Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
XX`i hagi YY vastu võlgnevuse nõudes 2 851,03 eurot Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx Hageja lepinguline esindaja advokaat Tõnis Loorits, e-post: x Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk, e-post:x
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX`i hagi YY vastu.
2.Välja mõista YYlt XX`i kasuks 2 639,88 eurot, sh põhivõlgnevus sõiduki remondikulude jäägina 2 063,98 eurot ja õigusabikuludega seonduv varaline kahju 576 eurot.
3.Välja mõista YYlt XX`i kasuks sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt alates 23.02.2021 kuni 17.04.2022 summas 242,44 eurot ja alates 18.04.2022 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Hageja põhjendatud menetluskululuks on riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja õigusabitasu 1704 eurot.
3.Välja mõista YYlt XX`i kasuks 1979 eurot hageja menetluskulude katteks.
2-21-104727
4.Välja mõista YYlt XX`i kasuks viivis menetluskuludelt (1979 €) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue Hagejale kuulub sõiduauto z, registreerimismärgiga xxxxxx. Kostja tekitas enda tahtliku tegevusega 26.12.2019 kostja sõiduautole ulatuslikke kahjustusi, kahjustades sellega võõrast vara. Vastava tegevuse suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet viinud läbi ka väärteomenetluse. Kostja süü sõidukile kahjustuste tekitamise osas on tõendatud muuhulgas ka väärteomenetluse nr 251019003185 toimikuga, millest nähtub kokkuvõtlikult järgnev: 1)kostja lõi jalaga sõiduki tagavaatepeegleid, lõhkus esimese numbrimärgi kinnituse ja iluvõre, painutas kõveraks numbrimärgi ja tekitas sõiduki külgedele värvikahjustusi, loopis prügi auto salongi ja rikkus sellega salongi; 2)kostja võttis teo ja kahju omaks, märkides järgnevat: „Isiklike suhete tõttu läksin närvi ja lõhkusin XXile kuuluva auto. Kahjude hüvitamise osas peame läbirääkimisi.“ Hageja sõiduki kahjustused ja asjaolu, et kahjustused olid tekitatud kostja tahtliku õigusvastase tegevuse tulemusena on fikseeritud ka muude väärteomenetluses läbiviidud toimingutega. Hageja lasi kostja poolt tema sõidukile tekitatud kahjustused kõrvaldada ja kandis sellega seonduvalt kulutusi kogusummas 3 313,98 eurot (arve nr 2962007, arve nr 2734598; arve nr 20074). Pooled on pidanud hagejale tekitatud kahju hüvitamisega seonduvalt perioodil 07.01.2020 – 05.08.2020 kirjavahetust sotsiaalmeedia platvormil Messenger. Poolte kirjavahetusest ja arvelduskonto väljavõttest nähtub muu hulgas järgnev: hageja edastas kostjale enda sõiduki vigastuste nimekirja ja kostja lubas hüvitada tekitatud kahju osamaksete haaval; kostja hüvitas QQ arvelduskonto kaudu perioodil 31.03.2020 – 23.10.2020 kogusummas 1 250 eurot tekitatud kahjust; ülejäänud võlgnevuse tasumise tähtaeg oli hiljemalt 2020 viimane päev. Kostja enda kohustust hageja ees ei täitnud, võlgnevus oli 01.01.2021 seisuga jätkuvalt tasumata. Eelnevast tulenevalt oli hageja sunnitud pöörduma õigusabiteenuse osutaja poole. Hageja kandis kohtuvälise võlamenetlusega seonduvalt kulusid kokku 576 eurot. Hageja lepinguline esindaja esitas hageja nimel kohtuväliselt kostjale ka põhistatud nõudeavalduse ja hagihoiatuse, nõudes võlgnevuse tasumist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei täitnud sellele vaatamata vabatahtlikult enda kohustust. Edutu oli ka maksekäsu kiirmenetlus, kuivõrd kostja vaidles kohtu 03.03.2021 makseettepanekule vastu. Sellest tulenevalt on hageja sunnitud enda õiguste kaitseks pöörduma kohtusse ja esitama oma nõude hagiavalduse vormis, nõudmaks hagejale tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7, § 100, § 101 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel. Pooled olid jõudnud peale kahju tekitamist kokkuleppele kahju hüvitamise osas summas 3 313,98 eurot. Kostja oli vastavalt poolte kokkuleppele nõus hüvitama kahju hiljemalt 31.12.2020, kuid täitis kohustuse üksnes osaliselt,
