A. K. hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu 12 649,61 euro ja alates 21.08.2020 seadusjärgse viivise saamiseks AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastuhagi A. K.lt 1114,85 euro ja alates 29.01.2021 viivise saamiseks määras 8% aastas
Tsiviilasja hind
hagihind 13 661,58 eurot vastuhagi hind 1 204,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): A. K. (xxxx, xxxx), Hageja esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (epost: [email protected], Advokaadibüroo Vindex OÜ) Kostja (vastuhagis hageja): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 141) Kostja esindaja: Tiina Saluste ([email protected]) 19.01.2022
kohtuistung kohtuistungil osalenud isikud
hageja esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov, kostja esindaja Tiina Saluste
RESOLUTSIOON:
1.Määrata A. K. tsiviilasja 2-20-12094 hinnaks 13 661,58 eurot.
2.Jätta A. K. hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu 12 649,61 ja alates 21.08.2020 seadusjärgse viivise saamiseks rahuldamata.
3.Jätta läbi vaatamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastuhagi A. K. vastu 1114,85 euro ja alates 29.01.2021 viivise saamiseks määras 8% aastas.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusest
1.A. K. (hageja) esitas 21.08.2020 Harju Maakohtusse hagi AB „Lietuvos draudimas Eesti filiaali vastu. Hageja täpsustas hagi 16.09.2020, 19.10.2020 ja esitas tervikteksti 18.11.2021.
2.Kostja esitas 29.01.2021 hageja vastu vastuhagi, milles palus kostjalt välja mõista 1114,85 eurot ja alates 29.01.2021 viivise määras 8% aastas.
3.Kohus on määras 19.01.2022 istungil otsuse kuulutamise ajaks 04.03.2022.
4.03.03.2022 määrusega uuendas kohus menetluse. Kohus selgitas määruses, et kostja saaks esitada lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude (PZU Autoabi ja asendusauto on lepingus märgitud lisakaitse) lepingu poole J. K. vastu või lepinguvälise nõude õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku vastu. Hageja on kindlustuslepingust tulenevalt soodustatud isikuks. Seega ei olnud kohtu hinnangul hageja lepingu pooleks ega ka õigusvastaselt kahju põhjustanud isikuks. Kuivõrd kohus ei arutanud pooltega osundatud asjaolusid, siis pidas kohus põhjendatuks menetluse uuendamist ja pooltelt nimetatu kohta seisukoha küsimist. Kostjal tuli esitada määruses märgitud selgitus.
5.Vastuhageja teatas 17.03.2022, et võtab vastuhagi tagasi. Hageja vastuhageja avaldusele seisukohta ei esitanud.
6.Kohus jätab kooskõlas TsMS § 423 lg 1 punktiga 2 AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastuhagi A. K.lt 1114,85 euro ja alates 29.01.2021 viivise saamiseks määras 8% aastas läbi vaatamata, kuna vastuhageja võttis vastuhagi tagasi. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
7.Hagi kohaselt on hagejale kuuluv sõiduk xxxx, registreerimisnumbriga xxxx kindlustatud kostja juures Kasko Pluss paketiga, mille kohta väljastas kostja poliisi nr xxxx perioodiks 22.05.2019-16.05.2020 ja arve 5588515. Kindlustuslepingule kohalduvad PZU tüüptingimused A300/2017 ja U100/2019. Lepingust tulenevalt on soodustatud isikuks hageja, kellele kindlustusvõtja andis lepingust tulenevad õigused üle.
8.Sõidukiga sõideti 25.07.2019 Kiia-Vääna-Viti teelt välja ja see sai kahjustada (esimene juhtum). Hageja teavitas juhtumist kostjat samal päeval ja nõudis esimese juhtumiga seotud kahju hüvitamist.
9.Avarii järgselt elas sõiduki juht end välja ja lõi autot mitu korda jalgade ja kätega (teine juhtum), mille tulemusena sai kahjustada klaasist katuseluuk ja vasak latern. Teise juhtumiga seotud kahju hüvitamist hageja kostjalt ei nõua.
10.Kostja keeldus kahju hüvitamast, kuna sõidukil on avastatud hulgivigastused sõiduki esiosas, sh purunenud vasak esilaternaklaas, esiklaas ja klaasist katuseluuk, aga sündmuskohal ei ole objekti, millega kokku põrkamisel oleksid taolised kahjustused tekkinud.
