Ele Liiv (eesistuja), Maris Kuurberg, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-12333
Tsiviilasi
UK, IE ja KK hagi Salva Kindlustuse AS-i aktsionäride 27.05.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UK, IE ja KK apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I UK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II IE (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III KK (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Aleksander Muru Kostja (vastustaja) Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Iseseisva nõudeta kolmas isik hagejate poolel TP (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ramon Rask ja Karl Erik Esko
Kohtuistungi toimumise aeg
17.10.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.04.2022 otsuse lõppjäreldus muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
Salva Kindlustuse AS apellatsiooniastme menetluskulud jätta UK, IE ja KK kanda võrdsetes osades. UK, IE, KK ja TP menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Rahuldada Salva Kindlustuse AS taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Määrata Salva Kindlustuse AS ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 556,60 eurot ja mõista see summa välja võrdsetes osades (st igaühelt 185,53 eurot) UK-lt, IE-lt ja KK-lt Salva Kindlustuse AS kasuks.
5.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UK, IE ja KK (hagejad) esitasid 16.08.2019 Harju Maakohtule hagi Salva Kindlustuse AS-i (aktsiaselts, kostja) aktsionäride 27.05.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Hagejad palusid tuvastada kostja aktsionäride 27.05.2019 erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks.
1.1.Hagejad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele: - hagejad on kostja juhatuse liikmed; - kostja aktsionärideks on ING Luxembourg S.A (45%, edaspidi ING), TP (45%), PK (5%) ja TT (5%); - ING on esindajakonto omaja, esindajakonto klient on Amber Trust S.C.A (edaspidi AT); - 07.03.2019 palus AT kostja juhatuselt teavet oma aktsiate müügieelse auditi läbiviimiseks; - 12.03.2019 selgitas juhatus AT-le, et aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet üldkoosolekul; - 09.04.2019 palus AT kutsuda juhatusel kokku aktsionäride üldkoosolek koos enda esitatud koosoleku päevakorraga, mis nägi mh ette erikontrolli läbiviimisega seonduvad küsimused; alternatiivselt esitas AT nõude täiendada 26.04.2019 aktsionäride üldkoosoleku päevakorda tema esitatud päevakorrapunktidega; - 22.04.2019 edastas AT juhatusele teabepäringu, millele juhatus vastas kirjalikult 25.04.2019 ja lisaks 26.04.2019 toimunud aktsionäride üldkoosolekul, ja AT esindaja kinnitas, et teabenõudega seoses rohkem küsimusi ei ole; - 02.05.2019 edastas juhatus AT 09.04.2019 palve alusel aktsionäridele teate aktsionäride erakorralise üldkoosoleku (üldkoosolek) toimumisest 04.06.2019;
2(10)
- 27.05.2019 toimus AT kutsel kostja üldkoosolek Advokaadibüroo COBALT ruumides aadressil Pärnu mnt 15, Tallinn, millel osales üksnes AT; - AT esitas koosolekul kirjaliku vastuväite, milles kohaselt tuli piirata aktsionäri ja endise juhatuse esimehe TP hääleõigust tulenevalt ÄS § 303 lg-st 1 ning tema hääled üldkoosoleku kvoorumist välja arvata - AT võttis vastu otsuse erikontrolli läbiviimiseks, määras selle läbiviija ning kinnitas tema tasustamise korra.
1.2.Hageja on seisukohal, et 27.05.2019 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsused on ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel tühised järgmistel põhjustel. Koosolek viidi vastuolus ÄS §-ga 295 läbi mujal kui kostja asukohas. Kostja põhikirja järgi on tema asukohaks Pärnu mnt 16, Tallinn ning põhikiri ei näe ette, et üldkoosolekuid võib pidada mujal. Nimetatuga on rikutud ÄS §-st 272 tulenevat aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet. AT-l aktsionärina ei olnud õigust üldkoosolekut kokku kutsuda. ÄS § 292 lg 2 kohaselt oleks seda saanud teha siis, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride nõude saamisest või kui juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga. Sama näeb ette kostja põhikiri. AT-l oleks olnud õigus üldkoosolek kokku kutsuda alates 10.05.2019. AT avaldas 09.04.2019 esitatud nõudes soovi lisada erikontrolli puudutavad küsimused päevakorda alternatiivselt. AT oli sellega andnud hagejatele diskretsiooni otsustamaks, kas viia nõutud päevakorrapunktide osas läbi uus üldkoosolek või arutada päevakorrapunkte 26.04.2019 korralisel aktsionäride üldkoosolekul. Päevakorrapunktide lisamata jätmine 26.04.2019 toimunud aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorda ei tähenda, et juhatus jättis AT nõude täitmata. Juhatuse eesmärk oli AT nõutud päevakorrapunktide arutamine 02.05.2019 teates märgitud 04.06.2019 toimunud erakorralisel üldkoosolekul.
