Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
22. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-1256
Tsiviilasi
MIRSTART OÜ hagi Narva linn, Uusküla tn 6 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Narva linn, Uusküla tn 6 korteriühistu vastuhagi MIRSTART OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
65 675 eurot 16 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MIRSTART OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
(hageja / vastuhagis kostja): nende Apellant
MIRSTART OÜ
(registrikood 11234391), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (kostja / vastuhagis hageja): Narva linn, Uusküla tn 6 korteriühistu (registrikood 80344966), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MIRSTART OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 19. novembri 2021 otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.MIRSTART OÜ (hageja / vastuhagis kostja) esitas 24. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule hagi, milles palub Narva linn, Uusküla tn 6 korteriühistult (kostja / vastuhagis hageja) hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 19 120 eurot 90 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda.
17.juulil 2018 sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) töövõtulepingu, millega võttis hageja endale kohustuse teha elumaja aadressil Uusküla 6, Narva katuse renoveerimistööd vastavalt ehitusprojektile ja kostja tasuma selle eest. Tööde tegemise tähtaeg oli neli kuud alates ettemaksu saamisest. Ettemaks tasuti 17. juulil 2018. Poolte vahel koostati 30. augustil 2018 protokoll nr 2 lisatööde tegemise kohta. 11. septembril 2018 koostati teostatud tööde akt, mille kohaselt hageja tegi kostjaga kooskõlastatud töid summas 26 128 eurot 56 senti. Vastavalt lõppaktile kinnitas omaniku järelevalve esindaja oma allkirjaga, et katuse renoveerimistööd olid tehtud ja vastavad kehtivale standardile. Teostatud oli visuaalne ülevaatus. Kostja keeldus akti allkirjastamast põhjendustega, et tööd on eeldatavasti tehtud puudustega. 27. detsembril 2018 koostas kostja protokolli, milles viitas avastatud puudustele. Hageja kõrvaldas protokollis märgitud puudused, kuid kostja keeldus jätkuvalt teostatud tööde akti allkirjastamisest ning hakkas otsima uusi puuduseid. Kuna hageja soovis, et kostja oleks rahul teostatud töödega, siis täitis hageja kõik kostja pretensioonid.
1.augustil 2019 esitas hageja kostjale arve nr 52 maksetähtajaga 5. august 2019. Kostja arvet ei tasunud. 18. detsembril 2019 sai hageja kostjalt vastuse, et viimasel on kahtlused teostatud tööde kvaliteedi osas katuse renoveerimisel ja seoses sellega tellitakse katuse ekspertiis. Hageja on omapoolsed kohustused täitnud ning tegi töövõtulepinguga ja 30. augusti 2018 protokollis kokkulepitud tööd täies mahus. Antud asjaolu kinnitab 21. detsembri 2018 Uusküla 6 katuse renoveerimise lõppakti punkt 5, mis on allkirjastatud omaniku järelevalve esindaja poolt ja 18. detsembri 2019 KÜ Uusküla 6 seadusliku esindaja kiri. Kuna tööd on vastu võetud,
siis tekkis kostjal võlaõigusseaduse (VÕS) 637 ning poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt tasu maksmise kohustus. Kostjal ei olnud alust keelduda tööde vastuvõtmisest
