Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

Tsiviilasi nr 2-20-11746

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

A M (hageja) esitas 13. augustil 2020 Viru Maakohtule hagi Mirstart OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2020/1958 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel. Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks kohtutäitur Andrei Kreki algatatud sundtäitmine täiteasjas 066/2020/1958, mille on algatatud Tartu Ringkonnakohus 08.05.2020. a otsusest 2-19103922 tuleneva nõude sundkorras täitmiseks; jätta kõik käesoleva hagiavalduse esitamisega seotud menetluskulud (sh riigilõiv) kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti poolte vahel 27.06.2018 vannitoa remondi leping nr 27-06, mille alusel leppisid lepingu pooled kokku aadressil xxx asuva kostja korteriomandi remonditööde teostamises. Sõlmitud lepingu kohaselt oli hageja kohustatud teostama lepinguperioodil (02.07.2018-31.09.2018) kõik ülaltoodud korteri remondiga seotud töid, mille eest kohustus kostja tasuma kokku 7607 eurot, millest 3000 eurot kohustus kostja tasuma hagejale ettemaksena. Lepinguperioodi jooksul ei teostanud hageja kõiki vajalikke töid nõuetekohaselt mitte. Seetõttu leppisid pooled kokku parandustööde teostamises, mida aga samuti ei olnud hageja nõuetekohaselt teostanud. 07.12.2018 ja 10.12.2018 on hageja esitanud kostjale kirjalikult vormistatud ja e-posti teel edastatud pretensioonid kostja teostatud töödes ja ka parandustöödes esinenud puuduste tõttu. Kuigi ei olnud kostja remonditöid nõuetekohaselt teostanud, on kostja 07.02.2019 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 27.06.2018. a lepingust tuleneva nõude summas 4832,25 eurot, millele lisandus riigilõiv ja menetluskulu summas 164,97 eurot, millest tulenevalt on kogu nõude suurus kokku 4997,22 eurot. 02.03.2019 esitas hageja vastuväite, milles ei tunnistanud kostja nõuet ning viitas, et nõue on alusetu ja ei ole piisaval määral põhjendatud. Kostja esitas hagi Viru Maakohtule hageja vastu tasu saamise nõudes (tsiviilasi 2-19-103922). Nimetatud asjas jõustus Tartu Ringkonnakohtu lahend, millega rahuldati hagi osaliselt ning hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 4497 eurot.

2(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Tsiviilasjas nr 2-19-103922 tehtud lahendi järel on hageja tellinud ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt. Hageja tugineb käesolevas hagis järgmistele korterit puudutavate puuduste asjaolude kogumile: - Puudustega teostatud tapeetimistööd koos aluspinna ettevalmistamisega; - Ruumide põrandate horisontaalseks ehitamine. Hageja rõhutab, et seejuures sai ta teada, et põrandad ei ole horisontaalsed, alles riiklikult tunnustatud eksperdi teostatud mõõtmiste tulemusel ja tema arvamusest. Nimetatud puudus ei ole varasemas tsiviilasjas olnud ühegi väite ega vastuväite sisuks. Esitatud hagi on menetluslikult lubatav, s.o poolte vahel ei ole samal alusel ja sama eseme suhtes varem vaidlust lahendatud ning hagi on ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuetes. 02.07.2020 esitas kostja MIRSTART OÜ täitmisavalduse ja täitedokumendi (s.o Tartu Ringkonnakohus 08.05.2020. a otsus 2-19-103922 (jõustus 11.06.2020)) hageja A Mi suhtes, mille kohaselt on kohtutäitur Andrei Krek algatanud täitemenetluse täiteasjas 066/2020/1958. Täitmisteade täiteasjas on hagejale kättetoimetatud 03.07.2020, mistõttu kestis vabatahtlik täitmise tähtaeg kuni 02.08.2020 k.a. Hagi õiguslikuks põhjenduseks viitab hageja kostja lepingu rikkumisele ja õigusele nõuda lepingu rikkumise korral kahju hüvitamist. Vannitoa remondi 27.06.2018. a lepingu nr 27-06 (töövõtuleping) täitmisel on kostja teinud tööd oluliste puudustega, millele viitavad hageja tehtud pildid. Hageja tuvastas, et 27.06.2018 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad ja kostja tehtud tööd ei vasta lepingupoolte vahel kokkulepitule, lepingutingimustele, keskmisele kvaliteedile ega heale ehitustavale. Hageja on tellinud riiklikult tunnustatud eksperdi teenuseid, mille kohaselt on ekspert A T 08.07.2020 külastanud hageja korterit aadressil xxx, mille raames on teostanud ekspertiisi viidatud korteris teostatud remondi kvaliteedi ja puuduste kohta. 14.07.2020 koostatud korteri ülevaatuse aktis nr x on riiklikult tunnustatud ekspert A T tuvastanud, et Narva linnas, x korteri nr x aktis nr x loetletud puudused on põhjustatud halvast ehituskvaliteedist. Muuhulgas on tuvastatud, et ehituskvaliteeti ei ole võimalik hinnata ühegi üldiselt kasutatava kvaliteedinormiga, kuna selline kvaliteet (tolerantsid ja visuaalsed vead) pole lubatud. Sama akti kohaselt on tuvastatud, et Narva linnas, x korteri nr x remonttööde (puuduste likvideerimine) maksumus on 8308.92 eurot. 25.07.2020 on hageja edastanud sissenõudjale ja tema lepingulisele esindajale teate puuduste kõrvaldamise kohta, millega palus kõrvaldada kõik 27.06.2018 sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töödes esinenud puudused hiljemalt 29.07.2020, milleks kontakteeruda hagejaga telefoni või e-posti teel. Puuduste kõrvaldamata jätmisel jättis hageja endale õiguse pöörduda kahjunõude hagiga kohtusse kooskõlas VÕS § 649 sätestatuga, nõuda kostjalt hageja korterile tekitatud kahju summas 8308.92 eurot (sh käibemaks), tasaarvestada hageja nõuet (summas 8308.92 eurot) kostja vastu, kostja nõudega hageja vastu, mis tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsusest asjas 2-19-103922 ning kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsuse tsiviilasjas 2-19-103922 täitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas 066/2020/1958, siis kostja poolt puuduste kõrvaldamata jätmisel hageja määratud ajaks jättis hageja endale õiguse pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Tulenevalt kostja 27.07.2020 vastusest on hageja 29.07.2020 esitanud kostjale kahjunõude. 3(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Hageja määratud tähtajaks ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud ega kahjunõuet nõuetekohaselt täitnud. Hageja selgitab, et alates 31.07.2020 kell 14.00 muutus sissenõutavaks tema kahjunõue, mis on kahekordselt suurem kui kostja nõue (mis tuleneb eelviidatud täitedokumendist), mistõttu esitab hageja Viru Maakohtule hagi täiteasjas 066/2020/1958 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg-le 1 tuginedes. Riigikohus 03.02.2017. a määruses asjas nr 3-2-1-83-16 p 23 selgitanud, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Seetõttu tuleb tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15.03.2015. a otsus asjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Kuna pärast kohtuvaidlust on hageja saanud teadlikuks uutest puudustest töödes, siis on hagejal tekkinud kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille hageja on oma 29.07.2020. a e-kirjaga (s.o kahjunõudega) tasaarvestanud. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõue ei saa üldjuhul muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud (RKTKo 2-13-31650/81, p 11, RKTKo 3-21-167-12, p 10; 18. RKTKo 3-2-1-102-13, p 13). Puudustele, mille olemasolust hageja teadlik ei olnud, ei saanud hageja seega ka varasemas menetluses tugineda. Selline kahju ei saa olla ka sissenõutav, st hagejale ei saanud tekkida selliste puuduste kõrvaldamiseks ka kulutusi. Seega on kostja täitedokumendist tulenev nõue lõppenud ning sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Tasaarvestatud on kostja võlanõue hageja vastu, mis tuleneb täitedokumendist (s.o Tartu Ringkonnakohus 08.05.2020. a otsus 2-19-103922) ja hageja võlanõue kostja vastu, mis tuleneb 14.07.2020 koostatud korteri ülevaatuse aktist nr xxx ning kostjale 29.07.2020 esitatud kahjunõudest, mistõttu on täidetud alused täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse.

