Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 06.05.2022, Tallinn 2-21-142655 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S I V vastu võla nõudes 1 880,25 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: T I (PlusPlus Legal OÜ; e-post: xxx; Kostja: S I V (isikukood xxx; elukoht xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt S I V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 18.04.2019 sõlmitud lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 840,56 eurot, enne 18.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 555,33 eurot, viivis põhinõudelt (840,56 eurot) alates 21.09.2020 kuni 28.02.2022 summas 265,28 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista kostjalt S I V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (840,56 eurot) lepingujärgses määras 0,06% päevas alates 01.03.2022 kuni põhinõude (840,56 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam kui 19,95 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Mõista kostjalt S I V välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 353 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (353 eurot) tuleb kostjal S I V tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-21-142655 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 21.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult S I V 2 721,62 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 23.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 18.01.2022 aadressil xxx. Allkirjastatud vastuväite originaali esitas S I V kohtule 07.02.2022. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 16.02.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue S I V vastu 2 721,62 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse S I V (kostja) vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 07.03.2022 määrusega menetlusse. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 840,56 eurot, enne 18.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 555,33 eurot, viivis põhinõudelt 840,56 eurot alates 21.09.2020 kuni 28.02.2022 summas 265,28 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 01.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2019 kompromissileping/võlatunnistuse nr xxx. Hageja omas kostja vastu nõuet xxx krediitkaardi lepingust nr xxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2 335,57 eurot ja viivist summas 556,80 eurot. Kuivõrd kostja võlgnevust kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivisenõudest summas 1,47 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 2 890,90 eurot (2 335,57 eurot + 555,33 eurot). Eelnimetatud summale lisandus lepingu p-s 5.1 sätestatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.
4.Pooled on lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Lepingu sõlmimisel kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma jäägi kohest tasumist.
5.Kostja tasus nõuet summas 1 525,01 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu p-s 5.1. sätestatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 1 495,01 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 840,56 eurot ja viivis 555,33 eurot. Kompromissisumma muutus tervikuna sissenõutavaks 20.09.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates.
2-21-142655
6.Lepingu p 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 840,56 eurot alates lepingu lõpetamise päevast 21.09.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.02.2022 ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, mida hageja nõuab kuni summani 19,95 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat.
7.Hageja on volitanud xxx-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja xxx sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 29.10.2020, 18.05.2021, 16.11.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VõS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
8.Hageja tõi 21.03.2022 vastuses täiendavalt esile, et deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud ning hagejal võlausaldajana ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Hagi aluse puhul on tegemist kompromisslepinguga, mille eesmärgiks oli võimaldada kostjal tasuda juba sissenõutavaks muutunud võlgnevus täiendava tähtaja jooksul ja lepingu lõpetamine oli seotud osamaksete korduva tasumata jätmisega. Kostja on täitnud kompromissilepingut järgmiselt: 31.05.2019. a 130 eurot, 24.06.2019. a 100 eurot, 16.07.2019. a 100 eurot, 19.08.2019. a 100 eurot, 18.09.2019. a 100 eurot, 21.10.2019. a 100 eurot, 25.11.2019. a 100 eurot, 23.12.2019.a 100 eurot, 21.01.2020. a 35 eurot, 20.02.2020. a 35 eurot, 02.03.2020. a 10,01 eurot, 20.03.2020. a 35 eurot, 21.04.2020. a 35 eurot, 20.05.2020. a 35 eurot, 22.06.2020. a 35 eurot, 20.07.2020. a 35 eurot, 21.08.2020. a 35 eurot, 21.09.2020. a 35 eurot, 21.10.2020. a 35 eurot, 20.11.2020. a 35 eurot, 21.12.2020. a 35 eurot, 18.01.2021. a 35 eurot, 23.02.2021. a 35 eurot, 23.03.2021. a 35 eurot, 21.05.2021. a 35 eurot, 24.06.2021. a 35 eurot, 21.07.2021. a 35 eurot, 02.08.2021. a 55 eurot. Eelnimetatud summadest on 30 eurot arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning ülejäänud kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja tõi 14.03.2022 esitatud vastuses esile, et tasus xxx pangale aastatel 2018-2019 ja ka varasemalt. Pank pole kostjaga posti teel ühendust võtnud. Kostja soovis võla konsolideerimist viisil, et tasub 100 eurot ja lõpuks 150 eurot. Tuli koroona ja sellega tuli arvestada. Oma 16.03.2022 vastuses tõi kostja täiendavalt esile, et kostjal on dokumendid ja taotlused pangale, millele pank ei olnud nõus vastama.
