U. K., I.E. ja K. K.i hagi Salva Kindlustuse AS-i aktsionäride 27.05.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
3 500 eurot Hageja I: U. K. (isikukood XXX) Hageja II: I. E. (isikukood XXX) Hageja III: K. K. (isikukood XXX) Hagejate esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (e-post [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik hagejate poolel: T.P.apill (isikukood XXX) Kolmanda isiku esindajad: vandeadvokaat Ramon Rask, advokaat Karl Erik Esko (epost [email protected]) Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984) Kostja esindaja: vandeadvokaat Madis Saar (epost [email protected]) kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata U. K., I.rja E. ja K. K.i 07.03.2022 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata U. K., I. E. ja K. K.i nõue tuvastada Salva Kindlustuse AS-i 27.05.2019 erakorralise üldkoosoleku otsuse, millega otsustati erikontrolli läbiviimine, erikontrolli läbiviija määramine ja erikontrolli läbiviija tasustamise korra kinnitamine, tühisus.
4.Jätta rahuldamata U. K., I. E. ja K. K.i alternatiivne nõue tunnistada kehtetuks Salva Kindlustuse AS-i 27.05.2019 erakorralise üldkoosoleku otsus, millega otsustati erikontrolli läbiviimine, erikontrolli läbiviija määramine ja erikontrolli läbiviija tasustamise korra kinnitamine.
5.Jätta Salva Kindlustuse AS-i menetluskulud U. K., I. E. ja K. K.i kanda võrdsetes osades ning U. K., I.E., K. K.i ja T. P. menetluskulud jätta vastavalt U. K., I. E., K. K.i ning T.P. enda kanda.
6.Määrata kindlaks, et Salva Kindlustuse AS-i hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2 595,32 eurot.
7.Mõista U. K.lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja menetluskulu summas 865,11 eurot.
8.Mõista I. E.lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja menetluskulu summas 865,11 eurot.
9.Mõista K. K.ilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja menetluskulu summas 865,11 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb U. K.l, I. E.l ja K. K.il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hagejad on kostja juhatuse liikmed. Kostjal on neli aktsionäri: ING X (45%, edaspidi ING), T. P. (45%), P. K. (5%) ja T. T. (5%). ING on esindajakonto omaja, esindajakonto klient on AT (edaspidi AT). 09.04.2019 esitas AT nõude aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks otsustamaks erikontrolli läbiviimine, erikontrolli läbiviija määramine ja erikontrolli läbiviija tasustamise kord. Alternatiivselt üldkoosoleku kokku kutsumisele nõuti 26.04.2019 üldkoosoleku päevakorra täiendamist soovitud päevakorrapunktidega. 02.05.2019 edastas juhatus aktsionäridele teate aktsionäride erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta 04.06.2019. Vaatamata sellele edastas AT 10.05.2019 aktsionäridele kutse 27.05.2019 üldkoosolekule. 27.05.2019 üldkoosolekul osales ainult AT. Hagejad leiavad, et 27.05.2019 üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti oluliselt. Üldkoosolek ei toimunud kostja asukohas. Üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustamata isiku poolt: AT-l ei tekkinud kokku kutsumise õigust, kuna enne 1 kuu möödumist kokkukutsumise nõude saamisest kutsus juhatus juba ise üldkoosoleku kokku. 27.05.2019 üldkoosoleku otsus erikontrolli läbiviimiseks on vastuolus seadusega, sest erikontrolli läbiviijale seatud ülesanne on liiga laialivalguv ning ei ole määratletud konkreetseid kontrollitavaid tehinguid, samuti puudus erikontrolli läbiviimiseks mõjuv põhjus. Kostja on andnud AT-le teavet ja võimaldanud tutvuda dokumentidega, millega AT on saanud juba