2-21-104727
hüvitades kahju summas 1 250. Kostjal on jätkuvalt hüvitamata remondikuludega seonduv kahju summas 2 063,98 (3 313,98 – 1 250 = 2 063,98). VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama §-i lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab lg-s 1 sätestatud määra, võib nõuda viivist ja kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Viimast lähtuvalt VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud eesmärgist, milleks on kahju kannataja asetamine võimalikult lähedale olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju eelduseks olevat rikkumist ei oleks esinenud. Kuivõrd kostja ei ole täitnud kohaselt enda raha maksmise kohustust, on hageja olnud sunnitud pöörduma õigusabiteenuse osutaja poole. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määra saab tuleneda kas lepingust või kohaldub poolte võlasuhtele seadusest tulenev viivise määr. Hageja ja kostja võlasuhtele kohaldub seadusest tulenev viivise määr. Arvestades, et kostja kahju hüvitamise kohustus remondikulude osas jõustus alates 31.12.2020 kuupäeva möödumisega, nõuab hageja viivist 14.04.2021 seisuga kogusummas 46,80 eurot. Iga võlgnevuse tasumisega täiendavalt viivitatud päeva eest lisanduks viiviseid 0,45 eurot päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Kostja seisukohad Kostja vaidleb vastu arvele nr 20074, mis puudutab esitulesid, kuid puuduvad tõendid, et kostja oleks esitulesid kahjustanud. Kogu arve on esitatud üldsõnaliselt ning selles täpsemalt ei kajastu, milles seisneb näiteks värvi eeltöö ja värvitöö. Auto parempoolsel küljel olev värvikahjustus on minimaalne, mille parandamine kindlasti ei saa võtta nii palju aega ning olla seega niivõrd kulukas. Arvel nr 2734598 on välja toodud ühe tahavaatepeegli mehhanismide kulu kokku 777,49 eurot, seega kahe tagavaatepeegli mehhanismide kulu kokku 1554,98 eurot, lisaks käibemaks. Hetkel lasi hageja asendada 10 aastat vanad tagavaatepeeglid täiesti uute tagavaatepeeglitega. Kostja hinnangul ei ole aga kahju hüvitamise eesmärgiks hageja rikastumine kostja arvelt, vaid hageja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat olukorda ei oleks esinenud. Kostja on esitanud tõendina hinnapakkumised internetis pakutavate varuosade kohta, mille kohaselt tuleks ühe tagavaatepeegli mehhanismide kogukulu summas 229,63 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud kahju hüvitise nõuet samaväärsete peeglite asendamiseks tehtud kulutuste kahjuna hüvitamiseks, vaid uute 2020.a. mudeli peeglitega asendamisel tekkinud kahu hüvitamiseks, mistõttu ei ole hageja nõue kooskõlas VÕS § 127 lg 1 ja lg 5 ning VÕS § 132 lg 1 eesmärgiga. Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele nagu tuleks pidada pooltevahelist „kokkulepet“ deklaratiivseks võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes. Kostja leiab, et poolte vahel ei ole kordagi jõutud kokkuleppele kahju ulatuse osas, samuti ei nähtu, et kostja lubaks lõplikult tasuda kahju hiljemalt 31.12.2020. Hageja on meelevaldselt pooltevahelist sõnumite vahetamist tõlgendanud võlatunnistuseks. Kostja ei ole nõus hageja kahju hüvitamise nõudena esitatud õigusabikuludega, pidades neid esitatuks ebamõistlikus ulatuses leides, et ei ole aru saada, millises ulatuses on mingi kulu tekkinud. Veelgi enam, korduvat nõupidamist kliendiga ei saa pidada kuluks, mis tuleks hüvitada vastaspoolel ning selliseks kuluks ei saa olla õiguslik analüüs, päring kliendile tõendite saamiseks ja suhtlus PPAuurijaga.
2-21-104727
Kuivõrd hageja on saanud meelevaldsel tõlgendamisel tagasimakse tähtajaks 31.12.2020, siis ei saa sellest kuupäevast alates nõuda ka viivist. Viidates VÕS § 113 lg-le 2 leiab kostja, et viivist saaks nõuda alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse tegemisest. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja ei ole nõudnud kostjalt sõiduki esitulede remondiga tekkinud kahju hüvitamist. Hageja kulud ei ole ülepaisutatud, kuna sõiduki keredetailide värvimine ei toimu üksnes vahetu kahjustuse osas. Samuti on üldtuntud asjaolu, et selleks, et värvitud detaili toon ja/või selle tugevus ei erineks silmnähtavalt ülejäänud autost, teostatakse värvimistöid ka kõrval olevatele detailidele. Ka ei nõustu hageja kostja väitega, mille kohaselt üritab hageja tagasivaate peeglite asendamisega seotud kulude osas alusetult rikastuda. Pooltevahelisest vestlusest nähtub selgelt, et pooltel oli konsensus kostja rahalistest kohustustest hageja ees, samuti tasumise lõpliku tähtaja kokkulepe, seega oli poolte vahel sõlmitud võlatunnistus ning võlgnevus muutus sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2020.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: hagejale kuulub sõiduauto x, registreerimisnumbriga xxxxxx; kostja tekitas oma tegevusega 26.12.2019 hageja sõiduautole kahjustused vastavalt väärteoprotokollis tuvastatule (dtl 34; 40-58); kostja on hüvitanud kahju osaliselt summas 1250 eurot (dtl 71). Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: kas hageja poolt esitatud kahjunõue ja viivise nõue on põhjendatud; kas poolte vahel on sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus.
4.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui on rikutud kannatanu omandi või sellega sarnaseid õiguseid ja/või kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hagejale kuuluva sõiduauto tahtliku lõhkumise ja seeläbi vara kahjustamise puhul on tegu teoga, mille puhul on rikutud hageja omandi või sellega sarnaseid õiguseid VÕS § 1045 lg 1 p-i 5 mõistes. Samuti on tegu KarS §-st 218 tuleneva
2-21-104727
keelunormi (keeld panna toime varavastaseid süütegusid) otsese rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 mõistes. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 – 6 on sätestatud kohustuse rikkumisest tulenevad võlausaldaja õiguskaitsevahendid. Viimasteks on muu hulgas õigus nõuda kahju hüvitamist ja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka sissenõutavaks muutunud viiviseid. Hageja nõuab kostjalt temale tekitatud kahju hüvitamist (remondikulude ja õigusabikulude osas). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 sätestab otsese varalise kahju legaaldefinitsiooni ja VÕS § 127 lg-st 1 tuleneb kahju hüvitise eesmärk – asetada kannatanu olukorda, kus ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Arvestades, et kui kostja ei oleks vandaalitsenud hageja auto kallal, ei oleks tulnud hagejal kanda remondikulusid. Seega on otsene seos kostja õigusvastase tegevuse ja hagejale tekitatud varalise kahju osas.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduauto remondikulud kokku 3 611,28 eurot vastavalt arvetele nr 2962007; 2734598 ja 20074 (dl 62-64), millest hageja on arvestanud maha kostja poolt kohtueelselt hüvitatud remondikulude summa 1250 eurot (dtl 71) ja tulede remondikulu, nõudes kostjalt saamata remondikulude maksumusena 2 063,98 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja tegevuse tulemusena sai hageja sõiduauto värvikahjustusi, kuid kostja on tuginedes arvele nr 20074 leidnud, et sõiduki värvimise ajakulu 26,25 tundi ei ole loogiline ning on seetõttu põhjendamatu. Samas on hageja esitanud 20.09.2021 menetlusdokumendi lisana hinnapakkumise värvimistööde kohta (kapott, esitiivad, hajutusega parem ja vasak esiuks), mis on teostatud visuaalsel vaatlusel (dtl 160) ning mis on võrreldav arvega nr 20074. Kohus nõustub hageja, et üldteada on, et sõiduki keredetailide värvimine ei toimu üksnes vahetu kahjustuse osas nagu ka see, et selleks, et värvitud detaili toon ja/või selle tugevus ei erineks silmnähtavalt ülejäänud autost, teostatakse värvimistöid ka kõrval olevatele detailidele. Seega leiab kohus, et kostja väited arve nr 20074 ülepaisutatusest on paljasõnalised.