10.Kostja 29.03.2022 vastuse kohaselt tasus ta hagejale 31.05-29.01.2021 perioodil kokku 1 025 eurot. Kostja oli 2020 aastal töötu ning tal olid maksed auto eest, mida ta on õigesti maksnud. Kostja 25.04.2022 vastuse järgi maksis ta kuu aega tagasi 35 eurot. Nüüd pole kostjal tööd ning kostjal on pere. Ometigi on ta tasunud 1500 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses
2-21-142655 sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Hageja poolt esitatud dokumentaalsele tõendile tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid 18.04.2019 kirjaliku kompromissileping/võlatunnistuse nr xxx (dtl 100-103). Eelnimetatud võlatunnistuse p 1.1 järgi omab võlausaldaja kokkuleppe sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt xxx ́lt (dtl 100). Nõue koosneb põhiosanõudest 2 335,57 eurot ja viivitusintressinõudest 556,80 eurot. Nõue tuleneb xxx krediitkaardi lepingust nr xxx (dtl 100). Võlatunnistuse p-s 2.2 on pooled leppinud kokku, et võlgnik tunnustab käesolevaga lepingu p-s 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes) (dtl 100).
13.VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Nimetatud sättest tuleneb, et kui võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (mitte uue kohustuse loomine), on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja allkirjastatud võlatunnistus/kompromissilepingu p-s 1.1 kinnitab hageja, et omab kostja vastu nõuet, mille ta on omandanud esialgselt võlausaldajalt xxx ning nõue tuleneb xxx krediitkaardi lepingust nr xxx. Kohus leiab, et antud juhul põhineb hageja nõue deklaratiivsel võlatunnistusel, millega kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu hageja ees.
14.Deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Seejuures võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (vt RKTKo 2-19-5601 p 16.4). Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki (RKTKo 2-19-5601 p 16.3).
15.Kohus loeb tuvastatuks, et vastavalt võlatunnistus/kompromissilepingu nr xxx p-le 1.1 kinnitas kostja võlgnevust hageja ees, sh seda, et hageja oli vaidlusaluse nõude omandanud xxx ́lt ning nõue tulenes xxx krediitkaardi lepingust nr xxx (dtl 100). Sama võlatunnistuse p-s 1.1 kinnitas kostja, et nõue koosneb põhiosanõudest 2 335,57 eurot ja viivitusintressinõudest 556,80 eurot (dtl 100). Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolude kinnitamisega loobus kostja nende asjaolude osas vastuväidete esitamisest. Eelnimetatud asjaolud on muutunud vaieldamatuks ka siis, kui kostja suudaks vastupidist tõendada. Vastupidisel juhul, s.t juhul, kui vaatamata kostja-poolsetele kinnitustele, säiliks tal õigus eelnimetatud faktilisi asjaolusid vaidlustada, ei täidaks poolte sõlmitud võlatunnistus/kompromissileping oma eesmärki – muuta vaidlusalused asjaolud vaieldamatuks ning lihtsustada seeläbi võla sissenõudmist. Eelnimetatud kohtu hinnangut toetab asjaolu, et hageja omandas vaidlusaluse nõude kostja vastu xxx ́lt ning seetõttu ei pruugi hageja kõigi laenu väljastamise ja tagastamise asjaoludega kursis olla (sh eelnimetatud asjaolusid kinnitavaid tõendeid enda valduses omada), mistõttu võlatunnistuse sõlmimisega lihtsustab hageja enda menetlusliku positsiooni kohtumenetluses. Lähtudes deklaratiivse võlatunnistuse eripärast lasus kostjal kohustus tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, v.a nende
2-21-142655 asjaolude osas, millest kostja deklaratiivset võlatunnistust andes loobus.
16.Poolte vahel 18.04.2019 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistuse nr xxx p 1.1 järgi koosneb hageja nõue kostja vastu põhiosanõudest 2 335,57 eurot ja viivitusintressinõudest 556,80 eurot (dtl 100). Sama lepingu p 5.1 järgi lisandub kohustuse hulka lepingu sõlmimise tasu 30 eurot (dtl 101). Lepingu 3.1 järgi juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist (dtl 100). Lepingu p 3.2 järgi maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,06% (null koma null kuuskümmend) päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast (dtl 100).
17.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse rikkumise korral selle täitmist.
