Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
22.aprill 2022, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
878,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. U. (isikukood: xxxxxxxxxxx; e-post: xxx); lepingulised esindajad Tanel Riivits (e-post: [email protected]) ja Anni Pupp (e-post: [email protected]) Kostja: M. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; Rahvastikuregistris võlgniku lisa-aadressiks xxx (alates 18.11.2020 kuni 18.11.2021); e-post: xxx)
Kohtuistung
25.11.2021, osalesid K. U., T. Riivits,
K. U. hagi M. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. U. hagi M. R. vastu osaliselt.
2.Välja mõista M. R.’ilt K. U.’e kasuks 534,21 eurot (sh 350 eurot põhivõlg, 150 eurot intress, 34,21 eurot kohtuotsuse 22.04.2022 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista M. R.lt K. U. kasuks alates 23.aprillist 2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõlast (otsuse tegemise seisuga 350 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas (0,0219% päevas).
Menetluskuludest jätta kostja 60% kostja kanda ja 40% hageja kanda.
5.Määrata K. U. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 535 eurot. M. R.l teadaolevalt hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud.
6.Mõista M. R.lt K. U. kasuks menetluskulude katteks välja 321 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M. R.l tasuda K. U.le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-21-103120 maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.K. U. esitas Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. R.lt 600,00 euro saamiseks. Kohus tegi 11.02.2021.a. võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 13.05.2021 määrusega kohustas hagejat esitama oma põhjendatud nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Hageja 23.05.2021 tähtaegselt esitas hagiavalduse ja tasus nõutavas suuruses riigilõivu.
2.Kohus võttis hagi menetlusse ja toimetas selle 23.09.2021 kostjale kätte. Kostja dokumentide kättesaamise kinnistuses märkis, et ei ole nõus temalt nõutava summaga.
3.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Pooltega kooskõlastatult pidas kohus istungi veebis. M. R. istungi kooskõlastamisel kinnitas, et tal on võimalik veebiistungil osaleda. Istungipäeva hommikul M. R. teatas kohtule, et tal ei ole võimalik sel päeval internetti kasutada, põhjust ei nimetanud. Kostjaga telefoni teel enam ühendust saada ei olnud võimalik. Hageja taotlusel kohus pidas istungi kostja osavõtuta ning vaatas asja läbi sisuliselt.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja K. U. ja kostja M. R. 23.12.2020 kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 350 eurot. Sellest hageja tasaarvestas 50 eurot lepingu vormistamise tasu ning 300 eurot andis hageja kostja kasutusse kooskõlas laenulepingu punktiga 1.1. pangaülekandega 23.12.2021.
5.Kostja kohustus tagastama laenusumma koos kokkuleppelise intressiga 150 eurot hiljemalt 08.01.2021. Laenulepingu järgsel maksetähtpäeval kostja tagasimakset ei teinud. 09.01.2021 kostja avaldas soovi tagastamise tähtaega pikendada kuni tuleva nädala esmaspäeva või teisipäevani, s.o 11.01.2021 või 12.01.2021. 12.01.2021 kostja soovis laenu tagastamise tähtaega pikendada järgmise päeva hommikuni, s.o 13.01.2021. 14.01.2021 kostja teatas, et ei ole hetkel siiski suuteline laenu tagamis maksma ja avaldas soovi pikendada tähtaega kuu lõpuni. Kostja täiendavalt antud tähtajaks laenu ega intressi summat ei maksnud ega ole siiani maksnud. Lepingus oli kokku lepitud viivise määr 5% võlasummalt päevas.
6.Tuginedes võlaõigusseaduse § 396 lg-le 1, § 76 lg-le 1, § 82 lg-tele 1 ja 7, § 100. § 101 lg 1 pdele 1 ja 3 ning § 113 lg-le 1, hageja palub kostjalt välja mõista: -
Põhisumma 350 eurot
2-21-103120 -
Intressid summas 150 eurot
-
Perioodil 09.01.2021 – 23.01.2021 sissenõutavaks muutunud ja põhisummani vähendatud viivis 350 eurot;
-
viivis põhinõudelt (350 eurot) 0,219% päevas alates hagi esitamisest 24.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni;
-
jätta menetluskulud kostja kanda ning rahuldatud menetluskuludelt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja dokumentide kättesaamisel märkis, et ei ole nõus temalt nõutava summaga. Kohtu määratud tähtaja jooksul kostja põhjalikumat kirjalikku vastust hagile ei esitanud ega ole oma vastuväiteid ka hiljem täiendanud.