6.Arve nr 2734598 osas (dtl 63) on kostja leidnud, et hageja kahju uute, 2020.a. toodetud varuosadega seotud kulude osas on põhjendamatud, esitades tõendina hinnapakkumised internetis pakutavate varuosade kohta, mille kohaselt tuleks ühe tahavaatepeegli mehhanismide kogukulu 333,33 euro asemel, lisaks käibemaks, 229,63 eurot, km sisse arvutatud (dtl 103-137) Vaidlust ei ole selles, et x näol oli tegemist üle 10 aasta vana autoga, kuid ainuüksi sellel põhjusel ei saa kohtu arvates väita, et kahju on tegelikust väiksem seetõttu, et kahjutatud detaile on võimalik asendada vähemate funktsioonide ja originaalist odavamate varuosadega. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kõnealusel peeglil olid originaalvaruosad, mis omasid muuhulgas isetumenduvat lisafunktsiooni. Hageja on osundanud, et kostja poolt esitatud hinnapakkumistest sellist lisafunktsiooni ei nähtu, samuti osundanud kostja hinnapakkumiste puhul kampaaniahinnale. Seega on usutav hageja väidetu, et sõidukite varuosade hinnad varieeruvad ajas ning sõltuvad ka sellest, kas vajaminev osa on laos või seda tuleb tarnida. Kostja on küll osundanud Riigikohtu seisukohtadele, mille järgi kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu endise varalise olukorra taastamine ja tema rikastumise vältimine, kuid olukorras, kus hageja on paigaldanud oma sõiduautole originaalosa, ei pea kohus seda hageja alusetuks rikastumiseks ega kooskõlas mitteolevaks VÕS § 127 lg-te 1 ja 5 ja § 132 lg 1 eesmärkidega.
2-21-104727
7.Hageja on leidnud, et pooled on jõudnud peale kahju tekitamist kokkuleppele kahju hüvitamise osas summas 3 313,98 eurot ning kostja oli vastavalt poolte kokkuleppele nõus hüvitama kahju hiljemalt 31.12.2020. Kõnealust kokkulepet peab hageja deklaratiivseks võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes. Hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest nähtub tõesti pooltevaheline suhtlus kahju hüvitamise teemal (dtl 65-70), kuid vaatamata hageja väitele kahjusumma lõpliku tasumise kohta osundatud kirjavahetusest see ei nähtu ega ka kostja lubadus tasuda kahju lõplikult hiljemalt 31.12.2020. VÕS § 30 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus nõustub kostjaga, et sõnumiga „Ikka saab“ ei saa järeldada, et kostja tunnistab olemasolevat kohustust või loob uue kohustuse. Käesoleval juhul ei ole pooled hageja poolt tõendina esitatud kirjavahetuses kordagi kinnitanud kostja poolt täidetava kohustuse suurust.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 31.12.2020 möödumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja on kohtu arvates õigesti osundanud VÕS § 113 lg-le 2, mille järgi viivisenõude eelduseks muuhulgas juhul, kui kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, on ka viivisenõudest võlgniku teavitamine. Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei saa pooltevahelisest kirjavahetusest tuletada kohustuse lõplikku tähtaega, tuli kohustus täita vastavalt VÕS § 82 lg-le 3 mõistliku aja jooksul. Et hageja kostjat viivisenõudest ei teavitanud, nõustub kohus kostjaga, et hagejal on õigus nõuda viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so alates 23.02.2021.
