Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Priit Pööbo, e-post [email protected]
vastu võlgnevuse
Kostja M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), [email protected] Asja läbivaatamise aeg
e-post
Kirjalik menetlus, lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg 4. aprill 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagi M. K. vastu.
2.Mõista M. K. OÜ GS Core kasuks välja 402 euro 99 sendi suurune põhivõlg, 128 euro 14 sendi suurune intress ja 46 euro 86 sendi suurune sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista M. K. OÜ GS Core kasuks välja viivis 402 euro 99 sendi suuruselt põhivõlalt 0,0657 % päevas alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni, arvestusega, et viivis kokku ei või ületada põhivõla suurust ehk 402 eurot 99 senti.
5.Määrata OÜ GS Core menetluskulu suuruseks 345 eurot. Mõista M. K. OÜ GS Core kasuks välja 345 suurune menetluskulu. M. K. on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 3. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule M. K. (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 620 euro 39 sendi suuruse võla. Kuna kostja esitas vastuväite, anti nõude menetlemine üle Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 18. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 402 euro 99 sendi suuruse põhivõla, 128 euro 14 sendi suuruse intressi, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 46 eurot 86 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt kuni selle tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Hobby HALL GROUP OÜ (müüja) 16. septembril 2020 järelmaksuga müügilepingu nr 7032798. Kostja ostis fotoepilaatori, mille ostmiseks andis TF Bank AB Eesti filiaal (laenuandja, pank) kostjale laenu. Kostja kohustus tasuma pangale laenu- ja intressimakseid maksegraafiku alusel 54 osamaksega. Laenumaksed tuli tasuda ajavahemikus 10. aprillist 2021. a (Hansaposti kampaania) kuni 10. märtsini 2025. Kostja ei tasunud ühtegi osamakset ja 24. juulil 2021 saatis pank kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, millele eelnes kolm varasemat meeldetuletust lepingu rikkumise kohta. 5. jaanuaril 2022 loovutas pank nõude kostja vastu hagejale. Kuna laenuleping on üles öeldud, peab kostja tagastama kogu tasumata põhivõla ja ka kuni lepingu ülesütlemiseni võlgu oleva intressi lepingus kokku lepitud määras 37,32% aastas ehk 0,104% päevas. Kostjal on intressivõlg alates esimesest osamaksest ehk alates 10. oktoobrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 22. osamakseni ehk 10. juulini 2022. Intressivõlg on kokku 128 eurot 14 senti. Samuti peab kostja alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni tasuma hagejale viivist põhivõlalt lepinguga kokkulepitud määras (24,15% aastas ehk 0,067% päevas). Hagi esitamise seisuga on viivisenõue 46 eurot 86 senti.
3.Kostja ei vaielnud hagile otseselt vastu, kuid esitas kohtule 2021. a koostatud maksegraafikud, mida ta oma sõnul pole allkirjastanud, kuna nendest ei olnud võimalik aru saada, kui palju tal kokku tasuda tuleb. Samuti avaldas kostja, et tal ei ole tööd ega raha ja ta ei saa kogu summat ära maksta. Kostja märkis, et maksegraafikut ei ole mõtet kokku leppida, kuna sellisel juhul kasvavad kõrvalnõuded suuremaks kui võlg (dtl 5260, 65).
4.Kohus määras asjas kirjaliku menetluse ja andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 4. aprillini 2022.
5.Hageja leidis, et kostja ei ole tegelikult hageja nõudele vastu vaielnud ja on üksnes selgitanud, et on maksejõuetu. Hageja arvates on kostja hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 mõttes õigeks võtnud. Alternatiivselt palus hageja teha asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile nõuetekohaselt vastanud.
6.Kostja ei esitanud rohkem seisukohti ega avaldusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud kõigi toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
9.Hageja on laenuandja õigusjärglane, kes nõuab kostjalt kostja ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat võlga. Täpsemalt tuleneb hageja nõue sellest, et kostja jättis kokkulepitud laenumaksed maksegraafikus ettenähtud ajaks tasumata ja laenuandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles.
