Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. mail 2022 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Kohtuasi
N. B. hagi LogiSped OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
4571.24 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: N. B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) esindaja Lea Kurbel-Kalamees
2-20-18685
Kostja: LogiSped OÜ (registrikood 11967082, asukoht Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn) lepinguline esindaja Irina Bušujeva Menetluse liik
Kohtuistung 30.märtsil 2022
Resolutsioon
1.N. B. hagi LogiSped OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista LogiSped OÜ-lt töötasu 3185,45 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 584,00 eurot, hüvitis kasutamata puhkuse eest 393,43 eurot, viivis 27.01.2021 seisuga 153,53 eurot ning alates 28.01.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras N. B. kasuks
Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud LogiSped OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
1.Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 27.11.2020 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2743/20 rahuldati osaliselt N. B. (edaspidi hageja või töötaja) 16.10.2020 esitatud avaldus LogiSped OÜ (edaspidi kostja või tööandja) vastu ja mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 3185,45 eurot, puhkusetasu 393,43 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 584 eurot, viivis 27.11.2020 seisuga 97,95 eurot. Kostja taotles töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras hagina töötaja kasuks tehtud otsuse osas. Haginõue
2.Hageja palus kostja vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt tema kasuks töötasu 3185,45 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 584,00 eurot, hüvitis kasutamata puhkuse eest 393,43 eurot, viivis 27.01.2021 seisuga 153,53 eurot ning alates 28.01.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
3.Hageja ja kostja sõlmisid 01.11.2015 töölepingu nr 6, mille kohaselt asus hageja 01.11.2015 täistööajaga tööle autojuhina. Hagejale rakendati summeeritud tööaega arvestusperioodiga 3 kuud, töötasuks oli kokku lepitud 390 eurot (bruto) kuus ja töötasu väljamaksmise päevaks töötamise kuule järgneva kuu viimane tööpäev. Hageja esitas kostjale 15.09.2020 sõnumiga ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ta ütles töölepingu erakorraliselt üles ilma ette teatamata TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja on hagejale maksnud viimati töötasu märtsi 2020 eest. Hagejale ei ole alates aprillist 2020 kuni töösuhte lõppemiseni 15.09.2020 töötasu makstud. Pärast viimase lähetuse lõppu 8.04.2020 ei ole hagejale tööd antud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole töö saamiseks, kostja on vastanud, et tööd ei ole. TLS § 35 kohaselt pidi kostja maksma hagejale töötasu ka aja eest, millal tal ei olnud tööd anda. Lähtudes eeltoodust on hagejal saamata aprilliku töötasu 584 eurot, maikuu töötasu 584 eurot, juunikuu töötasu 584 eurot, juulikuu töötasu 584 eurot, augustikuu töötasu 584 eurot ja 1.-15. septembri töötasu 10 tööpäeva eest 265,45 eurot (584:22x10), kokku 3185,45 eurot.
4.Hageja üles töölepingu erakorraliselt üles 15.09.2020 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ilma ette teatamata, esitades sellekohase avalduse kostjale sõnumiga samal kuupäeval. Et kostja ei olnud hagejale 5 kuu jooksul töötasu maksnud, on kostja töötasu maksmisega oluliselt viivitanud, mis andis hagejale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. Kuna kostja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, on see kehtiv ning hageja tööleping on lõppenud 15.09.2020 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Lähtudes TLS § 100 lg 4 on hagejal õigus saada hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Et hagejale ei tohtinud maksta töötasu vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu, tuleb hüvitise määramisel võtta aluseks töötasu 584 eurot kuus ning hüvitise suuruseks on 584 eurot. Töölepingu p 6.1 kohaselt on hagejal õigus iga-aastasele puhkusele 28 kalendripäeva. Hageja 2020. aastal puhkust ei kasutanud. Hagejal on õigus saada 2020. aasta eest 19,87 päeva puhkust (01.01.2020-15.09.2020 töösuhe 259 päeva. Hageja 6 kuu töötasu märtsist kuni augustini 2020 moodustab 3504 eurot, kalendripäevatasu moodustab 19,80 eurot, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest moodustab 393,43 eurot. Töölepingu p 5.3 kohaselt makstakse töötasu järgmise kuu viimasel tööpäeval. Seega pidanuks kostja aprillikuu töötasu 584 eurot maksma välja hiljemalt 29.05.2020, maikuu töötasu 584 eurot 30.06.2020,
juunikuu töötasu 584 eurot 31.07.2020, juulikuu töötasu 584 eurot 31.08.2020 ning augustikuu ja septembri töötasu vastavalt 584 eurot ja 265,45 eurot töölepingu lõppemisel 15.09.2020. TLS § 84 lg 1 kohaselt pidi kostja maksma hagejale töölepingu lõppemisel 15.09.2020 välja ka hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 584 eurot, augustikuu töötasu 584 eurot, septembrikuu töötasu 265,45 eurot ning hüvitise kasutamata puhkuse eest 393,43 eurot.
