Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Asjaolud, hageja nõue ja poolte seisukohad

-

-

keskmine sissetulek taotlusel 1600 €, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 300 € ning igakuised finantskohustused puuduvad. Pensioniregistri netopalk 1262 € (05.05.2020 seisuga). Omaraha OÜ analüüs esitatud andmetele: baasskoor: 900, maksehäirete olek: roheline; sisereiting: roheline; vanus: 28, mõju skoorile 0. Maksehäirete arv: 0, mõju skoorile 0; maksuvõlg: 0 €, mõju skoorile 0, kinnisvara: ei, automaatskoor: 900, kehtib kuni 21.07.2020. Võlgnevus kehtiva lepingu eest: 0 €. Limiit vastavalt skoorile: 2500 €. Kasutatud krediidilimiit: 318,52 €, vaba limiit: 2181,48 €. Arvesse võetud sissetulekud 1514,40 €, arvesse võetud kohustused 300 € (sh ülalpeetavate kohustused). 3) 26.12.2020 laenulepingu nr S204531923, summas 1250 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli koguintressi määr 33% aastas. Raha on kostjale üle kantud, kuid kostja ei ole kokkuleppelisi osamakseid kohaselt tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu ütles Omaraha OÜ lepingu üles ja loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OÜ Omega Invest 04.10.2021. Kostja on krediiditaotluses märkinud: Taotletav krediidisumma 1250 €, tagasimakse periood 3 aastat. Igakuine keskmine sissetulek 1622 €, igakuised majapidamiskulud 285 €, igakuised finantskohustused 0 €. Taotleja või tema perekonnaliige või lähedane ei ole riikliku taustaga isik ning taotleja on andnud nõusoleku sissetulekute kontrollimiseks kogumispensioniregistrist. Taotleja on kinnitanud esitatud andmete õigsust. Seega igakuine keskmine sissetulek taotlusel 1500 €, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 285 € ning igakuised finantskohustused puuduvad. Pensioniregistri netopalk 1236 € (30.09.2020 seisuga). Omaraha OÜ analüüs esitatud andmetele: baasskoor: 900, maksehäirete olek: roheline; sisereiting: kollane; vanus: 29, mõju skoorile 0. Maksehäirete arv: 0, mõju skoorile 0; maksuvõlg: 0 €, mõju skoorile 0, kinnisvara: ei, automaatskoor: 900, kehtib kuni 27.12.2020. Võlgnevus kehtiva lepingu eest: 0 €. Limiit vastavalt skoorile: 4000 €. Kasutatud krediidilimiit: 1608,05 €, vaba limiit: 2391,95 €. Arvesse võetud sissetulekud 1483,20 €, arvesse võetud kohustused 418,53 € (sh ülalpeetavate kohustused). Hagi esitamise seisuga on: 1) lepingu S204531923 alusel maksmata põhivõla suuruseks 1184,37 eurot ja intressid 184,37 eurot. Hageja palub välja mõista viivis võrdses määras intressiga alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 05.10.2021 kuni hagi esitamiseni 24.01.2022 summas 119,93 eurot (periood 05.10.2021–24.01.2022 (112 päeva) 33% aastas ehk 0,090411% päevas). 2) lepingu S203964329 alusel maksmata põhivõla suuruseks 583,10 eurot ja intressid 93,74 eurot. Hageja palub välja mõista viivis võrdses määras intressiga alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.09.2021 kuni hagi esitamiseni 24.01.2022 summas 63,74 eurot (periood 14.09.2021–24.01.2022 (133 päeva) 30% aastas ehk 0,082192% päevas). 3) lepingu S204155796 alusel maksmata põhivõla suuruseks 1591,34 eurot ja intressid 313,97 eurot. Hageja palub välja mõista viivis võrdses määras intressiga alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 31.08.2021 kuni hagi esitamiseni 24.01.2022 summas 205,09 eurot (periood 31.08.2021–24.01.2022 (147 päeva) 32% aastas ehk 0,087671% päevas). Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võlgade tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt eelpool toodust kokku põhivõlg 3358,81 eurot, 592,08 eurot intressi, 252,27 eurot viivist ja 100 eurot kahjuhüvitisena. Menetluskulud palub hageja jätta täielikult kostja kanda.