1.3.Alternatiivselt tuleb üldkoosoleku otsused ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Üldkoosolekul vastu võetud otsus erikontrolli läbiviimiseks ei ole kooskõlas erikontrolli eesmärgiga. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Praegusel juhul on eesmärgiks uurida ja hinnata praeguste ja endiste juhatuse liikmete tegevust kostja kapitalijuhtimisel. Samuti kontrollida aktsionäridele antud teabe õigsust ning teha kindlaks, kas esineb aluseid nõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Ei ole määratletud, milliste konkreetse tehingute osas erikontrolli määrata soovitakse. AT otsustas erikontrolli läbiviimise mõjuva põhjuseta. Hagejad on nii AT-d varustanud teabe ja dokumentidega, mille tulemusel on vastatud kõigile erikontrolli esemeks olevatele küsimustele. AT ei ole selgitanud, miks esitatud teabest ei piisa ja millest tuleneb kahtlus või alus, mis annab talle mõjuva põhjuse erikontrolli nõuda. Aktsionäril ei ole õigust taotleda erikontrolli küsimuste osas, millele aktsiaseltsi juhatus peab talle aktsionäride üldkoosolekul vastama teabenõude alusel VÕS § 287 järgi. AT võttis üldkoosolekul otsused vastu kvooruminõuet täitmata (ÄS § 297 lg 1 mõttes). Kostja põhikirja kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on vähemalt pool pluss üks aktsiatega esindatud häältest. Kuna AT-le kuulub 45% häältest, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. ÄS § 303 lg 1 alusel TP hääleõiguse piiramine ei olnud lubatav ning tema häälega oleks pidanud arvestama. Kui AT sooviks oli hinnata konkreetseid TP toiminguid juhatuse liikmena või tema tehinguid seltsi esindajana, oleks need tulnud konkreetselt välja tuua ning sellisel
3(10)
juhul oleks saanud kaaluda ÄS § 303 lg 1 kohaldamist. Sellisel viisil hääleõiguse piiramise regulatsiooni kuritarvitamine on vastuolus TsÜS § 38 lg-ga 1. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2.1.Kostja põhikirja kohaselt ei pea kostja üldkoosolekud toimuma kostja asukohas. Alternatiivselt ei oleks üldkoosoleku toimumine mujal käsitletav olulise rikkumisena ÄS § 3011 lg 1 p 4 tähenduses. Kohustus järgida üldkoosoleku kokkukutsumisel seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid kaitseb aktsionäre, mitte juhatuse liikmeid, mistõttu ei saa hagejad kokkukutsumise korra rikkumisele tugineda. Kostja põhikirja punkt 7.2.4 järgi, kui juhatus ei kutsu aktsionäride nõudmisel üldkoosolekut ühe kuu jooksul kokku, siis on aktsionäridel õigus kooskõlas põhikirja ja seaduse sätetega ise üldkoosolek kokku kutsuda, määrates sh selle toimumise koha. Põhikirja kohaselt määrab üldkoosoleku toimumise koha koosoleku kokkukutsuja. Üldkoosoleku toimumine kostja aadressiks olevast hoonest ca 21 m kaugusel asuvas hoones ei takista ühelgi aktsionäril üldkoosolekust informeeritult osa võtmast.
