Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: E. A. (EFTA Legal OÜ; asukoht Sõbra tn 61, 50106 Tartu; e-post: xxx); Kostja: J. K. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt J. K. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja J. K. OÜ kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt J. K. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 210 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (210 eurot) tuleb kostjal J. K. tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
2-22-104508 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 08.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 40 euro saamiseks. Kohus tegi 09.02.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.02.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik J. K. esitas 15.02.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.03.2022 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15.03.2022 hagi kostja J. K. vastu võla nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest: • Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (Lisa 3); • Sõidukid olid pargitud EP opereeritavale parkimisalale; • EP tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (vt hagiavalduse p 2); • Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (vt Lisa 2); • Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe; • Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi (vt Lisa 2); • Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata; • Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
3.Alljärgnevatel kuupäevadel oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale. 1) 20.04.2019, Mahtra, leppetrahviumber 1292004191531495, maksetähtaeg 04.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot (Lisa 1). Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud (vt Lisa 4).
4.EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks (Lisa 2). Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib (vt Lisa 2). Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-175-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke (Lisa 2), mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud enda tingimused. Eeltoodu tõendamiseks esitab EP fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes.
2-22-104508 Esitatud fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks Sõiduki parkimise näol (vt Lisa 2). Võttes arvesse, et sissesõidul on Sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks.
5.Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse (Lisa 2). See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Hagiavalduse p 2.1. märgitud kuupäevadel, kui EP parkimiskontrolli teostav isik kontrollis Sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli Sõiduk pargitud punktis 2.1. märgitud kuupäevadel nimetatud parkimisaladel. Sõiduauto parkimisega avaldas Sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et käesolevaga on tõendatud EP pakkumus ja Sõiduki kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping Lisades nr 1-2 väljatoodud piltidega ning on tõendatud, et Sõiduk oli pargitud vaidlusalusel ajal EP opereeritavale parkimisalale.
6.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja hagiavalduse punktis 2 väljatoodud leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Selle tõendamiseks esitab hageja kostja Sõidukit puudutavas osas väljavõtte Transpordiameti poolt saadetud tabelist sõiduki omanike või vastutavate kasutajate andmetega (Lisa 3). Tuginedes eeltoodule ning lähtudes asjaolust, et Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris Sõiduki omandi osas alates 08.11.2019 muudatusi tehtud, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist.
7.Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu hagiavalduse Lisas 1 esitatud leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht, ning rikkumise tuvastamisel Sõidukist tehtud fotodega (leppetrahvinõuedega on võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee). Kostja parkis hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel). EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, millest tulenevalt on hagiavalduse esemeks üks tasumata leppetrahvinõue kogusummas 30 eurot.
8.EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP füüsilise meeldetuletuskirja (Lisa 4) kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud
2-22-104508 Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kostja võlg hageja ees on hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja 03.04.2022 vastuse kohaselt saatis ta 28.02.2022 emaili Saara Selgmäele (EFTA legal keegi kes esindas Europarki kiirmenetluses) milles rõhutas, et auto registrinumbriga XXX on renditud välja ettevõttele X OÜ alates aastast 2014 (kirjavahetus lisatud - Lisa 1). Saara Selgmäe on küsinud kostjalt tõepoolest ka rendilepingut, kuid kostja unustas selle ja pole ka päris kindel, kas Saara Selgmäel on õigus seda nõuda. Igal juhul on Europark'i esindajale väga ammu antud üle informatsioon sellest, kes oli antud perioodil auto rentnik (juriidiline isik), aga keegi pole pöördunud X OÜ poole trahvi- ega mingi muu nõudega.
10.Kostja 11.04.2022 vastuses leiab kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või menetlus tuleks lõpetada, kuna kostjal ei ole võimalik tuvastada, kes juhtis autot kõnealusel kuupäeval (20.04.2019) - peaaegu 3!! aastat tagasi! LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Kostjal on objektiivselt võimatu kindlaks teha, kes juhtis autot 20.04.2019. Vaatamata LS § 72 lg-te 2 ja 3 märgitud 6 kuu tähtaja möödumisele on kostja kohtueelses kirjavahetuses Europark esindajaga rõhutanud, et auto XXX on olnud välja renditud ettevõttele X OÜ. Hageja ei ole ametlikult pöördunud X OÜ poole, et üritada leida kohtuväline lahendus või selgitada välja, kes võis olla auto juht 20.04.2019. Hageja esindaja on kirjavahetuses maininud nõusolekut esitada hagi X OÜ vastu, kuid ei ole seda kunagi teinud (Lisa 7): "Seega õiguslikus mõttes võime esitada uue maksekäsu kiirmenetluse nõude X OÜ vastu, kuid tegelikult on nõue suunatud ikkagi Teie enda vastu".
