lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-11281/7

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-11281/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
840
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-25-11281

Kohtuasi

A.G taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.G määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Avaldaja A.G (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 03.10.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud A.G kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.
A.G (avaldaja) esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mida täiendas 14.07.2025.

2-25-11281

1.1.Avalduse ja selle täienduse kohaselt leiab avaldaja, et tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-1349514, 2-14-956 ja 2-22-140835 esineb teistmise alus. Tsiviilasjade nr 2-13-49514 ja 2-14956 puhul on viivisemäär liiga kõrge, puudub leping ja korralik arvestustabel. Tsiviilasja nr 219-126435 osas väidab avaldaja, et nõue on aegunud. Tsiviilasja nr 2-22-140835 osas selgitas avaldaja, et ta tagastab seadmed, mis ei tööta ning lõpetab ühepoolselt lepingu.
2.Harju Maakohus jättis 16.09.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub taotluses arusaadav info, mis nõude või vastuväiteid ja kelle vastu avaldaja soovib esitada ning millele tuginevalt oleks alus arvata, et avaldaja õigusi on rikutud. Riigi õigusabi taotluses on probleemi kirjeldus esitatud liiga üldsõnaliselt ning sellest ei selgu, milles konkreetselt seisneb probleem, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Ühtlasi on avaldaja esile toonud mitmeid erinevaid probleeme (teistmine, aegumine, sisulised vastuväiteid), mille osas ta riigi õigusabi soovib. Kohus selgitas, et avaldaja peab selgelt määratlema ühe konkreetse õigusliku küsimuse, kirjeldama sellega seonduvad asjaolud ning täpsustama, millist tegevust ta riigi õigusabi korras soovib. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik hinnata riigi õigusabi määramise vajalikkust.
3.02.10.2025 menetlusdokumentides leidis avaldaja, et avaldusel on perspektiiv, tema õigusi on rikutud ning kohus saab need õigused taastada. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 03.10.2025 määrusega menetlemast avaldaja riigi õigusabi taotlust.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vasta avaldaja taotlus seaduses sätestatud nõuetele ning kuna avaldaja taotluse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, siis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus märkis, et avaldaja probleemi kirjeldus on jätkuvalt liiga üldsõnaline ning sellest ei selgu, milles konkreetne probleem seisneb ja mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Kohtul ei ole võimalik esitatud dokumentide põhjal riigi õigusabi määramise vajalikkust hinnata. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt on avaldaja õigusi rikutud. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

2

2-25-11281

8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus täiendab aga maakohtu määruse põhjendusi keeldumise õigusliku aluse osas. TsMS § 3401 lg 2 puhul on tegemist üldsättega, üksnes mille alusel ei saa avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Praegusel juhul tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 ja TsMS § 340 1 lg 2 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) (RKTKm 06.01.2021, 2-19-20574, p 11; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 9).
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks on oluliste puudustega, kuna taotlusest ei ole selgelt aru saada, millise probleemi lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, taotlusest ei nähtu selget põhjendust, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ega seda, milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu (vt riigi õigusabi seadus (RÕS) § 12 lg 1 p-d 2, 4 ja 5).
10.Avaldaja taotlusest võib siiski järeldada, et avaldaja soovib riigi õigusabi tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-13-49514, 2-14-956 ja 2-22-140835 teistmisavalduse esitamiseks.
10.1.RÕS § 4 lg 3 p 71 järgi on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine teistmismenetluses. RÕS § 10 lg 51 järgi otsustab teistmismenetluseks riigi õigusabi osutamise Riigikohus ning riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta. Eeltoodu järgi ei kuulu riigi õigusabi andmise otsustamine teistmismenetluses maakohtu pädevusse, kuid maakohus võib vastava taotluse edastada Riigikohtule RÕS § 10 lg 7 järgi.
10.2.Kohtute Infosüsteemi andmete kohaselt ei ole tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-13-49514 ja 2-14-956 avaldaja suhtes lahendit tehtud. Tsiviilasjas nr 2-22-140835 on avaldaja esitanud juba 04.02.2025 Riigikohtule teistmisavalduse (koos taotlusega riigi õigusabi saamiseks), mille menetlusse võtmisest Riigikohus 11.03.2024 määrusega keeldus ning jättis ühtlasi taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna avaldus riigi õigusabi saamiseks on ebaselge ega vasta RÕS § 12 lg 1 nõuetele, siis keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest.
12.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13.TsMS § 372 lg 5 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võimaldab esitada määruskaebuse siinse määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.07.20252-25-8180/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium