Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-1162

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-20-1162

2-20-1162 alusetult töövõtjalt tööde vastuvõtmisest. Töövõtja viimase osamaksega seotud tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks. Tööd tuleb lugeda VÕS § 638 alusel kostja poolt vastu võetuks, sest kostja on alusetult tööde vastuvõtmisest keeldunud.

2-20-1162 2019. Hagi esitamise seisuga 22.01.2020 on töövõtja viivise nõue 4287 eurot 52 senti (138 päeva x 31 069,04 x 0,1%).

2-20-1162 1) Alltöövõtja ei pidanud lepingu täitmisel kinni jooksvatest vahetähtaegadest ning jättis tööde teostamiseks vajalikud materjalid tellimata või tellis ebasobivad materjalid. Alltöövõtja jättis oma tööd nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kostja oli sunnitud alltöövõtja töid ise koordineerima ning tellima vajalikud materjalid ja tasuma alltöövõtja koostööpartnerite arveid. Alltöövõtja rikkus järjepidevalt talle etteantud tööde teostamise graafikut. Alltöövõtja lõpetas objekti tööd alles 2019. a oktoobri alguses, kuid osa töid jäi siiski lõpetamata ning kostja viis need ise lõpule. 2) Lepingu p-i 6.2 alusel oli alltöövõtjal õigus saada lõpptasu pärast lepingu tingimustele vastavate puudusteta tööde kostjale üleandmist. Lepingu p-i 12.3 alusel oli alltöövõtjal lisaks õigus saada täiendavat tasu lisatööde eest kostjaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Alltöövõtja lepingujärgseid töid lõpule ei viinud ning jättis need ka kostjale üle andmata, mistõttu pole alltöövõtjal kunagi tekkinud õigust lepingu alusel lõpptasu saada. Lisaks ei sõlminud alltöövõtja kostjaga ühtegi lisatööde kokkulepet, mistõttu pole alltöövõtjal ka kunagi tekkinud õigust saada täiendavat tasu lisatööde eest. 3) Kostja finantseeris alltöövõtja töid (materjalide tellimine, kuluarvete tasumine, tööde koordineerimine ja lõpuleviimine) 64 148 euro 79 sendi ulatuses, mis tuleb poolte kokkuleppe kohaselt alltöövõtja tasust maha arvata. 4) Kuna alltöövõtja rikkus lepingu tähtaega, tekkis kostjal alltöövõtja vastu lepingu p-st 10.1 tulenev leppetrahvinõue, mis seisuga 29. oktoober 2019 moodustas 73 553 eurot 57 senti. Kostja esitas alltöövõtjale 19. novembril 2019 nõudekirja. Nõude tasumise asemel asus alltöövõtja alusetult nõudma kostjalt raha tööde eest, mille jättis lepingu alusel osaliselt teostamata ja kostjale üle andmata ning mille kulud olid kostja nõuetega täielikult kaetud. 5) Hageja põhistab tasunõuet hagi lisas 15 esitatud alltöövõtja rahalise lõppaktiga. Vastavat akti ei ole alltöövõtja aga kunagi kostjale esitanud, see akt ei kajasta alltöövõtja poolt tegelikult teostatud töid ning selle alusel ei ole toimunud lepingu kohast tööde üleandmist-vastuvõtmist. Alltöövõtjal (ning seega ka hagejal) puudub õigus kostjalt aktis kajastatud tasu saada. 6) Lepingus sätestatud tähtajaks, s.o 31. juuliks 2019, alltöövõtja töid valmis ei saanud. Kostja projektijuht teostas objekti ülevaatuse 5. augustil 2019 ning tuvastas, et lepingujärgsetest töödest oli alltöövõtjal selleks ajaks suur osa veel tegemata. Kostja pidas alltöövõtjaga 6. augustil 2019 erakorralise koosoleku, kus loetles üles tegemata tööd ja olemasolevate tööde puudused ning edastas alltöövõtjale juhised edasise töökorralduse ja -graafiku osas. Viimased tööd pidid kostja juhiste kohaselt olema lõpetatud 30. augustiks 2019. Alltöövõtja ei maininud kostjale koosolekul kordagi, et tema tööd hilinesid teiste objektil tegutsevate alltöövõtjate tõttu vm alltöövõtjast mittetulenevalt põhjusel. Alltöövõtja ei nõudnud kostjalt kordagi lepingu muutmist, sh lepingu tähtaja pikendamist. Kuna alltöövõtja ei suutnud tellida töödeks vajalikke materjale, pakkus kostja alltöövõtjale 7. augustil 2019 saadetud kirjas välja, et tellib materjalid ja tasub nende eest ise ning vastavad kulud võetakse alltöövõtjale makstavatest tasudest maha. Selle ettepanekuga alltöövõtja nõustus. Arvestades, et alltöövõtja oli töödega oluliselt maha jäänud ning kostja pidi hakkama töid osaliselt ise finantseerima, pakkus kostja oma 7. augusti 2019.a kirjas välja ka uue tööde eest tasumise korra: kostja oli nõus tasuma alltöövõtjale juulis ja augustis teostatud tööde eest 3 osas (12.08.2019 ca 5000 eurot + km; 19.08.2019 ca 10 000 eurot + km; 26.08.2019 ca 15 000 eurot + km) tingimusel, et alltöövõtja püsib talle 6. augusti 2019 koosolekul ette antud graafikus. Vastuseks väitis alltöövõtja, et tal on kiiremas korras vaja välja maksta töömeestele tasu ning et kostja võiks selle tarbeks maksta 10 000 eurot

