Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.-C. Õ.a vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
2453,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja K.-C. Õ. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagis K.-C. Õ.a (Õ.) vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus põhivõlgnevuse 200,00 euro osas.
3.Mõista K.-C. Õ.alt (Õ.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 1696,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37,40 eurot.
4.Mõista K.-C. Õ.alt (Õ.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 1696,22 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 1696,22 euro ulatuses.
Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.-C. Õ.a vastu intressinõude 337,71 euro ja sissenõudekulude 30,00 euro osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6.Jätta kõik menetluskulud 15% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda ja 85% ulatuses K.-C. Õ.a (Õ.) kanda.
8.Mõista K.-C. Õ.alt (Õ.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (467,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS arvelduskrediidilepingu limiidiga 2000,00 eurot. Lepingu järgi oli intress 40,90% aastas. Kostja võttis krediidi kasutusse ja kohustus selle tagastama igakuiste maksetena. Kostja rikkus tagastamise kohustust alates 15.12.2020. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostja kasutuses krediit summas 1996,22 eurot, millest ta on maksnud tagasi 100,00 eurot. E AS loovutas oma nõuded hagejale.
2.Hageja selgitas täiendavalt, et kostja pidi tagastama krediidi igakuiselt 15. kuupäevaks selliselt, et tagastatakse vähemalt 1/60 kasutusele võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10,00 eurot, ning intress. Raha väljavõtmisel pidi kostja tasuma väljavõtte tasu 65,50 eurot, mis arvestati maha väljamakstud summadelt. Kostja võttis krediidina välja 14.11.2020 180,00 eurot, 17.11.2020 1000,00 eurot, 20.11.2020 820,00 eurot ja 23.12.2020 30,00 eurot. Kokku kasutas kostja krediiti summas 2030,00 eurot. Perioodil 14.11.2020-16.04.2021 tegi kostja tagasimakseid summas 267,00 eurot, millest 33,78 eurot loeti krediidi tagasimakseks, 193,22 eurot intressi makseteks, 30,00 eurot krediidi kiire väljamakse tasuks ja 10,00 eurot meeldetuletuskirjade tasuks. Pärast hagi menetlusse võtmist tasus kostja veel 200,00 eurot, mille hageja arvestab maha põhivõlalt. Kostjal oli tasumisele kuuluvaid summasid võimalik jälgida E AS-i kliendialas.
3.Hageja palub 06.10.2021 menetlusdokumendis mõista kostjalt välja põhivõlg 1696,22 eurot, intress 337,71 eurot, viivis 37,40 ja sissenõudmiskulud 30,00 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 1696,22 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 1696,22 euro ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud – riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot.
4.Hageja loobub 03.03.2022 menetlusdokumendis osaliselt põhinõudest 200,00 euro osas. Hageja kohtu seisukohaga ei nõustu, et hageja peab tõendama meeldetuletuskirjade saatmist. kuna kasutas võlgnevuse sissenõudmisel lepingulise esindaja PlusPlus Baltic OÜ teenuseid ning esindaja esitas hagejale teenuse osutamise kohta tasumiseks arve.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja võttis omaks, et on saanud E AS-ilt 1953,07 eurot, kuid leidis, et muude summade väljamaksmine on tõendamata. Kostja tasus hagejale ja algsele võlausaldajale kokku 567,00 eurot. Hagiavaldusest pole aru saada, mille katteks on tagasimakseid arvestatud. E AS oli kohustatud saatma infot kasutusele võetud krediidisumma, tasude ja laekumiste kohta, kuid seda ei teinud. Samuti ei saadetud kostjale maksegraafikut. Kostja vaidles vastu intressinõudele, sest hagis toodud intressiarvestus ei ole kooskõlas kostjale tegelikult tehtud väljamaksetega. Sissenõudmiskulude nõue on tõendamata. Kostja pole ühtegi teavitust hagis märgitud aadressil saanud. Kostja tunnistas nõuet järgnevalt 1386,07 eurot põhivõlg, viivis summas 37,40 eurot ja sissenõudmiskulud summas 5,00 eurot. Kostja nõustus tasuma nimetatud summad maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul.