vastused kõigile küsimustele, põhjendatud ei ole samade küsimuste osas erikontrolli läbi viimine. 27.05.2019 otsuste vastu võtmisel rikuti kvooruminõuet. Endise juhatuse liikme T. P. hääleõiguse piiramine ei olnud lubatav osas, mis puudutas erikontrolli läbiviimist küsimuste osas seoses teiste juhatuse liikmetega. AT kuritarvitas hääleõiguse piiramise regulatsiooni eesmärgiga ebaausal viisil omandada hääleõiguse eelis. Hagejad paluvad tuvastada kostja aktsionäride 27.05.2019 erakorralise üldkoosoleku otsuse, millega otsustati erikontrolli läbiviimine, erikontrolli läbiviija määramine ja erikontrolli läbiviija tasustamise korra kinnitamine, tühisus või alternatiivselt tunnistada nimetatud otsus kehtetuks. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Üldkoosoleku võis läbi viia ka mujal kui kostja asukohas, alternatiivselt ei ole üldkoosoleku pidamine mujal oluline rikkumine. Kostja põhikirja kohaselt määrab üldkoosoleku toimumise koha üldkoosoleku kokkukutsuja. Kostja põhikirjast ei tulene, et kostja juhatus peab üldkoosoleku toimumise kohaks määrama kostja registrijärgse aadressi. Üldkoosoleku toimumine kostja aadressiks olevast hoonest ca 21 m kaugusel asuvas hoones ei saanud takistada ühelgi aktsionäril üldkoosolekust informeeritult osavõtmast. Kohustus järgida aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid kaitseb aktsionäre, mitte juhatuse liikmeid. Seetõttu saavad aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele tugineda üksnes aktsionärid. Kostja juhatus ei kutsunud AT 09.04.2019 nõude saamisest 1 kuu jooksul kokku aktsionäride erakorralist koosolekut nõutud päevakorraga, nõutud päevakorrapunkte ei lisatud ka 26.04.2019 toimunud üldkoosoleku päevakorda, mistõttu tekkis AT-l õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda. Isegi juhul kui kokkukutsumise õigust ei tekkinud, ei oleks tegemist olulise rikkumisega, samuti ei puuduta väidetav rikkumine hagejate õiguseid. Hageja arusaam, mille kohaselt tuleb hageja poolt määratletud erikontrolli eesmärgile mittevastav erikontrolli määramise otsus kehtetuks tunnistada, ei rajane seadusel. Äriseadustik ei sätesta erikontrolli määramise otsusele konkreetseid sisunõudeid. Selliseid nõudeid ei sätesta ka kostja põhikiri. Samuti ei reguleeri äriseadustik ega kostja põhikiri seda, kui täpselt peab olema määratletud erikontrolli ulatus. Üldkoosoleku otsuse kohaselt on erikontrolli eesmärgiks vastuste saamine 20 küsimusele, seega on erikontrolli ese määratletud piisavalt konkreetselt. Erikontrolli määramine aktsionäride üldkoosoleku otsusega ei eelda mõjuva põhjuse olemasolu. Vaatamata sellele mõjuv põhjus esines - erikontrolli eesmärgiks oli kontrollida kahtlust, et juhatus on solventsusnõuetega manipuleerinud. Lisaks soovis AT erikontrolliga uurida juhatuse tegevust seoses dividendipoliitikaga, tütarühingust dividendide võtmisega ja makstud tulumaksuga ning kostjale kuuluva kinnisvaraga. Üldkoosolekul oli kvooruminõue täidetud. Hagejad ei saa T. P. hääleõiguse välistamisele tugineda, kuna see ei riku hagejate õiguseid. T. P. oli kostja juhatuse liige perioodil 14.10.1997 kuni 08.03.2019, kellel oli AT hinnangul juhatuse esimehena erikontrolli esemesse kuuluvate tegevuste osas kandev roll, mistõttu kõik erikontrolli esemesse kuuluvad küsimused puudutasid mh T. P.. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kolmanda isiku seisukohad
3.27.05.2019 vastu võetud erikontrolli otsus ei ole kooskõlas erikontrolli eesmärgiga ning erikontrolli läbiviimiseks puudub mõjuv põhjus. Samuti välistati põhjendamatult kolmanda isiku hääleõigus kõigist erikontrolliga seotud küsimuste otsustamisest. Seetõttu puudus otsuse vastuvõtmiseks ka kostja põhikirjaga nõutav kvoorum. Hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagejate 07.03.2022 vastuväide kohtu tegevusele