2-20-1162 lepingusse puutumatu kolmanda äriühingu Fassaadikeskus&CO OÜ arvele (vt lisa 9). Kostja sellega ei nõustunud, kuid viitas, et on valmis allkirjastama tööde akti 12. augusti 2019 seisuga ning tasuma selle akti alusel alltöövõtjale järgmisel päeval, kui alltöövõtja täidab koosolekul antud graafikut (lisa 10). Samas kirjas juhtis kostja ka alltöövõtja tähelepanu sellele, et alltöövõtja on juba graafikust maas ning et kostja tuleb 12. augustil 2019 objektile tööde seisuga tutvuma. Viidatud kuupäeval objektil käies selgus, et alltöövõtja on etteantud graafikust maas. Alltöövõtja ei maininud, et viivitus on tingitud temast mittetulenevatest põhjustest. 7) Kuigi kostja oli varem olnud nõus 12. augusti 2019 seisuga töid akteerima ja alltöövõtjale tasuma üksnes tingimusel, et alltöövõtja püsib kokkulepitud graafikus, oli kostja valmis alltöövõtjale vastu tulema ning allkirjastas 13. augusti 2019 kuupäevaga akti nr 5. Aktil nr 5 kajastusid 13. augusti 2019 seisuga alltöövõtja poolt faktiliselt teostatud tööd. Vastavalt poolte varasemale kokkuleppele (vt hagi lisa 18), arvestati aktil toodud tööde maksumusest maha kostja poolt tasutud materjalide kulud summas 2774,50 eurot (vt lisa 12 lisatööde bloki read 5-8). Samuti peeti väljamakstavalt summalt lepingu alusel kinni teostustagatis 1101 eurot 79 senti. Alltöövõtjale kuulus akti nr 5 alusel väljamaksmisele seega 9916 eurot 7 senti (käibemaksuga). Enne kui kostja jõudis alltöövõtjale akti nr 5 alusel väljamakse teha, pöördus alltöövõtja kostja poole sooviga tema pangakontole raha mitte üle kanda. Alltöövõtja põhjendas kostjale oma soovi suuliselt sellega, et tal on parasjagu üleval suured võlad ning seetõttu ta ei soovi, et tema pangakontole laekuks raha, millele võlausaldajad saaksid pöörata sissenõudeid. Alltöövõtja palus kostjal kanda akti nr 5 alusel väljamaksmisele kuuluv summa kolmanda isiku pangakontole, millega kostja ei olnud nõus. Kuna alltöövõtjal oli vaja tasuda objektil töötavatele Fastfassaad OÜ töömeestele, kes vastasel juhul ähvardasid objektil tööd peatada, leppisid pooled kokku, et kostja tasub alltöövõtja eest Fastfassaad OÜ arve ning akt nr 5 tühistatakse. 8) Alltöövõtja oli jätkuvalt töödega viivituses ning asus kostjale 4. septembril 2019 saadetud kirjas väitma, et tööde viibimine ei olnud alltöövõtjast tingitud ning et ta oli pidanud ootama teiste alltöövõtjate tööde tegemist enne kui sai oma töödega edasi minna. Pooled pidasid 5. septembril 2019 objektil järjekordse koosoleku, kus kostja andis alltöövõtjale uued juhised tööde lõpetamiseks. Graafiku kohaselt tuli alltöövõtjal viimased tööd lõpetada 19. septembriks 2019. Alltöövõtja kinnitas, et talle see graafik sobib. Alltöövõtja rikkus ka uut graafikut, osa töid oli pooleli veel ka 23. septembri ja