8.Kostja istungil ei osalenud ega põhistanud veebiistungil osalemist takistava mõjuva põhjuse olemasolu. Kostjale on pärast istungit kätte toimetatud 25.11.2021 istungi protokoll ja hageja menetluskulude nimekiri, kostja kinnitas dokumentide kättesaamist, avaldas kohtule saadetud e-kirjas arusaamatust hageja õigusabikulu arve osas ning kohtu täiendavate selgituste peale teatas, et tal ei ole praegu sellist raha. Kostja ei täiendanud vastust hagile ega esitanud vastuväiteid asja sisulise lahendamise kohta ilma tema osavõtuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kohus hageja taotlusel lahendas asja 25.11.2021 istungil ilma kostja osavõtuta sisuliselt. Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, poolte kirjalike seisukohtadega ja arutanud asja hagejaga suuliselt istungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
10.Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe. Hageja on tõendanud, et pooled sõlmisid 23.12.2020 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 350 eurot, kostja kohustus laenusumma koos 150 euro suuruse intressiga hagejale tagasi maksma 08.01.2021. Laenulepingu punkti 1.1. kohaselt laenusumma laenusaajale väljamaksmisel tasaarvestati lepingutasu 50 eurot. 23.12.2020 maksekorraldusega on hageja kandnud kostja pangakontole 300 eurot, selgitusega „laen".
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
12.Hagiavaldusele lisatud pooltevaheline sõnumivahetus tõendab, et kokkulepitud maksetähtpäeva on korduvalt kokkuleppel pikendatud, viimasel korral 31.jaanuarini 2021. Hageja ka kohtuistungil möönis, et leping lõppes kokkulepitud tähtpäeva saabumisega, laenulepingu ülesütlemisteate saatis hageja kostjale õiguslike teadmiste puudumise tõttu ning ülesütlemisteade tegelikku tähendust ei oma. Seega saabus võlasumma 350 eurot maksetähtpäev 31.01.2021.
13.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Asjas ei ole vaidlust, et kostja ei ole saadud laenu kokkulepitud tähtpäevaks tagasi maksnud. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue kostjalt põhivõla 350 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2-21-103120
14.Pooled kokku leppinud, et kostja maksab rahasumma kasutamise eest hagejale intressi 150 eurot. Seejuures on kostja hagejalt laenu küsides ise pakkunud, et kui hageja laenab kostjale 300 eurot, maksab kostja tagasi 500 eurot. Intressikokkulepe on kooskõlas VÕS § 397 lg 1 teises lauses sätestatuga, mille järgi laenult, mis ei ole antud majandus- või kutsetegevuses, tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on laenulepingus kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tuleb ka hageja intressi nõue rahuldada.
15.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Pooled on lepingus kokku leppinud, et tasumisega viivitamise korral on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale viivist 5% laenu põhisummalt päevas iga makse tähtaega ületava päeva eest. Hageja on kokkulepitud määras viivist arvestanud, lähtudes lepingus algselt kokkulepitud maksetähtpäevast 08.01.2021 ja kuni hagiavalduse esitamiseni 23.05.2021. Hageja arvestuste järgi oli 135 päeva viivitamise eest viivis sissenõutavaks muutunud summas 2362,50 eurot. Kuna see ületas põhivõla summat mitmekordselt, vähendas hageja sissenõutavaks muutunud viivise osas nõuet põhivõla summani, 350 eurot. Alates hagi esitamisest taotleb hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud, nn seadusjärgses määras.
17.Hageja kohtuistungil möönis, et kuna pooled leppisid maksetähtpäeva pikendamises kokku 31.jaanuarini 2021, ei ole viivise nõudmine alates 09.01.2021 õiguslikult põhjendatud. Hageja leidis aga, et see hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suurust ei mõjuta, kuivõrd ka alates 01.02.2021 viivise arvestamise puhul ületaks viivise summa põhivõlasummat, milleni hageja viivise nõuet vähendas.