10.Panga ja kostja vaheline võlasuhe põhineb tarbijakrediidilepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, kuna pank on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
11.VÕS § 416 näeb ette, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Ka VÕS § 399 lg 1 kohaselt kaasneb lepingu erakorralise ülesütlemisega kohustus kogu laen kohe tagastada. Samuti on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt VÕS § 94 lg 1 järgi lepingu kehtivuse ajal lepinguga kokkulepitud intressi ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni viivist.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis pangaga vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu. Ka hageja esitatud tõendtest nähtub, et laenuandja ja kostja sõlmisid 16. septembril 2020 järelmaksulepingu, mille järgi oli laenusumma 402 eurot 99 senti ja intressimäär 37,32% aastas (0,104% päevas) (dtl 36). Kostja pidi tasuma laenumakseid kokkulepitud maksegraafiku kohaselt.
13.Samuti ei ole vaidlust selle üle, et pank ütles kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu
24.juulil 2021 erakorraliselt üles, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ja laenuandja oli edutult andnud täiendava tähtaja võla tasumiseks. Eeltoodu nähtub ka hageja esitatud ülesütlemisavaldusest (dtl 34). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud või et see oleks mingil põhjusel kehtetu.
14.Vaidlust ei ole ka selle üle, et pank on kõik laenulepingust tulenevad nõuded 5. jaanuaril 2022 loovutanud hagejale. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Tegu on tavalise raha maksmise nõudega, seega ei ole sellise nõude loovutamine piiratud.
15.Kostja ei ole vaielnud vastu ka hageja väitele, et kostja ei ole vaidlusalusest tarbijakrediidilepingust tulenevat raha maksmise kohustust täitnud. Kostja on väitnud üksnes seda, et kõrvalnõuded on liiga suured.
16.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus kontrollida nõude aluseks oleva lepingu ja selle tingimuste kehtivust ka juhul, kui kostja ei ole lepingu tühisusele tuginenud.
17.Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks lepingu või mõne selle osa lugeda tühiseks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu eritingimuste kohaselt oli vaidlusaluse lepingu järgne krediidi kulukuse määr 38,23% aastas (dtl 36). Laenulepingu sõlmimise ajal ehk 16. septembril 2020 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 20,52%. Kostjaga sõlmitud lepinguga ettenähtud krediidi kulukuse määr ei ületanud seega Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ole leping liiga kõrge krediidikulukuse määra tõttu tühine.
18.Samuti ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusalune tarbijakrediidileping oleks tühine muul põhjusel (nt selle heade kommete vastasuse tõttu TsÜS § 86 järgi).
19.Hageja nõuab kostjalt esiteks põhivõlga (laenu tagastamist), teiseks intressi ja kolmandaks viivist. Kuna laenuandja on kostjaga sõlmitud laenulepingu üles öelnud, siis on kostja kohustatud tagastama laenuandjale laenusumma ja tasuma laenulepingu kehtivuse aja eest kokkulepitud intressi ning alates laenulepingu ülesütlemisest kuni kohustuse täitmiseni viivist.
20.Hageja 402 euro 99 sendi suurune põhinõue koosneb tasumata jäänud laenumaksetest. Kostja ei ole põhivõla arvestusele esitanud ühtegi vastuväidet. Hageja nõutav põhivõlg on kooskõlas poolte vahel kokku lepitud maksegraafikuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 402 euro 99 sendi suurune põhivõlg.
21.Hageja nõuab kostjalt ka 128 euro 14 sendi suurust intressi. Selle nõude aluseks on leping ja selle üldtingimuste p 3.3, mille kohaselt kohustus laenusaaja maksma laenuandjale intressi, mida arvestatakse lepingu sõlmimise päevast kuni maksegraafikus kajastatud viimase osamakse päevani. Ka VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Leppides kokku intressi, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenuks antud raha kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Leping nägi lisaks ette, et kui laenusaajale on osamaksete tasumisega alustamisel võimaldatud maksepuhkus, jagatakse maksepuhkuse aja eest arvestatud intress võrdsetes osades vastavalt lepingu perioodile ning lisatakse igale järgnevale osamaksele (dtl 39).
22.Intressimäär oli lepingu eritingimuste järgi 37,32% aastas ja 0,104% päevas. Kostja ei ole hageja intressiarvestusele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka 128 euro 14 sendi suurune intress.