2-20-1162 akt nr 5, mis allkirjastati kahepoolselt ning mille alusel olnuks alltöövõtjal õigus kostjale lepingu alusel arve esitada, poolte kokkuleppel aga tühistati. 10) Hagi p-des 9, 25 ja 42 väidab hageja, justkui oleks alltöövõtja tähtaja rikkumine tulenenud teiste alltöövõtjate poolt teostatud katusetööde viibimisest – hageja hinnangul ei saanud alltöövõtja oma fassaaditöid enne katusetööde lõpetamist teostada. See väide on alusetu. Hagi lisas 6 esitatud asjatundja PP arvamuses on leitud, et fassaaditöid ei olnud võimalik lõpetada enne katuse parapettide OSB plaadist konstruktsioonide ehituse lõpetamist. Tegelikkuses tuli konkreetsel objektil tööd teostada ning need ka faktiliselt teostati vastupidises järjekorras. Esmalt teostas alltöövõtja seinte soojustamise ja viimistluse (B korpuses viimistluskrohviga ning D korpuses fassaadiplaatidega) ning seejärel ehitasid katusetööde teostajad parapetid (ehitasid puitroovituse, paigaldasid plaadid, plekid ja sbs-katte). Parapetid ehitati alltöövõtja poolt paigaldatud fassaadiosa peale. Enne fassaaditööde lõpetamist ei oleks saanud parapette ehitada, kuna neid poleks olnud kusagile kinnitada. Lisaks, kuna parapettide laius sõltus fassaadi soojustuskihi paksusest, ei saanud parapettide ehitusega enne fassaaditööde lõpetamist alustada ka põhjusel, et ei olnud teada, kui laiad parapetid tuleb ehitada. Tööde teostamise järjekorra ning selle põhjuste kohta on koostanud kinnituskirjad objektil (esmalt alltöövõtjale ning seejärel kostjale alltöövõtu korras) fassaaditöid teostanud RNX Building OÜ esindaja RK ja katusetöid teostanud Turmar Kate OÜ esindaja AM. Mõlemad isikud kinnitavad, et fassaaditööd pidid olema ning ka faktiliselt olid valmis enne kui alustati katuse parapettide ehitamist. 11) Tööde järjekorra kohta koostas asjatundja arvamuse (hagi vastuse lisa 28) objektil omanikujärelevalvet teostanud RS, kellel on diplomeeritud ehitusinsener 7 taseme kutsetunnistus. Seoses hagi lisas 6 esitatud PP arvamuses väljendatud seisukohaga, et fassaaditöid ei saanud lõpetada enne katuse parapettide ehituse lõpetamist, selgitas RS, et see seisukoht peab paika üksnes uute hoonete ehitamise puhul. Praegusel juhul oli aga tegemist vanade hoonete renoveerimisega, mistõttu oli tööde järjekord vastupidine: hoonetel varasemast olemas olnud katuse parapetid lõhuti ära, teostati fassaaditööd (seinte soojustus ja viimistlus) ning seejärel ehitati uued, soojustusega seinte laiusele vastavad parapetid fassaadiosa külge (vt lisa 28). Erinevalt PP-st, viibis RS vahetult tööde teostamise juures, mistõttu kirjeldab tema arvamus objekti reaalset olukorda ning faktiliselt teostatud töid ja nende järjekorda. See tähendab, et hageja esitatud PP arvamusest ei saa praegusel juhul lähtuda, kuna see ei arvestanud konkreetse objekti ja tööde eripäraga. Eelnevast järeldub, et alltöövõtja tööd pidid valmis olema enne katuse parapettide ehitust. Seega ei saanud alltöövõtja tööd viibida katuse parapettide valmimise tõttu. 12) Alltöövõtja põhjendas tööde hilinemist ka teiste alltöövõtjate tegevusega, mille kohaselt teiste töövõtjate poolt alltöövõtja tööde kahjustumise tõttu tekkis vajadus kahjustused parandada ning see lükkas lepingu täitmist edasi. Alltöövõtja tugines oma 26. juuli 2019 kirjas sisalduvatel fotodel nähtuvatele B-korpuse otsaseina fassaadil kahjustustele (vt hagi lisa 13). Fotodelt on ilmne, et tegemist oli üksikute väikeste kahjustustega seina krohvitud pinnal. Selliste kahjustuste kõrvaldamine võttis alltöövõtjal aega mõned tunnid ning see ei takistanud samaaegselt muude tööde teostamist. Alltöövõtja avastas kahjustused enda sõnul 25. juuli 2019. a õhtul (vt hagi lisa 13) ning sel hetkel oli lepingu tähtajani, s.o. 31. juulini 2019, aega veel 6 päeva. Seega ei saanud kahjustuste parandamine põhjustada lepingu tähtajaks täitmise võimatust. Nagu eespool viidatud, oli alltöövõtljal lepingu tähtajaks teostamata suur hulk lepingujärgsetest töödest, mis tingis täitmise tähtaja edasilükkumise. Seega on asjakohatu väita, et alltöövõtja poolse