27.detsembril 2018, kuna teostatud tööd vastasid lepingu tingimustele. Korduvad ülevaatused, otsused ekspertiisi teostamiseks ja muud kostja otsused ning kahtlused ei anna alust teostatud tööde eest tasumata jätmiseks. Kostja poolt esitatud auditist tuleneb, et teostatud töödes on olemas puudused, mida on võimalik kõrvaldada. Tehtud töödes puuduste olemasolu ei anna alust jätta teostatud tööde eest täielikult tasumata. Vaidlust ei ole, et hageja lõpetas töö ja saatis kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Samuti vaidlus puudub, et kostja on akti kätte saanud. Tööd tuleb seega lugeda hageja poolt vastuvõetuks. Kostjal puudub õigus keelduda esitatud arve tasumisest. Lõppakti koostamise ja allkirjastamise hetkel puudusi töös ei olnud.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Enne tööde algust 17. juulil 2018 tasus kostja hagejale arve nr 47 alusel 12 378 eurot (s.o „ettemaks ehitusmaterjalidele“). Pärast osalist ehitustööde lõppu esitas kostjale tasumiseks arve nr 62 summas 13 750 eurot 56 senti, mis on tasutud. Poolte kokkuleppel lükati ehitustööde täitmise kuupäev edasi kuni 17. detsembrini 2018. Tööde tegemise käigus tuvastas kostja mitmel korral, et ehitustööd on tehtud puudustega. Kostja pööras sellele ka hageja tähelepanu ja nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja üleandmisevastuvõtmise lõppakti ei allkirjastanud ega võtnud ehitustöid vastu, kuna sademete ajal tekivad katusele suured veelekked. Hageja ei suutnud puuduseid kõrvaldada. 29. augustil 2019 võeti kostja üldkoosolekul vastu otsus kutsuda sõltumatu ekspert selgitamaks välja korterelamu katuse rekonstrueerimistööde vastavus ehitusnormidele ja ehitusprojektile. Katuse auditiks kutsuti riiklikult tunnustatud ekspert Peeter Park, kes tegi korterelamu katuse paikvaatluse
10.jaanuaril 2020. Auditi akt on eksperdi poolt koostatud 3. veebruaril 2020, sellest nähtub, et tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tuleb faktiliselt kõik ehitustööd ümber teha. Hageja ehitustööd ei ole kostja poolt vastu võetud, kuna tööd olid tehtud oluliste puudustega. Tehtud töö ei taga elumaja katuse põhifunktsiooni täitmist (katusel toimuvad suured sademe veelekked katuse erinevates kohtades). Kostja teatas hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest viivitamatult pärast hageja lõppakti saamist ja kirjeldas mittevastavust piisavalt täpselt ning andis hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. 3. juuni 2020 ülesütlemisavaldusega ütles kostja töövõtulepingu hagejapoolse olulise töövõtulepingu rikkumise tõttu üles. Kostja pöördus teiste ehitusettevõtete poole parandustööde maksumuse väljaselgitamiseks. Hageja tegi ehitustöid elamu Uusküla tn 6 katusel faktiliselt kuni 30. juunini 2019, proovides erinevate abivahenditega kõrvaldada katusekatte paigaldamise puuduseid, kuid tulemusteta.
1.augustil 2019 edastas hageja kostjale uue lõpparve nr 52 summas 19 120 eurot 90 senti, märkega, et arve esitamise aluseks on 21. detsembri 2018 lõppakt. Hageja tööd ei olnud aga kostja poolt vastu võetud ega hageja lõppaktid kostja poolt allkirjastatud. Seetõttu ei ole ka kostja antud hageja arvet tasunud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud ka tema põhinõude suurust. Summa ei vasta töövõtulepingule. OÜ Baltisigma kontrollis kostja tellimusel hageja poolt ehitusobjektil tehtud tööde ja kasutatud ehitusmaterjalide mahtu. OÜ Baltisigma poolt tuvastatud andmete alusel peab hageja poolt faktiliselt tehtud tööde maksumus olema 33 427 eurot 68 senti ja täiendavate tööde maksumus 982 eurot 78 senti. Seega oleks kostja kohustatud tasuma hagejale (s.o juhul, kui hageja poolt tehtud ehitustööd oleksid puudusteta) kokku 34 410 eurot 46 senti.
Hageja esitas kostjale kaks arvet, s.o 12. märtsil 2019 arve nr 13 summas 15 131 eurot 52 senti ja 1. augustil 2019 arve nr 52 summas 19 120 eurot 90 senti. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõuab nimelt arve nr 52 tasumist.