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt moodustab viivis aprillikuu töötasu 584 euro väljamaksmisega viivitamise eest alates 30.05.2020 kuni 27.01.2021 31,03 eurot, maikuu töötasu 584 euro väljamaksmisega viivitamise eest alates 01.07.2020 kuni 27.01.2021 26,94 eurot, juunikuu töötasu 584 euro väljamaksmisega viivitamise eest alates 01.08.2020 kuni 27.01.2021 22,99 eurot, juulikuu töötasu 584 euro väljamaksmisega viivitamise eest alates 01.09.2020 kuni 27.01.2021 19,03 eurot, augustikuu töötasu 584 euro, septembrikuu töötasu 265,45 euro, hüvitise kasutamata puhkuse eest 393,43 euro ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 584 euro, kokku 1826,88 euro väljamaksmisega viivitamise eest alates 16.09.2020 kuni 27.01.2021 53,54 eurot. Kokku viivis hagi esitamise seisuga 27.01.2021 moodustab 153,53 eurot. Kostja vastuväidete kokkuvõte
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta. Kostjal puuduvad etteheited hagiavalduses sisalduvale arvutuskäigule ja seadusesätetele. Kostja väitel leppisid pooled faktiliselt kokku töölepingu lõpetamises juba 28.03.2020, millal kostja teavitas hagejat, et müüb ühe sõiduki ning lõpetab hagejaga töölepingu. Kostja teavitas ühtlasi, et soovi korral võib teha hageja ühe nö ringi veel aprilli alul, teise sõidukiga, millega hageja ka nõustus. 2020.a aprilli algul kui hageja oli naasnud järgekordselt veolt, kooskõlastanud kostjaga järgmise veo toimumise aja ja lubatud kostja poolt koju Riiga, katkestas hageja kostjaga igasuguse side st ei kontakteerunud kostjaga ega vastanud kostja teavitustele. Hageja otsustas alates 04.04.2020 jääda koju, teatades kostjale, et tema enesetunne on kehv. Kuivõrd hagejaga kooskõlastatud reis pidi algama nädala pärast, lubas kostja ta koju Riiga. Kui hageja oleks teavitanud, et tema kodu on Venemaal, ei oleks kostja hagejat koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid ja piiride sulgemist arvestades koju lubanud. Kuivõrd Eesti ja Läti vahel reisimisel karantiinikohustust ei olnud, lubas kostja hageja koju Lätti. Alates 07.04.2020 kuni 14.04.2020 hagejaga igasugune kontakt puudus, korduvatele telefonikõnedele ja sõnumitele ta ei reageerinud, ei vastanud. 17.04.2020 selgitas kostja hagejale, et tööleping lõpetatakse, kas hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu või tehakse seda kokkuleppel, sest hageja jättis lihtsalt tööle ilmumata ning kostja teavitamata võimalikest takistustest töökohustuste täitmisel. Seega rikkus hageja antud juhul nii TLS § 15 lg 2 p 2 ja kui TLS 15 lg 2 p 7 sätestatud kohustusi. Tööle mitteilmumisega põhjustas hageja kostjale otsese kahju, kuivõrd kliendi poolt tellitud (veo)reisi ei toimunud ja klient tellis eelnevalt kokkulepitud veo mujalt, sest kostjal ei olnud võimalik antud tellimust puuduva autojuhi tõttu täita. Kostja oli sunnitud palkama uue töötaja hageja poolt täitmata jäänud tööülesannete täitmiseks.
7.Hagejaga saavutatud kokkuleppe kohaselt otsustasid pooled ühiselt, et tööleping lõpetatakse poolte kokkuleppel seisuga 03.04.2020, millal hageja faktiliselt töötamise lõpetas ja milline kanne töötamise registrisse ka tehti. Töölepingu lõppemisest oli hageja teadlik. Kui eeldada kostja esitatud väidete ebaõigsust, oli hageja töölepingu lõpetamisest teadlik hiljemalt 12.05.2020, seega hageja esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus töölepingu varasema
lõppemise tõttu õiguslikku tähendust ei oma. Hageja töövaidluskomisjonile sõnumirakenduse vahendusel esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus on tehtud 15.09.2020 ehk rohkem kui 6 kuu möödumisel töölepingu lõpetamisest ning päevast, millal hageja pidi teada saama töölepingu lõppemisest. Vaidlustamise tähtaegade puhul tuleb aluseks võtta aeg, millal hageja sai või pidi saama teada töölepingu lõppemisest. Seega hageja poolne töölepingu ülesütlemine on eelkirjeldatu tõttu tühine. Arvestades, et hageja on saanud töölepingu lõppemisest teada töötamise registri vahendusel, siis vastavalt maksukorralduse seadusele omab töötamise registri kanne mh õiguslikku tähendust. Hageja poolt esitatud nõuded on TLS § 31 järgi aegunud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et nad sõlmisid 01.11.2015 töölepingu, mille järgi asus hageja 01.11.2015 täistööajaga tööle autojuhina, et hagejale rakendati summeeritud tööaega arvestusperioodiga 3 kuud, töötasuga 390 eurot (bruto) kuus, et töötasu väljamaksmise päevaks oli kokku lepitud töötamise kuule järgneva kuu viimane tööpäev, et avaldaja ei ole alates aprillist 2020 tööl käinud ja samast ajast ei ole talle töötasu makstud.