2-20-1162 lepingu tähtaja rikkumise põhjuseks olid 26. juulil 2019 kostjale edastatud fotodel nähtuvad kahjustused. 13) Alltöövõtja ei andnud töid lepingu kohaselt kostjale üle ning lõpptasu väljamaksmiseks puudub alus. Lepingujärgse viimase makse (n-ö lõppmakse) teostamise eelduseks oli lepingu p-i 6.2 kohaselt lepingu tingimustele vastava ja puudusteta töö kostjale üleandmine. 14) Lepingu p-de 9.1 ja 9.2 kohaselt pidi tööde üleandmine toimuma objektil ning selle kuupäeva pidi kooskõlastama 3-päevase etteteatamisega. Lepingu p-i 9.9 kohaselt pidi tööde üleandmisel teostama tööde ülevaatuse. Lepingu p-i 9.3 kohaselt pidi tööde üleandmise fikseerima kahepoolse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Alltöövõtja lõpetas objektil töötamise lõpuks 07.10.2019. Selleks ajaks oli lepingus sätestatud tööde tähtajast (31.07.2019) möödas rohkem kui 2 kuud. Alltöövõtja soovis 10. oktoobri 2019 seisuga koostada tööde lõppakti, kuid kostja keeldus sellest põhjusel, et alltöövõtjal oli kostjale esitamata lepingu kohane täitedokumentatsioon. Korrektse täitedokumentatsiooni esitas alltöövõtja kostja korduva pärimise peale lõpuks alles 21. oktoobril 2019. Selleks hetkeks oli lepingus sätestatud tööde tähtajast (31.07.2019) möödas juba ligi 3 kuud. Kuigi alltöövõtja lõpetas objektil töötamise, jäid osad kokkulepitud tööd nõuetekohaselt lõpetamata ning kostja pidi need ise teostama. Samuti tasus kostja alltöövõtja eest arveid. Kostja kogus alltöövõtja töödega seoses tasutud kuluarved kokku ning edastas need 23. oktoobril 2019 alltöövõtjale. Nende arvete summaks tuli kokku 64 148 eurot 79 senti ilma käibemaksuta. Kostja koostas lepingujärgsete tööde ning tehtud kulutuste kohta ka ülevaatliku tabeli. Tabelist nähtub, millised töölõigud teostas alltöövõtja eest kostja ning millised kuluarved kostja erinevate töölõikudega seoses alltöövõtja eest tasus. 15) Tööde tähtaegselt teostamata jätmise tõttu tekkis kostjal alltöövõtja vastu leppetrahvinõue (lepingu p 10.1), mis on 0,5% tööde kogumaksumusest (s.o 163 452 eurost 37 sendist) iga viivitatud päeva eest. Pärast täitedokumentatsiooni kostjale esitamist soovis alltöövõtja tööd kostjale üle anda. Pooled leppisid selleks kokku kohtumise 29. oktoobril 2019. Kohtumisel arutasid pooled lepingu täitmise käigus esile kerkinud probleeme ning vastastikuseid nõudeid. Kostja selgitas, et kandis alltöövõtja töödega seoses kulusid kokku 64 148 euro 79 sendi ulatuses. Tähtaja rikkumist arvestades oli kostjal õigus nõuda lepingu p 10.1 alusel leppetrahvi, mis kohtumise kuupäeva, s.o 29. oktoobri 2019. a seisuga oli 73 553 eurot 57 senti. Alltöövõtja selle ettepanekuga ei nõustunud, mistõttu tööde üleandmine-vastuvõtmine jäi tegemata. Alltöövõtja ei edastanud kostjale tööde osas ühtegi akti ega arvet, mille alusel saanuks alltöövõtjal tekkida õigus nõuda kostjalt tööde vastuvõtmist ning lõppmakse tasumist. Lepingu kohast tööde üleandmist ei ole toiminud. Ei ole alust lugeda alltöövõtja töid kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Seega ei ole kostjal tekkinud ei lepingu ega seaduse alusel kohustust alltöövõtjale tööde eest lõppmakset teostada. 16) Hagi lisades 12 ja 15 esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning rahalist lõppakti, millele hageja oma tasunõude osas tugineb, nägi kostja esmakordselt hagi materjalide hulgas. Kostja pole neid akte kunagi allkirjastanud ning alltöövõtja pole neid akte ka kunagi kostjale allkirjastamiseks esitanud. Alltöövõtja on vastavad aktid koostanud käesoleva menetluse tarbeks fiktiivselt tagantjärgi ning need on ka sisult ebaõiged. Hagi lisas 15 esitatud aktis kostja poolt kantud kuluarvete tegeliku summa, s.o. 64 148 euro 79 sendi asemel kuludena maha arvatud ekslikult hoopis 39 848 eurot. Lisaks kajastub hagi lisas 15 esitatud aktis valesti ka lisatööde kulu.