3.Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista kahju 43 105 eurot 80 senti ning viivise alates 15. jaanuarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Tööde tegemise käigus oli tellija poolt mitu korda tuvastatud, et ehitustööd on tehtud puudustega, s.o et vihmade ajal tekivad katuse lekked. Korteriühistu pööras sellele asjaolule töövõtja tähelepanu ning nõudis puuduste kõrvaldamist. Lisaks tuvastati novembris 2018 elamu korteriomanike poolt, et gaasi-, suitsu- ja ventilatsioonilõõrid on ehitusprügi täis, nende puhastamiseks kutsuti BaltSipvel OÜ. Lõõride kontrollimise ja puhastamise eest maksis korteriühistu 505 eurot. Korteriühistu edastas 31. jaanuaril 2019 töövõtjale arve nr 28-12 summas 505 eurot, arve on tasumata. Hageja tegi ehitustöid (s.o kõrvaldas puudusi) elamu katusel faktiliselt kuni 30. juunini 2019, tal oli vaba juurdepääs katusele ning võimalus osaleda katuse ülevaatustel ning koosolekutel. Hageja osales üksnes 27. detsembril 2018 katuse ülevaatusel. Vale on hageja väide, et kahju suurus ei ole tõendatud. Samuti on vale, et alates tööde üleandmise ajast kuni puuduste avastamiseni on möödunud rohkem kui aasta. Alates töövõtja töö tegemise lõpetamisest (30. juunist 2019) kuni riiklikult tunnustatud eksperdi poolt tehtud ekspertiisi tegemiseni on möödunud ca pool aastat. Korteriühistu sai 6. oktoobril 2021 OÜ-lt Baltisigma ning DiAl Ehitus OÜ-lt kaks hinnapakkumist parandustöödele. OÜ Baltisigma hinnapakkumise järgi on parandustööde maksumus 50 882 eurot 70 senti ning DiAl Ehitus OÜ hinnapakkumise järgi on parandustööde maksumuseks 53 443 eurot 19 senti. Kostja kahju suurus on 43 105 eurot 80 senti (50 882,70 + 505 + 26 128,56) – 34 410 eurot 46 senti).
4.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja poolt tehtud tööd on vastu võetud. Tööde üleandmise momendiks mistahes puudusi tehtud töödes ei olnud. Töövõtja on omapoolselt täitnud VÕS 635 lg 1 tuleneva kohustuse ning tegi töövõtulepinguga ja 30. augusti 2018 protokollis kokkulepitud töid täies mahus. Korteriühistu väide, et riiklikult tunnustatud eksperdi poolt on tuvastatud, et töövõtja poolt tehtud ehitustööd ei vasta ehitusnormidele, ehitusprojektile ja ehitusmaterjalide tootjate juhenditele, ei tõenda ega kinnita, et seisuga 21. detsember 2018 olid töödes puudused. Nimetatud auditi teostamiseni on möödunud rohkem kui aasta. Ei ole võimalik väita, et töövõtja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning et väidetava rikkumise (aastal 2018) ja tagajärje (aastal 2020) vahel on põhjuslik seos. Selle ajavahemiku jooksul puudus töövõtjal sissepääse katusele, teda ei kutsutud väidetavate puudutuste fikseerimiseks ega koosolekutel osalemiseks. Ka kahju suurus ei ole tõendatud. Seaduse kohaselt mõistakse välja reaalselt kantud kahju ning saamata jäänud tulu.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 19. novembri 2021. a otsusega rahuldamata hageja hagi ja rahuldas kostja vastuhagi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 43 105 eurot 80 senti ja viivise põhinõudelt alates 15. jaanuarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 17. juulil 2018 töövõtulepingu nr 01, mille objektiks oli Narva, Uusküla tn 6 elamu katuse renoveerimine maksumusega 41 260 eurot 10 senti koos käibemaksuga, millest 30%, s.o 12 378 eurot, tuli kostjal tasuda 3 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist. Ülejäänud makseid pidi tellija tegema osade kaupa viie päeva