9.Pooltel on vaidlus töölepingu lõppemise aja ja aluse ning sellest tulenevate rahaliste nõuete üle.
10.TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni (TsÜS § 69). Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TLS § 105 lg 1 kohaselt tuleb kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui ülesütlemisavaldust ei vaidlustata, loetakse ülesütlemine kehtivaks ja töösuhe lõppeb ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval.
11.TLS § 79 kohaselt võivad nii tööandja kui ka töötaja töölepingu igal ajal sõltumata põhjusest kokkuleppel lõpetada. Töölepingu kokkuleppel lõpetamise korral peavad mõlemad osapooled töölepingu lõpetamisega nõus olema ning olema jõudnud kokkuleppele töölepingu lõppemise ajas ning lõpetamisega seotud muudes tingimustes, näit hüvitiste maksmises. Tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse, vaikimise või tegevusetusega ega olukorras, kus töötaja lahkub töölt ning tööandja ei nõua töötajalt tööle asumist. Seadusest ei tulene, et töötamise registrisse kande tegemine lõpetaks töölepingu poolte kokkuleppel, kui vastavat kokkulepet poolte vahel saavutatud ei ole.
12.Kostja väited, et tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel 03.04.2020 on tõendamata. Töötamise registrisse tehtud kanne tõendab, et tööandja on teinud kande töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamise kohta 03.04.2020. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja avaldanud tahet töölepingut 03.04.2020 lõpetada ja antud kostja väide on vastuolus ka hageja esitatud töölepingu lõpetamise avaldusega. Kanne töötamise registris ei lõpeta töölepingut ega asenda TLS § 95 lg 1 esimeses lauses sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ülesütlemisavaldust. Kostja 28.03.2020 sõnum, milles ta teatab, et pani auto müüki ja kavatseb
hagejaga aprilli algul lõpetada töölepingu, ei tõenda poolte kokkulepet lepingu lõpetamiseks, kuna tegemist ei ole sõnaselge tahteavaldusega tööleping üles öelda, puudub ülesütlemise alus ja täpne kuupäev. Sõnumite sisu puudutab müüki mineva auto kostjale üleandmist ja hageja isiklike asjade autost äravõtmist, misjärel hageja pidi siirduma puhkusele ja sõitma koju. Samuti puudub hageja kirjalik nõusolek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Vastuolus kostja väitega kokkuleppel töölepingu lõpetamise kohta 03.aprillil 2020 on kostja sõnum hagejale 17.04.2020, milles kostja küsib hagejalt, kas viimane sõitis välja ning poolte 12.mai 2020 kirjavahetus, milles hageja teatab kostjale töölepingu lõpetamisest 03.04.2020 ja hageja küsib kostjalt, miks ta sai töölepingu lõpetamisest teada registrikandest.
13.Ainuke vormi- ja sisu nõuetele vastav tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks on esitatud hageja poolt 15.09.2020. Hageja 15.09.2020 sõnumiga on tõendatud, et ta saatis kostjale sõnumi, milles teatas töölepingu ülesütlemisest 15.09.2020 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Kostja ei ole sõnumi kättesaamist vaidlustanud, seega on kostja hageja ülesütlemisavalduse kätte saanud ning ülesütlemine on vastavalt TsÜS §-le 69 kehtiv. Riigikohtu lahendi 3-2-1-170-11, p-s 13 on sedastatud, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi või avalduse peab esitama pool, kes on saanud kätte ülesütlemisavalduse. Järelikult kui tööandja ei nõustunud töötaja poolt ülesütlemisavalduses esitatud põhjendustega oleks ta pidanud TLS § 105 lg 1 järgi esitama kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kuna kostja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, on see TLS § 105 lg-st 2 tulenevalt kehtiv ning hageja tööleping on lõppenud 15.09.2020 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
14.TLS § 100 lg 4 alusel saab töötaja hüvitist nõuda kui töötaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja rikkumise tõttu, siis on tööandja kohustatud talle maksma hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus tuvastas eelpool, et tööleping poolte vahel lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandja rikkumise tõttu, mis seisnes töötasu mittemaksmises ja tööga mittekindlustamises, seega on töötaja hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega põhjendatud. Hageja taotles hagis hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses 584 eurot. Kohus leiab, et antud summa väljamõistmine hüvitisena on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga. Vastavalt TLS § 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-117-11 on selgitatud, et seadus ei kohusta töötajat antud juhul nõudma tööandjalt tööd. Tööandjal on õigus keelduda töötasu maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud.