2-20-1162 17) Ebaõigesti on hagi lisas 12 esitatud aktile märgitud ka lepingu täitmise tähtaeg, s.o. 20. september 2019. Sellel kuupäeval ei olnud alltöövõtja isegi mitte objektil töötamist lõpetanud. Hagi p-dest 10 ja 22 nähtuvalt on hageja tuletanud hagi lisas 12 esitatud aktile märgitud tööde lõpetamise kuupäeva 20. septembri 2019 kostja ja lõpptellija vahelise „Ehitise ülevaatuse akti“ allkirjastamise kuupäevast. Kostja ja lõpptellija vaheline „Ehitise ülevaatuse akt“ ei puutu aga käesolevas vaidluses asjasse. Lõpptellijaga akti sõlmimise eeldused ja tingimused tulenevad kostja ja lõpptellija vahelisest õigussuhtest, mis ei seondu kostja ja alltöövõtja vahelise lepinguga. Lõpptellijaga sõlmitud akt ei tõenda kuidagi alltöövõtja lepinguliste kohustuse täitmist kostja ees. Seda, kas ja millal alltöövõtja oma lepingulised kohustused täitis ning tööd kostjale üle andis, saab hinnata üksnes alltöövõtja ja kostja vahelise lepingu alusel. 18) Juhul, kui töid saaks lugeda hagi lisades 12 ja 15 esitatud aktide alusel üleantuks (millega kostja ei nõustu), ei saaks alltöövõtja (ega seega ka hageja) nõuda kostjalt aktides kajastatud tasu. Esiteks kataks ainuüksi kostja tasutud kuluarvete (64 148 eurot 79 senti) alusel tehtud mahaarvestus kogu alltöövõtja 61 868 euro 73-sendise lepinguliste tööde tasunõude ning teiseks oleks kostjal õigus tasunõude täitmisest VÕS § 111 alusel keelduda seni, kuni alltöövõtja (või hageja) on tasunud kostja leppetrahvinõude ja mahaarvestust ületava osa kuludest, vastavalt kostja 19. novembri 2019. a nõudekirjale. Seega ei ole alltöövõtjal tasunõuet kostja vastu. Samadel põhjustel ei ole kostjal tekkinud kohustust alltöövõtjale teostustagatist tagasi maksta. 19) Samuti ei ole alltöövõtjal kostja vastu lisatööde tasu nõuet. Hagi lisas 4 esitatud lisatööde tabeli on alltöövõtja koostanud ühepoolselt. Selline kostjaga kooskõlastamata tabel ei tõenda lisatööde tasu nõuet. Kostja ei nõustu, et sokli soojustamine kuulus lisatööde alla. Isegi kui poolte vahel oleks kokkulepe lisatööde kohta, ei oleks kostjal õigust nende eest tasu nõuda, sest loetletud töid ei ole alltöövõtja kostjale kunagi üle andnud. Sarnaselt lepingulistele põhitöödele, ei toimunud ka lisatööde osas nõuetekohast tööde akteerimist, üleandmist ega arve esitamist, mistõttu ei tekkinud alltöövõtjal lepingu alusel õigust kostjalt nende tööde eest tasu saada. Hagi lisas 19 sisalduvat alltöövõtja sokli soojustamise tööde hinnapakkumist ei ole kostja kunagi kinnitanud, vaid vastas sellele selgesõnaliselt, et tegemist ei ole lisatööga. Lepingu p-i 3.2.6 kohaselt pidi alltöövõtja lepingu raames teostama kõik tööd ja toimingud, mis kuulusid olemuslikult lepinguliste tööde hulka. Kuna lepingu eesmärgiks oli B ja D korpuse hoonete fassaadide täielik renoveerimine, sh välisseinte soojustamine, on ilmne, et lepingujärgsed tööd hõlmasid ka hoone sokli osa. Sokli tööde kuulumine lepingujärgsete tööde hulka nähtub ühemõtteliselt ka lepingu p-st 8.8. Kostja selgitas alltöövõtjale tööde teostamise käigus korduvalt, et sokli soojustamise tööd kuulusid lepinguliste tööde mahtu. Asjaolu, et alltöövõtja sokli soojustamist oma hinnapakkumises eraldi ei kajastanud ei muuda neid töid lisatöödeks, kuna lepingu p-i 12.5 kohaselt oli hinnapakkumises vajalike tööde kajastamine alltöövõtja enda risk. Sellele asjaolule juhtis kostja eraldi ka alltöövõtja tähelepanu. Kostja ei nõustu hageja viidetega PP seisukohale, mille kohaselt, et sokkel ja fassaad on hoone eraldi osad ning tavapäraselt ei kuulu sokliga seotud tööd fassaaditööde hulka (hagi lisa 6). Hagi lisast 6 ei nähtu, et PP oleks tutvunud pooltevahelise lepinguga või et PP-l oleks kvalifikatsioon lepingu tingimuste osas õiguslike hinnangute andmiseks. Seetõttu ei saa PP arvamusest käesolevas küsimuses ka lähtuda. Alltöövõtja kohustusi saab hinnata üksnes lepingu alusel ning antud juhul tuleneb lepingu p-st 8.8, et sokli soojustamise ja krohvimise tööd kuulusid lepingujärgsete tööde hulka. Vastavate tööde teostamine kuulus lepingus kokkulepitud hinna sisse.

2-20-1162 20) Hageja väidab hagi p-s 26, et alltöövõtja kandis kostjast tingitud tööde venimise tõttu kulutusi tellingute ja ehitustehnika rendile summas 3945 eurot, tulenevalt hagi lisas 15 esitatud rahalisest lõppaktist ning hagi lisas 21 esitatud rendiarvetest. See väide on alusetu. Kostja selgitas eespool p-s 2.2, et tööde venimine ei olnud tingitud kostjast ning selle eest vastutas üksnes alltöövõtja ise. Seetõttu ei saa alltöövõtja (ega seega ka hageja) esitada kostja vastu tööde venimisega seoses mingeid nõudeid. Kostjale teadaolevalt ei ole alltöövõtja hagi lisas 21 esitatud rendiarveid kunagi tasunud. Hageja ei ole ka esitanud vastavate arvete tasumise kohta ühtegi tõendit. Alltöövõtja tellingute rendiarved summas 5125 eurot ilma käibemaksuta (s.o. 6150 eurot koos käibemaksuga) tasus alltöövõtja eest seejuures hoopis kostja. Kulu, mille hüvitamist hageja nõuab, ei ole kunagi tekkinud. 21) Kuna hageja põhinõue on alusetu, ei ole hagejal ka viivisenõuet. Nagu eespool selgitatud on hagi lisas 16 esitatud akt nr 5 alltöövõtja ühepoolselt koostatud projekt, mida kostja kunagi ei allkirjastanud ning mille alusel ei tekkinud alltöövõtjal lepingu kohaselt õigust kostjale arvet esitada ning kostjal ei tekkinud ka vastavalt kohustust seda arvet tasuda. 22) Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue on mingis osas põhjendatud, esitab kostja alternatiivselt hageja nõude osas tasaarvestamise vastuväite. Kostja kandis alltöövõtja eest kulusid 64 148 eurot 79 senti ning arvestas seisuga 29. oktoober 2019 lepingu p-i 10.1 alusel leppetrahvi 73 553 eurot 57 senti. Kostja esitas alltöövõtjale nende nõuete kohta nõudekirja 19. novembril 2019, milles kostja ühtlasi tasaarvestas oma nõude osaliselt alltöövõtjalt lepingu alusel kinni peetud teostustagatise 10 776 euro 50 sendiga. Enda kantud kuludest arvestas kostja 19. novembri 2019. a nõudekirjas lisaks ka VÕS § 127 lg 5 alusel maha lepingu alusel säästetu, s.o. alltöövõtjale välja maksmata jäänud osa lepingu hinnast, s.o 77 598 eurot 3 senti. Tasaarvestamist ja mahaarvamist ületava summa tasumiseks andis kostja alltöövõtjale 19. novembri 2019. a nõudekirjas tähtaja