11.Kostja lisas üürilepingu (Lisa 1, aasta 2014) ning auto hooldusega seotud arved (Lisa 2, Lisa 3 aastast 2017, Lisa 6 aastast 2018, Lisa 4, Lisa 5 - aastast 2019) mis üheselt tõendavad, et auto on olnud X OÜ kasutuses ja käsutuses - X OÜ maksis autoga seotud hooldus- ja remondikulud mitme aasta vältel ja seega loeb kostja tõestatuks, et auto XXX oli otseselt seotud X OÜ majandustegevusega.
12.20.04.2022 menetlusdokumendis märkis kostja, et ka kohtule esitatud kirjavahetuses on kostja jätkuvalt rõhutanud sama seisukohta (mis ei ole muutunud veebruarist saati) - auto oli kõnealusel perioodil (ja varemgi) välja renditud X OÜle, auto on olnud kasutusel töövahendina ning võimalike leppetrahvide eest vastutab juriidiline isik X OÜ (ja veelkord -seda mõtet kinnitas ka EFTA LEGAL töötaja S. S. oma emailis kostjale). Jääb täiesti arusaamatuks, miks jättis hageja kasutamata võimaluse esitada hagi tegeliku võlgniku vastu, kelle andmed olid talle teatavaks tehtud mitte hiljem kui 16 veebruar 2022.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus selgitab, et menetleb käesolevat tsiviilasja 2-22-104508 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 16.03.2022
2-22-104508 kohtumääruses, millega võeti hagiavaldus menetlusse. Käesoleva tsiviilasja hind on 40 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib kohus sellise hagi menetlemisel loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Kohus märgib, et ei rahulda kostja taotlust jätta hagi läbi vaatamata (menetlus lõpetada), sest kohtu hinnangul puuduvad seaduslikud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnates poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli vaidlusaluse leppetrahvinõude (dtl 26-27) esitamise ajal sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja ning see on tuvastatud ka hagile lisatud Transpordiameti päringuga (dtl 42). Pooled ei vaidle ka selle üle, et seoses sõiduki registreerimismärgiga number xxx parkimisega hageja opereeritavale parkimisalale on järgneval kuupäeval parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõue, mis on käesoleva ajani tasumata: 20.04.2019, Mahtra, leppetrahvinumber 1292004191531495, maksetähtaeg 04.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot (dtl 26-27). Hageja on esitanud tõendid sõiduki numbrimärgiga xxx parkimisnõuete rikkumise kohta nimetatud ajal ja kohas (dtl 28-41). Kostja ei ole nimetatud tõendeid ümber lükanud. Kostja ei vaidlustagi sõiduki parkimist hagis väidetud ajal ja kohas – kostja väidab, et parkimisnõuded tulnuks esitada sõiduki rentnikule/üürnikule. Kostja ei ole väitnud, et sõiduk olnuks hagis märgitud parkimisalal pargitud mingil teisel ajal ega pole esitatud ka hageja tõendeid kummutavaid tõendeid (parkimistasu maksmine konkreetses parklas mingil teisel ajal vmt). Seega loeb kohus hageja esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk registreerimismärgiga number xxx oli pargitud hagis esile toodud kuupäevad ja kohas ning parkimise eest tasumata jätmisega on tekkinud leppetrahvi näol 30 euro suurune võlgnevus.
16.Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et sõiduk registreerimismärgiga XXX on olnud välja renditud ettevõttele X OÜ ning kostjal olevat objektiivselt võimatu kindlaks teha, kes juhtis autot 20.04.2019. Kostja väidab, et vaidlusalune sõiduk on olnud X OÜ kasutuses ja käsutuses - X OÜ maksis autoga seotud hooldus- ja remondikulud mitme aasta vältel ja seega loeb kostja tõestatuks, et auto XXX oli otseselt seotud X OÜ majandustegevusega. Kostja vastuväidetest järelduvalt ei pea kostja ennast antud juhtumil lepingupooleks.
17.Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormust juba 04.04.2022 (dtl 58). Kohus selgitas kostjale, et ainuüksi võimaliku rendilepinguga ei ole võimalik tõendada hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkinud juhti. Kostja kohustuseks on tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna (sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) sõidukit hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Vastasel juhul tuleb lugeda parkimislepingu pooleks sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat (nt vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr
2-22-104508 2-16-123200, p 41). Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning auto juhiks ja parkimislepingute pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6816, p 31). Kohus andis kostjale tähtaja oma tõendamiskoormuse täitmiseks ja kohtu poolt viidatud tõendite esitamiseks 11.04.2022 (dtl 58-59).
