lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-9921/10

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-9921/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1189
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 15 lg 2Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 181 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 475 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-9921

Kohtuasi

S.T taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2025 määrus (taotluse menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja S.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 27.06.2025 määrus muutmata.
2.Jätta S.T määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud S.T kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Hagita asjad
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
1.S.T (avaldaja) esitas 18.06.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi seoses alaealise lapse (X) elatisehagi

2-25-9921 esitamisega lapse isa vastu. Laps on taotleja ülalpidamisel, lapse isa ei maksa vabatahtlikult lapsele elatist ning pole nõustunud sõlmima kompromissi. Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Harju Maakohus keeldus 27.06.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
3.Maakohus keeldus riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel tugines riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dele 1, 2 ja 5. RÕS § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 5) kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi andmine eeldab, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (TsMS § 181 lg 1 p 2).
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on elatisehagi puhul tegemist õiguslikult lihtsa vaidlusega, milles lapse seaduslik esindaja suudab eeldatavasti ise lapse õigusi kaitsta.
5.Maakohus märkis, et kohtute infosüsteemi andmetel jäi 01.04.2024 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9856 rahuldamata avaldaja avaldus avaldaja ja Q (lapse isa) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse X suhtes ning lapse viibimiskoha määramise, hariduse (sh huviharidus) ja tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale, samuti lapse isa ning lapse suhtlemiskorra määramiseks. Määruse põhjenduste kohaselt elab laps oma isa juures ning ei soovi oma emaga koos elada.
6.Harju Maakohus rahuldas 06.03.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-7981 lapse isa hagi ja vähendas alates 01.06.2023 lapse isalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-6170 välja mõistetud igakuist elatist lapse kasuks null euroni. Sama otsusega mõistis Harju Maakohus avaldajalt välja lapse kasuks elatise perioodi eest 01.06.2023 kuni 31.07.2023 summas 600,66 eurot ning alates 01.08.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o 24.07.2026) perekonnaseaduse (PKS) § 101 miinimumsumma muutuvas suuruses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ela laps enda emaga igapäevaselt koos, mistõttu on lapsel ema vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.
7.Harju Maakohtu 12.09.2024 määrusega anti tsiviilasjas nr 2-24-12887 avaldajale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tsiviilasjas nr 2-24-12887 avaldaja esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovis avaldaja enda esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamist. Probleemi kirjeldusena tõi avaldaja muuhulgas välja, et ta soovib õigusabi seoses lapse hooldusõigusega ja elatisega. Maakohus andis avaldajale riigi õigusabi õigusnõustamisena, mille käigus pidi advokaat välja selgitama avaldaja nõude/nõuete olemasolu, võimalikud lahendused, kohtusse pöördumise alused ja perspektiivikuse. Harju Maakohtu 14.04.2025 määrusega lõpetas maakohus avaldajale riigi õigusabi andmise ja vabastas vandeadvokaat Deivi Vahi õigusabi andmise kohustusest. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtuvaidlus perspektiivitu, kuna laps (16-aastane) vaidleb vastu enda emale hooldusõiguse üleandmisele ja ema juures elamisele. Samadel asjaoludel on maakohus teinud lahendi lapse ema kahjuks. Elatise osas soovis avaldaja aga, et lapse isa rohkem lapse ülalpidamisse panustaks, mitte seda, et temalt välja mõistetud elatist

2-25-9921 vähendatakse. Arvestades asjaolusid leidsid nii riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka kohus, et kohtuvaidlus on perspektiivitu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8.Avaldaja esitas määruskaebuse vaidlustatud määruse peale, milles palub anda talle riigi õigusabi.
9.Määruskaebuse kohaselt puudutab riigi õigusabi taotlus lapse huve ja õigusi, et neid sõltumatult kaitsta. Avaldajale varasemalt riigi õigusabi korras antud esindaja ei teinud oma tööd piisava tõsidusega. Laps on pikemat aega elanud avaldajaga ja rääkinud lõpuks ausalt, et koges isa juures psühholoogilist terrorit. Lapse isa on kasutanud last vahendina, et vältida elatise maksmist. Samal ajal, kui laps elas sisuliselt avaldajaga ja sai avaldajalt kõik eluks vajaliku, esitas lapse isa nõudeid ja ei pakkunud lapsele mingit tuge. Avaldaja on jäänud majanduslikult ja emotsionaalselt keerulisse olukorda. Ka lapse isa on ametlikult kinnitanud, et lapse elukoht ja rahvastikujärgne aadress on avaldaja juures.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.RÕS § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 475 lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi, mis vastavalt sama seaduse § 477 lg-le 1 vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega tuli maakohtul kontrollida väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemise eeldusi. Kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata.
12.Maakohus leidis õigesti, et avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Asjaolu, et avaldaja on rahulolematu temale tsiviilasjas nr 2-24-12887 määratud riigi õigusabi teenusega, ei lükka ümber Harju Maakohtu 14.04.2025 määrusega samas tsiviilasjas tuvastatut, et kohtuvaidlus on perspektiivitu, kuna laps (16-aastane) vaidleb vastu avaldajale lapse hooldusõiguse üleandmisele ja ema juures elamisele. Sama määrusega on tuvastatud, et avaldaja sooviks on eelkõige, et lapse isa rohkem lapse ülalpidamisse panustaks, mitte seda, et temalt välja mõistetud elatist vähendatakse. Olukorras, kus avaldajale on hiljuti antud riigi õigusabi, et välja selgitada, kas elatise nõudel, mille avaldaja esitaks lapse nimel lapse isa vastu, on perspektiivi, ning leitud, et selline nõue esitatud asjaoludel on perspektiivitu, on vähetõenäoline, et asjaolud on peale 14.04.2025 määrust (kaks kuud hiljem) sedavõrd muutunud, et arvata vastupidist. Samas ei ole avaldaja ka määruskaebuses esile toonud uusi asjaolusid, millest järeldada asjaolude muutumist peale 14.04.2025. Avaldaja väitest, et temal on majanduslikult ja emotsionaalselt keeruline olukord, ei piisa elatise nõude esitamiseks, kui avaldaja laps ei ela koos avaldajaga ja avaldaja lapse isa last üleval peab. Kui lapse isa on

2-25-9921 väidetavalt nõus, et laps elab koos emaga, siis esitatud asjaoludest tulenvalt ei vaidlegi lapsevanemad enam ei lapse elukoha ega tema ülalpidamise küsimustes.. Kolleegium nõustub maakohtuga, et elatise hagi esitamise või juba väljamõistetud elatise suuruse muutmise hagi esitamise puhul on tegemist lihtsa vaidlusega, milles avaldaja on ise võimeline kaitsma lapse seadusliku esindajana lapse huve (tehes seda sõltumatult).

14.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
15.TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.07.20252-25-8180/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium