud otsusest.“

2-19-13086 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud MTÜS §-s 16 lg-s 3 ja põhikirja p-s 6.3 ning p 12.1 sätestatud vorminõuet ning TsÜS § 38 lg 2 ja põhikirja p 12.1 kohaselt otsuse vastuvõtmise korda.

2-19-13086 erakonna põhikirja alusel seda järgima, siis on hagejal põhjendatud (tuvastus)huvi õigustühisuse otsuse vaidlustamiseks. Teiseks, tuginedes seejuures Riigikohtu praktikale (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsus nr 3-2-1-76-14, p 18), on hagejate tuvastushuvi tuletatav nende liikmelisus-suhtest juriidilise isikuga. See tähendab, et juriidilise isiku liikmel on üldjuhul alati õigus nõuda (juriidilise isiku organi) otsuse tühisuse tuvastamist (või kehtetuks tunnistamist), kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused. Kolmandaks, hageja õiguslik huvi seisneb ka asjaolus, et hageja soovib tugineda kongressi otsuste tühisuse nõude ja alternatiivsena esitatud kongressi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude põhistamisel muu hulgas õigustühisuse otsuse kehtetusele. Käesolevas tsiviilasjas tegi Tallinna Ringkonnakohus 16. septembril 2022. a määruse, milles selgitas põhjalikult, et hageja nõuded, sh õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste osas, tuleb sisuliselt lahendada ning neid ei tohi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kõnealuses määruses selgitas kohus mh, et kuna hagejal ei võimaldatud kongressil juhatusse kandideerida ja juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis kongressil mitteosalemine tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Seetõttu tuli hagejale vaidlustatavatest otsustest otsesed õiguslikud tagajärjed. Seega on hageja nõuded seotud tema õigustega ning hagejal eksisteerib tuvastushuvi.

2-19-13086 ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Seega ei saanud erakonna juhatus oma suva alusel otsustada, et Ringkonna üldkoosolek ja sellel vastu võetud otsused ei kehti. Seejuures selgitas Riigikohus, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal seaduse järgi pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (RKTKo 2-20-5520, p 12). Erakonna juhatusel puudus ka üleüldine õigus tunnistada ringkonna üldkoosolekut tervikuna tühiseks ning sekkuda ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivusse, ei olnud erakonna juhatusel igal juhul õigust tühistada ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsust kongressi delegaatide valimise kohta. Nii tuleneb erakonna põhikirja p-dest 9.8 ja 10.3, et delegaadid valivad ringkonnad, mitte erakonna juhatus. Seega on erakonna juhatus rikkunud õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Õigustühisuse otsus on vastuolus heade kommetega. Hageja esitas kostja Tartu ringkonna 11. mai 2019. a üldkoosoleku protokolli (hagiavalduse lisa 1), millest nähtuvad isikud, kes valiti üldkoosolekul kostja 09. juuni 2019. a kongressil osalema. Kostja esitas 30. juulil 2023. a kongressil osalenud isikute nimekirja. Kui võrrelda kongressile osalema ja kandideerima valitud isikuid kongressil osalenud ja kandideerinud isikutega, siis nähtub, et isikud ei ühti (kostja 30. juulil 2023. a esitatud tõendi lk 23). Kongressil osalesid isikud, keda ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks ei valitud. Teiste sõnadega määras erakonna juhatus õigustühisuse otsuse tagajärjel õigusvastaselt ise isikud, kes said kongressil otsustada nende jätkamise üle erakonna juhatuse liikmetena. Erakonna juhatuse taoline omavoliline tegevus kahjustab oluliselt erakonna demokraatlikku toimimist, eirab oluliselt ühinguõiguse häid tavasid ning teenib vaid erakonnas võimul olevate piiratud isikute ringi erahuve. Samuti on erakonna juhatuse selline tegevus vastuolus EKS § 1 lg 1 ja erakonna põhikirja p 2.1 sätestatud erakonna eesmärgiga väljendada ja esindada oma liikmete ja toetajaskonna poliitilisi huve. Vaieldamatult on erakonna üldise eesmärgiga vastuolus olev ning erakonna juhatuse erahuvides vastu võetud õigustühisuse otsus vastuolus heade kommetega, mis omakorda tingib TsÜS § 38 lg 2 järgi otsuse tühisuse.

2-19-13086 kui kõrgemal organil, muud varianti, kui sekkuda kostja ringkonna töösse, et tagada igas ringkonnas kostja parimates huvides ja õiglane tegutsemine ning ringkonna esindatus kongressil. Kohtupraktikas on eraldi tunnustatud ka juriidilise isiku kõrgeima otsustustasandi liikmete õigust vaidlustada kõigi juhtimistasandi organite otsuseid, sh tuvastada juhtorgani otsuste tühisus. Seega on igati seaduslik ja põhikirjaga kooskõlas, kui erakonna kõrgem organ ehk kostja juhatus sekkub kostja ringkonna juhatuse töösse ning tunnistab kostja huvides tegutsedes ringkonna juhatuse üldkoosolekul vastu võetud otsused õigustühiseks.

2-19-13086 Riigikohus toob välja, et juhul, kui juriidilise isiku organ langetab otsuse küsimuses, milleks tal seaduse järgi pädevust pole, on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine (RKTKo 2-20-5520, p 12). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28. mai 2019. a otsus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11. mai 2019. a üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta on tühine.

2-19-13086

2-19-13086 vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, /.../. Erakonna põhikirja p 9.8 kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid erakonna kongressile. Erakonna põhikirja p 10.3 sätestab, et kongress on reeglina delegaatide koosolek. Delegaatide esindusnormi määrab volikogu. Sama põhikirja punkti kohaselt edastavad ringkonnad oma delegaatide nimekirjad erakonna juhatusele vähemalt nädal enne kongressi. Hagejad on seisukohal, et 09.06.2019 toimunud kongressi kokkukutsumisel rikuti oluliselt põhikirjas ja seaduses ettenähtud korda, mistõttu on 09.06.2019 toimunud kongressi otsused tühised. Kongressi kokkukutsumise korra rikkumist põhistavad hagejad järgnevalt. Erakonna juhatus keelas õigusvastaselt ringkonna üldkoosolekul valitud delegaatide osalemise kongressil. Ringkonna üldkoosolekul valiti Tartu ringkonda esindama 27 delegaati, kellest kaheksat ei lubanud erakonna juhatus 09.06.2019 kongressile, vaid asendas ringkonna poolt valitud delegaadid õigusvastaselt isikutega, keda ringkonna üldkoosolek delegaatideks ei valinud. Seega osalesid kongressil hääleõigusega kaheksa isikut, kellel ei olnud tegelikult kongressil osalemise õigust. Samal ajal ei saanud erakonna juhatuse omavoli tõttu kongressil osaleda kaheksa delegaati, kellel oli õigus kongressil osaleda. Sellega määras erakonna juhatus, mille liikmed kandideerisid kongressil uuesti erakonna juhatusse, õigusvastaselt isikud, kes said kongressil otsustada nende jätkamise üle erakonna juhatuse liikmetena. Teisisõnu, erakonna juhatus otsustas, kes hakkavad neid kongressil valima. Sellises olukorras on ilmne, et kongressi kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ning kongressil vastu võetud otsused on sellest tulenevalt tühised. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21), milles leiti, et rikkumised, mis takistavad osalemisõiguse teostamist ning liikme õigust olla koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete vigadena, mis tingivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse.

2-19-13086 volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Erakonna põhikirja kohaselt moodustavad erakonna struktuuri ringkonnad, mis on moodustatud territoriaalsuse põhimõttel, võttes aluseks Riigikogu valimisringkonnad. Erakonna kõrgeim organ on kongress, millel osalevad ja hääletavad ringkondade poolt volitatud delegaadid. Kongresside vahelisel ajal on erakonna kõrgeim organ volikogu, kes kontrollib kongressi otsuste elluviimist erakonna teiste organite, sh juhatuse poolt. Erakonna igapäevategevust juhib ja erakonda esindab juhatus ning õigustoimingute tegemisel kehtib piiranguna ühine esindamisõigus vähemalt kolmele juhatuse liikmele. Igapäevases asjaajamises ja suhtluses avalikkusega esindab erakonda esimees. Ringkonna kõrgeim otsustusorgan on üldkoosolek, kus on hääle- ja kandideerimisõiguslikud kõik ringkonna liikmete nimekirja kantud isikud, kellel ei ole liikmemaksu võlgnevusi. Ringkonna tööd korraldab ringkonna juhatus. Ringkonna allorganisatsiooniks on omavalitsustes moodustatud osakonnad. Erakonna põhikirja punkti 10.2. kohaselt on kongress reeglina delegaatide koosolek. Delegaatide esindusnormi määrab volikogu. Ringkonnad edastavad oma delegaatide nimekirjad juhatusele vähemalt nädal enne kongressi. Kongressil ei kasutata volitusi. Kuna delegaadid valivad ringkonnad, siis delegaadid esindavad ringkonda. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et Tartu ringkond nõustus delegaatide vahetamisega. Lisaks nähtub MH 28.05.2019 e-kirjast: „Üldkoosoleku tulemuste tühistamise tõttu kannatavad väga kahetsusväärselt erakonna Tartu ringkonna aktiivsed liikmed, kes jäävad erakonna juunis toimuval kongressil nüüd esindamata“. 06.06.2019 saatis aga erakonna juhatuse liige RK EKRE Tartu linna ringkonna listi Tartu delegaatide nimekiri. Kohus ei nõustu kostjaga, et valitud isikute volitused kehtisid ka taluvusvolituse alusel. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Võttes arvesse, et 8 delegaati ei saanud erakonna juhatuse otsuse tõttu, mille tühisuse on kohus tuvastanud, hääletada kongressil, on kongressi otsused tühised. Kohtu hinnangul puudus uutel delegaatidel taluvusvolitus. Ka riigikohus on leidnud, et rikkumised, mis takistavad osalemisõiguse teostamist ning liikme õigust olla koosolekul kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete vigadena, mis tingivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse (RKTKo 3-2-176-14, p 21).

2-19-13086 Kuivõrd kohus on tuvastanud, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09. juunil 2019. a toimunud kongressil vastu võetud otsused on tühised, ei analüüsi kohus otsuse kehtetuse aluseid. V Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. VI Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/

2-19-13086 Merike Varusk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.12.2024 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.