4(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

KOSTJA VASTUVÄITED (tl 87-88) 1.Kostjal on vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis ning temagi arvamusel on alust jätta hagi läbi vaatamata ning asjas menetluse lõpetada. Juhul, kui kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole, siis kostja hagi ei tunnista täielikult ja palub jätta rahuldamata. 27.06.2018 sõlmiti A M (edaspidi hageja) ja Mirstart OÜ (edaspidi kostja) vahel vannitoa remondi leping nr 27-06, mille alusel leppisid lepingu pooled kokku kostja korteriomandi aadressil x remonditööde teostamises. Kuna hageja ei tasunud kostjale kokkulepitud tasu teostatud tööde eest, kostja pidi kohtusse pöörduma. MIRSTART OÜ (hageja) esitas 4. aprillil 2019 A Mi (kostja) vastu hagi 7412,25 euro väljamõistmise nõudes. Korteri remonditööde käigus tehti ka lisatöid, mille tõttu tekkis hagejal täiendav töökulu 2580 eurot ning materjalide kulu 225,25 eurot. Kostja loobus lisatööde nõudest ja tema lõplik nõudeks oli mõista hagejalt välja 4607 eurot. Varasemas kohtumenetluses palus hageja jätta hagi rahuldamata eelkõige põhjusel, et hageja on korduvalt rikkunud töövõtulepingut ja seadust ning hageja tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele. Varasema kohtumenetluse käigus on A. M tuginenud sellele, et kuna kostja töö ei vasta nõuetele, tema korter näeb väga halb välja ning selle kasutamine on võimatu, peab hageja vaidlusaluse korteri renoveerimiseks maksma kokku 5564,80 eurot. Hinnapakkumine tõendas hageja arvates kostja teostatud tööde halba kvaliteeti ja kostjale tekitatud kahju. Tartu Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest on näha, et kohus on arvesse võtnud A. Mi väited tööde mittevastava kvaliteedi kohta ning selgitas, et käesoleval juhul saab tellija kokkulepitud tasu maksmisest keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Kohus hindas Mi väited ja tõendid ning seda, et M nõudis Mirstart OÜ-lt töövõtulepingust tulenevalt tööga tekitatud kahju summas 5564,80 eurot. A. M on tuginenud sellele, et VÕS § 197 lg 1 järgi saab kahju hüvitamise nõude hageja vastu tasaarvestada Mirstart OÜ tasunõudega tema vastu. Kohus asus eelneva alusel seisukohale, et Mi nõue hüvitada Mirstart OÜ puudustega töö parandamisest tekkinud kahju või kulutused tuleb jätta rahuldamata, kuna M ei tõendanud puuduste olemasolu tema väidetud ajal, puudustest töövõtja teavitamist ega tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Mil ei ole seega kohtu hinnangul tasaarvestatavat nõuet Mirstart OÜ vastu. Kostja leiab, et eelpool kirjeldatu tõendab, et hageja ei saa nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. Vastavalt TMS § 221 lg-s 2 sätestatule, et sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul olid Mil samad vastuväited enne kohtulahendi jõustumist. Et ta ei suutnud nõuetekohaselt ning tähtajal oma kahjunõuet tõendada varasema kohtumenetluse käigus (teha nt ekspertiisi), ei anna talle alust tekitada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus saaks uuesti alguse täitemenetluse käigus. Ülaltoodu alusel kostja leiab, et hagi on perspektiivitu. Puudub materiaalõiguslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks tasaarvestusele tuginedes, kuna juba varasema kohtuprotsessi käigus on kostja tuginenud ikkagi samadele asjaoludele ning kohus on jõudnud hoopis järeldusele, et hageja kahju nõuet ei saa tasaarvestada.