16.Hagejaga sõlmitud kirjaliku töölepingu järgi oli töötasu 390 eurot kuus. TLS § 29 lg 5 annab
Vabariigi Valitsusele delegatsiooninormi töötasu alammäära kehtestamiseks ning lg 6 sätestab, et alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 on alates 01.01.2020 töötasu alammääraks 584 eurot kuus. Hagejale ei ole alates aprillist 2020 kuni töösuhte lõppemiseni 15.09.2020 töötasu makstud. Pärast viimase lähetuse lõppu 8.04.2020 ei ole hagejale tööd antud, mis on tõendatud hageja sõnumitega kostjale, milles ta on korduvalt pöördunud kostja poole töö saamiseks, kuid kostja on vastanud, et tööd ei ole. Tulenevalt TLS § 35 pidi kostja maksma hagejale töötasu ka aja eest, millal tal ei olnud tööd anda. Arvestades, et töösuhe ei lõppenud poolte kokkuleppel aprillis 2020, vaid kehtis kuni 15.09.2020, millisel ajavahemikul ei kindlustanud tööandja töötajat tööga, siis on hagejal õigus saada töötasu ajavahemiku 01.04.2020 - 15.09.2020 eest 3185,45 eurot (5 × 584 + 584 / 22 × 10). Tööandja ei ole tõendanud, et ta oleks antud ajavahemikul hagejale tööd andnud või töötasu maksnud. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3185,45 eurot (bruto).
17.TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ 4 (6) § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja ei ole hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitist maksnud. Avaldusega puhkuse kasutamise kohta 14.06.2019 on tõendatud, et töötaja on ära kasutanud 2019. aasta puhkuse 28 kalendripäeva. Järelikult kuulub hüvitamisele 2020. aastal teenitud põhipuhkus. Arvestuse aluseks olev hageja töötasu on 3504 eurot, kalendripäevi on 177 ja ajavahemiku 01.01.2020 - 15.09.2020 eest kuulub hüvitamisele 19,87 puhkusepäeva. Töötasust 3504 eurot moodustab ühe puhkusepäeva tasu 19,80 eurot ja kogu hüvitatav puhkusetasu 393,43 eurot. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kasutamata põhipuhkuse hüvitis 393,43 eurot.
18.VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Viiviseraportitest nähtuvalt moodustab viivis aprillikuu töötasu 584 eurot väljamaksmisega viivitamise eest alates 30.05.2020 kuni 27.01.2021 31,03 eurot, maikuu töötasu 584 eurot väljamaksmisega viivitamise eest alates 01.07.2020 kuni 27.01.2021 moodustab 26,94 eurot, juunikuu töötasu 584 eurot väljamaksmisega viivitamise eest alates 01.08.2020 kuni 27.01.2021 moodustab 22,99 eurot, juulikuu töötasu 584 eurot väljamaksmisega viivitamise eest alates 01.09.2020 kuni 27.01.2021 moodustab 19,03 eurot, augustikuu töötasu 584 eurot, septembrikuu töötasu 265,45 eurot, hüvitise kasutamata puhkuse eest 393,43, eurot ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 584 eurot, kokku 1826,88 eurot väljamaksmisega viivitamise eest alates 16.09.2020 kuni 27.01.2021 moodustab 53,54 eurot, kokku viivis hagi esitamise seisuga 27.01.2021 moodustab 153,53 eurot.
19.Kostja on väitnud, et hageja nõuded on TLS § 31 järgi aegunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõuetele ei saa antud sätet kohaldada. TLS § 29 lg 9 sätestab töötasu nõude esitamisele kolmeaastase aegumistähtaja. Riigikohus on lahendi 2-19-9129 p-des 22.2-22.2.2 lisaks eelnevale sättele sedastanud, et töötasult arvutatava viivise nõudele kohaldub TLS § 29 lg-s 9 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg ning et puhkusehüvitise nõude esitamine on seotud põhipuhkuse nõude üheaastase aegumistähtajaga TLS § 71 ja § 68 lg 6 järgi. Arvestades, et hageja tööleping lõppes 15.09.2020 ja ta pöördus töövaidluskomisjoni 16.10.2020, siis ei ole hageja nõuded aegunud. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.
21.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.