11.Hageja pidas kostjaga kompromissläbirääkimisi, selgitades, et nõuab ainult esimese juhtumiga seotud kahju hüvitamist.
12.Hageja leidis 16.09.2020 esitatud täpsustatud hagis, et asjatundja hindas mõlema juhtumi järgseks remondisummaks (tööd ja varuosad) 15 508,61 eurot. Sellest summast võtab hageja maha teise juhtumiga seotud kahju summas 3723,76 eurot, mis koosneb järgmistest kuluartiklitest: 1) vasak esimene udutuli 339,03 eurot; 2) vasaku esitule dioodlamp 1600 eurot; 3) esituli vasak (töö) 15 eurot; 4) udutuli vasak (töö) 5 eurot; 5) katuseluugi klaas 450 eurot; 6) katuseluuk (töö) 18 eurot; 7) katuseluugi raam 67 eurot; 8) katuseluugi tihend 35 eurot; 9) esiklaas 1060,73 eurot; 10) esiklaas (töö) 117 eurot; 11) esiklaas tihend 17 eurot; kokku 3723,76 eurot. Seega esimese juhtumiga seotud taastustööde ja nendeks vajalike materjalide väärtus on 11 784,85 eurot (15 508,61-3723,76=11784,85).
13.Asjatundja hinnangul ei ole esimese juhtumi järgsete kahjustuste tõttu auto taastamine enam majanduslikult otstarbekas ja lähtuda tuleb auto turuväärtusest, mis on kostja arvates ca 11 000 eurot. Hageja arvates oli auto avariieelne väärtus 17 000-19 000 eurot.
14.Hagejal tekkis ka nõude esitamisega seotud kahju. Kompromissläbirääkimistele kulutas hageja esindaja 3 tundi, millest 1 tund kirjavahetusele ja 2 tundi kohtumisele kostja juures. Kuivõrd lepingulise esindaja tunnitasu määr on 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks, siis on kahju kokku 600 eurot (166,67 x 3 + KM20% = 600). Hageja nõuab nimetatud kulu koos viivistega kostjalt väljamõistmist tulenevalt VÕS § 115 lõikest 1, § 128 lõikest 3 ja VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest. Samuti nõuab hageja alates hagi esitamisest viivist.
15.Kokku taotleb hageja kostjalt 12 384,85 euro ja alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise väljamõistmist. 18.11.2021 palub hageja kostjalt välja mõista 12 649,61 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 järgi alates hagi esitamisest, so 21.08.2020. Kostja vastus
16.Kostja 13.11.2020 vastuse kohaselt sõlmiti J. K. ja kostja vahel kaskokindlustuse leping, millest tulenevalt on soodustatud isikuks hageja. Kostja leiab, et soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi toimumisel õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist, kuid VÕS § 425 lõikest 1 ei tulene, et soodustatud isikul oleks täitmise nõue kindlustusandja vastu. Kindlustusvõtja saab esitada kindlustusandja vastu nõude selliselt, et see täidetaks soodustatud isikule. Kostja on seisukohal, et hagejal on küll kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, kuid ta ei saa ise esitada lepingu täitmise nõuet kindlustusandja vastu.
17.Alternatiivselt leiab kostja, et ei pea hageja kindlustuslepingu täitmise nõuet täitma.
18.Hageja teatas 25.07.2019 kell 02.07, et sõiduk sõitis teele jooksnud looma tõttu kraavi Alexela Viti tankla lähedal. 29.07.2019 esitas hageja kostjale kirjaliku sõiduki kahjuhüvitise taotluse, mille kohaselt oli juhtumi toimumise ajal sõiduki juhiks A. K. ning teele hüppas kits, kellele otsasõidu vältimiseks sõitis auto vastu puud. Hageja teatel sai juhtumi käigus kahjustada auto esiosa, alumine osa, tagastange, ülemine osa. Pärast kahjuteate saamist pöördus kostja
telefoni teel hageja ja A. K.i poole ning palus neil lisaks sõidukikahju hüvitamise taotlusel toodud seletustele kirjeldada deklareeritud kahjujuhtumi asjaolusid täpsemalt. Hageja ja A. K. selgitasid, et enne õnnetuse toimumist sõitsid nad niisama Tallinnas ringi. Seejärel liikusid nad Tallinna poolt läbi Tabasalu ja Muraste ning tahtsid Alexela tankla juurest vasakule keerates suunduda läbi Vääna Tallinna poole tagasi. Pärast tanklat pikal sirgel teel jooksis ette kits, kellele otsasõidu vältimiseks sõitis A. K. teelt välja vastu puud. Pärast õnnetuse toimumist helistas hageja kindlustusseltsile ja Autoabi saatis puksiiri. Nad helistasid ka sõpradele O. T.ile ja B. T.le, kes jõudsid sündmuskohale umbes 20 minuti pärast. A. K.i ütluste kohaselt oli sõiduk enne juhtumit tehniliselt korras. E. M. ja B. T. vahel 15.08.2019 peetud telefonikõnes ütleb B., et jõudis sündmuskohale enne kolme ja et ta sõidab universaalkerega xxxx.
