2-22-3515/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-22-3515 sõlmitud perioodil 25.02.1994 – 03.01.2017. Abielu lõppes lahutusega. Rahvastikuregistri andmetel ülalpeetavad puuduvad, 1 täiskasvanud poeg. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Kinnisvara: Võlgniku ja tema abikaasa abielu ajal kehtis abikaasadel ühisvara vararežiim. Puuduvad andmed registris abieluvaralepingu sõlmimise kohta. Võlgnik on avalduses esitanud, et peale lahutust jäi kinnisvara abikaasale. Avalduse kohaselt on võlgniku elukohana registreeritud xxx xx-xx, xxx. Korteri omanikuna on registrisse kantud XXX OÜ. Abielu ajal omandatud ja võõrandatud kinnisasjad, mis olid registreeritud võlgniku nimele: - korteriomand xxx xx-xx, xxx; võõrandatud 2011.a. S. A.le; - kinnisasi xxx xx, xxx; võõrandatud 2016.a. Yle (võlgniku poeg), edasi võõrandatud 2018. Võlgniku abikaasa nimele oli registreeritud ja omandatud abielu ajal järgmised kinnisasjad: - kinnisasi xxx xx, xxx; võõrandatud 2011 M. B.le; - kinnisasi xxx xx, xxx; omandatud algselt Xi nimele 2002. aastal (abielu ajal); võõrandatud 6.03.2017 A. A.le; uuesti omandatud 30.05.2017 (nüüd juba Xi lahusvara) ja võõrandatud 16.06.2017 Yle (poeg). Rohkem kinnisasju ei ole ajutine haldur võlgniku või tema abikaasa omandis tuvastanud. Käesoleval ajal võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele ei ole registreeritud ning pole ka viimase kolme aasta jooksul võõrandatud transpordivahendeid. Muu vallasvara: Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on selgitanud, et elab ühiselamus ning talle ei kuulu vara, mida oleks võimalik arvata pankrotivarasse. Rahalised vahendid: Võlgnikul on arvelduskonto järgmistes krediidiasutustes: Swedbank XXXXXXXXXXXX, mille jääk oli 25.03.2022 seisuga 0,00 eurot. Võlgnik ei ole kontol teostatud toiminguid perioodil 2021-2022. SEB Pank XXXXXXXXXXXX, mille saldo 29.03.2022 seisuga oli 1,92 eurot. Konto jääk on muutuv, sest ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku rahaliste vahendite kasutamiseks seaduses sätestatud ulatuses. Ajutine haldur on analüüsinud konto väljavõtet perioodil jooksva aasta kohta. Analüüsi käigus tuvastas haldur, et võlgnik on 2021.a. viibinud Eestist väljaspool (Soome, Leedu). 2022.aastast saab kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust 150 eurot/kuus. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel deklareeris võlgnikule 2020.a töötasu kolmel kuul kaks erinevat tööandjat. 2021.a on töötasu deklareeritud ühel kuul, 2021 detsember ja 2022 jaanuar viibis kinnipidamisasutuses. Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara. Tulu laekumisest eelduslikult rahalisi vahendeid arestida pole võimalik. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 11 aktiivset täitemenetlust. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: ERA Liisingu Inkassoteenused AS – 1610,32 eurot; ITM Inkasso OÜ on teatanud nõudest summas 446,98 eurot; Julianus Inkasso OÜ menetluses on kokku 5 võlanõuet kogusummas 4 328,68 eurot; Maksu- ja Tolliameti menetluses on välja mõistetud menetluskulude hüvitis kolme erineva kriminaalasja raames summas 1 465,95 eurot. Info kohaselt on menetluskulude kandmiseks esitatud maksegraafik, mida võlgnik pole suutnud täita ning pankroti väljakuulutamisel muutub kogu nõue sissenõutavaks;

2-22-3515 PlusPlus Capital OÜ menetluses on endine Bigbank nõue summas 362,27 eurot. Kuigi kohtutäiturite menetluses on nõuded Politsei- ja Piirivalveametile, siis viimane on ajutisele haldurile teatanud nõuete puudumisest. Eelnimetatud võlausaldajate nõuded on kõik jõustunud kohtulahendite alusel ning on antud täitmiseks kohtutäituritele. Muid nõudeid pole ajutisele haldurile teada. Tuginedes eeltoodule on ajutise halduri hinnangul võlgnikul võimalikke kohustusi võlausaldajatele summas 8 214,20 eurot. Rohkem võlanõudeid ei ole ka kohtutäiturite menetluses, seega jääb arusaamatuks võlgniku väide kohustuste kohta 25 000 eurot. Ajutine haldur ei ole arvestanud kohtutäiturite kulusid täitemenetluses, kuid ka need ei ole suurusjärgus, mis võimaldaks kohustuste suurenemise 25000 euroni. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul endal ilmselgelt igasugune ülevaade ja teadmine oma võlgnevuste kohta. Kuivõrd võlgnikul puudub arvestatav sissetulek, siis olenemata kohustuste summast 8000 või 25 000 eurot, on võlgnik maksejõuetu, sest lähiajal ilmselt pole võimalik teenida sellist tulu, mille arvelt oleks võimalik tagada kohustuste täitmine. IV Maksejõuetuse põhjustest Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt võetud rahalised vahendid kiirlaenu ettevõtetelt. Võlgnikul puudus tegelikult juba laenude võtmise ajal võimekus nende kohustuste täitmiseks arvestades laenusummale lisanduvaid kõrgeid intresse. Samuti on võlgnik viibinud kinnipidamisasutuses, mis võis olla põhjuseks nii perekonna lagunemisele kui ka võimalike töökohtade valikus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt saaks väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 mõttes. V Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul ei ole tagasivõidetav enne abielu lahutamist võlgniku abikaasa poolt võõrandatud kinnisasi, mis on hiljem uuesti omandatud juba lahusvarana. Ajutise halduri hinnangul ei olnud kinnisasja võõrandamine seotud võlgniku maksevõime vähenemisega. VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv oma nõudele rahuldust saada. Võlgniku tulu arvelt eelduslikult pole võimalik rahalisi vahendeid arestida. Käesoleval ajal on selleks ainult toimetulekutoetus ning ilmselt puudub võlgnikul väljavaade isegi töökoha leidmisel teenida tulu ulatuses, mis võimaldaks rahaliste vahendite arestimist. Käesoleval ajal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse PankrS § 170 kohaselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri hinnangul ongi võlausaldajatel ainuke võimalus vähemalt mingit nõude rahuldust saada eelnimetatud menetluse jooksul. Arvestades võlgniku poolt haldurile tehtud telefonikõnesid, on haldur arvamusel, et võlgnik ei ole päris täpselt aru saanud, mida tähendab pankrotimenetluse ning millised õigused ja kohustused sellega võlgnikule kaasnevad. Samuti ei ole tal ilmselgelt teavet pärast pankrotimenetlust algatatava kohustustest vabastamise menetluse kohta. Kuna pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas PankrS § 171 lg 11 ja puuduvad alused PankrS § 171 lg 2 kohaldamiseks ning juhul kui Viru Maakohus kuulutab välja A. M. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

2-22-3515 Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. M. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 8 214,20 eurot, vara puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt võetud kiirlaenud. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause A. M. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18.mail 2022 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. M. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 9 tundi 15 minutit. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 610,50 eurot (lisandub käibemaks 122,10 eurot), kokku 732,60 eurot. Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 732,60 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu