Harju Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse aeg ja koht
26.04.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-1617
Tsiviilasi
Loksa linn, Posti tn 10 korteriühistu hagi I.B vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
94,40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: esindajad Loksa linn, Posti tn 10 korteriühistu, rk 80496972, lepinguline esindaja D.Š Kostja: I.B, ik xxxx Lepinguline esindaja Janika Drobot Kirjalik menetlus
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju tekitamine on õigusvastane sama sätte lõike 1 p 7 kohaselt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja lõike 8 järgi heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kostja on omades liigipääsu hageja kontole üle kandnud notari kontole tühise üldkoosoleku alusel vormistatud kandeavalduse koostamise eest 44,50 eurot. Kostja on korraldanud üldkoosoleku selleks õigust omamata, seega kostja tegevus on olnud õigusvastane. Tagajärgede likvideerimiseks s.o registrikande parandamiseks korteriühistu oli sunnitud kandma kulud riigilõivu ja notaritasu näol. Hageja korteriomanikud on 07.08.2021 koosolekul avaldanud oma meelehärmi kostja tegevuse osas. Tsitaat koosoleku protokollist: „Koosolekul osalejad väljendasid oma meelehärmi seoses I.B seadusvastase tegevusega. Koosolekul osalejad kritiseerisid I.B mittesoovi registreerida ennast koosolekul osalejate registreerimislehele. I.B keeldus üldkoosolekust osa võtmast, proovides siinjuures koosoleku läbiviimist takistada. Osalejad arutasid I.B seadusvastast tegevust seoses ennast tagaselja valimisega juhatuse liikmeks, pangakontole liigipääsu sulgemisega ja muu omavolilise tegevusega.“ Seega kostja tegevus on tahtlik ja süüline VÕS § 104 lg 2 ja § 1043 mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 94,40 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuse osa leiab hageja, et korteriühistu juhatuse liikme head nime teotavad selgitused on pahatahtlikud ning ei ole seotud käesoleva tsiviilasja esemega. Ei vasta tegelikkusele, et juhatus ei tegelenud korteriühistuga, et väidetavalt ei vastatud telefonikõnedele, ei andnud korteriomanikele aru, et väidetavalt majas oli vaja korraldada elu (ehk siis korteriühistu tegutsemine oli korraldamata) ning et väidetavalt juhatust ei huvita maja olukord ning ta ei soovi korraldada majandustegevust ja maja remonti. Hageja on tegutsev juriidiline isik, korterelamut alati hooldatakse, remonditakse, osutatakse haldusteenuseid, vahendatakse kommunaalteenuseid ja peetakse raamatupidamist, arved esitatakse igakuiselt. Asjaolu tõendamiseks hageja esitab aruande, millest nähtub tehtavate tööde ja osutatavate teenuste maht korteriühistus Posti tn 10. Lisa 1 (nähtav üksnes e-toimikus) on Fotoraport Posti 10 hoone ja territooriumi hooldamise ja korrastamise kohta 72 leheküljel. Fotoraport näitab, kui palju tööd on tehtud Posti 10 hoone ja sellega piirneva territooriumi hooldamisel ja korrastamisel. Lehekülgedel 1-19 on näidatud suureja muu prügi maht otse prügikastide juures ja Posti 10 territooriumil. Lehed 20-23 kajastavad kuuride süütamise tagajärgi. Lehekülgedel 24–25 trepikoja akna seisund. Leheküljel 26 näete välisukse taastamise juhtumit. Lehed 27-31 näitavad katusekatte ja korstnate seisukorda. Lehed 32-38 näitavad katuse remondi, korstna ja välisuste remondi tulemust. Lehekülgedel 39–72 osaliselt kuvatakse maja ja Posti 10 territooriumi plaanilisest puhastamisest, suurjäätmete korrapärane äravedu, rohu niitmine, trepikoja märgpuhastus, lumetõrje, trepikoja akna asendamise tulemus plastakna vastu, kuuride süütamise tagajärgede likvideerimise tulemust. Just kostja on isikuks, kes loob hagejale probleeme ja tekitab kahju. Alates jaanuarist 2021, mil kostja kolis sisse, hakkas tema tekitama korteriühistule ja korteriomanikele olulist kahju. Kostja hakkas omavolitsema ja teistega kooskõlastamata muutma maja territooriumi oma äranägemise järgi.