-

-

-

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub oma 02.02.2022 esitatud vastuses rahuldada hagi osaliselt ning et kohus tuvastaks, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 197 lõike 1 alusel palub kostja, et kohus käsitleks kostja vastust nõuete tasaarveldamise avaldusena ning loeks lepingute nr S203964329, nr S204155796, nr S204531923 alusel kasutusse saadud summa 3602,25 eurot hagiavalduse esemeks oleva summaga summas 2600 eurot. Kostja palub esitada kohtul otsus maksegraafiku vormis igakuise kuumaksega 100 eurot, makse kuupäev 15. Kostja palub jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kosta kinnitab, et sõlmis Omaraha OÜ-ga 05.05.2020 laenulepingu nr S203964329 summas 800 eurot, 20.07.2020 laenulepingu nr S204155796 summas 1750 eurot ja 26.12.2020 laenulepingu nr S204531923 summas 1250 eurot. Kostja asus neid tagastama graafikujärgselt. 2021. a oli kostja majanduslik olukord nii kriitiliseks muutunud, et tal ei olnud enam võimalik oma kohustusi tasuda. Puuduvate maksete tõttu lepingud lõpetati ning loovutati Omega Invest OÜ-le. 2020. aastal, kui kostja sõlmis Omaraha OÜ-ga laenulepingu nr S203964329, oli ta juba kiirlaenudest ja väikelaenudest sõltuvusse sattunud ja asunud mängima hasartmänge, mis nähtub kontoväljavõttest. Kostjal oli juba 19 laenu (14 väikelaenu ja 5 kiirlaenu). Jaanuaris 2020 on näha, et kostja palk on 1459,56 eurot ja tasub 8.01.2020 Holm Bank AS-i laenu eest summas 1552,58 eurot ja 18 laenu eest summas 438,44 eurot. Veebruaris 2020 on näha, et kostja palk on 1247,41 eurot ja teeb 18 laenu tagasimakseid summas 438,44 eurot. Märtsis 2020 on näha, et kostja palk on 1177,33 eurot ja tulumaksu tagastus 36,06 eurot ja teeb 18 laenu tagasimakseid summas 438,44 eurot. Aprillis 2020 on näha, et kostja palk on 1113,71 eurot ja töövõimetushüvitis 274,63 eurot. Sissetulekud kokku summas 1388,34 eurot ja teeb 19 laenu tagasimakseid summas 497,34 eurot. Samuti nähtub konto väljavõttelt, et kostja on mänginud hasartmänge ja tasunud Trustly Group AB-le summas 203 eurot. Kokku tasunud kohustuste eest summas 700,34 eurot. Mais 2020 on näha, et kostja palk on 1722,16 eurot ja kostja teeb 19 laenu tagasimakseid summas 498,42 eurot. Kostja on võtnud 02.05.2020 Coop Finants AS-ilt laenu, kliendi kontole laekus summa 1465 eurot. 03.05.2020 on kostja mänginud hasartmänge ja tasunud Trustly Group AB-le summas 1000 eurot ja 376 eurot, kokku summas 1376 eurot. 04.05.2020 on kostja võtnud IPF Digital Estonia OÜ-lt laenu, kliendi kontole laekus summa 1200 eurot. Kostja on mänginud hasartmänge ja tasunud Trustly Group AB-le summas 1200 eurot. 05.05.2020 on kostja võtnud Omaraha OÜ-lt laenu (laenuleping S203964329). Kliendi kontole laekus summa 759,50 eurot). 05.05.2020 on kostja mänginud hasartmänge ja tasunud Trustly Group AB-le summas 700 eurot. Kokku laekus 2020 mais kostja kontole laene summas 3424,50 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on mänginud mais 2020 hasartmänge kokku summas 6374,25 eurot ja raha on kantud Trustly Group AB-le. Juunis 2020 on näha, et kostja palk on 724,75 eurot ja kostja teeb 18 laenu tagasimakseid summas 548,05 eurot ning mänginud hasartmänge ja tasunud Trustly Group AB-le summas 2892,05 eurot. Juulis 2020 on näha, et kostja palk on 1749,36 eurot ja kostja teeb 18 laenu tagasimakseid summas 552,51 eurot. Kostja on võtnud laenu Monefit Estonia OÜ-lt perioodil 04.07.2020–18.07.202, kontole laekus kokku summas 3000 eurot, ning mänginud hasartmänge ja tasunud Trustly Group AB-le summas 3098 eurot. 20.07.2020 võttis kostja laenu Omaraha OÜ-lt (laenuleping S204155796), kontole laekus summa 1662 eurot. Augustis 2020 on näha, et kostja palk on 1074,89 eurot ja kostja teeb 21 laenu tagasimakseid summas 2045,38 eurot ning mänginud hasartmänge ja tasunud Trustly Group AB-le summas 2582,50 eurot. 18.08.2020 laekus WORLD PAY AP LTD-lt kostja kontole summas 2582,50 eurot. 27.08.2020 on kostja võtnud laenu Monefit Estonia OÜ-lt, kontole laekus summas 125 eurot. 28.08.2020 on kostja võtnud laenu Monefit Estonia OÜ-lt, kontole laekus summas 1000 eurot. Septembris 2020 on näha, et kostja palk on 995,23 eurot ja kostja teeb 22 laenu tagasimakseid summas 685,31 eurot ning mänginud hasartmänge ja tasunud