Tsiviilasi nr 2-20-11746

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja on arvamusel (tl 107-113), et kostja vastuväited ja taotlused ei ole asjakohased, põhjendatud ja et hagi tuleb rahuldada. Kokkuvõtvalt viitab hageja, et kohtumenetluse tsiviilasjas 2-20-11746 seostamine kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-19-103922, on täiesti lubamatu. Hageja on varasemalt viidanud, et hagi põhineb asjaoludele ning tasaarvestuse alusele, mis on tekkinud pärast tsiviilasja 2-19103922 kohtulahendi jõustumist. Arvestades, et hagi vastusele ning selles toodud vastuväidetele ei ole lisatud ühtegi tõendit, millele kostja vastuväited põhinevad, siis on ilmne, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja faktiliste asjaoludega arvestades asjakohatud. Hageja leiab, et tema hagi vastab kõikidele nõuetele, on põhjendatud ning esineb alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusosaliste nõuete tasaarvestamise tõttu. Hageja huvi on kõnealuses tsiviilkohtumenetluses suunatud sellele, et kasutada õiguskaitse vahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, mille kohaselt hagi võimaliku rahuldamise korral hageja sissenõutavaks muutunud nõuet tasaarvestamiseks kostja nõudega, mille alusel on alustatud hageja vastu täitemenetlust. Kõige laiemas tähenduses soovib hageja seega esitatud hagiga saavutada tulevikus sundtäitmise täielikku lubamatuks tunnistamist, mis on võrreldes kostja vastuväidetega, põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud.

KIRJALIK MENETLUS

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Hageja tugineb peamiselt sellele, et pärast Tartu Ringkonnakohtu poolt asjas 2-19-103922 tehtud otsuse jõustumist tellis hageja ehitusauditi, mille tulemusel on tuvastatud kostja tehtud remonditööde nõuetele mittevastavus ja audiitori seisukohalt on puuduste kõrvaldamise maksumus 8308,92 koos KM-ga. Hageja soovib teostada kahjunõude tasaarvestuse kostja poolt täitemenetluses esitatud nõudega. Hageja hagiavalduses on õigesti tehtud viide Riigikohtu määrusele asjas 3-2-1-83-16. Kostja ei hakka antud kohtulahendis tehtud järeldusi osundama mitte, kuid kokkuvõtvalt soovib rõhutada, et Riigikohus leidis, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on lubatav täitedokumendist tuleneva nõude tasaarvestus juhul, kui tasaarvestusolukord on tekkinud peale täitedokumendi jõustumist. Seega on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Hageja osundab õigesti ka Riigikohtu otsust asjas 3-2-1-11-15, millises on Riigikohus selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Teisisõnu: hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes eesmärgiks ei tohi olla jõustunud kohtuotsuse (täitedokumendi) revideerimine. Hageja nõue ei vasta esile toodud tunnustele. Hageja nõue, mille tasaarvestamist kostja nõudega nõuab hageja, on seotud väidetavate korteri remonditööde puudustega. Seejuures tegemist on puhtalt asjaoluga, mille on läbi vaadatud kohtumenetluses 2-19-103922. Mõlemad otsused asjas 2-19-103922 kajastavad asjaolu, et hageja hakkas viitama puudustele töödes menetluses 2-19103922 tööde tasumisest keeldudes. Mh on Viru Maakohtu 18.03.2019. a otsuses märgitud, et A M esitas maakohtu menetluses asjas 2-19-103922 kahjunõude seoses väidetavate puudustega töödes samuti kui antud kahjunõude tasaarvestamise avalduse OÜ-ga MIRSTART OÜ tasunõudega. Arvestades menetluses 2-19-103922 esitatud A Mi vastuväidetega, on käesolevas menetluses esitatud kahjunõue ja tasaarvestuse avaldus sisuliselt samad kui menetluses 2-19- 103922 esitatud kahjunõue ja tasaarvestuse avaldus. Seega (arvestades hageja osundatud Riigikohtu järeldustega) hageja nõude esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on põhjendamatu. Üksnes antud põhjusel peab hagiavaldus olema jäetud rahuldamata. Täiendavalt soovib kostja välja tuua, et puudub vaidlus selle üle, et käesolevas menetluses esitatud kahjunõude tasaarvestamise nõue tugineb kahjule, mille tekitas väidetavalt kostja hagejale töövõtulepingu alusel hageja korteriomandi renoveerides. Selles osas tuleb juhtida tähelepanu Viru Maakohtu otsusele asjas 2-19-103922. Maakohus leidis tõendatuks, et poolte vahel puudub vaidlus, et töö sai valmis 18.12.2018. OÜ Mirstart tegi mitu korda A. Mile ettepanekuid tööde vastuvõtmise kohta. Seega loetakse tööd vastuvõetuks võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 638 alusel alates 18.12.2018. Ringkonnakohus nõustus antud järelduse osas maakohtuga. Antud asjaolust tulenevad kostja täiendavad vastuväited hageja kahjunõude vastu. Kohus ei too välja kostja kõiki esitatud väiteid kahju nõude põhjendamatuse kohta. Kokkuvõtvalt seisnevad vastuväited selles, et hageja ei teavitanud kostjat õigel ajal ja nõuetekohaselt väidetavatest puudustest ning ei esitanud piisavalt aega võimalike puuduste kõrvaldamiseks; ehitusauditi eest olid määratud puudused varjamata (audiitor tuvastas puuduste olemasolu visuaalsel ülevaatusel); hageja ei kirjeldanud puudusi piisava täpsusega; kahjunõue on seotud hageja väidetavate kuludega kostja töödes puuduste parandamiseks. Viru Maakohtu otsuses asjas 2-19-103922 andis kohus järgmise hinnangu A. Mi käitumisviisile „kohus leiab seega, et OÜ S 19.04.2019 hinnapakkumine ei tõenda puuduste kõrvaldamises kokkuleppimist ega tähtaja andmist. Pigem viitab 19.04.2019 hinnapakkumine sellele, et OÜ-lt S 7(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