2021 aasta alguses kostja hävitas Posti 10 hoovis asunud haljastustsooni – nn roheline ala, mille säilitamist ja hooldamist tagas korteriühistu Posti tn 10. Kostja hävitas 99% sellel maa-alal asetsevatest puudest, lilledest, põõsastest ja muust kõrg- ja madal haljastusest. Haljastusala kujutas endast erinevaid puid, põõsaid mida on istutatud üle 20 aastat tagasi ja pidevalt hooldatud, konkreetsel eesmärgil tagada maja territooriumi head vaadet, puhkealad ja kaitset saabuva müra ning tolmu vastu, mis lähtuvad kõrval asetsevalt teeristmikult. Muu hulgas täitis kostja poolt hävitatud ala privaatsuse tagamise eesmärki ja takistas teelt saabuvat lõhna ja risu, mis nüüd omab vaba ligipääsu pesukuivatusplatsile. Asjaolu tõendamiseks hageja esitab kostjale edastatud nõudekirja (tlk 48), mida kostja ei ole siiani täitnud ja Fotoraporti hävitatud haljastusala ulatuse kohta. Lisa 3 (nähtav üksnes e-toimikus) on Fotoraport I.B poolt hävitatud haljastusalast Posti 10 territooriumil, 34 lehel. Lehekülgedel 1–2 on fotovaade satelliitidelt, mis näitab Posti 10 rohelise tsooni ala. Lehekülgedel 3–8 on näha roheline tsoon enne I.B ebaseaduslikku raiumist. Lehtedel 9-34 kuvatakse Posti 10 haljasala ebaseadusliku raie, põõsaste, noorte puude ja muude istutuste hävitamise tulemusi. Kostja on ka regulaarne võlgnik korteriühistule ja tasub arveid viivitusega ning osaliselt. Hageja oli isegi sunnitud esitama kostja vastu avalduse kohtule. Asjaolu tõendamiseks hageja esitab kohtu poolt kostjale tehtud makseettepaneku asjas 2-21-130031 (tlk 51). Eespool loetletud asjaoludest on teavitatud ka korteriomanikke, kes on seda tegevust hukka mõistnud nii suuliselt kui ka 07.08.2021 koosolekul. Hageja on seisukohal, et 12.07.2021 koosoleku kokkukutsumiseks pidi korteriomanik, st kostja, pöörduma juhatuse poole taotlusega kutsuda kokku üldkoosolek ja seda olenemata sellest, kas juhatuse ametiaeg oli möödas või mitte. Lisaks sellele, hagejale teadaolevalt korteri xxxx omanikud D.K ja M.K ei ole andnud I.Ble volikirja 23.07.2021 koosolekul osa võtmiseks ja nende eest hääletamiseks. See nähtub korteri xxxx omanike poolt antud volikirja sisust. Volikirja teksti kohaselt volitus on antud esindamiseks ainult 12.07.2021 aastal korraldataval koosolekul. Rohkem volikirju korteri nr xxxx omanikud I.B ei andnud. Sellele vaatamata I.B kajastas 23.07.2021 protokollis korteri nr xxxx häält volikirja järgi, mis aga ei vasta tegelikkusele. Ka toodud asjaolu koosmõjus eelviidatud probleemidega näitab, et kostja ei järgi hea usu põhimõtet ja on valmis esitama kohtule (23.07.21 koosoleku protokolli puhul Registriosakonnale) valeandmeid. Mis puudutab majandusaasta aruandeid, siis korteriühistu pidevalt annab korteriomanikele aru rahaliste vahendite ja muude oluliste asjaolude seisu kohta ning esitab korteriomanikele aruandeid. Kuivõrd kostja hakkas levitama elanike vahel valeinfot, et väidetavalt juhatus ei anna korteriühistu tegevusest aru ja on kuidagi moel raha ära kulutanud, siis hageja on otsustanud teha ülevaatlikku aruannet alates korteriühistu asutamise ajast, et näidata elanikele, et mitte ühtegi senti raha ei kulutatud sihtotstarbetult mitte kehtivas ega ka eelmistes perioodides ning et kostja süüdistused on laim.