jooksul pärast tööde üleandmist. Lõpparvestus pidi toimuma pärast poolte poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ning pärast tööde täieliku lõpetamist. Ehitustööde alustamise kuupäev oli 23. juuli 2018. Ehitustööde täitmise tähtaeg oli neli kalendrikuud alates töövõtja poolt ettemakse saamise päevas. Enne tööde algust 17. juulil 2018 oli esitas hageja kostjale arve nr 47 summas 12 378 eurot (s.o „ettemaks ehitusmaterjalidele“). Kostja tasus hagejale töövõtulepingust tulenevalt kokku 26 128 eurot 56 senti. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud, kas kostja on hageja poolt tehtud tööd vastu võtnud, kas hageja saab nõuda kostjalt töövõtulepingu järgset tasu maksmist ning kas kostja saab nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooled on töövõtulepingus kokku leppinud, et töö loetakse vastu võetuks poolte üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamisega. Maakohus leidis, et kuna
21.detsembri 2018 ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktil puudub kostja allkiri, ei ole kostja töid vastu võtnud. Hageja esitas kostjale 10. juulil 2019 uue ehitustööde üleandmisevastuvõtmise lõppakti, millel on samuti vaid hageja esindaja allkiri. Kostja ei ole ka lõppakti allkirjastanud. Alusetud ning tõendamata on hageja väited, et kostja on hageja poolt tehtud tööd lõppakti allkirjastamisega vastu võtnud. Tõenditest nähtub, et kostja on hagejat puudustest töös piisavalt täpselt ning koheselt pärast tööde lõpetamist (detsembris 2018) ning ka hiljem teavitanud, lisaks on ka määranud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja väide, et tehtud töö on olnud lepingukohane, on alusetu ning tõendamata. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on korduvalt nõudnud hagejalt töö parandamist (VÕS § 646) ning sai seetõttu keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmisest seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused. Hageja ei suutnud kõrvaldada töös esinevaid puuduseid ka täiendava tähtaja jooksul (s.o sademevee lekked tekivad katusele iga kord, kui sajab vihma). Kuivõrd hageja poolt tehtud ehitustööd ei taga esitatud tõenditest nähtuvalt elumaja katuse põhifunktsiooni täitmist (katusel toimuvad suured sademe veelekked katuse erinevates kohtades), lisaks on ka ekspert leidnud, et katuse nõutava 50-aastase tööea tagamiseks tuleb ekspertiisiga tuvastatud puudused katuselt kõrvaldada, on tehtud töö oluliste puudustega. Auditist nähtub, et puuduste kõrvaldamiseks tuleb praktiliselt teha ümber kõik hageja poolt tehtud ehitustööd. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Ekspertiis on tehtud mõistliku aja jooksul. Ebamõistlik on, kui katus hakkab vett läbi laskma suhteliselt kohe peale tööde lõpetamist (isegi ka aasta pärast tööde valmimist), arvestades katuse nõutavat 50-aastast tööiga. Asjaolu, et hageja proovis parandada puudusi veel suvel 2019, kinnitab, et töövõtjale olid puudused teada ning talle anti piisav aeg nende kõrvaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks töö nõuetekohaselt teinud või et ka pärast täiendavat tähtaega töös esinenud puudusi kõrvaldanud. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on poolte sõlmitud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, mistõttu puudus kostjal kohustus hageja tehtud töid vastu võtta, tööd ei saa ka kostja poolt vastuvõetuks lugeda. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Maakohus selgitas, et kostja 3. juuni 2020 ülesütlemisavaldus on lepingust taganemise avaldus, kuid kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist. Kostja on maakohtule teatanud ning iseenesest pooled ei vaidle, et OÜ Baltisigma kontrollis kostja tellimusel hageja poolt ehitusobjektil tehtud tööde ja kasutatud ehitusmaterjalide mahtu.