2-20-1162 hetkest. Lepingu p-s 10.1 sätestatud tähtaega tuleb koosmõjus lepingu p-ga 8.4 tõlgendada selliselt, et leppetrahvinõude võib esitada 1 kuu jooksul alates hetkest, mil tööd on lepingu kohaselt üle antud ning kuni selle hetkeni võib ka leppetrahvi arvestada. Kuna töid ei ole tänaseni kostjale üle antud, on kostjal lepingu p-i 10.1 kohaselt tänaseni õigus leppetrahvi arvestada ning leppetrahvinõude esitamise tähtaeg ei ole siiani möödunud. 25) Hageja alternatiivne taotlus leppetrahvi vähendamiseks on põhjendamatu. Kostja nõutav leppetrahv suurusega 73 553 eurot 57 senti ei ole ebamõistlik ega kuulu VÕS § 162 lg 1 alusel vähendamisele arvestades, et alltöövõtja rikkus korduvalt lepingut nii tööde teostamise tähtaegade kui tööde nõuetelevastavuse osas, jättis tööd lõpule viimata ning kostjale üle andmata ning kahjustas sellega ka kostja mainet ja usaldusväärsust lõpptellija ees. Kostja nõutav leppetrahv ei ole ka ebamõistlik võrdluses lepingu kogumaksumusega, mis oli 163 452 eurot37 senti. Maakohtu otsus ja põhjendused

Legria Plus OÜ (alltöövõtja, pankrotis, registrikood 12435631) ja kostja sõlmisid 27. veebruaril 2019 alltöövõtulepingu nr 02.2019-AL02 Pelgulinna sünnitusmaja B ja D korpuste fassaaditööde teostamiseks;

-

Lepingu p-i 8 kohaselt kohustus Legria Plus OÜ teostama lammutustööd, paigaldama soojustuse, demonteerima tellingud ning soojustama ja krohvima sokli. Tööde valmimise tähtaeg oli 31.07.2019;

-

Lepingu p-i 6 kohaselt kohustus töövõtja alltöövõtjale lõpetatud ja töövõtja poolt vastuvõetud töö eest tasuma kokku 163 452,37 eurot (lisandub käibemaks);

-

Legria Plus OÜ loovutas oma nõude hagejale.

2-20-1162 vajalikud tööd teised alltöövõtjad ning kostja. Hageja ei saa tugineda väitele, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutnud kostja ja lõpptellija vahel ehitise üleandmise akti allkirjastamise tõttu. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks.

2-20-1162 vähendas seda 10 tunni võrra (23,1 tunnini) ning kohtukõne teeside ajakulu 10,4 tunnilt 3,4 tunnini. Kokkuvõttes pidas maakohus kostja menetluskulusid põhjendatuks 98,8 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et kostja esindajate keskmine tunnitasu 163 eurot 76 senti (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning ei ületa õigusabiteenuse keskmist tunnihinda. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude taotluse 16 196 euro ulatuses ning määras, et menetluskuludelt tuleb alates nende suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