2.2.AT-l oli ÄS § 292 lg 1 p 2 ja kostja põhikirja punkti 7.2.3 alusel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Kostja juhatus ei kutsunud AT 09.04.2019 nõude saamisest ühe kuu jooksul kokku aktsionäride erakorralist koosolekut AT poolt nõutud päevakorraga. Kostja juhatuse poolt 02.05.2019 kokku kutsutud üldkoosolek ei sisaldanud AT 09.04.2019 nõudes kirjeldatud päevakorda, samuti ei lisatud teemasid ka 26.04.2019 toimunud üldkoosoleku päevakorda. Alternatiivselt ei ole tegemist olulise rikkumisega ÄS § 3011 lg 1 p 4 tähenduses. Ükski kostja aktsionär ei ole kahtluse alla seadnud AT õigust üldkoosolek kokku kutsuda ega ole üldkoosoleku otsust ka vaidlustanud. Üldkoosoleku kokkukutsumine AT poolt ei riku hagejate õigusi, mistõttu ei saa hagejad üldkoosoleku tühisuse tuvastamise nõuet selle asjaoluga põhjendada.
2.3.Üldkoosoleku otsus on kooskõlas erikontrolli eesmärgiga. Seaduses ega kostja põhikirjas ei sisaldu erikontrolli määramise otsusele sisunõudeid, samuti ei ole reguleeritud erikontrolli ulatus. Üldkoosoleku otsuse kohaselt on erikontrolli eesmärgiks vastuste saamine 20 küsimusele. Seega on erikontrolli ese määratletud piisavalt konkreetselt. Aktsionäril ei ole piiratud informatsiooni tingimustes võimalik erikontrolli nõudes üksikasjalikult loetleda kõiki uurimist vajavaid tehinguid.
2.4.ÄS § 330 lg-st 1 ei tulene, et erikontrolli nõudes tuleb aktsionäridel esile tuua erikontrolli määramist õigustav mõjuv põhjus. Erikontrolli korraldamiseks on mõjuvat põhjust vaja üksnes juhul, kui erikontrolli määrab kohus (ÄS § 330 lg 2). Praegusel juhul on erikontrolli määramiseks mõjuv põhjus olemas: AT soovib erikontrolli läbiviimise kaudu kontrollida oma kahtlust, et kostja juhatus on solventsusnõuetega manipuleerinud, uurida kostja juhatuse tegevust seoses dividendipoliitikaga, tütarühingust dividendide võtmisega ja makstud tulumaksuga ning kostjale kuuluva kinnisvaraga.
2.5.Üldkoosolekul oli kvooruminõue täidetud. Hagejad ei saa TP hääleõiguse välistamisele tugineda, sest see ei riku nende õiguseid. Täidetud on kõik TP hääleõiguse välistamise eeldused (ÄS § 303 lg 1). TP oli kostja juhatuse liige perioodil 14.10.1997–08.03.2019. Kõik erikontrolli esemesse kuuluvad küsimused puudutavad TP. Kuna üldkoosoleku päevakorras ainus punkt oligi erikontrolli arutamine ja otsustamine, siis tuli TP hääled ÄS § 303 lg 1 alusel üldkoosoleku kvoorumist välja arvata.
4(10)
Kolmanda isiku seisukoht
3.Kolmas isiku toetas hagi rahuldamist ja leidis, et 27.05.2019 vastu võetud erikontrolli otsus ei ole kooskõlas erikontrolli eesmärgiga ning erikontrolli läbiviimiseks puudub mõjuv põhjus. Samuti välistati põhjendamatult kolmanda isiku hääleõigus kõigist erikontrolliga seotud küsimuste otsustamisest. Seetõttu puudus otsuse vastuvõtmiseks ka kostja põhikirjaga nõutav kvoorum. Hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 29.04.2022 otsusega hagiavalduse rahuldamata. Maakohus jättis kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ning hagejate menetluskulud nende endi kanda.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 27.05.2019 toimus kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mille päevakorrapunkti 1 raames otsustati erikontrolli läbiviimine, määrati erikontrolli läbiviijaks Grant Thornton Baltic OÜ ning kinnitati erikontrolli läbiviija tasustamise kord; - vaidlustatud otsuste tegemise ajal oli kostjal kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuulusid kõik hagejad; - 02.05.2019 teatati üldkoosoleku kokku kutsumisest, et anda teavet ja selgitusi, mitte otsustamaks erikontrolli läbi viimine; - vaidlustatud üldkoosoleku kutsus kokku AT 10.05.2019.