sooviti tellida täiendavaid töid. Selleks, et kahjuhüvitist saada, peab töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Oluline on ka kohtu hinnangul, et OÜ S 19.04.2019 hinnapakkumine on tehtud pärast käesoleva menetluse algatamist, s.o kostja on asunud puudusi töös otsima pärast hageja poolt kohtusse hagi esitamist. Kohtu hinnangul on kostja (A. M’i) selline tegevus olnud pigem otsitud ja pahatahtlik. Esitatud ei ole ka mistahes hagejast tulenevaid või kostjast (A. M’ilt) sõltumatuid asjaolusid, millega võiks taolise väidetavatest puudustest teatamise tähtaja mõistlikkust põhjendada“. Käesolevas menetluses on hageja (A. Mi) käitumine samalaadne. Hageja nimetab 21.07.2020. a ehitusauditi akti riiklikult tunnistatud eksperdi ekspertiisiks. Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2022. a otsuses asjas 2-20-1256 leidis ringkonnakohus, et ehitusaudit ei tohi sarnastada kohtuekspertiisiga. Juhul, kui kohus soovib otsuse tegemisel tugineda ehitusauditile, siis taotleb kostja menetluse uuendamist ja esitab taotluse kohtuekspertiisi korraldamiseks selleks, et tuvastada, kas hageja korteriomandis tehtud renoveerimistööd vastavad töövõtulepingu nõuetele. Ehitusauditist jääb ebaselgeks, millised konkreetsed töövõtulepinguga kehtestatud eesmärgid olid jäetud saavutamata. Jääb ebaselgeks mh. n-ö parandustööde maksumuse kindlaksmääramise käik. Seoses ehitusauditi puudustega puudub võimalus veenduda, et hageja kahjunõue on tõsine ja selle suurus on tõendatud. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Seega on kahju hüvitamisel lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemus (vt RKTKO asjas 3-2-1-60-15 p. 16). Kahjunõude esitamise päeval kasutas hageja renoveeritud korterit (kostja töö tulemusi) liigikaudu 2 aasta jooksul. Käesoleval ajal kasutatakse kostja töö tulemusi hageja poolt rohkem kui 4 aasta jooksul. Sealjuures soovib hageja kahjunõuet esitades renoveerimistööde ümbertegemist täies mahus varem tehtud tööde eest tasumata jättes. Tegemist on hageja sooviga rikastuda kostja arvel. Eeltoodu alusel jääb hageja seisukohalt tõendamata väidetava kahju suurus, samuti jääb tõendamata, et kahjunõue ei ole suunatud hageja rikastumisele. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja.