17.juulil 2018 töövõtulepingu eelarve kohaselt on hageja tööde eeldatav maksumus 41 260 eurot 8 senti, OÜ Baltisigma poolt tuvastatud andmetel peab hageja poolt faktiliselt tehtud tööde maksumus olema 33 427 eurot 68 senti ning täiendavate tööde maksumus 982 eurot 78 senti. Arvestuse tegemisel on võetud aluseks töövõtulepingu eelarves kajastatud ehitustööde ja ehitusmaterjalide hinnad. Seega oleks kostja kohustatud tasuma hagejale (s.o juhul, kui hageja
poolt tehtud ehitustööd oleksid tehtud puuduseta) kokku 34 410 eurot 46 senti. OÜ Baltisigma hinnapakkumisest tuleneb, et parandustööde maksumus on 50 882 eurot 70 senti. DiAl Ehitus OÜ uuest hinnapakkumisest tuleneb, et parandustööde maksumus on 53 443 eurot 19 senti. Hageja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Lisaks tuvastati novembris 2018 Uusküla tn 6, Narva korteriomanike poolt, et elamu gaasi, suitsu- ja ventilatsioonilõõrid on ehitusprügi täis. Kostja on maakohtule teatanud ning on ka eluliselt usutav, et ehitusprügi sai elamu lõõridesse tekkida üksnes ehitustööde käigus. Korteriühistu juhatus vestles hageja ja tema töötajatega, kes kinnitasid, et see probleem tekkis nende süül. Elamu gaasi-, suitsu- ja ventilatsioonilõõride kontrollimise ja puhastamise eest maksis kostja kokku 505 eurot ning edastas ka 31. jaanuaril 2019 töövõtjale arve nr 28-12 summas 505 eurot tasumiseks. Hageja ei ole kostja arvet tasunud. Kostja kahju suurus on seega tema hinnangul käesoleval ajal 43 105 eurot 80 senti ((50 882,70 + 505 + 26 128,56) – 34 410,46). Kostja palus nimetatud summa töövõtjalt välja mõista. Maakohus oli seisukohal, et kuna hageja on oluliselt rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust ning vastutab lepingu rikkumise eest, kostjale on töövõtja lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju (katus tuleb parandada) ning töövõtja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (kui töövõtja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks ka kahju tekkinud), on tellija õigustatud nõudma töövõtjalt kahju hüvitamist. Kostja on kahju suurust piisavalt põhjendanud ning tõendanud. Ühtegi usaldusväärset vastuväidet ega tõendit hageja kahju suurusele esitanud ei ole. Lisaks ei nõustu kohus hagejaga selles, et seaduse kohaselt mõistakse välja reaalselt kantud kahju ning saamata jäänud tulu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi ning jätta kostja vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et maakohtu otsus rahuldatud osas ei ole seaduslik ega põhjendatud. Lisaks rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 8, § 232 lg-t 1, § 438 lg-t 1. Maakohus ei analüüsinud piisavalt kõiki asja puudutavaid asjaolusid ega esitatud tõendeid ja hageja vastuväiteid kogumis. Kostja poolt esitatud tõendid ega väited ei anna alust hageja hagi rahuldamata jätmiseks ja kostja vastuhagi rahuldamiseks. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja ei võtnud tööd vastu ning hageja poolt tehtud töödes ilmnesid puudused. Peale tööde valmimist esinesid väikesed puudused, mis olid hageja poolt kõrvaldatud. Kostja noris tööde kvaliteedi kallal ning väidetavate puuduste tuvastamise puhul on tegemist kostja subjektiivse arvamusega. Kostja esitatud Peeter Pargi poolt koostatud auditit pidas maakohus ekslikult ekspertiisiks. Esitatud dokument on pigem asjatundja arvamus ja see ei tõenda ega kinnita asjaolu, et tööd on tehtud selliste defektidega, mis ei võimalda renoveeritud katust normaalselt ekspluateerida ning arvamuses toodud subjektiivsed oletused ei tõenda seda, et tuvastatud puuduste tõttu ei ole tagatud katusele ettenähtud tööiga, milleks on 50 aastat. Hageja on teinud tööd nõuetekohaselt ja tööd vastavad kehtivale standardile, mida kinnitab omanikujärelevalve esindaja allkiri lõppaktil. Olukorras, kus pooled esitasid teise poole tõendi välistava tõendi, pidi maakohus korraldamata paikvaatluse või pakkuma pooltele viia läbi sõltumatu kohtuekspertiisi eesmärgiga tuvastada, kas hageja poolt teostatud katuse remonttööd on teostanud nõuetekohaselt ja tööd vastavad kehtivale standardile või mitte. Kostja vastuhagis nõutud kahju suurus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluva summa ühepoolne vähendamine ei ole lubatud. Lepingu hinna vähendamine on väidetavalt arvutatud OÜ Baltisigma poolt. See, et kolmas isik tegi arvutused oma andmete põhjal, ei tähenda, et hageja arvutused on valed. Lepingulise hinna kujunemine sõltub paljudest faktoritest ning igal majandus ja kutsetegevuses
tegutseval ettevõttel on oma hinnad materjalidele ja töödele, mistõttu ei saa pidada OÜ-u Baltisigma arvestusi objektiivseks ega aluseks lepingu hinna alandamiseks. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et elamu gaasi-, suitsu- ja ventilatsioonilõõrid on ehitusprügi täis ning ehitusprügi sai elamu lõõridesse tekkida üksnes ehitustööde käigus ning see tekkis hageja süül. Nimetatud väidetav kahju 505 eurot ei ole põhjendatud hageja poolt ning kostjal puudub õigus seda hagejalt nõuda. Kohtuotsuse tegemisel ja asja menetlemisel on oluliselt rikutud materiaalõiguse ja protsessuaalõiguse norme, mistõttu rikuti hageja õigusi õiglasele kohtumenetlusele.