-

Trustly Group AB-le summas 3491,60 eurot. 11.09.2020 on kostja võtnud laenu Coop Finants AS-ilt ja kontole laekus summas 465 eurot. 11.09.2020 on kostja võtnud laenu IPF Digital AS-ilt ja kontole laekus summas 250 eurot. 15.09.2020 laekus WORLDPAY AP LTD-lt kostja kontole summas 673,64 eurot. 21.09.–30.09.2020 on kostja võtnud laenu Ferratum Bank PLC-lt, kontole laekus kokku summas 2021 eurot. Oktoobris 2020 on näha, et kostja palk on 1176,08 eurot ja kostja teeb 22 laenu tagasimakseid summas 724,32 eurot ning mänginud hasartmänge ja tasunud STARS-ile summas 2638,87 eurot. 13.10.2020 on kostja võtnud laenu Monefit Estonia OÜ-lt, kontole laekus summas 241,75 eurot. 22.10.2020 on kostja võtnud laenu Credit.ee OÜ-lt, kontole laekus summas 500 eurot. Kokku laekus 2020 oktoobris laene kostja kontole summas 741,75 eurot. Novembris 2020 on näha, et kostja palk on 1204,01 eurot ja kostja teeb 24 laenu tagasimakseid summas 1192,02 eurot ning mänginud hasartmänge ja tasunud STARS-ile summas 1817,15 eurot. 15.11.2020 on kostja võtnud laenu Monefit Estonia OÜ-lt, kontole laekus summas 240 eurot. 30.11.2020 on Kostja võtnud laenu Inbank AS-ilt, kontole laekus 300 eurot. Kokku laekus 2020 novembris laene kostja kontole summas 540 eurot. Detsembris 2020 on näha, et kostja palk on 1196,76 eurot ja kostja teeb 25 laenu tagasimakseid summas 701,32 eurot ning mänginud hasartmänge kuni 26.12.2020 ja tasunud STARS-ile summas 2048,49 eurot. 16.12.2020– 19.12.2020 on kostja võtnud laenu Monefit Estonia OÜ-lt, kontole laekus kokku summas 2000 eurot. 26.12.2020 on kostja võtnud laenu Omaraha OÜ-lt (laenuleping nr S204531923), kontole laekus summas 1180 eurot. Laenu võtmise ja tagasimaksete muster jätkus edasi – nii kaua kui oli võimalik leida laenuandjaid, kes ilma suurema kontrollita andsid laenu juurde, et oleks võimalik eelnevaid kohustusi tasuda. Iga lisanduv kohustus suurendas igakuiste tagasimaksete summat veelgi. Kostja oli sattunud „laenuorjusesse“. Kostja oli hakanud „laenuorjusega “ toimetulekuks mängima hasartmänge ja kostjast oli saanud ka hasartmängusõltlane. Isik, kellel on tekkinud sõltuvussuhe ei suuda ennast diagnoosida. Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest (sh laenu võtmine ja hasartmängu mängimine) tekib meeldiv elamus, mis võib muutuda isikule siduvaks vajaduseks. Vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt peab krediidiasutus tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. KAS § 83 lõikes 3 (tarbijakrediidi puhul ka VÕS §-s 403) sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti antakse isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusesse“, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. Maksevõime hindamiseks peab laenuandja kasutama talle juba teadaolevat infot laenuvõtja maksevõime kohta ning vajadusel koguma lisa infot, näiteks hinnates kontoväljavõtet. Antud juhul on laenuandja jätnud kõik need hinnangud andmata. Jaanuaris 2020 on konto väljavõttest näha, et kostja palk on 1459,56 eurot ja tasub 8.01.2020 Holm Bank AS-i (laenuleping nr 0284909257) laenu eest summas 1552,58 eurot ja 18 laenu eest summas 438,44 eurot. Konto väljavõttest nähtub selgelt, et 02.05.2020 võttis Kostja laenu Coop Finants AS-ilt ja kontole laekus summas 1465 eurot ja järgmisel päeval 03.05.2020 mängis kostja hasartmängu ja tasus Trustly Group AB-le kokku summas 1376 eurot. 04.05.2020 võttis kostja laenu IPF Digital Estonia OÜ-lt ja kontole laekus 1200 eurot ja samal päeval 04.05.2020 mängis kostja hasartmängu ja tasus Trustly Group AB-le summas 1200 eurot. See oleks juba piisav põhjendus, et täpsemalt järgi uurida, kuidas on kostja tegelik majanduslik seis. Konto väljavõtte põhjal oleks see olnud väga lihtne tuvastada. Laenuandja ei ole teinud mitte midagi selleks, et täita omapoolset kohustust. Kostja asub seisukohale, et kui laenuandja oleks kontrollinud reaalselt kostja maksevõimet ehk siis teinud kalkulatsioonid arvelduskonto