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Kostja hakkas taas hageja nn käitumisviisile hinnangud andma leides, et hageja ei olnud huvitatud mitte puuduste kõrvaldamisest, vaid ainuüksi täitemenetluse läbiviimise vältimisest. Hageja ikka on selgitanud, milles seisnesid/seisnevad tema huvid ja miks on ta õiguskaitsevahenditeks valinud kahjunõude ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Hageja olla võtnud tarvitusele kõik seadusest tulenevad abinõud ja õiguskaitsevahendid, arvestamaks temale tekitatud kahju alusel nõuded tasa, siinjuures leiab hageja ka, et ta ei soovi rikastuda kostja arvel ja tasaarvestab seeläbi oma nõuet ulatuses mis on samavõrdne kostja poolt hageja vastu esitatud nõudega. Kostja tegevuse tõttu on hageja pidanud elama korteris, mis on elamiseks ohtlik ja viidatud seisukorra põhjuseks on kostja tegevus, mitte aga hageja käitumisviis, mistõttu palub hageja jätta kostja väited hageja käitumise kohta tähelepanuta, kuivõrd nimetatu on käesolevas tsiviilkohtumenetluses asjakohatu. Kostja on seisukohas asunud taas hindama puuduste kõrvaldamise nõude ja garantiist tulenevate nõuete erisust viidates, et tasu maksmise kohustuse ja garantiitööde tegemise kohustuse näol ei ole tegemist vastastikuse kohustusega ikka. Hageja selgitab, et ta ei ole oma hagiavalduses ega hilisemates seisukohtades nimetatule viidanud ning leiab, et hageja on oma nõuet kostja nõudega tasaarvestanud õiguspäraselt, mistõttu on käesolevas asjas hagi rahuldamine ainuõige lahendus tekkinud vaidluse lahendamiseks. Kostja selgitas oma kaebuses, et hageja palgatud riiklikult tunnustatud ekspert ja selle hinnang ei ole ehitusauditina käsitletav, mistõttu jääb arusaamatuks, millised eesmärgid jäid kostjal lepinguga saavutamata ja maksumuse kindlaksmääramise käik. Kohtuekspertiisiseaduse § 4 lg 2 näeb ette, et eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. Seega, nii nagu ka kohtuekspertiis või ehitusaudit ja/või riiklikult tunnustatud eksperdi hinnang on sama juriidilist jõudu dokumentidel/analüüsidel, mistõttu ei ole pidanud hageja tellima töödes esinenud puuduste tuvastamiseks ilmtingimata ehitusauditi või keda iganes veel, vaid piisab hageja tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Seisukohtade tähelepanuta jätmine

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Et kohus on 2. veebruaril 2023 määranud lõplikud tähtajad kirjalikus menetluses, käsitletavad seisukohad olid esitatud pärast lõpliku tähtaja möödumist, siis kohus on arvamusel, et seisukohtade menetlemine venitaks asja lahendamist ja tekitaks täiendavad kulutused. Kohus jätab kostja 7. märtsil 2023 ja hageja 8. märtsil 2023 esitatud seisukohad tähelepanuta ja kuna neid on esitatud elektroonselt, loeb need pooltele tagastatuks. Lahendamata taotlused TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostjal on vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis ning temagi arvamusel on alust jätta hagi läbi vaatamata ning asjas menetluse lõpetada. Kostja on arvamusel, et hagi on perspektiivitu. Puudub materiaalõiguslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks tasaarvestusele tuginedes, kuna juba varasema kohtuprotsessi käigus on kostja tuginenud ikkagi samadele asjaoludele ning kohus on jõudnud hoopis järeldusele, et hageja kahju nõuet ei saa tasaarvestada. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagi läbi vaatamata jätmine kostja märgitud alusel ei ole mitte kohtu kohustus, vaid õigus. Kõnealusel juhul leiab kohus, et kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostja vastu esitatud hagi on täielikult perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2017. a kohtumäärus nr 2-16-18531, p 9). Kõne all oleval juhul seda järeldada ikka ei saa. Kohus jätab kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohtuotsuse sisulised põhjendused Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