6.Kostja leiab 18.03.2022 seisukohas, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420,00 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur ning palub kohtul see
2(6)
tühistada. Kostja ei tunnista hageja nõuet esitatud ebapiisavate ja ekslike andmete tõttu ning palub jätta hageja nõue rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
8.Esmalt lahendab kohus hageja 03.03.2022 taotluse osaliselt hagist loobumise osas. Taotluse kohaselt on kostja tasunud hagimenetluse kestel hagejale 200,00 eurot. Hageja soovib 200,00 euro osas hagist loobuda põhisumma nõudest. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
9.Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 200,00 euro põhivõla osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks põhivõla nõude 200,00 euro osas. Kohus jätkab menetlust põhivõla 1696,22 euro osas ja kõrvalnõuete osas.
10.Kohus täitis 11.02.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 40-41).
11.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlasuhe võib tuleneda lepingust (VÕS § 3 p 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Kohus peab hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli sõlmitud leping, kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
12.Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 14.11.2020 arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt oli krediidilimiit 2000 eurot (tl 9-12). Arvelduskrediidileping on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada (VÕS § 407 lg 1). Arvelduskrediidileping sõlmitakse krediidiandjaga, kellega krediidivõtja on sõlminud makseteenuselepingu VÕS § 709 tähenduses.1 Makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja kohustub tegema käsundiandja korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu (VÕS § 709 lg 1). Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Arvelduskrediidilepingule kohalduvad samuti tarbijakrediidisätted (VÕS § 407 lg 1 ls 2).
13.Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1 ls 1). Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 195 lg 2). Seega tekib krediidilepingu ülesütlemisel krediidiandjal õigus nõuda tagasi kogu krediidisaaja kasutuses olev
VÕS II komm vlj, § 407, p 1.
3(6)
krediidisumma. Hagiavalduse kohaselt oli kostja viivituses maksetega perioodil 15.12.2020 – 15.03.3031 ja E AS ütles lepingu üles 16.04.2021 (tl 16).
14.E AS loovutas 12.05.2021 nõude kostja vastu hagejale (tl 18). Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 1). Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv (VÕS § 170). Hageja on tõendanud, et kostjat teavitati 14.05.2021 kirjaga nõude loovutamisest (tl 18).
15.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kostja vaidles vastu põhivõla suurusele põhjusel, et E AS ei kandnud kostjale üle hageja poolt väljendatud summat. Kohtule esitatud konto väljavõtte kohaselt sai kostja hagejalt krediiti 1953,07 eurot (tl 31-32). Hageja märkis, et ülekantud summadelt on maha arvestatud väljavõtutasu ja kiire väljamakse tasu. Pooled leppisid lepingu sõlmimisel 14.11.2020 kokku arvelduskrediidi ülekandmisel kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast ja väljavõtutasus 65,50 eurot (tl 9 ja 9 pöördel). Arvelduskrediidikonto nr xxxx nähtuvalt kasutas kostja kokku krediiti summas 2030,00 eurot (tl 33-38). Nimetatud summalt on hageja maha arvestanud igalt väljavõetud krediidisummalt lepingus kokku lepitud väljavõtutasu. Sellest tulenevalt laekus kostja arveldusarvele 1953,07 eurot, tegelikult kasutas kostja kokku hageja poolt antud krediiti summas 2030,00 eurot.
16.Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 567,00 eurot (tl 33). Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks (VÕS § 415 lg 2).
17.Hageja selgitas 06.10.2021 menetlusdokumendis, et lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks kasutatud krediiti (minimaalselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot) ja intressi. Perioodil 14.11.2020-16.04.2021 tegi kostja ülekandeid arvelduskrediidikontole kokku 267,00 eurot, millest 33,78 eurot arvestas hageja krediidi tagasimakseks, 193,22 eurot intressi makseteks ja 30,00 eurot täiendavalt krediidi kiire väljamakse tasuks ja 10,00 eurot meeldetuletustasuks. Kostjal oli lepingu alusel alates lepingu ülesütlemisel 16.04.2021 tagastamata krediidisumma kokku 1996,22 eurot (2030,00 - 33,78). Kostja tasus 08.07.2021 hagejale nõude katteks 100,00 eurot, mis on arvestatud maha põhivõlgnevuse summast ning hagi esitamise päeva seisuga 15.07.2021 oli põhivõla jääk 1896,22 eurot. Pärast hagiavalduse esitamist tasus kostja 06.08.2021 ja 08.09.2021 hagejale täiendavalt nõude katteks kokku 200,00 eurot. Hageja arvestas 200,00 eurot maha põhivõlgnevuse summast ja põhivõla jääk on 1696,22 eurot. Seega on tõendatud, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada põhivõlgnevuse 1696,22 euro nõudes.
18.Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 ls 1). Riigikohus on selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis saab intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada (RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Seega sai krediidiandja arvestada intressi põhivõlgnevuselt selle kuupäevani, kui kostjal tekkis kohustus raha tagastada. Hageja selgituste kohaselt pidi kostja põhivõlga tagastama igakuiste maksetega, mis vastavad 1/60 võlgnevusest, kuid mitte vähem kui 10,00 eurot. Seega sai krediidiandja arvestada intressi üksnes põhivõla summa eest, mille tagastamise tähtaeg ei olnud saabunud. Hagiavaldusest ei ole intressi arvestusest näha põhivõla tagastamise summasid ega kuupäevi. Seetõttu pole kohtul võimalik hinnata 4(6)
intressinõude põhjendatust. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada asjaolud, missuguses summas ja missugustel kuupäevadel pidi kostja põhivõla tagastama. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele asjaolusid intressi arvestuse osas esitanud. Hageja 03.03.2022 esitatud väljavõte krediidi kasutusse võtmise kohta ei selgita intressi arvestust. Seega on intressinõue 337,71 eurot põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus märgib ka, et hageja arvestas enne hagi esitamist kostja poolt tasutud summast 193,22 eurot intressi makseteks. Seega on hageja saanud intressimaksete katteks 193,22 eurot.
19.Hageja esitas kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 16.04.202115.07.2021 eest summas 37,40 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Seadusjärgne viivisemäär on vaidluse aluseks oleva lepingu kehtivuse ajal olnud 8% aastas. Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras. Kostja tunnistas vastuses hagile 17.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivisenõuet summas 37,40 eurot. Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 37,40 eurot rahuldamisele.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis põhinõudelt (1696,22 eurolt) alates 16.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Hageja esitas kostja vastu sissenõudmiskulude nõude 30,00 eurot. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Kostja vaidles vastu asjaolule, et talle on meeldetuletuskirju saadetud. Kohus selgitas hagejale, et seetõttu peab hageja tõendama meeldetuletuskirjade saatmist. Hageja kohtu seisukohaga ei nõustu, kuna hageja kasutas võlgnevuse sissenõudmisel lepingulise esindaja PlusPlus Baltic OÜ teenuseid ning esindaja esitas hagejale teenuse osutamise kohta tasumiseks arve. Kohtule nimetatud arvet esitatud ei ole ning arve esitamine ei tõenda ka meeldetuletuskirjade saatmist. Seega ei ole hageja täitnud sissenõudmiskulude nõude osas tõendamiskoormist. Vastavalt sissenõudmiskulude nõue 30,00 eurot rahuldamisele ei kuulu.
22.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1696,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37,40 eurot ja viivise põhinõudelt 1696,22 eurot alates 16.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus jätab rahuldamata intressinõude 337,71 eurot ja sissenõudekulud summas 30 eurot.
MENETLUSKULUD
23.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist 5(6)
rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Hageja loobus põhinõudest 200,00 euro ulatuses seetõttu, et kostja tasus pärast hagi esitamist 200,00 eurot.
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab välja mõistmata intressi 337,71 eurot ja sissenõudmiskulud 30,00 eurot. Kokku jättis kohus rahuldamata hagi 367,71 euro osas. Seega on rahuldatud nõuete osa hagihinnast 85%. Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda ja 85% ulatuses kostja kanda
25.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 250,00 eurot ja õigusabikuludest 420,00 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 250,00 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud.
26.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916).
27.Lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi kokku 3,5 tundi, tunnitasuga 100,00 eurot. Hageja on märkinud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, kuna hageja on piiratud käibemaksukohuslane. Kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb määrata kindlaks üksnes hageja õigusabikulud.
28.Hageja õigusabikulud hõlmasid dokumentide komplekteerimist, ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingutele ei ole põhjendatud arvestada 3,5 tundi. Hagiavaldus on üsna lühike ja lakooniline. Hageja nõue põhineb ühel laenulepingul ning tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Seega arvestab kohus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kokku 2,5 tundi. Seega on põhjendatud õigusabikulud 2 tunni ja 30 minuti ulatuses, summas 300,00 eurot (250,00 eurot + km 20%). Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 550,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv + 300,00 eurot õigusabikulud). Kohus jättis menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 467,50 eurot (85%).
29.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb kostjal välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
31.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
32.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.