4.Kohus määras 14.02.2022 määrusega kirjaliku menetluse ning menetlusosalistele tähtajad täienduste ja taotluste esitamiseks. Kohus selgitas pooltele mh, et tõenditega seonduv on esitatud kujul ebaülevaatlik ning palus pooltel esitada koondnimekirjad tõenditest, millele nad
tugineda soovivad koos selgitusega, millist tähendust omavat asjaolu iga tõend tõendab. Kohus märkis, et kui tõendit ei ole nimetatud kummagi poole nimekirjas, loeb kohus, et pooled ei ole soovinud sellele tugineda ning tõendist on loobutud. Võõrkeelsete tõendite puhul palus kohus veenduda, et need on esitatud koos tõlkega eesti keelde ning selgitas, et tõlkimata tõendid jätab kohus otsuses tähelepanuta täiendavalt tähtaega tõlkimiseks määramata. Hagejad esitasid 07.03.2022 vastuväite kohtu tegevusele. Vastuväite kohaselt ei võimalda seadus tõendeid kohtu märgitud viisil hindamata jätta. Asjakohaseid tõendeid, mida ei ole tagasi võetud tuleb hinnata sõltumata sellest, kas need on jäänud koondnimekirjas (nt ekslikult) märkimata. Võõrkeelse tõendi puhul tuleb tulenevalt TsMS § 33 lg 1 igal juhul määrata tähtaeg tõlkimiseks ning tõendit ei pea tõlkima mh juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi tõlkimisele vastu. Teised menetlusosalised ei ole vaielnud hagi lisa 2 vastuvõtmisele vastu ning tõendi osaks olev tabel on tõlkimatagi arusaadav. Kohus ei tohi lugeda, et pooled ei ole soovinud tugineda ning on loobunud tõendist, mida ei ole nimetatud tõendite koondnimekirjas. Samuti ei tohi kohus jätta hagiavalduse lisana 2 esitatud tõendit tähelepanuta, kui ta peaks leidma, et 07.03.2022 esitatud tõlge ei ole piisav. 14.02.2022 määruse kohaselt oli vastaspoole esitatule võimalik vastata kuni 28.02.2022. Kostja ega kolmas isik vastuväite osas seisukohta ei esitanud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus hagejate vastuväitega ei nõustu. Tulenevalt TsMS § 236 lg 1 tõendi esitamine on menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Kohus on 14.02.2022 sisuliselt palunud pooltel selgitada oma taotluseid seoses tõenditega, kuna kohtule ei olnud see esitatust jälgitav. Tõendi hindamiseks peab olema selgelt arusaadav, millist faktiväidet on soovitud vastava tõendiga tõendada, kohus ei saa sisustada taotlust menetlusosalise eest. Seoses võõrkeelsete tõenditega selgitas kohus 14.02.2022, et arvestab asja lahendamisel üksnes eesti keelde tõlgitud tõendeid, võimaldades menetlusosalistel esitada tõlked määratavaks täienduste esitamise tähtajaks. Kohus leiab, et lisaks vastaspoole vastuväidete puudumisele eeldab võõrkeelse tõendi vastuvõtmine ka kohtu (kui tõendite hindaja) nõusolekut. Kohus teatas 14.02.2022 sellise nõusoleku mitte andmisest. Kohus jätab hagejate 07.03.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus tuvastab, et 27.05.2019 toimus kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mille päevakorrapunkti 1 raames otsustati erikontrolli läbiviimine, määrati erikontrolli läbiviijaks X OÜ ning kinnitati erikontrolli läbiviija tasustamise kord (üldkoosoleku protokoll dtl 96-113). Hagejad on esitanud nõude nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
6.Kohus tuvastab, et vaidlustatud otsuste tegemise ajal oli kostjal kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuulusid kõik hagejad (väljavõte registrist dtl 18-20), hagi on esitatud juhatuse poolt organina.
7.TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 II lause järgi huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Riigikohus on leidnud, et juriidilise isiku organi tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (3-21-76-14, p 21). Tulenevalt ÄS § 302 lg 3 saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh juhatus.