18.Hageja väitel kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses, mistõttu luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.09.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja tõi 21.03.2022 vastuses esile kostja poolt kompromissilepingu täitmiseks sooritatud maksete kuupäevad ja summad (dtl 123-124). Kostja tõi 29.03.2022 vastuses enda nägemuse hagejale teostatud maksete kuupäevadest ja ulatusest (dtl 139). Kohtule nähtub, et kompromissilepingu maksegraafikust tulenevalt pidi kostja 20.09.2020 kuupäevaks (enne lepingu ülesütlemist) tasuma hagejale kokku 1 830 eurot (dtl 102). Hageja esitatud maksete ülevaatest nähtub kohtule, et kostja tasus eelnimetatud kuupäevaks hagejale 1 120,01 eurot (dtl 123). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et oleks maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud. Kohtule nähtub poolte esitatud kostja maksete ajaloost (dtl 123-124, 139), et kostja sattus alates 20.04.2020 graafiku osamaksete tasumisega raskustesse ning maksed jäid 35 euro ulatusse. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hagejal oli õigus kompromissileping erakorraliselt üles öelda.
19.Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte 18.04.2019 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistuse nr xxx sõlmimise/allkirjastamisega loobus kostja vastuväidetest põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 108 lg 1 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Raha maksmisele suunatud kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul toonud esile asjaolusid, mida saaks kvalifitseerida vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kostja väidetud tööpuudus vääramatu jõuna käsitletav. Samuti ei saa käesolevas asjas vääramatu jõuna käsitleda, COVID-19 epideemiat, kostja pole kohtu ette toonud ja tõendanud, kuidas koroonaviiruse levik takistas kostjal lepinguliste kohustuse täitmist. Muuhulgas märgib kohus, et vastavalt VÕS § 103 lg 3, kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Kostja pole oma vastuväidetes tõendanud, et ta pole tänase päeva seisuga võimeline koroonaviiruse tõttu kompromissilepingut täitma ja et see oleks käsitletav vääramatu jõuna. Kohus leiab, et vääramatu jõuna ei saa käsitleda pere (sh laste) olemasolu ega muude rahaliste kohustuste esinemist. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest ning rikkumine ei ole vabandatav.
20.Hageja väitel on kostja tasunud kompromissilepingu katteks 1 525,01 eurot, millest 30,00
2-21-142655 eurot on arvestatud lepingu p-s 5.1. sätestatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 1 495,01 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on hageja käsitlusel tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 840,56 eurot ja viivis 555,33 eurot. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et oleks tasunud hagejale võlgnevust suuremas ulatuses. Kostja poolt kohtule esitatud maksete ülevaatest tulenevalt tasus ta hagejale hageja väidetust isegi vähem (1 025 eurot), mistõttu lähtub kohus hageja esitatust, mis on kostjale kasulikum. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 840,56 eurot ja enne 18.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 555,33 eurot.
21.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud viivisenõue põhinõudelt 840,56 eurot kompromissilepingust tulenevas määras 0,06% päevas alates 21.09.2020 kuni 28.02.2022 summas 265,28 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisemäära ulatusele kostja vastuväiteid ei esitanud, mh ei nähtu kohtule, et lepingus kokkulepitud viivisemäär võiks olla lepingutingimusena tühine. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 840,56 eurot alates 21.09.2020 kuni 28.02.2022 summas 265,28 eurot.
22.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 840,56 eurot alates 01.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus mõistab edasiulatuva viivise kostjalt hageja kasuks välja ning piirab viivisenõuet põhinõude summaga.
23.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 35 eurot väljamõistmist. Nimetatud summa sisaldab endas tasulisi meeldetuletusi 35 euro eest, milliseid xxx sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on saatnud 29.10.2020, 18.05.2021, 16.11.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kostja ei ole sissenõudmiskuludele vastu vaielnud, kohtu hinnangul on need õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
24.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 840,56 eurot, enne 18.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 555,33 eurot, viivise põhinõudelt 840,56 eurot alates 21.09.2020 kuni 28.02.2022 summas 265,28 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 840,56 eurot alates 01.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
25.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta. Kohus ei anna hinnangut mh kostja esitatud konto väljavõttele (dtl 144-150), kuivõrd väljavõte käsitleb
2-21-142655 perioodi enne 18.04.2019, mil pooled sõlmisid kompromissilepingu, ning kohus on eelnevalt leidnud, et kostja loobus kompromissilepingu sõlmimisel vastuväidetest võlgnevuse ulatusele.
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
27.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulu 420 eurot, kokku 665 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
28.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja vaid koos hagiavaldusega ja hilisemate menetlusdokumentide eest õigusabikulusid nõudnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 353 (225+20+108) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 353 eurot ning menetluskuludelt (353 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
29.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.