Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-20-131528
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2022, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
OÜ Aktiva Finants hagi I. S.i vastu võla nõudes
Hagihind
4820,68 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
M. A. (Julianuse Inkasso OÜ, epost: [email protected])
Kostja:
I. S. (IKxxx, elukoht: xxx)
Jätta OÜ Aktiva Finants hagi I. S.i vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt lepingujärgsele intressimäärale alates viimasele tasumisele (s.o 31.03.2020) järgnevast kalendripäevast 01.04.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.10.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (3406,24) x viivitatud päevade arv (202) x lepingujärgne intressimäär (40%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 751,98 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 3406,24 eurot x 8% = 272,50 eurot. X OÜ loovutas 27.03.2020 kostja vastased nõuded Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale aadressil, mis kostja andis lepingu sõlmimisel. Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Teatise nõude loovutamise kohta on X OÜ kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. Hageja palub I. S.ilt välja mõista võlg 3406,24 eurot, intress 389,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 751,98 eurot, viivis alates 20.10.2020 kuni põhinõude summas 3406,24 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud tuleb hageja arvates jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 820 eurot (millest 400 eurot on riigilõiv, 420 eurot õigusabikulu)
Riigikohus on seisukohal, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16.12.2019.a. otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450 p 22). Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks kuriteokaebuse. Kohus peatas käesoleva tsiviilasja menetluse kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas nr XXX (1-21-7838) otsuse jõustumiseni.
Vastavalt TsMS § 208 lg 1 kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel kaasata kostjana ka need isikud. Kohus saab kostja asendada ainult hageja taotlusel, omal algatusel kohus kostjat asendada (ega kaasata) ei saa. Samuti ei saa kostja ega iseseisva nõudeta kolmas isik esitada kostja asendamise taotlust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.