18.Vaatamata kohtu selgitustele pole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kes konkreetselt füüsilise isikuna (sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) vaidlusalust sõidukit hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Kostja poolt esitatud tõendid, sh üürileping (dtl 63-68) nimetatud asjaolusid ei tõenda. Kuna kostja jättis vaatamata kohtu selgitustele oma tõendamiskohustuse täitmata, siis tuleb lugeda hagis esile toodud parkimislepingute pooleks kostja kui sõidukite omanikku/vastutav kasutaja (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41).
19.Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki numbrimärgiga xxx vastutavaks kasutajaks on kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning auto juhiks ja parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Seetõttu on põhjendamatu kostja vastuväide, mille kohaselt kostjal olevat objektiivselt võimatu kindlaks teha, kes juhtis autot 20.04.2019. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja on vaidlusaluse sõiduki üürilepingu sõlminud (sellele ise mõlemalt poolt alla kirjutades) X OÜ-ga, mille juhatuse liikmeks on samuti kostja (vt ka tl 63 ja tl 69), mistõttu on kostja väited sõidukijuhi kindlakstegemise võimatusest eluliselt ebausutavad. Käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks ei oma kohtule siduvat tähendust ka see, et hagejat esindava õigusbüroo juristi abi on enne hagi esitamist pidanud võimalikuks nõude esitamist ka X OÜ vastu.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. Kohus leiab, et parkimisalale sissesõidul võib olla sõlmitud parkimiskoha üürileping.
21.Antud juhul olid parkla sissesõidutee juurde paigutatud teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldasid lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ja hoiatusi parkimistingimuste rikkumisel leppetrahvi määramise kohta (dtl 30-41). Kohtul puudub alus kahelda, et parkimistingimused olid paigaldanud nähtavale kohale ning nende sisuga oli võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Kohus leiab, et parkimisala tähistatud teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina. Kostja vastuväide seisneb selles, et tema ei ole parkimislepingu osapool. Kohus leidis eelnevalt, et kostja tuleb lugeda parkimislepingute osapooleks (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 186
2-22-104508 19).
22.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumil sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Kostja pole tõendanud, et leppetrahvi määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud või täidetud olid muud parkimislepingu tingimused). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisalal on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
23.Kohtu hinnangul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu näol tegemist tüüptingimustega lepinguga. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-123200 p-des 47 ja 55 leidis ringkonnakohus, et tüüptingimus, millega parkimislepingu rikkumise korral võib parkla operaator parkijale määrata leppetrahvi, ei ole üldreeglina tühine. Ringkonnakohus märkis, et VÕS § 287 keelab leppetrahvi kokkuleppe keelu eluruumi üürimisel, seega parklakoha üürimisel leppetrahvi kokkulepe üürniku suhtes seaduse järgi välistatud ei ole. Leppetrahvi kokkulepe parkimislepingu rikkumisel ei kaldu kõrvale seaduses sätestatust.
24.Kohtu hinnangul ei olnud 30 suuruse leppetrahvi tingimus käesoleval juhul tühine tüüptingimus ja kohaldatud leppetrahvi suurus on mõistlik. Kostja pole esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamiseks. Kohus leiab, et leppetrahv summas 30 eurot ei ole ülemäära suur.
25.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimislepingu rikkumise tõttu määrati kostjale leppetrahv summas 30 eurot põhjendatult ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja rakendas õigustatult kostja kui sõiduki vastutava kasutaja suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimistasu maksmata. Hageja jaoks, kelle majandustegevuseks on tasuliste eraparklate pidamine, on oluline huvi lepingu täitmise vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja
2-22-104508 nõuda selle täitmist.
26.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostjale. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt ühe meeldetuletuskirja (dtl 43-47). Kostja ei ole eelnimetatud meeldetuletuskirja saatmisele vastuväiteid esitanud. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-123666, p 45). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt J. K. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja poolt näidatud menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2 h eest. Hageja märgib, et lepingulise esindaja tasu on 80 eur/h, millele lisandub käibemaks.
30.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 4842 järgi on samuti põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.
31.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et asja vähest keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu 60 eurot käibemaksuta. Tegemist on hageja igapäevatööd puudutava nö tüüphagiga ja kohtu hinnangul ei oleks 60 eurot ületav tunnitasu põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja ei ole (vande)advokaat, kelle tunnitasumäär võiks olla eeldatavalt kõrgem.
32.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi. Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 90 eurot (1,5 x 60). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta.
33.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 210 eurot (100 + 20 + 90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus
2-22-104508 TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (210 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 170 eurot (hageja poolt näidatud menetluskulude summa 380 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 210 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja taotluse kohustada kostjat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.