4.2.Hagi on esitatud juhatuse poolt organina. ÄS § 302 lg 3 järgi saab juhatuse iga liige nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist juhul, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks kahju hüvitamise kohustus. Juhatusele mistahes täiendavaid eelduseid üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks seadus ette ei näe.
4.3.ING-l tekkis ÄS § 292 lg 2 alusel 10.05.2019 õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda, sest kuigi juhatus teatas 02.05.2019 üldkoosoleku kokku kutsumisest, ei olnud nimetatud teates märgitud, et üldkoosolek kutsutaks kokku 09.04.2019 nõutud päevakorraga. Üldkoosolekut ei kutsunud seega kokku selleks õigustamata isik.
4.4.Tulenevalt ÄS §-st 295 ning kostja põhikirja punktidest 7.2.2 ja 7.2.5 tohtis üldkoosolekut läbi viia ka mujal kui kostja asukohas. Pärnu mnt 15 ja 16 asuvad teineteisest üle tänava ca 21 m kaugusel. Isegi kui põhikiri eriregulatsiooni ei sisaldaks, ei saaks üldkoosoleku pidamist 21 m kaugusel kostja asukohast pidada selliseks rikkumiseks, mis võiks takistada aktsionäril osalemisõiguse teostamist ning informeeritult hääletamist, s.o olla kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Kuivõrd 27.05.2019 üldkoosoleku kokku kutsumisel kokkukutsumise korda ei rikutud, jäi hagejate nõue otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
4.5.Erikontrolli määramise otsus on selle eesmärgi osas küllaldaselt määratletud. Üldkoosoleku protokollis välja toodud küsimustega on piisavalt konkretiseeritud tehingud ja toimingud, millega seonduvate asjaolude välja selgitamine on erikontrolli läbiviijale ülesandeks tehtud. Küsimused V jaotises „Hinnang juhatuse tegevusele“ puudutavad mitte konkretiseerimata juhatuse tegevuse hindamist, vaid juhatuse tegevust seoses ülejäänud jaotistes märgitud tehingute ja toimingutega.
5(10)
4.6.Kuigi ÄS § 330 lg 1 ei sätesta üldkoosoleku poolt erikontrolli läbiviimise otsustamise eeldusena mõjuvat põhjust, tuleb aktsionäril erikontrolli läbiviimise nõudmisel vajadust siiski põhjendada, et aktsionäridel oleks võimalik informeeritult otsustada, kas erikontrolli määramine on ühingu huvides vajalik. ING põhjendas erikontrolli määramist vajadusega uurida ja hinnata, kas praeguste ja endiste juhatuse liikmete tegevus aktsiaseltsi kapitalijuhtimisel, sh solventsuskapitalinõuete täitmise hindamisel ja nende arvutamisel ning aktsionäridele kasumi jaotamise või jaotamata jätmise ettepanekute tegemisel, ettevalmistamisel või selgitamisel, on olnud vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega ja on olnud majanduslikult põhjendatud. Samuti, kas aktsionäridele on antud õiget teavet tegemaks kindlaks, kas on aluseid (kahju hüvitamise) nõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Aktsionär selgitas üldkoosolekul täiendavalt, et ei ole enda hinnangul saanud juhatuselt ammendavaid vastuseid vaatamata korduvatele pöördumistele. Erikontrolli määramise vajadust on seega põhjendatud. Erikontrolli läbiviimine ei saa olla välistatud põhjusel, et juhatus on kõigile teabenõuetele vastanud ning dokumentidega tutvumist võimaldanud. Erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused eeldavad eriteadmisi kapitalijuhtimise majandusliku põhjendatuse hindamisel. Üksnes erikontrolli läbiviimine võimaldab saada vastava erapooletu spetsialisti arvamuse ning kontrollida ühtlasi juhatuse poolt esitatud teabe õigsust ning kooskõla dokumentidega.