19.Riiklikult tunnustatud eksperdi R. P. 15.08.2019 arvamuse kohaselt on sõiduk sõitnud teelt välja ca 45 ̊nurga all, üle teepervel oleva maakivi, vastu ca 20cm läbimõõduga lepapuud. Teistel, lepa kõrval kasvavatel puudel, ekspert vigastusi ei tuvastanud. Arvamuse järgi on sõiduki esiosal vähemalt 4 erinevat kokkupõrke jälge puuga, vasakpoolne katuse nurk deformeerunud, purunenud esiklaas ja katuseluuk ning vasakpoolne esilaternaklaas eksperdile teadmata asjaoludel. Arvamusest järeldub, et lisaks puuga (mitmekordsele) kokkupõrkele tekitati sõidukile juurde vigastusi, mida ei saa seostada vastu puud sõitmisega. Sellise tegevuse eesmärgiks saab olla üksnes võimalikult ulatuslike kahjustuste tekitamine sõidukile ja sõiduki nn mahakandmise saavutamine.
20.Alexela Viti tankla turvakaamera salvestistelt tehtud fotodelt nähtub, et 25.07.2019 öösel kell 00.58.28 liiguvad kuldset värvi xxxx Vääna poolt ja tume 5. seeria universaalkerega xxxx Vääna poole, 01.16.51 tuleb 5. seeria universaalkerega xxxx vääna poolt ja teeb tagasipöörde Vääna poole, kell 01.36.55 tuleb kuldset värvi xxxx vääna poolt ja teeb tagasipöörde Vääna suunas ja kell 01.58 tuleb jälle 5. seeria universaalkerega xxxx ja teeb tagasipöörde Vääna suunas. Kuigi videosalvestustel ei ole näha liikuvate sõidukite registreerimisnumbreid, on enne kokkupõrget (mis eksperdi arvamuse kohaselt on juhtmoodulis salvestunud 01.53) sündmuskoha juures edasitagasi liikunud sama mudeli ja värviga sõidukid, millega sõitsid hageja kaaslasega ja nende sõber B..
21.Kahjukäsitluse käigus kogutud andmetest ja eksperdi 15.08.2019 arvamusest lähtuvalt keeldus kostja 21.08.2019 otsusega kindlustushüvitise maksmisest kindlustuslepingute üldtingimuste punktide 15.5, 17.1.2 ja 17.1.4 alusel. Kostja leidis, et juhtumi asjaolude kohta on antud ebaõiget teavet ning kahju on põhjustatud tahtlikult. Käsitluse käigus 30.07.2019 peetud telefonivestluses ja 29.07.2019 kahju hüvitamise taotluses ei avaldanud hageja ja A. K., et kokkupõrke toimumine polnud juhuslik ja sõidukile tekitati täiendavaid kahjustusi. Sündmuskohal viibinud isikud ei avaldanud kindlustusandjale, et enne vastu puud sõitmist liiguti korduvalt sündmuskohast mööda, et sõidukil oli 4 erinevat kontakti puuga ja osad detailid ei purunenud teelt väljasõiduga. Sellist tegevust saab seostada üksnes sooviga teadlikult varjata kostja eest õnnetuse toimumise tegelikke asjaolusid. Hageja ja A. K. on tahtlikult jätnud juhtumi asjaolude kohta avaldamata tõese ja täieliku teabe eesmärgiga saada kindlustushüvitist deklareeritud juhtumi tagajärjel kahjustunud sõiduki eest. Videosalvestis tõendab, et hageja ja A. K. ei sattunud õnnetusse juhuslikult, vaid teel edasi-tagasi sõites valisid sündmuskoha teadlikult ning sõitsid sealt teelt välja tahtlikult eesmärgiga jätta mulje kindlustusjuhtumist ning saada sõiduki väärtuses kindlustushüvitist.