7.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei esitanud apellatsioonkaebuses veenvaid väiteid ja põhjendusi, mille alusel oleks võimalik apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohtu poolt on tuvastatud, et kostja ei ole töid vastu võtnud. Hageja ise nõustus sellega, et tema töödes olid puudused ja pika perioodi jooksul proovis neid parandada. Hageja ei nimeta tõendeid ega tuvastatud asjaolusid, mille alusel saab nõustuda hageja väidetega. Arusaamatu on, millised tõendid (või põhjendatud vastuväited) esitas hageja kostja tõendite ümberlükkamiseks. Maakohus ei saa omal algatusel korraldada paikvaatlust ega teha muid menetluslike tegevusi. Hageja ei ole taotlenud paikvaatluse korraldamist ega põhjendanud selle vajadust. Hageja ei ole tõendanud, et tema töö vastas lepingutingimustele. OÜ Baltisigma kontrollis kostja tellimusel hageja poolt ehitusobjektil tehtud tööde ja kasutatud ehitusmaterjalide mahtu. Apellatsioonkaebuses esitab hageja esmakordselt vastuväite OÜ Baltisigma poolt tehtud kontrollile. Maakohtu menetluses ei ole hageja vaidlustanud OÜ Baltisigma poolt esitatud arvestusi/hinnapakkumisi ning tehtud tööde mahtude kontrollimist ja lepingu hinna vähendamist. Kostja palub jätta hageja poolt esitatud uued vastuväited tähelepanuta. Samuti palub kostja jätta tähelepanuta hageja uue vastuväite kostja kahjunõude osas, mis on seotud elamu gaasi-, suitsu ja ventilatsioonilõõride puhastamisega. Kahjunõue on tõendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud, maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised ning olulises ulatuses on otsus põhjendamata, maakohus on asja menetlemisel rikkunud selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
9.Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu VÕS § 635 alusel. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ja kostja sõlmisid
17.juulil 2018 töövõtulepingu nr 01 elamu katuse renoveerimiseks, lepingujärgse kogumaksumusega 41 260 eurot 10 senti (lepingu eestikeelse tõlke kohaselt 41 260 eurot (I kd, tl 13)) koos käibemaksuga. Kostja on tasunud hagejale töövõtulepingust tulenevalt kokku 26 128 eurot 56 senti. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt puudustega tehtud tööde kõrvaldamisega seotud kahju hüvitamist. Kostja väitel on ta töövõtulepingu 3. juuni 2020 ülesütlemisavaldusega üles öelnud (I kd, tl 180).
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelmenetluses jätnud pooltevahelisest õigussuhtest tulenevad olulised asjaolud välja selgitamata, mistõttu on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust ja kohaldanud valesti materiaalõigust. Maakohus on teinud pooltele 11. detsembril 2020 kohtunõude (I kd, tl 191jj), mis seisneb viiel lehel toodud Riigikohtu lahendite ning võlaõigusseaduse refereeringus. Kohus võtab kohtunõude sissejuhatuses kokku hageja nõude ja kostja vastuse, kuid kohtu selgitustest on raske aru saada, milline on kohtu seisukoht menetluses poolte esitatud väidete ja tõendite suhtes, milline on menetluse edasine käik ning missugune on praeguse menetluse seos maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendite ja võlaõigusseadusega.