4.7.Esindatuse määramisel erikontrolli läbiviimise otsustamiseks tuli jätta TP hääled arvestamata. TP oli kostja juhatuse liige 14.10.1997–08.03.2019. Juhatuse tegevuse hindamine puudutab iga juhatuse liiget. Kuna kõik küsimused puudutavad TP juhatuse liikmeks oleku aega, ei saa asuda seisukohale, et hääletamisega erikontrolli otsuse poolt võinuks ING saavutada ebaausat eelist teise aktsionäri TP ees. TP hääli arvestamata oli hääli kokku 550 000, ING-le kuuluvaid hääli oli enam kui pool pluss üks. 27.05.2019 üldkoosolek oli seega otsustusvõimeline. Maakohus jättis rahuldamata ka hagejate alternatiivse nõude 27.05.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebus
5.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 292 lg-t 2, kui leidis, et ING-l tekkis 10.05.2019 õigus ise koosolek kokku kutsuda. Kostja juhatus kutsus erakorralise koosoleku kokku ise, tuues seejuures välja, et juhatus pidi vajalikuks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist seonduvalt aktsionäri esitatud nõudega. Kostja juhatus ei pidanudki koosolekut kokku kutsuma täpselt sellise päevakorraga nagu aktsionär nõudis. Aktsionäri nõue sai täidetud sellega, kui nõukogu määras üldkoosoleku päevakorda punkti: „Aktsionäridele teabe edastamine ja selgituste andmine juhatuse poolt seonduvalt aktsionär Amber Trust [ING] poolt esitatud nõudega erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks“. Aktsionäri püstitatud küsimused jäävad teabenõude raamidesse.
5.3.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata ÄS § 295. Kostja põhikirja p-d 7.2.2 ja 7.2.5 ei luba üldkoosoleku läbiviimist mujal kui kostja asukohas. ÄS § 295 on oma sisu osas range ehk normi rakendamisel ei oma mitte mingisugust tähtsust, kui lähedal või kaugel üldkoosolek kostja asukohast läbi viiakse.
6(10)
ÄS § 292 lg 2 ja § 295 ebaõige kohaldamine viis ÄS § 3011 lg 1 p 4 rikkumiseni. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata ÄS § 3011 lg 1 p 4, kui leidis, et nimetatud asjaolud ei kujutanud enesest üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist. Maakohus oleks pidanud kohaldama ÄS § 3011 lg 1 p-i 4 ja tuvastama 27.05.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse.
5.4.Maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 303 lg-t 1. Puudus alust piirata TP hääleõigust osas, mis puudutasid teisi juhatuse liikmeid. Erikontrolli küsimused oleks pidanud püstitama selliselt, mis oleks võimaldanud hääleõiguse piiramist vaid osas, mis puudutas konkreetselt TP tegevust juhatuse liikmena. Hääleõiguse piirangut kohaldati vääralt ja see viis otsuste vastuvõtmiseni koosolekul, mille kvooruminõuet ei olnud täidetud. Sellest tulenevalt on koosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks tunnistatavad.
5.5.Maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 330 lg-t 1. Määratud erikontrolli eesmärk on liiga laialivalguv ning ei määratle, milliste konkreetsete tehingute osas erikontrolli määrata soovitakse. Eesmärgiks peaks olema selgitada välja üksnes asjaolud, mitte aga see, kas ühingul on juhtorgani liikmete vastu kahju hüvitamise nõue. V jaotise küsimused on suunatud rikkumise tuvastamisele ehk hinnangu andmisele sellele, kas ühingul on juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõudeid. See ei teeni erikontrolli eesmärki. Erikontrolli eesmärki ei teeni muuhulgas ka teistes jaotistes esitatud küsimused ja palved otsesõnu mistahes hinnangute andmiseks. Mõjuvat põhjust erikontrolli määramiseks ei esinenud, sest aktsionäril oli teave kättesaadav muul viisil või see tuli talle avaldada teabenõude täitmise vormis. Teabe avaldamisega rahuldas kostja juhatus aktsionäri nõude ja erikontrolli läbiviimiseks langes mõjuv põhjus seetõttu ära. Erikontrolli läbiviimise otsustamine on sellises olukorras vastuolus ÄS § 330 lg-ga 1 ja sellest tulenevalt kehtetuks tunnistatav. ÄS § 330 lg-t 1 ja § 303 lg-t 1 õigesti kohaldades oleks maakohus pidanud jõudma ÄS § 302 lg 1 kohaldamiseni ja sedastama, et 27.05.2019 üldkoosolekul vastuvõetud erikontrolli otsused olid vastuolus seadusega. Sellest tulenevalt oleks maakohus need otsused pidanud kehtetuks tunnistama.