22.Eksperdi arvamuse järgi esines sõidukil enne õnnetuse toimumist tehnilisi puudusi, mis kajastusid sõiduki juhtmoodulitesse salvestatud veateadetes. 03.07.2019 on odomeetri näidul vahemikus 295512-295531 km sõiduki juhtmoodulitesse tekkinud hulgaliselt veateateid, mis viitavad mootori ja sõiduki elektrisüsteemi riketele s.h ei ole töötanud veojõukontroll, stabiilsuskontroll ja ABS. Liiklusõnnetusele viitavad jäljed on salvestunud 25.07.2019 kell 1.53
läbisõidul 296475 km, mil andis veateate löögiandur. Sõiduki odomeetri näiduga on manipuleeritud muutes seda ca 35 000 km väiksemaks. Lisaks kinnitas A.K. telefonivestluses, et pärast sõiduki ostmist Lätist oli koheselt esinenud probleeme mootoriga, mille ta väidetavalt remontis. Hageja teatas pärast kostja otsusega tutvumist, et probleeme oli käsipiduri anduriga, muid probleeme ei olnud. Eksperdi arvamusele tuginedes ei olnud sõiduk 25.07.2019 toimunud teelt väljasõidu ajal tehniliselt korras, kuigi hageja ja A. K. olid oma selgitustes kinnitanud, et seisukord oli hea.
23.Kostja leiab, et kui juht elas end õnnetuse järgselt välja ja lõi sõidukit mitu korda jalgade ja kätega, kahjustades katuseluuki ja vasakpoolset esituld, siis oleks ta pidanud sellest kohaselt teavitama ka kostjat, kuna kaskotingimuste kohaselt ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele tahtlikult tekitatud kahju. Hageja kahjujuhtumist uue versiooni esitamine ei anna alust lugeda sõiduk teelt väljasõitmist kindlustusjuhtumiks, kuna see ei muuda asjaolu, et kostja on juhtumi kohta juba esitanud valeandmeid ja kinnitust on leidnud sõiduki tahtlik kahjustumine, sealhulgas 4 erinevat kontakti puuga.
24.Hageja leiab, et hageja kompromissläbirääkimisi 3 tunni ulatuses ei saa pidada põhjendatuks ja seetõttu ei kuulu hüvitamisele õigusabile tekkinud kulu. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: * J. K. ja kostja vahel sõlmiti kaskokindlustuse leping (poliisi nr xxxx), milles omavastutus oli 200 eurot ja kindlustusperiood 22.05.2019-16.05.2020; lepinguga kindlustati sõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx ja soodustatud isikuks märgiti hageja (I kd lk 8, 69-70); kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused U100/2019 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2017 (I kd lk 134-139); * hageja teatas 25.07.2019 kell 02.07, et sõitis teele jooksnud looma tõttu kraavi Alexela Viti tankla lähedal; * hageja esitas 29.07.2019 kostjale sõidukikahju hüvitamise taotluse (I kd lk 71-72); * kostja teatas kahju hüvitamisest keeldumisest 21.08.2019 kahjujuhtumi otsuses nr 794716 (I kd lk 7-7 pöördel); * peale liiklusõnnetust tellis kostja riiklikult tunnustatud eksperdilt R. P.lt ekspertiisi; ekspert koostas 15.08.2019 eksperdiarvamuse nr 1071/2019 (I kd lk 78-126); * hageja tellis asjatundjalt J. L.ilt arvamuse; asjatundja J. L. koostas ekspertarvamuse (I kd lk 180-184 pöördel); * hageja nõudis enne kohtusse pöördumist kostjalt kahju hüvitamist, millest kostja keeldus (I kd lk 4-6 pöördel).
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * hageja on kostjalt kahju nõudmisel õigustatud isikuks; * hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist või mitte, s.t kas hageja põhjustas kahju tahtlikult.
28.Kas hageja on kahju nõudma õigustatud isikuks
28.1.Kostja leidis 13.11.2010 vastuses, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, kuna hageja on kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikuks.
28.2.Hageja märkis 24.11.2020 vastuses, et hagiavalduses on märgitud, et kindlustusvõtja nõudeõigus on loovutatud hagejale. Seega on hagejal kostja vastu nõue.