10(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks kohtutäitur Andrei Kreki algatatud sundtäitmine täiteasjas 066/2020/1958, mille on algatatud Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsusest 2-19103922 tuleneva nõude sundkorras täitmiseks. Kohus on tuvastanud, et Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsusega nr 2-19-103922, MIRSTART OÜ hagi A M vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes (tl 89-94), välja mõistis A Milt MIRSTART OÜ kasuks võlgnevus 4497 eurot. Kohtutäitur Andrei Kreki 03.07.2020. a täitmisteade (tl 20-21) kohaselt on sissenõudja MIRSTART OÜ esitanud 02.07.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsus 219-103922 (jõustus 11.06.2020). Võlgnik on A M. Nõude sisuks on võlanõue 4497 eurot tsiviilasjas. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti poolte vahel 27.06.2018 vannitoa remondi leping nr 27-06, mille alusel leppisid lepingu pooled kokku aadressil x asuva kostja (käesolevas asjas hageja) korteriomandi remonditööde teostamises. Sõlmitud lepingu kohaselt oli hageja (käesolevas asjas kostja) kohustatud teostama lepinguperioodil (02.07.2018–31.09.2018) kõik ülaltoodud korteri remondiga seotud töid, mille eest kohustus kostja (käesolevas asjas hageja) tasuma kokku 7607 eurot, millest 3000 eurot kohustus kostja (käesolevas asjas hageja) tasuma hagejale (käesolevas asjas kostja) ettemaksena. Kuna kostja ei teostanud kokkulepitud töid nõuetekohaselt, ei tasunud hageja ka kokkulepitud tasu. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid tulutult. Kostja esitas hagi Viru Maakohtule hageja vastu tasu saamise nõudes (tsiviilasi 2-19-103922). Nimetatud asjas jõustus Tartu Ringkonnakohtu lahend, millega rahuldati hagi osaliselt ning hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 4497 eurot. Tsiviilasjas nr 2-19-103922 tehtud lahendi järel on hageja tellinud ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt. Hageja tugineb käesolevas hagis järgmistele korterit puudutavate puuduste asjaolude kogumile: - Puudustega teostatud tapeetimistööd koos aluspinna ettevalmistamisega; - Ruumide põrandate horisontaalseks ehitamine. Hageja sai teada, et põrandad ei ole horisontaalsed, alles riiklikult tunnustatud eksperdi teostatud mõõtmiste tulemusel ja tema arvamusest. Nimetatud puudus ei ole varasemas tsiviilasjas olnud ühegi väite ega vastuväite sisuks. Hageja 29.07.2020 esitanud kostjale kahjunõude, millele kostja ei ole reageerinud ega ole kahjunõuet nõuetekohaselt täitnud. Hageja on seisukohal, et alates 31.07.2020 kell 14.00 muutus tema kahjunõue kostja vastu, mis on kahekordselt suurem kui kostja täitedokumendist tulenev nõue hageja vastu, sissenõutavaks. Kuna pärast kohtuvaidlust on hageja saanud teadlikuks uutest puudustest kostja töödes, siis on hagejal tekkinud kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille hageja on oma 29.07.2020. a ekirjaga (s.o kahjunõudega) tasaarvestanud. Tasaarvestatud on kostja võlanõue hageja vastu, mis tuleneb täitedokumendist (s.o Tartu Ringkonnakohus 08.05.2020. a otsus 2-19-103922) ja hageja võlanõue kostja vastu, mis tuleneb 14.07.2020 koostatud korteri ülevaatuse aktist nr Ax ning kostjale 29.07.2020 esitatud kahjunõudest, mistõttu on täidetud alused täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 11(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Kostja hagiga ei nõustu ja väidab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu põhjendustest tulenevalt ei saa hageja nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. Puudub materiaalõiguslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks tasaarvestusele tuginedes, kuna juba varasema kohtuprotsessi käigus on kostja tuginenud samadele asjaoludele ning kohus on jõudnud hoopis järeldusele, et hageja kahju nõuet ei saa tasaarvestada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesolevas asjas on sundtäidetav täitedokument Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsus asjas nr 2-19-103922 MIRSTART OÜ hagis A M vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes (tl 89-94), mis jõustus 11.06.2020. Nõude põhjustas asjaolu, et A. M jättis MIRSTART OÜ poolt nende vahel 27.06.2018 sõlmitud remondilepingu nr 27-06 alusel tehtud töö vastu võtmata ning MIRSTART OÜ-le lepingust tulenevat tasu (osaliselt) tasumata. Seega, hagi põhjendatuse hindamisel peab kohus tuvastama, kas võimalus tasaarvestada oma nõuet kostja nõuetega on tekkinud hagejal pärast Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsuse nr 2-19-103922 jõustumist 11.06.2020. Tasaarvestuse mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-s 1. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Riigikohtu 15. juuni 2022. a määruse nr 2-20-17088 p-s 9.1 välja toodi, et tasaarvestuse avalduse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (protsessuaalse tasaarvestuse kohta vt nt Riigikohtu 27. novembri 2013. a otsus nr 3-2-1-126-13, p 12). Hageja avaldatust nähtuvalt sai hageja teada uutest puudustest kostja töödes ja tekkis hagejal kahju hüvitamise nõue kostja vastu alles pärast Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsuse nr 219-103922 jõustumist 11.06.2020. Ühtlasi tellis hageja riiklikult tunnustatud eksperdi teenused. Ekspert A T külastas 08.07.2020 aadressil x asuvat hageja korterit ja teostas ekspertiisi viidatud korteris valminud remondi kvaliteedi ja puuduste kohta. 14.07.2020 koostatud korteri ülevaatuse aktis nr x on riiklikult tunnustatud ekspert A T tuvastanud, et x korteri nr x aktis nr x loetletud puudused on põhjustatud halvast ehituskvaliteedist. Muuhulgas tuvastatud, et ehituskvaliteeti ei ole võimalik hinnata ühegi üldiselt kasutatava kvaliteedinormiga, kuna selline kvaliteet (tolerantsid ja visuaalsed vead) pole lubatud. Sama akti kohaselt on tuvastatud, et Narva linnas, x korteri nr x remonttööde (puuduste likvideerimine) maksumus on 8308,92 eurot. Kohus on nõus kostja käsitlusega, et antud juhul puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tasaarvestusele tuginedes.