5.6.Lisaks ei ole maakohus oma seisukohti piisavalt põhjendanud, mis tähendab TsMS § 436 lg 1 järgi olulist rikkumist. Eelkõige on maakohus jätnud olulises osas põhjendamata, kuidas teenivad 27.05.2019 üldkoosoleku protokollis nähtuvad küsimused erikontrolli eesmärki. Samuti on olulises osas põhjendamata, miks ei olnud maakohtu arvates kostja aktsionäri nõue rahuldatud sellega, et kostja juhatus andis aktsionärile teavet ehk miks eksisteeris erikontrolli vastuvõtmisel maakohtu arvates ikka veel mõjuv põhjus. Hageja arvates on maakohtu rikkumine võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus märgib selguse huvides, et nimetab otsuses aktsionärina läbivalt AT-d, sõltumata sellest, et tema aktsiad on ING esindajakontol.
7(10)
Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et AT-l oli õigus ise koosolek kokku kutsuda ja otsuste vastuvõtmisel tuli aktsionär TP hääled arvestamata jätta. Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega erikontrolli määramise osas. Seetõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses jäänud maakohtus esitatud väidete juurde, mida maakohus on vaidlustatud osas piisava põhjalikkusega käsitlenud.
9.Pooled ei vaidle maakohtu tuvastatud asjaolude üle. Hagejad tuginevad apellatsioonkaebuses materiaalõiguse väärale kohaldamisele ja maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumisele. Seetõttu võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Maakohus leidis õigesti, et AT-l tekkis ÄS § 292 lg 2 järgi 10.05.2019 õigus ise koosolek kokku kutsuda. Seda põhjusel, et aktsionäri alternatiivse palvega lülitada tema erikontrolliga seonduvad päevakorrapunktid varasema (26.04.2019) koosoleku päevakorda, ei arvestatud, ja koosolekut ei kutsutud AT taotletud erikontrolli puudutava päevakorraga kokku ka ühe kuu jooksul.
10.2.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Salva Kindlustuse AS-i põhikiri lubab erakorralist üldkoosolekut läbi viia mujal kui kostja asukohas. Ringkonnakohus muudab nimetatud osas maakohtu põhjendusi. Maakohtu selline seisukoht ei ole aga kaasa toonud ebaõiget lõppjäreldust. ÄS § 295 järgi viiakse üldkoosolek läbi aktsiaseltsi asukohas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vaidlusalune koosolek oli erakorraline koosolek ÄS § 292 mõttes. Maakohus tuvastas, et apellantide viidatud aktsiaseltsi põhikirja punktid 7.2.2 ja 7.2.5 reguleerivad korralise üldkoosoleku läbiviimise kohta juhul, kui see kutsutakse kokku juhatuse poolt. Põhikirjas ei ole ÄS §-st 295 kõrvalekalduvat regulatsiooni ja seega pidanuks koosolek toimuma aktsiaseltsi asukohas. Maakohus on siiski piisavalt põhjendanud oma seisukohta (maakohtu otsuse p 12) üldkoosoleku toimumise koha osas ning õigesti järeldanud, et aktsionäride üldkoosoleku toimumine mujal kui aktsiaseltsi asukohas ei ole konkreetse asja faktilisi asjaolusid arvestades selline rikkumine, mis annaks aluse tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse.
10.3.Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti ÄS § 303 lg-s 1 sätestatut ja leidis põhjendatult, et esindatuse määramisel erikontrolli läbiviimise otsustamiseks tuli jätta aktsionär TP hääled arvestamata (maakohtu otsuse p 22). Maakohus on selles osas sisuliselt leidnud, et kuivõrd kõik erikontrolli küsimused puudutavad juhatuse tegevuse hindamist ajal, kui TP oli aktsiaseltsi juhatuse liige, ei saanud ta nendes küsimustes hääletada. Apellantide käsitlus, et küsimused tulnuks püstitada viisil, et iga juhatuse liikme tegevust hinnatakse eraldi, ei ole põhjendatud. Juhatus tegutseb aktsiaseltsi organina.