10.Kostja on vastuväitena hagile leidnud, et ta on lepingust kehtivalt taganenud ning hagejal ei ole üldse tema vastu tasunõuet. Maakohus on otsuses jõudnud järeldusele, et pooltevaheline võlasuhe on lõppenud (lk 12), kuid millisel õiguslikul alusel, otsusest ei selgu. Maakohus leiab esmalt, et analüüsides kostja poolt esitatud avaldust, on kostja lepingust taganenud. Edasi on maakohus otsuse põhjenduste samal leheküljel aga järeldanud, et kuivõrd kohtul ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt poolte leping lõppes (eelduslikult siiski kas 31. mail 2019 või hiljemalt 2019 suvel), siis ei ole ka kostja 3. juunil 2020 lepingust kehtivalt taganenud. Lisaks ei ole ka taganemisavaldus tehtud mõistliku aja jooksul (s.o rohkem kui aasta pärast viimase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks andmist). Maakohus on lisaks leidnud, et kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi ning sellest tulenevalt rahuldas maakohus kostja nõude täielikult. Maakohtu seisukoht ei vasta kehtivale materiaalõigusele. Kui maakohus tuvastas, et hageja on poolte sõlmitud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, kostja oli töö mittevastavusest õigeaegselt ja nõuetekohaselt hagejat teavitanud ning andnud ka hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, jääb arusaamatuks, miks jõudis kohus järeldusele, et kostjal puudus õigus lepingut lõpetada. Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et taganemise kõrval on tellijal VÕS § 655 lg 1 järgi võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16, p 12).
11.Kuna VÕS § 116 lg 1 järgse taganemise õiguslikud tagajärjed erinevad oluliselt VÕS § 655 lg 1 järgsest lepingu ülesütlemisest, tuleneb kohtul asja uuel menetlemisel selgitada välja, kas ja millisel õiguslikul alusel võib olla pooltevaheline võlasuhe lõppenud. Kui kostja on töövõtulepingu üles öelnud, on hagejal õigus VÕS § 655 lg 1 teise lause järgi nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostjapoolse kehtiva taganemise korral lõppeb lepinguline võlasuhe (VÕS § 186 p 5) ning see asendub tagasitäitmise võlasuhtega (VÕS § 189jj) ning hagejal võib olla kostja vastu üleantu tagastamise nõue VÕS § 189 lg 1 järgi. VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, mh kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega tuleks kostjal tagastada hagejale üleantu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide väärtusest, mille eest kostja ei olnud hagejale lepingust taganemise hetkeks veel tasunud.
12.Kostja on esitanud vastuhagi hagejalt kahjuhüvitise saamiseks. Kui hageja poolt kostjale üleantus esines puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kostjale kulud, ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, võib kostjal olla hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta saab kattuvas osas tasaarvestada hageja nõudega üleantu väärtuse hüvitamiseks
VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel (vt Riigikohtu 8. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908, p 14jj). Seega sai kostja kas VÕS § 189 lg 1 järgsest üleantu väärtuse hüvitamisest või VÕS § 655 lg 1 järgsest kokkulepitud tasu nõudest keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Kostja kahju koosnes väidetavalt parandustööde maksumuse, elamu gaasi-, suitsu- ja ventilatsioonilõõride kontrollimise ja puhastamise ja hagejale tasutud osamakse summast, millest on lahutatud puudusteta tehtud lepingujärgsete tööde väärtus. Lisaks leidis kostja, et puudusteta tehtud lepingujärgsete tööde väärtus ei vasta lepingus kokkulepitud hinnale, mistõttu vähendas kostja seda 34 410 euro 46 sendini. Maakohtu menetlusest ei selgu, kas kohus on üleantud tööde väärtust pooltega