28.3.VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isikul kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tulenevalt lõikest 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
28.4.Kohus nõustub kostjaga selles, et soodustatud isikuna ei oleks hagejal kostja vastu nõudeõigust, kuid käesoleval juhul on kindlustusvõtja loovutanud nõude hagejale. Kohus loeb J. K. nõude loovutamise teatega (I kd lk 147-148) tõendatuks, et hageja on saanud loovutuse teel 25.07.2019 juhtumi järgselt PZU poliisist nr xxxx tuleneva kahju hüvitamise nõude omanikuks. Poolte vahel puudub vaidluse selles, et kindlustusvõtjal on õigus kostja vastu esitada kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid. Seega on hageja kostja vastu kahju nõudma õigustatud isikuks.
29.Kahjujuhtumist
29.1.Hageja leiab, et tal on 25.07.2019 kahjujuhtumist tekkinud kahjuhüvitamise nõue hagi tervikteksti järgi 12 649,61 eurot ja viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 järgi alates hagi esitamisest.
29.2.Kostja leiab, et kuivõrd hageja tekitas sõidukile kahju tahtlikult, siis puudub alus kahju hüvitamiseks.
29.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2019 punkti 15.5 esimesest lausest (I kd lk 135 pöördel) tulenevalt peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale viivitamata igakülgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asjaolude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud jm). Vastavalt punktile 17.1.2. ja 17.1.4 (I kd lk 136) on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu, samuti siis, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist. VÕS § 452 lg 1 järgi vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Vastavalt sama paragrahvi teise lõike punktile 3 ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult.
29.4.Kohus leiab, et käesoleval juhul põhjustati kindlustusjuhtum tahtlikult. Hageja väidetel toimus 2 juhtumit. Esimeseks juhtumiks loeb hageja vaidlusaluse sõidukiga KiiaVääna-Viti teelt väljasõitu ja teiseks juhtumiks juhi avariijärgselt sõiduki jalgade ja kätega löömist. Teisest juhtumist tulenevat kahju hageja ei nõua. Kohus leiab, et seega on hageja juba hagis kinnitanud, et juht kahjustas sõidukit tahtlikult. Lisaks nähtub asjas kogutud tõenditest, et kindlustusvõtja ei teavitanud enne kostja poolt 21.08.2019 tehtud kahjujuhtumi otsust kindlustusandjat väidetavast mitmest kahjujuhtumist. Kostja poolt enne kahjujuhtumi otsust tellitud eksperdi arvamusest (I kd lk 83 pöördel) tulenevalt tuvastas ekspert, et sõidukil esinevad järgmised vigastused, mis pole deklareeritud: 1) vähemalt 4 erinevat kokkupõrke jälge puuga sõiduki esiosas; 2) vasakpoolne katuse nurk deformeerunud eksperdi poolt teadmata asjaoludel; purunenud esiklaas ja katuseluuk; 3) vasakpoolne
esilaternaklaas purunenud eksperdile teadmata asjaoludel. Kohus leiab, et isegi kui hageja asjatundja arvamusega (I kd lk 184 pöördel) leiab kinnitust, et osa sõiduki kahjustustest on tekkinud ühest (mitte neljast) sõiduki puuga kokkupõrkest, siis ei selgita see teiste sõidukil tekkinud kahjustuste tekkimist. Samuti ei ole see mõjuvaks põhjuseks kindlustusvõtjale n.ö teise kahju tekkimise ja selle ulatuse asjaolude selgitamata jätmisel. Kohus leiab, et kindlustusvõtja 29.07.2019 sõidukikahju hüvitise taotluse lühikirjeldusest (I kd lk 71 pöördel) ja sõidukis viibinud ning liiklusõnnetuse toimumiskohta saabunud isikute selgitustest kindlustusandjale (I kd lk 73-77 pöördel) ei tulene kahe juhtumi kirjeldust. Samuti ei ole kindlustusvõtja juhtumi tagajärjel tekkinud kahju kirjeldusest (t.lk 72) jätnud välja n.