12(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsuse p-st 9 (tl 92 pöördel-93) nähtub, et kostja (A. M) vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust eelkõige põhjusel, et hageja (MIRSTART OÜ) ei ole teostanud töid kvaliteetselt, ei ole puudusi kõrvaldanud, mistõttu on kostjal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda tehtud töö eest tasumast. Kostja väidab, et tal on seoses puudustega töös hageja vastu kahju hüvitamise nõue 3491,42 eurot, mille ta tasaarvestab hageja tasu nõudega. Hageja tugineb käesolevas hagis järgmiste korterit puudutavate puuduste asjaolude kogumile: - Puudustega teostatud tapeetimistööd koos aluspinna ettevalmistamisega; - Ruumide põrandate horisontaalseks ehitamine. Strucoprojekt OÜ 14.07.2020 dokumendist nr Ax nimega „Korteri ülevaatuse akt Ida-Virumaa Narva linn x korter nr.x“ (tl 11-16, edaspidi akt vastavas käändes), millega soovib hageja tõendada oma hagi esitamise põhjendatust ja mida osapooled läbivalt nimetavad ehitusauditiks, nähtub, et töö eesmärgiks oli anda hinnang korteris nr 28 teostatud remonttööde kvaliteedi ja töömahtude kohta. Tööde teostajaks ja akti koostajaks on FIE A T, diplomeeritud ehitusinsener tase 7, kutsetunnistuse nr xxx. Kostja on esitanud väide, et hageja nimetab ehitusauditi akti riiklikult tunnustatud eksperdi ekspertiisiks ning et Tartu Ringkonnakohus 22.04.2022. a otsuses asjas 2-20-1256 leidis, et ehitusaudit ei tohi sarnastada kohtuekspertiisiga. Hageja küll nimetab viidatud akti ekslikult ekspertiisiks, küll aga see akt on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 mõttes, mille kohaselt on dokumendid ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kohus leiab, et saab otsuse tegemisel tugineda hageja esitatud aktile. Akti p-st 1.7 (tl 12) nähtub, et lähtedokumentatsiooni hulgas oli ka leping nr 27-06, üldised lepingu tingimused ja hinnapakkumine. Akti p 2 (tl 12 pöördel) järgi korteri ülevaatuse eesmärgiks on: kontrollida remonttööde teostatuse vastavust hinnapakkumises toodule; kontrollida tegelikult teostatud ja hinnapakkumises toodud tööde mahtusid; anda hinnang teostatud remonttööde kvaliteedile. Aktist nähtub (tl 12 pöördel, 13, 13 pöördel), et magamistoas, külalistetoas, köögis ja esikus (koridor) on korteri ülevaatuse hetkeks hinnapakkumises loetletud töid teostatud. Akti p 2.1 (tl 12 pöördel) kohaselt on kaetud magamistoa seinad tapeediga, mis on liimitud kipspahtliga tasandatud kipsplaatidele. Tapeetkatte ülevaatusel selgus, et osaliselt on tapeet aluselt lahti tulnud. Valdavalt aluselt lahtituleku kohtadeks on tapeedi paanide üksteisega põkkes olevad küljed ja servad. Osades kohtades (näiteks akna vastas olev sein) on tapeet lahti tulnud sellises ulatuses, et see on seganud elanike normaalset elu, mistõttu on see nende poolt seinalt ära tõmmatud. Kohtades, kus tapeedi ja aluspinna nake on puudunud, on puhtad kipspahtli pinnad. Kohtades, kus on olnud nakkumine, on osa tapeedist jäänud seina pinna külge. Magamistoa seinas olevate tapeedipaanide vuugid on silmaga nähtavad (valge aluspind on nähtav), vuukide vahe on 1...3 mm. Magamistoa põrand on kaetud parkettkattega. Põranda horisontaalsuse mõõdistamisel selgus, et põrand ei ole horisontaalne. Põranda kalle on aknaga välisseinast tubade vaheseina suunas. Põranda ebatasasus 2000mm kohta on 7,8 mm (toa laius on 2340mm). Külalistetoas tuvastas akti koostaja (tl 13), et toa seinad on kaetud tapeediga, mis on liimitud kipspahtliga tasandatud kipsplaatidele. Tapeetkatte ülevaatusel selgus, et osaliselt on tapeet aluselt lahti tulnud. Valdavalt aluselt lahtituleku kohtadeks on tapeedi paanide üksteisega põkkes 13(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

olevad küljed ja servad. Külalistetoa seinas olevate tapeedipaanide vuugid on silmaga nähtavad (valge aluspind on nähtav), vuukide vahe kuni 4mm. Külalistetoa põrand on kaetud parkettkattega. Põranda horisontaalsuse mõõdistamisel selgus, et põrand ei ole horisontaalne. Põranda kalle on köögi poolt magamistoa suunas, põranda ebatasasus 2000mm kohta on 13 mm (elutoa laiuse puhul 3000mm oleks põranda ebatasasusest tingitud kõrguste erinevus ca 20mm). Põrandale astudes põrand nagiseb, mis viitab asjaolule, et põranda aluspind ei ole piisavalt jäik. Köögis tuvastas akti koostaja (tl 13-13 pöördel), et köögi põrand on plaaditud keraamiliste plaatidega. Põranda horisontaalsust pinna väiksuse tõttu ei olnud võimalik arvväärtusi mõõta. Mõõtelati põrandale paigaldamisel selgus, et akna seinaga risti suunas, seinast seinani on põrandas muhk. Lisaks muhule põrandas ei ole põranda pind horisontaalne, see on kaldega trepikoja seina poolt elutoa suunas. Nähtav on see köögi mööbli paigaldusest, horisontaalselt paigaldatud elutoa poolse kapi alla on paigaldatud lisakõrgenduseks puitklots kõrgusega 15,4mm. Esikus tuvastati (tl 13 pöördel), et esiku seinad on kaetud tapeediga, mis on liimitud kipspahtliga tasandatud kipsplaatidele. Tapeetkatte ülevaatusel selgus, et osaliselt on tapeet aluselt lahti tulnud. Valdavalt aluselt lahtituleku kohtadeks on tapeedi paanide üksteisega põkkes olevad küljed ja servad. Esiku seinas olevate tapeedipaanide vuugid on silmaga nähtavad (valge aluspind on nähtav), vuukide vahe kuni 2mm. Esiku põrand on plaaditud keraamiliste plaatidega. Põranda horisontaalsust pinna väiksuse tõttu ei olnud võimalik arvväärtusi mõõta. Mõõtelati põrandale paigaldamisel selgus, et vannitoa seinaga risti suunas, seinast seinani on põrandas muhk. Kohus leiab tõendatuks, et aktis viidatud puudused tapeetimis- ja põrandatöödes on tekkinud küll enne korteri ülevaatamist ja akti koostamist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Viru Maakohtu lahend asjas nr 2-19-103922 langetati 09.12.2019 (tl 147-154) ja sama asja Tartu Ringkonnakohtu otsus, mis on täitedokumendiks, langetati 08.05.2020. Riigikohus on 24. oktoobri 2018. a määruse nr 2-16-17776/39 p-s 13, 21. veebruari 2018. a määruse nr 2-14-7385/204 p-s 15.1; 15. aprilli 2015. a otsuse nr 3-2-1-11-15 p-s 11 seisukohal, et TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsuse p-s 13 (tl 93 pöördel) nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole kahju tekkimist, mida ta soovib tasaarvestada hageja nõudega tõendanud. Ainuüksi OÜ X hinnapakkumine ei saa tõendada kostjal kahju olemasolu, kuna hinnapakkumises loetletud töid ei saa seostada hageja tehtud tööde ja väidetavate puudustega (va gaasiveesoojendi paigaldamine). Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kui OÜ X hinnapakkumine väidetava kahju hüvitamiseks on tehtud 5564,80 euro ulatuses, siis apellatsioonimenetluses on hageja kahjunõuet hinnanud 3821,42 eurole x koostatud eelarve järgi, millist tõendit kui hilinenult esitatud ringkonnakohus vastu ei võtnud. Samas 10. detsembril 2018, st enne hageja soovi tööd üle anda, hindas kostja kahjunõude suuruseks defektide eest 500 14(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