2-20-1162 Asjaolu, et nimetatud kuupäeval oleks pidanud toimuma tööde üleandmine, kinnitab ka kostja ise oma hagi vastuse p-s 43. 5) Isegi kui nõustuda, et alltöövõtja ei ole kostjale enne kohtumenetlust tööde vastuvõtmist pakkunud (millega hageja ei nõustu), siis on kostjale tööde vastuvõtmist pakutud hagiavalduse esitamisega. Nimelt on hageja esitanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale veelkord ka hagiavalduse lisana nr 12. Sellega pakuti kostjale veelkord töö vastuvõtmist. Kostjal oli võimalus tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga tutvuda ja sellele esitada lepingus ettenähtud aja jooksul ehk 10 päeva jooksul põhjendatud vastuväiteid. Kostja ei ole seda lepingu p-s 9.4 kokkulepitud aja jooksul teinud. Seega lepingu p-i 9.4 viimase lause kohaselt on töö kostja poolt vastu võetud. 6) Maakohus on otsuse p-s 62 üldsõnaliselt leidnud, et hageja ei ole tööde teostamist tõendanud, kuid ei ole tuvastanud, millised tööd jäid alltöövõtjal pooleli ning kes need tööd teostasid. Otsusest ei nähtu, millised tööd lõpetas alltöövõtja eest kostja. Seega on maakohus hageja seda seisukohta ümberlükkavad tõendid tähelepanuta jätnud. Samuti on maakohus otsuse p-s 62 viidanud RNX Buildingu ja Turmar Katte kinnituskirjadele, millest justkui järelduks, et alltöövõtja oma töid ei lõpetanud ning kostja tegi seda tema eest. Turmar Kate OÜ oli ehitusobjektil katusetööde alltöövõtjaks, praeguse vaidluse alltöövõtja töövõttu katusetööd ei kuulunud. 7) Maakohus ei ole õigesti hinnanud ka RNX Building OÜ kinnituskirja (hagi vastuse lisa 26) ning on sellest ekslikult järeldanud, et alltöövõtja ei teinud oma töid lõpuni. Viidatud kinnituskiri viitab sellele, et RNX Building OÜ jätkas alltöövõtja nimel tööde teostamist ning seega teostati tööd kostja ja alltöövõtja vahelisest lepingust tulenevate kohustuste täitmisena. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et alltöövõtja asemel teostas lõpetamata tööd RNX Building OÜ. 8) Samuti ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kostja poolt alltöövõtja asemel tarnijatele arvete tasumine viitab, et alltöövõtja jättis oma tööd lõpuni tegemata. Maakohus viitas selle järelduse tegemise üldsõnaliselt kostja esitatud arvetele. Seega on maakohtu otsus selles osas nõuetekohaselt põhjendamata. 9) Kuna alltöövõtja lõpetas tööd nõuetekohaselt ning andis need üle, on hagejal õigus nõuda ka lepingu p-i 6.2 alusel kinnipeetud teostustagatise väljamaksmist (10 776 eurot 52 senti). Kuna leping on töövõtja poolt täidetud, puudub kostjal alus teostustagatist kinni pidada. 10) Kostja leppetrahvinõue on alusetu, kuna kostja ei suutnud peatöövõtjana tagada töö tähtaegseks teostamiseks vajalikku tööfronti. Alltöövõtja oli viivituses ka põhjusel, et teised kostja alltöövõtjad kahjustasid alltöövõtja teostatud töid. Tööde parandamise tõttu lükkus töö valmimise tähtaeg edasi. Maakohus leidis, et need hageja väited on tõendamata. Hageja sellega ei nõustu, kuna on oma väidete tõendamiseks esitanud menetluses hulgaliselt tõendeid (hagi lisa 5 - ehitustööde päevikud; hagi lisa 6 - P.Parki asjatundja arvamus; hagi lisa 8 – kaetud tööde aktid; hagi lisa 13 - fotod ja teade töö kahjustamise kohta ja hagi lisa 20 - teade tööfrondi puudumise kohta. Töö teostamise aeg pikenes ka põhjusel, et kostja nõudis alltöövõtjalt täiendavate lisatööde teostamist (sokli soojustamine ja krohvimine). Maakohus ei arvestanud lisatööde tegemise mõjuga tööde lõpptähtajale. Maakohus on jätnud otsuses hindamata ka leppetrahvi vähendamist põhjendavad asjaolud, mille hageja esile tõi. Maakohus on siinjuures ekslikult tuginenud VÕS 162 lg-le 1, mis ei oma viidatud sätte kohaldamisel tähendust ning millega ei saa põhjendada leppetrahvi vähendamise taotluse rahuldamata jätmist. Maakohus jättis leppetrahvi vähendamise hindamisel tähelepanuta hageja väited, et leppetravhi nõude suuruse juures tuleb arvestada ka võlgniku täitmata kohustuste

