3.Tuvastada, et võlgnikul ASBB Eesti Ehitus OÜ on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus võlausaldaja O.F-i ees järgmiselt:
3.1.saamata jäänud töötasu 1180,96 eurot;
3.2.hüvitis 1480 eurot;
3.3.saamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 1434 eurot.
4.Jätta menetluskulud võlausaldajate kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
5.Avaldaja isikuandmed varjatakse avalikustatavas lahendis vastavalt TsMS § 462 lg-le 2. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.P.J (võlausaldaja I) ja O.F (võlausaldaja II) esitasid 22.09.2025 kohtule avalduse ASBB Eesti Ehitus OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjon teinud 18.12.2024 otsuse asjas nr xxx, millega rahuldas võlausaldaja I avalduse mõistes võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja töötasu 1620,96 eurot ning hüvitise 1480 eurot. Harju Maakohus on 23.04.2025 teinud otsuse, mille kohaselt mõistis kohus mh võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja põhipuhkuse hüvitise 1441,42 eurot. Kokku on võlausaldaja I nõue võlgniku vastu 4542,38 eurot. Töövaidluskomisjon tegi 18.12.2024 otsuse, millega mõistis võlgnikult võlausaldaja II kasuks töötasu 1180,96 eurot ja hüvitise 1480 eurot. 18.06.2025 tegi Harju Maakohus otsuse, millega mõistis võlgnikult võlausaldaja II kasuks välja mh puhkusehüvitise 1434 eurot. Kokku on võlausaldaja II nõue võlgniku vastu 4094,96 eurot. Otsused on jõustunud.
2.Võlausaldajad märgivad, et on teinud 22.07.2025 tööandjale pankrotihoiatuse ning tööandja ei ole jätkuvalt tasunud töötajatele. Tööandja ei ole täitnud nõudeid, kuigi otsused on jõustunud Lisaks nähtub äriregistrist, et äriühingul on maksuvõlg 7700,51 eurot (võla alguskuupäev 10.03.2023), esitamata on käibedeklaratsioonid ja tulu ja sotisaalmaksu deklaratsioonid, esitamata on 2023. a ja 2024. majandusaasta aruanded. Lisaks nähtub keelumärge A.B osalusele äriühingus.
3.Kohus võttis 23.09.2025 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajaid tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 3000 eurot. Võlausaldajad deposiiti ei tasunud. Kohus määras võlgnikule tähtaja pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks. Võlgnik vastust ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata kohtu poolt nõutud deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (PankrS § 11). Kohus määras võlausaldajatele tähtaja, et tasuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiit. Võlausaldajad deposiiti ei tasunud. Kohus jätab seetõttu PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata ning lõpetab PankrS § 15 lg 7 alusel asja menetluse.
5.PankrS § 15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas PankrS § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku 2
pankrotimenetluse kulude katteks.
6.Kohtu hinnangul on töötajad pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud.
7.Võlausaldajad on pankrotiavalduses tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolule, s.o võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus põhistatud. Võlgnik ei ole kohtule vastanud ega maksejõuetusele vastu vaielnud. Kohtule teadaolevaid asjaolusid arvestades on võlgniku varaline seis selline, et võlgniku varadest ei jätku ka pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on avalduses välja toonud, et äriühingul on maksuvõlg 7700,51 eurot (võla alguskuupäev 10.03.2023), esitamata on käibedeklaratsioonid ja tulu ja sotisaalmaksu deklaratsioonid, esitamata on 2023. a ja 2024. a majandusaasta aruanded. Lisaks nähtub keelumärge A.B osalusele äriühingus. Kohtu kontrollitud andmed kinnitavad eeltoodud asjaolude õigsust.
8.Võlausaldajad on kohtu hinnangul tõendanud oma nõude olemasolu. Võlausaldajad esitasid kohtule jõustunud kohtuotsused, mille alusel mõisteti võlgnikult võlausaldajate kasuks välja ülal, punktis 1 märgitud summad. Olukorras, kus võlausaldajatel on oma nõude kohta olemas jõustunud lahend, peab kohus seda nõude tõendamisel piisavaks.
9.Eeltoodust tulenevalt on täidetud PankrS § 15 lg 41 kohaldamise eeldused.
10.Töötajal on õigus saada tööandja maksejõuetuse korral töötuskindlustushüvitist vastavalt töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) 4. peatükis sätestatule. TKindlS § 19 p 3 kohaselt tööandja on TKindlS tähenduses maksejõuetu, mh kui kohus on teinud PankrS § 15 lg 4 1 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse. Kui pankrotiavalduse menetlemine on lõpetatud PankrS § 11 lõike 1 kohase deposiidi tasumata jätmise tõttu ajutist haldurit nimetamata (PankrS § 15 lg 3 p 5; § 15 lg 41), saab töötaja tööandja maksejõuetust tõendada määrusega, millega kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata (TKindlS § 21 lg 2 p 21).
11.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlausaldajate kanda. Kuna teised menetlusosalised ja hüvitatavad kulud puuduvad, jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata.
12.Avaldaja andmed asendatakse vastavalt TsMS § 462 lg-le 2 avalikustatavas lahendis tähemärkidega. Harju Maakohtu kantselei teeb seda vaikimisi, ilma avaldaja vastava taotluseta. Kohus ei pea põhjendatuks varjata lepingulise esindaja andmeid. Sama lepingulise esindaja poolt on kohtusse esitatud suurel arvul erinevaid sarnaseid avaldusi paljude erinevate võlgnike vastu. Pelgalt lepingulise esindaja isik ei võimalda antud asjas konkreetse avaldaja identifitseerimist.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.