18.Kohus leiab, et laenulepingus viivisekokkulepe on VÕS § 35 lg 1 kohaselt käsitatav tüüptingimusena. Hageja selgitustest järeldub, et hageja annab laenu faktiliselt majandus- ja kutsetegevusena. Hageja sisuliselt möönis seda ka ise kohtuistungil, kui selgitas, et laenu andmine ei ole tema peamine majandustegevus. Hageja kinnitas, et kostja on talle võõras isik, kostja ise pöördus tema poole laenu saamiseks teistelt isikutelt saadud info põhjal, hageja on ka teistele isikutele laenu andnud. Laenulepingu teksti on ette valmistanud hageja. Lepingus on ette nähtud lepingu sõlmimise tasu 50 eurot, mis eraisikute vahelistes laenulepingutes ei ole tavapärane. Hageja põhjendas lepingutasu sellega, et tal kulub aega kostja tausta ja maksevõime kontrollimiseks ning lepingu vormistamiseks. See kõik viitab sellele, et hageja ei andnud kostjale laenu mitte kui tavainimene, vaid oma ettevõtluse raames. Lepingu tekstis sisalduv viivisemäära tingimus on vaieldamatult lepingu osa, sest kostjal oli sellega võimalik enne lepingu allakirjutamist tutvuda. Hagiavalduse põhjendustest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et viivise suurus oleks kostjaga eelnevalt läbi räägitud. Riigikohus on ka üldiselt leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24). Kohus leiab, et see seisukoht on kohaldatav ka siin asjas. Pooltevahelises laenulepingus viivisemäär 5% võlasummalt päevas (1825% aastas) on selgelt liigkasuvõtlik, see ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgset määra rohkem kui 228 korda. Viivisemäär 5% päevas tähendab, et juba 20-päevase viivitamise puhul tuleb maksta viivist põhivõlaga samas summas. Kohus leiab, et selline viivisemäär on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine, sest kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult.
19.Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses ja alates 01.02.2021.
2-21-103120 TsMS § 367 alusel kohus mõistab kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise välja kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Põhivõlalt 350 eurot alates 01.02.2021 (maksetähtpäevale järgnevast päevast) kuni kohtuotsuse 22.04.2022 tegemiseni 446 päeva eest on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas 34,21 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 534,21 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast lisanduva viivise. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Selles asjas kohus rahuldas hagi 60% ulatuses. Seega jäävad menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kuludeks õigusabi kulud 360 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 175 eurot. Hageja lepinguline esindaja on õigusabi osutamiseks kulutanud 2,5 tundi, tunnitasumäär 120 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud üksnes käesoleva menetlusega. Kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud antud kohtumenetluses ning vastavad õigusteenuste mõistlikule turuhinnale. Hageja palub jätta kõik menetluskulud, sh õigusabikulud ja riigilõivu kostja kanda. Hageja on füüsiline isik, mistõttu on kantud menetluskulud esitatud koos käibemaksuga. Rahuldatud menetluskuludelt nõuda kostjalt hageja kasuks alates lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni.
24.Kohus leiab, et riigilõiv, mille tasumine on kohtusse pöördumise eeldus, on vaieldamatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
25.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktika kohaselt saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 24.05.2021. Lepingulisele esindajale on hageja volitused andnud 11.11.2021. Lepinguline esindaja osales 25.11.2021 kohtuistungil koos hagejaga. Arvestades, et hageja oli eelnevalt ise koostanud (hagiavalduses ei olnud viidet, et hageja on selleks kasutanud õigusabi) ja kohtule esitanud hagiavalduse lisadega, on hageja lepingulise
2-21-103120 esindaja ajakulu 2,5 tundi näidatud toimingute (toimikuga tutvumine, arutelu kliendiga, istungiks ettevalmistumine, istungil osalemine, protokolliga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine) põhjendatud ja vajalik. Tunnitasumäär 120 eurot + käibemaks on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu peab kostja menetluskulud hüvitama koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 535 eurot (175 eurot riigilõiv + 360 eurot esindaja kulud). Vastavalt kulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada selles 60%, s.o 321 eurot.
26.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.