ole esitanud nii kaasomanikele (KÜ liikmetele) ja registrile aruandeid (tlk 40) ja registris tänaseni puuduvad majandusaasta aruanded 12.01.2018 – 31.12.2021 aastate eest. Majas oli vaja korraldada elu ja see tõttu olid 12.07.2021 ja 23.07.2021 koosolekud läbi viidud vastavalt seadusele ning rikkumist ei olnud. Vastavalt läbiviidud koosolekutele kostja pöördus notari poole, et teha muudatused registris vastavalt seadusele ning see tõttu oligi makstud nii notari tasu kui ka riigilõiv. Notaritasu ja riigilõiv on seadusest tulenevad kulud. Kostja ei ole saanud mingit hageja e-kirja. Kostja ei nõustu hageja väitega ning viitega kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-21-12255. Avaldus oli võetud tagasi avaldaja poolt ja kohus jättis avalduse läbivaatamata ning menetluse käigus kohus ei ole vaadanud üle asjaolusid. Avaldaja esindajana selles menetluses oli sama lepinguline esindaja D.Š, kes algatas ja lõpetas menetluse ning tahtlikult tekitas kostjale kahju menetluskulude näol summas 620 eurot. Lepinguline esindaja on jurist, kes omab õigusteadmisi ning teenib raha mõttetu menetlustega. Kostja tol ajal oli Venemaal vanemate juures, kuna nendel on terviseprobleemid ja ei osalenud ning ei tegelenud menetlusega. Hageja lepinguline esindaja on hageja juhatuse liikme poeg ja on huvitatud asjast ja tekitab kostjale kahju menetluskulude näol tahtlikult. Hageja sõlmis raamatupidamiselepingud enda abikaasa firmaga ja xxx korteri eest igakuiselt makstakse raamatupidamise teenuse eest 173,69 euro. --2021 taas kaks korda ühes kuus. Selline juhatuse käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ja oma käitumisega tekitab korteriomanikele suuri kulusid kommunaalarvetes ehk just hageja juhatuse liige tekitab kahju korteriühistule. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kulu 44,50 eurot on käsitatav otsese varalise kahjuna ning varalise kahjuna 7 eurot riigilõivu ning 42,90 eurot notaritasu näol. Hageja on isik, kes teab ja oskab teha muudatusi registris iseteeninduse kaudu ning notari tasuga summas 42,90 eurot on G.Š tekitatud kahju notaritasu näol, mille tekitas juhatuse liige G.Š korteriühistule koos oma pojaga - lepingulise esindajaga, aga mitte kostja. Kõik kulud oli makstud korteriühistu juhatuse poolt vastavalt seadusele ehk ei olnud kahju tekitamine korteriühistule. Kõik on protokollitud hageja seadusliku esindaja kui ka lepingulise esindaja poolt 07.08.2021 koosolekul nii nagu oli vaja kostjale, et edaspidi algatada kohtuvaidlused ja tekitada kahju kostjale menetluskulude näol. Kostja on ainuke oht majas kaotada sissetuleku allikad nii endale, kui ka abikaasale - raamatupidajale ja pojale - juristist lepingulisele esindajale. Omalt poolt kostja teatab, et hageja juhatuse liige ei ole enam majas korteriomanik ja teda ei huvita maja olukord ning ta ei soovi parandada majandustegevust ja maja remonti. Majas kolme aasta jooksul juhatuse G.Š poolt ei olnud tehtud koosolekuid. Protokollist 07.08.2021 on näha, kuna juhatus teeb aruandlust nelja aasta eest. See on seadusevastane ning kinnitab, et juhatus G.Ši isikus tegutses rikkumistega ja peale kostja poolt avaldatud rikkumisi alles tegi aruanded ja kinnitas enda poolt tehtud kulud tööde eest, mida ise otsustas teha küsimata ja hääletamata korteriomanike poolt. Avaldusest on näha et kostja kutsuti tagasi juhatuse liikmest ehk see tähendab, et ta oli juhatuse liige ja tema poolt tehtud maksud olid seaduse alusel ehkki õiglased. Kostja vaidleb vastu ka hageja menetluskuludele. Leiab, et menetluskulud on ülespaisutatud ja hageja ei ole neid maksnud esindajale, kuid tahtlikult joonistab neid, et tekitada menetluskulude näol kahju kostjale.
Vastavalt ülaltoodule kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda, sh ka kostja menetluskulud.