8.ÄS (äriseadustik) § 3011 lg 1 p 4 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejad ei saa tugineda kokkukutsumise korra rikkumisele väidetava tühisuse alusena, kuna nende õiguste rikkumine ei olnud vastavalt võimalik. Riigikohus on leidnud, et õigustatud huvi otsuse tühisuse tuvastamiseks on igal osanikul olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte (3-2-1-76-14, p 21). Tulenevalt ÄS § 302 lg 3 saab juhatuse iga liige nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus. Seevastu juhatusele mistahes täiendavaid eelduseid üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks seadus ette ei näe.
9.Pooled vaidlevad, kas üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustatud isiku poolt. Nähtuvalt 27.05.2019 protokollist kutsus üldkoosoleku kokku AT (kelle aktsiaid hoitakse ING esindajakontol) 10.05.2019. ÄS § 292 lg 1 p 2 kohaselt kutsub juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist. ÄS § 292 lg 2 järgi kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.
10.Vaidlus puudub, et ING-le kuulus 45% kostja aktsiatest. Kohus tuvastab, et 09.04.2019 esitas AT viitega ING esindajakontole nõude (dtl 79-82) kutsuda kokku erakorraline kostja aktsionäride üldkoosolek päevakorraga mh erikontrolli läbiviimiseks, erikontrolli läbiviija määramiseks ning erikontrolli läbiviija tasustamise korra kinnitamiseks; alternatiivselt lisada nõutud päevakorrapunktid 26.04.2019 üldkoosoleku päevakorda. Nähtuvalt 26.04.2019 üldkoosoleku protokollist (dtl 48-65) punkte seoses erikontrolli määramisega päevakorras ei olnud. 02.05.2019 teatas kostja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest 4. juuniks 2019 (dtl 78). Teates oli märgitud, et üldkoosolek kutsutakse kokku seoses AT 09.04.2019 nõudega, et jagada aktsionäridele teavet, päevakorra määrab nõukogu oma järgmisel koosolekul. 24.05.2019 otsustas nõukogu (protokoll dtl 86-95, lisa dtl 83-85) määrata 04.06.2019 üldkoosoleku päevakorda järgmise punkti: „Aktsionäridele teabe edastamine ja selgituste andmine juhatuse poolt seonduvalt aktsionär A. T. poolt esitatud nõudega erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks“, millise päevakorraga 04.06.2019 aktsionäride üldkoosolek ka toimus (protokoll dtl 118-132). Kohus tuvastab, et 09.04.2019 taotletud punkte 04.06.2019 üldkoosoleku päevakorras ei olnud.
11.Kohus asub seisukohale, et ING-l tekkis 10.05.2019 õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda, sest kuigi juhatus teatas 02.05.2019 üldkoosoleku kokku kutsumisest, ei olnud 02.05.2019 teates märgitud, et üldkoosolek kutsutaks kokku 09.04.2019 nõutud päevakorraga. 02.05.2019 teatati üldkoosoleku kokku kutsumisest, et anda teavet ja selgitusi, mitte otsustamaks erikontrolli läbi viimine. Üldkoosolekut ei kutsunud seega kokku selleks õigustamata isik.
12.Pooled vaidlevad, kas kokku kutsumise korda rikuti seoses üldkoosoleku läbiviimise kohaga. Nähtuvalt 27.05.2019 üldkoosoleku protokollist toimus see aadressil xxx. ÄS § 295 kohaselt üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja (dtl 208-218) p 1.2 kohaselt on kostja asukoht xxx Põhikirja p 7.2.2 näeb mh ette, et korraline üldkoosolek toimub juhatuse poolt määratud kohas ning p 7.2.5 kohaselt näidatakse kokku kutsumise teates mh üldkoosoleku läbiviimise koht. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt viidatud sätetest lubab põhikiri üldkoosoleku läbiviimist ka mujal kui kostja asukohas. Kostja on esitanud väljavõtted hoonete paiknemise kohta maa-ameti geoportaalist (dtl 1079-1082), millest nähtuvalt asuvad xxx teineteisest üle tänava ca 21 m kaugusel. Kohus nõustub kostjaga, et isegi kui põhikiri eriregulatsiooni ei sisaldaks, ei saaks üldkoosoleku
pidamist 21 m kaugusel kostja asukohast pidada selliseks rikkumiseks, mis võiks takistada aktsionäril osalemisõiguse teostamist ning informeeritult hääletamist, so olla kokku kutsumise korra oluliseks rikkumiseks.