2-20-1162 väärtust. Kostja esitatud leppetrahvinõue ei ole proportsionaalne alltöövõtja poolse lepingurikkumise iseloomuga. Hageja viitas leppetrahvi vähendamise osas ka sellele, et kostja sõlmis hagejaga lepingu tüüptingimustel. Maakohus ei ole kaevatavas otsuses vastupidist leidnud. Samuti on oluline, et kostjale ei ole tekkinud kahju, mida ta nõuab hagejalt leppetrahvina. Hagejale teadaolevalt ei ole lõpptellija kostjalt leppetrahvi nõudnud. Seega ei ole kostjale kahju tekkinud. 11) Samuti ei nõustu hageja maakohtuga selles (maakohtu otsuse p 66), et alltöövõtjal ei olnud õigust lepingu tähtaega pikendada. Hageja kasutas seda õigust lepingu p-i 8.3 alusel. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta pikendas hagi p-s 43 tehtud ühepoolse tahteavaldusega lepingu tähtaega kuni 20. septembrini 2019. Kuna lepingu tähtaeg pikenes ühepoolse avalduse alusel 20. septembrini 2019, siis puudub kostjal alus nõuda leppetrahvi 90 päeva eest (ajavahemikul 01.08.2019–31.10.2019). 12) Lepingu p-i 10.1 kohaselt oli leppetrahviga sanktsioneeritud töö valmimine, mitte üleandmine. Töö valmimise ja vastuvõtmise eristamist on oluliseks pidanud ka Riigikohus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-45, p 45). Vaegtööde esinemine ei olnud lepingu p-i 9.5 kohaselt aluseks töö lõplikust vastuvõtmisest keeldumiseks. Kostja ei saa nõuda leppetrahvi ajavahemiku 21.09.2019–31.10.2019 eest, kuna ehitise ülevaatuse akti (hagi lisa 7) kohaselt olid kõik ehitustööd lõpetatud juba 20. septembril 2019. Maakohus ei tuvastanud otsuses, millal alltöövõtja tööd tegelikult lõpetas. Hageja jääb oma varasema seisukoha juurde, et leppetrahvinõue on esitatud hilinenult, lepingu p-s 10.1 sätestatut rikkudes. 13) Maakohus võttis alltöövõtja lepinguliste kohustuste täitmise ajana arvesse kostja esitatu, mille kohaselt kohustused täideti täitedokumentatsiooni esitamisega (23.10.2019, maakohtu otsuse p 68). Riigikohtu seisukoha kohaselt ei saa väheolulised puudused olla aluseks töö vastuvõtmisest keeldumisel. Seega ei ole lubatud arvestada leppetrahvi maksimummääras dokumentatsiooniga seotud väheoluliste puuduste tõttu. Nõuetekohase dokumentatsiooni esitas alltöövõtja kostjale 20. septembril 2019 ja selleks ajaks olid kõik tööd tehtud. Eelnevast tulenevalt tuli leppetrahvi nõue esitada hiljemalt 20. oktoobril 2019 ehk ühe kuu möödumisel hetkest, mil kostjal tekkis õigus leppetrahvi nõuda. Kostja seda tähtaega ei järginud, seega on ta kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda (lepingu p 10.1). 14) Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et alltöövõtjal ei olnud õigust nõuda tasu lisatööde eest. Sokli soojustamine oli lisatöö, kuna seda ei olnud hageja kohustusena lepingus ega lepingu lisades kirjeldatud. Hageja ei teinud kostjale sokli soojustamise kohta pakkumist (vt hageja hinnapakkumine, lepingu lisa nr 6). Sokli soojustamine ei kuulunud lepingusse ka lepingu p-i 8.8 kohaselt nagu maakohus ekslikult leidis. Lepingu kohaselt tuli vastuolude korral lähtuda lepingu p-st 2.3, mille kohaselt lepingudokumentide vastuolude korral lähtutakse põhimõttest, et hilisem säte tühistab varasema ja erisäte (erandit kehtestav ehk täpsustav säte) tühistab üldsätte (reegli). Vastuolu korral Lepingu lisa nr 1 („Töövõtu ulatus“) ja teiste Lepingu dokumentide vahel on kehtivad Lepingu lisas nr 1 toodud tingimused, kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud teisiti. Sellest tuleneb üheselt, et kui mõni lepingu dokument on töövõtu mahu osas vastuolus Lepingu lisaga nr 1 „Töövõtu ulatus“, siis prevaleerib viimane. Lepingu lisa nr 1 „Töövõtu ulatus“ sokli soojustamist ette ei näe. Maakohus jättis lepingu p-i 2.3 kohaldamata. 15) Maakohus on otsuse p-s 63 lisatööde tasunõuet käsitlenud üksnes sokli soojustamist puudutavas osas e 6920 euro (lisandub käibemaks) ulatuses kogunõudest. Maakohus on jätnud käsitlemata lisatööde nõude 3296 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses (vt hagi lisa

2-20-1162 4, lisatööde koondtabel). Maakohus ei ole ülejäänud lisatööde hüvitamise osas seisukohta võtnud. Alltöövõtja saatis 2. septembril 2019 kostjale e-kirja, milles selgitas, et on kostja objektijuhiga AP-ga kokku leppinud järgmistes lisatöödes: 1) akendele kipsi paigaldus ja selle töö viimistlus, 2) vee- ja ventilatsioonitorude paigaldus, 3) ventilatsiooni aukude kinni ladumine ja ühe uue ventilatsiooniava tegemine (vt hageja 13.10.2020 seisukoha lisa 1). Kostja vastas selle kirjale 03.09.2019, kuid vastuväiteid lisatööde teostamisele ei esitanud. Lisatööde teostamist on kostja möönnud ka oma 23.09.2019 e-kirjas, milles palus esitada alltöövõtjal teostatud lisatööde kohta koondtabeli (hagi lisa 4). Ülejäänud lisatööde osas maksumusega 9 326 eurot (lisandub käibemaks, vt hagi lisa 4), saab hageja tasu nõuda VÕS § 1018 lg 1 alusel koosmõjus §-ga 1023 lg 1 (käsundita asjaajamine, alternatiivselt VÕS § 1028 lg 1 alusel koosmõjus §-ga 1032 lg 2 (alusetu rikastumine). Hageja jääb lisatööde nõude osas hagi peatükis 3.2.1 ja 3.1.3 esitatu ja 13.10.2019 seisukoha peatükis 25 esitatu juurde. Vastustaja seisukoht

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-20-1162 hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-80-08, p 22).

2-20-1162

2-20-1162 parandada ning see lükkas lepingu täitmist edasi. Alltöövõtja tugines oma 26.07.2019 kirjas sisalduvatel fotodel nähtuvatele B-korpuse otsaseina fassaadil kahjustustele (dtl 86). Fotodelt nähtub, et tegemist oli üksikute väikeste kahjustustega seina krohvitud pinnal. Selliste kahjustuste kõrvaldamine ei takistanud samaaegselt muude tööde teostamist. Alltöövõtja avastas kahjustused enda sõnul 25.07.2019 õhtul ning sel hetkel oli lepingu tähtajani, s.o. 31.07.2019, aega veel 6 päeva. Seega ei saanud kahjustuste parandamine põhjustada lepingu tähtajaks täitmise võimatust.

2-20-1162 täitmistagatise nõue 10 776 eurot 52 senti. Kokku kuulub välja mõistmisele lepinguline tasu 32 797 eurot 25 senti.

2-20-1162 ole tõendatud ka kokkulepe või vajadus kulutuste tegemiseks. Kui kostja finantseeris töövõtja töid ilma kokkuleppeta, ei ole tal lepingulist nõuet töövõtja vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.