KÜ-l ei ole keelatud juhatuse liikmed nn ümber valida igal koosolekul. 07.08.2021 koosoleku protokolli p.2 ei nähtu seda, et uus juhatuse liige, kostja asemel, oleks valitud-nimetatud selle tõttu, et kostja väidetavalt kutsus 12.07.2021 ja 23.07.2021 koosoleku kokku seadusevastaselt. 07.08.2021 koosoleku protokollis on küll kostja suhtes tehtud etteheiteid, kuid need ei ole seotud p.2 vastuvõetud otsustega, ehk juhatuse liikme vahetamisega, ning kajastuvad üksnes aruteluga piirdumisena päevakorra punkt 3 ehk muude küsimuste all. Eeldatavalt oli KÜ-l 04.08.2021 tsiviilasjas 2-21-12255 avalduse esitamise ajaks juba teada, et uus koosolek toimub 07.08.2021, seega saanuks selles kohtumenetluses tekkinud kulusid vältida käesoleva menetluse mõlema poole jaoks. Käesoleva hagi ese ei ole KÜ otsuste vaidlustamine ja seeläbi nende õiguspärasusele hinnangu andmine, see oli tsiviilasja 2-21-12255 ese. Seetõttu ei ole antud menetluses deliktiõiguslikult kostjale omistatavaks teoks mitte koosolekute väidetavalt ebaseaduslik kokkukutsumine vaid raha ülekandmine. Kohus ei käsitle hageja esitatud selgitusi-asjaolusid, mille kohta on rohkelt ja otstarbetult esitatud fotomaterjale, selle kohta, kuidas ja mida KÜ on või ei ole nn maja elu korraldamiseks teinud. Kohus ei käsitle asjaolusid, kuidas väidetavalt kostja käitub nt haljastusala hävitamisel. Need on vajadusel iseseisvate (kahju-) nõuete esitamise alused. Samamoodi ei pea kohus asjakohasteks kostja väiteid selle kohta, kes on juhatuses või korteriliikmete seas kellegi sugulane ning kas mitmete aastate aruanded on esitamata või mitte. Kohus leiab, et kostja poolt notaritasu maksmine (05.08.2021) oli tol hetkel õiguspärane- puudub õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses, kuna kostja oli siis veel juhatuse liige ning tema valimist juhatuse liikmeks ei olnud KÜ vastava otsuse vaidlustamisena kehtivas korras kohtu poolt sisulise lahendiga tuvastatud ja samal ajal ei olnud veel tehtud ka KÜ juhatuse liikme muutmise kannet 07.08.2021 otsuse alusel. Seega oli kostja õigustatud ja kohustatud, KÜ kontolt, tegema kande muutmiseks vajaliku makse notarile ja seega ei ole hagejale õigusvastase teoga tekitatud kahju. Kohus on arvestanud lahendi tegemisel tekstisiseselt viidatud dokumentaalseid tõendeid. Kohus on 15.03.2022 määruse p. 2 2.lauses märkinud, et kostjale eraldi tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks ei anta. Määruse põhjendava osa p. 4 kohaselt on kohus leidnud, et kuna pooled on oma asjakohased tõendid juba esitanud, siis uusi tõendeid kohus vastu ei võta. Eeltoodust lähtuvalt ei võta kohus vastu kostja poolt 30.03.2022 esitatud 40 fotot. Kuna kohus loeb need kui elektrooniliselt esitatud tõendid tagastatuks, siis ei ole neid menetlusökonoomia seisukohalt kajastatud ka pabertoimikus ning need on nähtavad üksnes e-toimikus.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, tuleb hageja kulud jätta tema enda kanda ja kostja kulud hageja kanda. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et hagejal tuleks kaaluda, kas taoliste menetlustega (kus ainuüksi hagi esitamiseks vajalik riigilõivu summa ületab kahjunõude suuruse) hagejale täiendavate kulude tekitamine on jätkusuutlik.
Hageja leiab, et kostja kulud ei kuulu hüvitamisele kuna kostja menetlusdokumendid ei ole koostatud, esitatud ega allkirjastatud kostja lepingulise esindaja poolt. Kostja on tähtaegselt esitanud menetluskulude nimekirja, kuid see on esitatud lepingulise esindaja poolt, kes pole oma esindusõigust tõendanud. Kohus on märkinud oma 31.03.2022 kl 9:01 saadetud elektronkirjas, et jätab dokumendi kuni volituste tõendamiseni tähelepanuta. Kostja esindaja esitas diplomi ja volikirja 31.03.2022 kl 15:42, märkides, et ta ei teadnud, et klient ei esitanud seda koos vastusega. Kohus leiab, et ehkki (hilinenult) esitatud volikiri on kostjale antud juba 16.02.2022, ei ole 18.02.2022 kostja hagivastus vormistatud esindaja poolt ja esindaja nimel. Kui lepinguline esindaja tõepoolest, menetluskulude nimekirja kohaselt, analüüsis hagi ning koostas ja esitas kohtule vastuse, siis pidanuks see vastus vastavalt ka olema vormistatud esindaja nimega. Kostja ei ole kogu menetluse jooksul esitanud ühtegi dokumenti esindaja poolt koostatuna ja seetõttu ei saa kulude nimekirjas märgitud ja väidetavalt esindaja poolt tehtud toimingute kulu pidada põhjendatuks. Eeltoodust lähtuvalt kohus ei analüüsi enam kostja esindaja ajakulu ja tunnitasu põhjendatust. Lähtudes eeltoodust puuduvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Hageja enda kulude rahalist suurust, tulenevalt sellest, et need jäävad tema enda kanda, ei pea kohus vajalikuks analüüsida.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.