13.Kohus asub seisukohale, et 27.05.2019 üldkoosoleku kokku kutsumisel kokku kutsumise korda ei rikutud ning jätab hagejate primaarse nõude otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
14.ÄS § 302 lg 1 kohaselt võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 302 lg 3 kohaselt saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh juhatus.
15.ÄS § 330 lg 1 kohaselt võivad aktsionäride üldkoosolekul aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Riigikohus on selgitanud, et erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu; erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks (3-2-1-35-08, p 10).
16.Nähtuvalt 27.05.2019 üldkoosoleku protokollist võeti vastu otsus erikontrolli läbiviimiseks, määratledes erikontrolli objektiks vastuste saamise järgmistele küsimustele:
17.Kohus ei nõustu hagejatega, et erikontrolli määramise otsus ei ole selle eesmärgi osas küllaldaselt määratletud. Kohus leiab, et viidatud küsimustega on piisavalt konkretiseeritud tehingud ja toimingud, millega seonduvate asjaolude välja selgitamine on erikontrolli läbiviijale ülesandeks tehtud. Küsimused V jaotises „Hinnang juhatuse tegevusele“ puudutavad mitte konkretiseerimata juhatuse tegevuse hindamist, vaid juhatuse tegevust seoses ülejäänud jaotistes märgitud tehingute ja toimingutega.
18.Kohus leiab, et kuigi ÄS § 330 lg 1 ei sätesta üldkoosoleku poolt erikontrolli läbiviimise otsustamise eeldusena mõjuvat põhjust, tuleb aktsionäril erikontrolli läbiviimise nõudmisel vastavat vajadust siiski põhjendada, et aktsionäridel oleks võimalik informeeritult otsustada, kas erikontrolli määramine on ühingu huvides vajalik. Nähtuvalt 27.05.2019 üldkoosoleku protokollist põhjendas ING erikontrolli määramist vajadusega uurida ja hinnata, kas praeguste ja endiste juhatuse liikmete tegevus aktsiaseltsi kapitalijuhtimisel, sh solventsuskapitalinõuete täitmise hindamisel ja nende arvutamisel ning aktsionäridele kasumi jaotamise või jaotamata jätmise ettepanekute tegemisel, ettevalmistamisel või selgitamisel, on olnud vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega ja on olnud majanduslikult põhjendatud ning samuti, kas aktsionäridele on antud õiget teavet, samuti tegemaks kindlaks, kas on aluseid (kahju hüvitamise) nõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Aktsionär selgitas üldkoosolekul täiendavalt, et ei ole enda hinnangul saanud juhatuselt ammendavaid vastuseid vaatamata korduvatele pöördumistele.
19.Esitatust nähtuvalt on erikontrolli määramise vajadust seega põhjendatud. Kohus ei nõustu hagejatega, et erikontrolli läbiviimise otsustamise saaks olla välistatud põhjusel, et juhatus on kõigile teabenõuetele vastanud ning võimaldanud tutvumist ka dokumentidega nii enne erikontrolli määramise otsustamist kui pärast seda, milliseid asjaolusid on hagejad soovinud tõendada 07.03-12.03.2019 e-kirjavahetusega (dtl 21-27, tõlked dtl 1659-1661), 26.03.2019 nõukogu koosoleku protokolliga (dtl 28-40), 22.04-25.04.2019 e-kirjavahetusega (dtl 41-45), 26.04.2019 üldkoosoleku protokolliga (dtl 48-76), 29.04.2019 e-kirjaga (dtl 77), 24.05.2019 nõukogu koosoleku protokolliga (dtl 83-95), 31.05.2019 e-kirjaga (dtl 114-116), 04.06.2019
üldkoosoleku protokolliga (dtl 117-198) ning 08.08.2019 e-kirjaga (dtl 205-207). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigus erikontrolli ei asenda ning viitega dokumentidega tutvumise õigusele võib erikontrolli jätta määramata vaid juhul, kui tegu on väga konkreetse kahtlusega mingi tehingu suhtes, mida saab põhjalikumate eriteadmisteta hinnata ka ainuüksi dokumentidega tutvumisel (3-2-1-55-16, p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused eeldavad eriteadmisi kapitalijuhtimise majandusliku põhjendatuse hindamisel. Üksnes erikontrolli läbiviimine võimaldab saada vastava erapooletu spetsialisti arvamuse ning kontrollida ühtlasi juhatuse poolt esitatud teabe õigsust ning kooskõla dokumentidega.