arutanud, maakohus nõustus kostja poolt nimetatud summaga. Maakohus peab asja uuel menetlemisel selgitama välja, milline oli poolte võlasuhte sisu (kas esialgselt kokkulepitud tööde väärtus muutus poolte kokkuleppel lepingu täitmise käigus). Kui kostja leiab, et pooled on kokkuleppel vähendanud ehitustööde ja materjali mahtu (vastuhagi p 3.20), tuleb kohtul ka selle kohta seisukoht võtta. Kostja suurendas menetluse kestel oma kahju hüvitamise nõuet (I kd, tl 189) väidetava parandustööde maksumuse tõusu tõttu. Kostja kahjunõue võiks olla nn suure kahju hüvitamise nõue (parandustööd, mille lisandub juba makstud lepingujärgne tasu). Samas on hageja sellest lahutanud väidetavalt puudusteta tehtud tööde väärtuse, mis nagu viitaks hoopis taganemise õiguslikele tagajärgedele. Selline kahju ei ole aga lepingu teisele poolele ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), nagu ekslikult leidis maakohus. Ringkonnakohus leiab, et kostja nõude kujunemine ei ole arusaadav, maakohus on sisuliselt jätnud kõik hageja vastuväiteid tähelepanuta ning hageja võimaluseta lepinguliste kohustuste täitmist tõendada.
13.Hageja menetluses esitatu põhjal on hageja seisukohal, et ta on enda võlasuhtest tulenevad kohustused täitnud, tema poolt tehtud tööd on vastu võetud ning tehtud töödes ei olnud puudusi (I kd, tl 168). Sisuliselt on tegemist ka vastuväidetega kostja kahju hüvitamise nõudele. Hageja väitel keeldus kostja tehtud tööde vastuvõtmisest, jättes hageja poolt saadetud teostatud tööde akti allkirjastamata vaatamata sellele, et hageja oli kõik kostja poolt toodud puudused kõrvaldanud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11). Hageja esitas tõendina 21. detsembri 2018 renoveerimise lõppakti, mille on hageja väitel allkirjastanud omaniku järelevalve esindaja R. Raap (I kd, tl 26, 137). Renoveerimise lõppaktis kinnitas omaniku järelevalve tegija, et tööd katuse renoveerimisel olid teostatud kooskõlas kehtivate standardile. Maakohus ei ole nimetatud tõendit hinnanud. Samas on kostja poolt esitatud tõenditel just omanikujärelevalve esindaja teinud kommentaarid ning lisanud vaegtööde loetelu (I kd, tl 112jj). Hageja on taotlenud kohtult oma väidete tõendamiseks (tehtud tööde kvaliteedi suhtes) määrata kohtulik ekspertiis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja taotluse rahuldamata jätmist nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohus on tuginenud oma põhjendustes sellele, et kostja on juba riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse esitanud, samuti on ehitustööde lõppemisest möödunud pikk aeg (II kd, tl 196 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et kui maakohus tugineb oma põhjendustes katuse eeldatavale 50-aastasele tööeale, siis ei ole ligikaudu kaks aastat pärast tööde valmimist (maakohus tuvastas, et toimiku materjalidest nähtub, et 2019 aasta suvel on hageja üritanud tehtud töid parandada) läbiviidud kohtulik ekspertiis toimunud
hilinenult. Lisaks ei selgu kostja esitatud „Korterelamu katuse auditist“ lepingujärgsete tööde maht, vajalikud parendustööd ega nende ligikaudne väärtus.
14.Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte väited oluliste asjaolude kohta (TsMS § 392). Maakohus peab asja uuel menetlemisel selgitama välja, milline oli pooltevahelise lepingu sisu ning kas tööde mahtu või muid tingimusi muudeti lepingu täitmise käigus. Maakohtul tuleb võtta seisukoht, kas ja millisel õiguslikul alusel pooltevaheline leping lõppes ning sellest tulenevalt võtta seisukoht hageja nõude suhtes, mh kaaluda asjas ekspertiisi läbiviimist. Kostjal tuleb oma kahju hüvitamise nõuet põhjendada ja tõendada arvestades hageja vastuväiteid.
15.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.