eurot. Kostja ei ole võimalike puuduste tuvastamiseks asjatundjat kaasanud ja on oma hinnanguid kahju suuruse osas pidevalt muutnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele tõi Tartu Ringkonnakohus 08. mai 2020. a otsuse p-s 14 (tl 93 pöördel) välja, et tasu maksmisest keeldumiseks ei pidanud kostja esitama hagi või vastuhagi hageja vastu. Piisas kostja vastuväitest, et tal on hageja vastu lepingu mittekohasest täitmisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida kostja soovib tasaarvestada hageja nõudega. Kostja on ise sellisele õigusele viidanud ja sellise vastuväite maakohtu menetluses esitanud. Samas ei ole kostja suutnud oma kahjunõuet enamuses osas tõendada. Maakohus on 24. oktoobri 2019 menetluse uuendamise määruses pooltele selgitanud tõendamiskoormist tasunõude sissenõutavuse tuvastamiseks ning andnud tähtaja asjaolude täpsustamiseks ja tõendamiseks. Kostja jäi seisukohale, et tema esitatud tõendid on hageja ebakvaliteetsete ehitustööde tõendamiseks piisavad. Seega nähtub Tartu Ringkonnakohus 08.05.2020. a otsuse p-st 14, et maakohus on 24. oktoobri 2019 menetluse uuendamise määruses pooltele selgitanud tõendamiskoormist tasunõude sissenõutavuse tuvastamiseks ning andnud tähtaja asjaolude täpsustamiseks ja tõendamiseks. Kostja jäi seisukohale, et tema esitatud tõendid on hageja ebakvaliteetsete ehitustööde tõendamiseks piisavad. Kohus leiab, et nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et A. M’i viidatud puudused MIRSTART OÜ töös olid tekkinud hoopis tsiviilasja nr 2-19-103922 arutamise ajaks või käigus, kohus andis m.h A. M’ile võimalus väidetavate puuduste kohta tõendite esitamiseks, küll aga A. M jäi seisukohale, et tema esitatud tõendid on hageja ebakvaliteetsete ehitustööde tõendamiseks piisavad. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja hakkas alles pärast Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsuse nr 2-19-103922 jõustumist 11.06.2020 hankima tõendeid MIRSTART OÜ töös puuduste ja puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde mahtu ja hinna tuvastamiseks, ei anna hagejale õigust nõuda täiteasjas nr 066/2020/1958 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest võimalus tasaarvestada oma nõuet kostja nõuetega on tekkinud hagejal enne Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020. a otsuse nr 2-19-103922 tegemist ja jõustumist. Kuna kohus ei tuvastanud eeldusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, jätab kohus käsitlemata poolte väited kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Seega on käesolevas asjas põhjendamata kostja taotlus menetluse uuendamiseks ja kohtuekspertiisi korraldamiseks, tegemaks kindlaks, kas hageja korteriomandis tehtud renoveerimistööd vastavad töövõtulepingu nõuetele. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Hageja iseenesest ei kaotanud oma võimalikku kahju hüvitamise nõudeõigust kostja vastu, kuid ta ei saa TMS § 221 lg 2 tulenevalt nende nõuete tasaarvestamisele tuginedes nõuda TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Seetõttu on sundtäitmine täiteasjas nr 066/2020/1958 lubatav. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus muuhulgas Riigikohtu 15. juuni 2022. a määruses nr 220-17088 ja samas asjas olevas Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2022. a otsuses väljendatud seisukohtadest. Hagi tagamise tühistamine 15(16)

Tsiviilasi nr 2-20-11746

Kohus on 25. augusti 2020. a määrusega (tl 72-73) rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks ning peatanud täitemenetluse kohtutäituri Andrei Krek’i menetluses olevas täiteasjas nr 066/2020/1958 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Lõplikus seisukohas (tl 142-145) palus kostja esindaja otsuse tegemisel hagi tagamise tühistada. Hageja polnud taotlusega nõus. TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tühistab kohus 25. augusti 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seeläbi on otsus tehtud hageja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.