väljavõtte põhjal, oleks laenuandja teinud negatiivse krediidiotsuse ja sulgenud krediidi täielikult. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel võib krediidisaaja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud. Teisisõnu tähendaks see viivis, leppetrahvi või vara vähenemise, rahalist hüvitamist võlausaldaja nõude arvelt. Antud juhul on kostjale laenuandja poolt kolme laenulepingu alusel üle kantud summa 3602,25 eurot ning laenumaksja on teostanud tagasimakseid summas 1005,50 eurot. Seega on laenuandjale tagastamata kokku põhisummana kolme lepingu kohta kokku 2596,75 eurot.

Hageja seisukoht kostja vastusele - Hageja märgib seoses kostja vastusega, et vastavalt VÕS § 4034 lg 3 lausele 2 peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu. - Hageja märgib, et piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua tarbijale positiivset tulemust, samuti tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja või -vahendaja hooletuseks. Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiandja või -vahendaja tegevust kvalifitseerida konkreetses krediidisuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiandja või -vahendaja otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on krediidi andmisele ja võtmisele olemuslikud või mida krediidiandja või -vahendaja ei saanud ega pidanud ette nägema (nt tarbija hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine; tarbija töötasu kaotus/vähenemine; tarbija muude tulude vähenemine; tagatisvara turuväärtuse vähenemine; tarbija poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused; tarbija poolt tema tegeliku krediidihuvi, olemasolevate finantskohustuste ning muu olulise informatsiooni varjamine, mis võib olla vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks jmt). Krediidiandjal või vahendajal on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda (mis hõlmab endas informatsiooni kogumit tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ning muude regulaarsete majapidamiskulutuste kogusuuruse kohta) ning et tarbija esitab krediidiandjale või vahendajale enda huvi, vajaduse ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Võttes arvesse antud laenukohustuse protsessi, siis on ilmne järeldada, et kostja poolt väidetud vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning võlausaldaja on teinud mõistlike pingutusi krediidivõime hindamisel. Maksevõime hindamisel on arvesse võetud sissetulekuid ja kohustusi (sh ülalpeetavate kohustused).

Kohtu seisukoht

loovutamisega on omistatavad hagejale) jättis kontrollimata, millised olid kostja jooksvad laenumaksed lepingute alusel kokku ja kas see on kooskõlas kostja enda deklareeritud sissetuleku ning kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole seega hageja kostja vastavat väidet millegigi ümber lükatud, ka esitatud lepingutekstidest ei nähtu mingeid muid poolte kinnitusi kostja majandusliku seisundi kontrollimise kohta. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21). Kohus nõustub selles osas hagejaga, et kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja lasta vajadusel täpsustada. Selle nõude täitmiseks oli kostjalt võimalik nõuda mõistlikke andmeid, tõendeid ja põhjendusi viidatud asjaolude väljaselgitamiseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et Omaraha OÜ kui professionaalne krediidiandja ei ole kõnealustel asjaoludel nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hinnata laenutaotleja krediidivõimet. Sellega on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõuded olid hagis kokku 4303,16 eurot, millest kohus rahuldas nõude kokku 2772,29 euro ehk 64,42% ulatuses. TsMS § 177 lg 1 punkti 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Hageja on teinud vajaliku kulutuse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 154,21 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu näol 245,79 eurot, kokku 400 eurot. Hageja taotles õigusabikulu summas 700 eurot 7 tunni eest määraga 100 eurot tund käibemaksuta. Kostja esitas vastuväited hageja õigusabi mahu osas, leides, et kuna tegu on hageja igapäevatööga ega vaja keerukat argumenteerimist, on ajaline maht üle paisutatud. Kohus leiab, et hageja tunnitasu määr ei ole ülemäärane ning esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades ei nõustu kohus kostjaga, et esitatud ajakulu oleks üle paisutatud. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1100 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud sellest kostjalt välja mõista seega 64,42% ehk 708,62 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nõuet esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.