23.Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt alates nõude sissenõutavaks muutumisest ehk alates 25. juulist 2021 kuni võla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus.
24.Lepinguga kokku lepitud viivisemäär on praegusel juhul 24,15% aastas ning 0,067% päevas. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 0,0657% päevas ja ta nõuab seda üksnes põhivõla ulatuses.
25.Kohtu arvates on hageja esitatud asjaolusid arvestades lepingust tulenev viivise tasumise kokkulepe tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks sellist lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järgmiseks kontrollib kohus omal algatusel viivisekokkuleppe kui tüüptingimuse kehtivust.
26.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse mh siis, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Eeltoodust nähtuvalt võiks viivisekokkulepe olla tüüptingimusena tühine eelkõige siis, kui seadus ei võimaldaks tarbijakrediidilepingus leppida kokku sellist viivisemäära, milles on praegusel juhul kokku lepitud.
27.Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa ebamõistlikult kahjustavaks pidada sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda (vt Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-3487, p 8). Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas määras nagu on tarbijakrediidilepingus kehtivalt kokku lepitud intressimäär, siis ei saa ebamõistlikult kahjustav ega tühine olla kokkulepe, mille kohaselt võib laenuandja nõuda tarbijalt sellega võrdsest või ka sellest väiksemat viivist. Kuna vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping ja selle järgi oli intressimäär 37,32% aastas ning viivisemäär 24,15% aastas (ehk väiksem), siis ei ole viivisekokkulepe kostjat ebamõistlikult kahjustav ega tühine.
28.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eelnimetatud sätetest tulenevalt saab kohus kostja taotlusel viivist vähendada. Siiski on viivist võimalik vähendada vaid VÕS § 113 lg-s 8 ja § 162 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemisel. Viivise vähendamise esmaseks eelduseks on viivise ebamõistlik suurus, mis tähendab, et kohus ei saa viivist vähendada, kui pole tuvastatud, et viivis oleks ebamõistlikult suur. Samuti saab kohus viivist vähendada vaid siis, kui kostja on seda taotlenud.
29.Kostja on kohtule avaldanud, et tal ei ole töökohta ega raha ja et ta ei saa kogu summat tasuda. Kohus leiab, et need asjaolud ei anna alust viivist vähendada. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, kuigi kohus selgitas selle vajalikkust ja andis selleks tähtaja. Lisaks tuleb arvestada, et hageja nõuab viivist üksnes põhivõla suuruses summas. Seega ei ole alust viivist vähendada.
30.Hageja nõuab viivist alates laenulepingu ülesütlemisest ehk alates 25. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. Arvestades viivisemäära 0,0657% päevas on kuni hagi esitamiseni
ehk kuni 18. jaanuarini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise suurus hageja arvestuse kohaselt 46 eurot 86 senti. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 46 euro 86 sendi suurune viivis põhivõlalt lepingujärgses määras (0,0657% päevas) alates 25. juulist 2021 kuni 18. jaanuarini 2022. Samuti nõuab hageja edasiulatuvat viivist, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhivõla (402 eurot 99 senti) tasumiseni 0,0657% päevas, arvestades, et viivis ei või kokku olla suurem kui 402 eurot 99 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
32.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
33.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud 175 euro suuruse riigilõivu ja 621 euro 50 sendi suuruse lepingulise esindaja kulu (dtl 70-73). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
34.TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse juhul, kui hagimenetlusele eelneb maksekäsu kiirmenetlus, hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3. detsembril 2021. Hagihinnalt 624 eurot 78 senti tuli hagi esitamisel ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 125 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 139 lg 2 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja riigilõiv 125 eurot.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus esitada enamtasutud riigilõivu tagastamise taotlus. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
36.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
37.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 5,65 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 621 eurot 50 senti.
38.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud.
39.Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Samuti ei ole kostja esitanud hagile sisulisi vastuväiteid. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist
õiguslikku vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 2 tunni kulu ehk 220 eurot ilma käibemaksuta.
40.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 125 euro suurune riigilõiv ja 220 euro suurune lepingulise esindaja kulu ehk kokku 345 eurot.
41.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.