10.4.Maakohus ei ole kohaldanud vääralt ÄS § 330 lg-s 1 sätestatut. Kohtupraktikas on leitud, et erikontrolli eesmärgiks on muu hulgas selgitada välja, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite liikmete vastu. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil oma huve ja õigusi kaitsta (RKTKm nr 3-2-1-35-08 p 10). Kuigi erikontrolli määramise menetluses ei hinnata kahju tõendatust, ei õigusta erikontrolli määramata jätmist see,
8(10)
kui erikontrolli läbiviijale on esitatud konkreetseid küsimusi võimaliku juhatuse liikme tekitatud kahju kohta. Kohtupraktika kohaselt piisab kohtu poolt määratava erikontrolli mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Kohtul on äriühingu huvide prioriteetsuse põhimõttest tulenevalt õigus jätta erikontroll määramata, kui selle määramise kulud ületavad olulisel määral sellest saadavat võimalikku hüvet. Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike (RKTKm 3-2-1-158-15). Nimetatu on kolleegiumi hinnangul kohaldatav ka üldkoosoleku otsuse alusel erikontrolli määramisel. Asjaolule, et erikontrolli kulud ületavad olulisel määral sellega võimalikult saadavat hüve, hagejad tuginenud ei ole.
10.5.Maakohus on põhjendatult järeldanud, et AT küsimused seoses erikontrolliga olid selle eesmärgi osas küllaldaselt määratletud, need puudutasid jaotise V osas juhatuse tegevuse hindamist seoses ülejäänud jaotistes märgitud tehingute ja toimingutega (maakohtu otsuse p 17). Maakohus on viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale (3-2-1-55-16 p 18). Maakohus ei pidanud erikontrolli määramise käigus hakkama praeguse vaidluse asjaolusid arvestades hindama seda, kas AT pidi saama vastused oma küsimustele kostja juhatuse poolt antud teabest (loetletud maakohtu otsuse p-s 19). On loogiline eeldada, et esitatud mahukas teave ja dokumendid on aluseks erikontrolli läbiviijale küsimustele vastamisel, ning eeldab põhjalikku analüüsi ja eriteadmisi. Erikontrolli määramisel ei olnud tegemist üksiku kahtlusega mingi tehingu suhtes, mida saanuks hinnata üksnes dokumentidega tutvumisel. AT on põhjendanud erikontrolli vajadust (kahtlused, mis seonduvad solventsusnõuetega manipuleerimisega, dividendipoliitikaga, tütarühingust dividendide võtmisega, makstud tulumaksuga ning kostjale kuuluva kinnisvaraga) ja leidnud, et ta ei saanud eelnevalt juhatuse poolt esitatust vastuseid oma küsimustele. Hagejad ei ole ka ise selgitanud, kuidas aktsionär saanuks ilma erikontrollita vastused oma 20 küsimusele juhatuse esitatud teabest. Hagejad on hagis esile toonud ja kostja ei ole seda vaidlustanud, et 26.04.2019 üldkoosolekul kinnitas AT, et tal ei ole esitatud teabenõudega seoses hetkel rohkem küsimusi. Nimetatu ei tähenda, et aktsionäril puuduks teabe saamisel õigus erikontrolli määramise nõude juurde jääda. Erikontrolli määramise taotlemisel ei pidanud AT selgitama, miks esitatud teabest talle ei piisa. Seega ei ole põhjendatud hagejate seisukoht, et aktsionäri küsimused jäid teabenõude raamidesse. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kostja apellatsioonimenetluse kulud hagejate kanda võrdsetes osades, hagejate ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 165 lg 1, § 167 lg 2, § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
11.1.Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagejatelt kostja lepingulise esindaja kulude katteks 464,60 euro (koos käibemaksuga), millele lisandub istugil osalemise kulu, väljamõistmist. Kostja osutatud õigusabiteenuse sisuks on kohtuotsusega tutvumine ja e-kiri kliendile 23 min, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 1 h 43 min ja ettevalmistus kohtuistungiks 1 h 16 min. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
10.2.Hagejad kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
9(10)
10.3.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu, peab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses esindamiseks kulutatud aega vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtuistung kestis 40 min ja esindaja sellel osalemise kulu on vajalik ja põhjendatud. Tunnihind 138 eurot (sisaldab käibemaksu) on vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 4 h ja 2 min eest 556,60 eurot.
10.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.5.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.