ö teise juhtumi tagajärjel tekkinud vigastusi (auto ülemine osa). Seega kahjustas juht tahtlikult sõidukit ja esitas kindlustusvõtjale taotluses teadlikult ebaõiged andmed ning on raskendanud sellega kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamist. Kindlustusvõtja viidatud käitumisest tulenevalt ei ole võimalik käesolevaks hetkeks tuvastada, kas 25.07.2019 toimus üks või mitu juhtumit ja kui suures ulatuses põhjustas sõiduki juht sõidukil tahtlikult kahjustusi. Samuti annab juhi ja kindlustusvõtja liiklusõnnetusele eelnenud käitumine alust arvata, et liiklusõnnetus ei toimunud juhuslikult, vaid teel edasi-tagasi sõites valiti sündmuskoht teadlikult ja sõideti teelt välja tahtlikult eesmärgiga jätta mulje kindlustusjuhtumist ning saada sõiduki väärtuses kindlustushüvitist. Kohus loeb Alexela Viti tankla salvestistelt tehtud fotodega (I kd lk 127-131) tõendatuks, et 25.07.2019 öösel kell 00.58.28 liiguvad kuldset värvi xxxx Vääna poolt ja tume 5. seeria universaalkerega xxxx Vääna poole, 01.16.51 tuleb 5. seeria universaalkerega xxxx vääna poolt ja teeb tagasipöörde Vääna poole, kell 01.36.55 tuleb kuldset värvi xxxx vääna poolt ja teeb tagasipöörde Vääna suunas ja kell 01.58 tuleb jälle 5. seeria universaalkerega xxxx ja teeb tagasipöörde Vääna suunas. Kuigi videosalvestustel ei ole näha liikuvate sõidukite registreerimisnumbreid, on enne kokkupõrget sündmuskoha juures edasi-tagasi liikunud sama mudeli ja värviga sõidukid, millega sõitis kindlustusvõtja ja liiklusõnnetuse juurde jõudnud isik, kellele kindlustusvõtja väidetavalt kohe vahetult peale toimunud õnnetust helistas. Eeltoodust tulenevalt vabanes kindlustusandja VÕS § 452 lg 1 tulenevalt täitmise kohustusest ja tal oli vastavalt PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2019 punktile 17.1.2 õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest.
29.5.Alternatiivselt leiab kohus, et hageja on rikkunud PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2019 punktist 15.5 tulenevat kohustust anda kindlustusandjale viivitamata igakülgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asjaolude kohta. Kindlustusvõtja on esialgses taotluses kostjale ja hilisemates selgitustes teadlikult ebaõigete andmete esitamisega raskendanud oluliselt kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamist. Osundatust tulenevalt vabanes kostja kindlustusandjana VÕS § 452 lõikest 1 tulenevalt täitmise kohustusest ja kostjal oli õigus vastavalt PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2019 punktile 17.1.4 keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal oli õigus täies ulatuses keelduda kahju hüvitamisest.
30.Kahju ja viivisenõudest Kohus leiab, et kuna kostjal oli hageja tahtlikkust rikkumisest tulenevalt õigus kahju hüvitamisest keelduda ja hagi jääb seetõttu rahuldamata, siis puudub käesoleval juhul vajadus kahju ulatuse hindamiseks ja viivisenõude analüüsimiseks. Seetõttu puudub vajadus poolte sõiduki kahju hüvitamist tõendavate dokumentide hindamiseks.
31.Hagejal kohtueelselt nõude esitamisega kahju hüvitamisest tekkinud kahjunõudest ja viivisenõuetest Kohus leiab, et kuivõrd hageja kindlustuslepingust tulenev kahjunõue jäi rahuldamata, siis puudub alus kohtueelselt tekkinud õigusabi kasutamisest tekkinud kahjunõude ja viivisenõude rahuldamiseks.
32.Osundatust tulenevalt tuleb A. K. hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu 12 649,61 euro ja alates 21.08.2020 seadusjärgse viivise saamiseks jätta rahuldamata.
33.Hagihinnast Kooskõlas TsMS § 136 lg 4 muudab kohus tsiviilasja hinda ja määrab õigeks tsiviilasja hinnaks 13 661,58 eurot. 18.11.2021 menetlusdokumendis on hageja oma nõuet suurendanud ja palub kostjalt välja mõista 12 649,61 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 järgi alates hagi esitamisest, so 21.08.2020. Hageja on märkinud hagihinnaks 12 649,61 eurot, mis ei ole õige, sest hageja ei ole tsiviilasja hinna sisse arvestanud TsMS § 133 ja § 134 kohaselt nõutavat viivist. Viivise liitmisel hagihinna sisse on õige hagihind 13 661,58 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli tasuda sellises suuruses nõudelt lõivu 650 eurot (hagihind kuni 15 000 eurot). Hageja on tasunud lõivu 650 eurot.
34.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS 162 lõikest 1 ja § 168 lõikest 2 on põhjendatud poolte menetluskulude poolte endi kanda jätmine, kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja vastuhagi läbi vaatamata.