Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
03. mai 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
A. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Tsiviilasja number
2-22-5045
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik A. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)
A. K. esitas 06.04.2022 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal võlgnevused võlausaldajate ees kogusummas 11 055,02 eurot. Võlgnik avaldab, et ta ei suuda oma kohustusi täita pikema ajaperioodi jooksul ning ta on muutunud püsivalt maksevõimtuks. Võlgnik kinnitab, et püüab kohustustest vabastamise menetluse käigus vastavalt võimalustele tasuda võlgnevusi. 19.04.2022 toimus kohtu poolt võlgniku ärakuulamine enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist. Ärakuulamisel võlgnik avaldas, et pankrotiavaldust soovitas võlanõustaja Töötukassa kaudu. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse läbiviimise korda ning kohustust käia tööl pankrotimenetluse raames. Võlgnik avaldas, et tal ei ole püsivust töö tegemiseks ning ta ei ole kindel, et asub tööle. Võlgnevusi ei ole ta tasunud, kuna kulutab raha ära, sh. alkoholi ostmise peale. Avaldaja tunnistas, et on alkoholist sõltuvuses. Samuti võlgnik avaldas, et ta varjab enda sissetulekuid välismaal, et kohtutäiturid ei saaks kontosid arestida.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus selgitab, et tulenevalt PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel ja anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb isikul esitada kohtule avaldus, milles võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud pankrotimenetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Tulenevalt PankrS § 173 lg 2 peab võlgnik mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Antud juhul on A. K. ärakuulamisel kohtule avaldanud, et tal ei ole valmidust asuda tööle ning ta on varjanud enda sissetulekuid, et vältida kohtutäiturite poolt sissenõudjate nõuete rahuldamist võlgniku vara arvelt. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnik on avaldanud kohtule asjaolud, mis on vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga ja välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamise, siis on alus PankrS § 14 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel jätta A. K. e pankrotiavaldus menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Avalduselt on 06.04.2022 tasutud riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles märkida arvelduskonto ja arvelduskonto omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.