20.Pooled vaidlevad, kas 27.05.2019 üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Nähtuvalt protokollist osales koosolekul üksnes ING (45% aktsiatest, 450 000 häält), T. P. hääleõigust (45%) ei arvestatud.
21.ÄS § 297 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. Kostja põhikirja p 7.2.6 järgi üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on vähemalt pool pluss üks aktsiatega esindatud häältest. ÄS § 303 lg 1 järgi aktsionär ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata.
22.Kohus nõustub kostjaga, et esindatuse määramisel erikontrolli läbiviimise otsustamiseks tuli jätta T. P. hääled arvestamata. Vaidlus puudub, et T. P. oli kostja juhatuse liige 14.10.199708.03.2019. Kõik erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused puudutavad juhatuse tegevuse hindamist ajal, kui T. P. oli juhatuse liige. Kohus leiab, et juhatuse tegevuse hindamine puudutab iga juhatuse liiget. Kuna kõik küsimused puudutavad T. P. juhatuse liikmeks oleku aega, ei saa asuda seisukohale, et hääletamisega erikontrolli otsuse poolt võinuks ING saavutada ebaausat eelist teise aktsionäri T. P. ees, välistades otsuse eelnõu sõnastamisega tema hääleõiguse laiemas ulatuses, kui seadusest tuleneb. T. P. hääli arvestamata oli hääli kokku 550 000, ING-le kuuluvaid hääli oli enam kui pool pluss üks. Kohus asub seisukohale, et 27.05.2019 üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
23.Kohus jätab rahuldamata ka hagejate alternatiivse nõude 27.05.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
24.Kostja juhatuse ning ING esindaja e-kirjavahetus juunist 2019 selle kohta, kas ja millal erikontrolli läbiviimist alustatakse (dtl 199-204) teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda, nimetatud tõendit kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
25.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule, TsMS § 167 lg 2 järgi kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
26.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hagejate kanda ning hagejate ja hagejate poolel kaasatud kolmanda isiku menetluskulud vastavalt hagejate ning kolmanda isiku endi kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate
kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hagejad on menetluses osalenud võrdses ulatuses, jäävad kostja menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades.
27.Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 07.03.2022. Nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulu 3 259,12 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. Hagejad kostjate menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: xxx
29.Kohus leiab, et 03.10.2019 märgitu ei ole kohtumenetluses tehtud toiminguks. 23.10.2019, 28.11.2019, 25.02.2020, 04.05.2021 (määruskaebuse ja vastusenõudega tutvumise osas), 30.12.2021 toimingud on tehtud seoses AT hagiga, mille kohus jättis 05.04.2021 määrusega läbi vaatamata. Nimetatud hagiga seonduvad menetluskulud jäid 05.04.2021 määruse kohaselt AT kanda.
30.Ülejäänud osas on tegemist hagejate hagi menetlemisega seoses tehtud toimingutega, toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 138 eurot tund (ilma käibemaksuta), mis ei ületa keskmist vandeadvokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
31.Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kokku 2 162,77 eurot (30.09.2019-02.10.2019+ 05.04.2021+04.05.2021 (maakohtu 03.05 määrusega tutvumine 12 min e 0,2 h x 138=27,60 eur osas)+15.02.2022+07.03.2022 toimingud), so 2 595,32 eurot koos käibemaksuga (2162,77x20%). Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele igalt hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 865,11 eurot (so 2 595,32 : 3).
32.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.