9.Kuivõrd kostja ei ole täitnud kohaselt enda raha maksmise kohustust, on hageja pöördunud õigusabiteenuse osutaja poole. Hageja on viimasega seoses kandnud kulutusi kokku summas 576 eurot (dtl 72). Õigusabiarvest nähtub koondajakulu 4 tundi tunnihindega 120 eurot, milline summa hõlmab korduvat nõupidamist kliendiga, õiguslik analüüsi, kliendile päringu esitamine tõendite saamiseks, suhtlust PPA uurijaga; nõudeavalduse koostamist, selle esitamine võlgnikule ning toimingust teate edastamine kliendile (dtl 72-73). Kostja on vaidlustanud nimetatud kulude põhjendatuse. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-138 (p 28) tulenevalt peab kohus hindama õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust, kuid kohtule jääb selgusetuks kostja vastuväide, miks ei saaks kliendiga korduvat nõupidamist pidada põhjendatud kuluks nagu ka suhtlust PPA uurijaga, kuivõrd tegemist oli kostja tegevusega, mis tuvastati väärteomenetluse käigus. Arvestades maksekäsu kiirmenetluses hageja esindaja poolt teostatud menetlustoiminguid, sh nõudeavalduse ja hagihoiatuse koostamist (dtl 74-78) ei ole õigusabiteenuse kulu ülepaisutatud ning vastab teostatud kulutuste mahule.
10.Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele summas 2 639,88 eurot, millise summa moodustab põhivõlgnevusena sõiduki remondikulude maksumus 2 063,98 eurot ja õigusabikuludega seonduva varaline kahju 576 eurot. Lisaks on põhjendatud viivis seaduses sätestatud määras alates maksekäsu avalduse esitamisest 23.02.2021, seega moodustab sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi perioodil 23.02.221 kuni 17.04.2022 summas 242,44 eurot ja sealt edasi alates 18.04.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Menetluskulud
2-21-104727
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab põhilises osas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
12.Hageja 10.05.2021 esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu riigilõivust 275 eurot ning maakohtus õigusabikulust 684 eurot 4 tunni ja 45 minuti ulatuses (12.04.2021 materjalide läbitöötamine, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, hagiavalduse projekti koostamine – 4 tundi ja 15 min; 13.04.2021 lepingu modifitseerimine, dokumentide edastamine kohtule, kliendile teate edastamine – 30 minutit). 30.03.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosneb hageja menetluskulu õigusabikulust 1308 eurot 8,75 tunni ulatuses (16.06.2021 hagi vastuse, materjalide läbitöötamine, analüüs, korduv nõupidamine kliendiga – 3,75 tundi; 18.06.2021 dokumendi modifitseerimine, täiendav kirjavahetus, dokumendi kohtule esitamine – 0,5 tundi; 28.06.2021 kliendi tõendi vastuvõtmine, tagasiside – 0,25 tundi; 08.07.2021 kliendilt teabe vastuvõtmine, materjalidega tutvumine, kirjavahetus – 0,25 tundi; 04.08.2021 kohtumääruse läbitöötamine, kohtumääruse edastamine kliendile – 0,25 tundi; 30.08.2021 kostja vastuse vastuvõtmine, analüüs, dokumentide edastamine kliendile – 0,25 tundi; 31.08.2021 kliendilt tõendite vastuvõtmine, läbitöötamine – 0,25 tundi; 01.09.2021 täiendav selgitav teabevahetus – 0,25 tundi; 17.09.2021 täpsustuse koostamine koos täiendavate tõenditega - 0,75 tundi; 20.09.2021 kliendi poolt edastatud teabe läbitöötamine, vastuse koostamine, dokumendi kohtule esitamine – 0,50 tundi; 15.10.2021 kohtumääruse vastuvõtmine ja kliendile edastamine – 0,25 eurot; 22.02.2022 ettevalmistus istungiks – 1 tund). Hageja on arvestanud 10.05.2021 menetluskulude esitamisel õigusabi tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuga ning 30.03.2021 menetluskulude esitamisel tunnihinnaga 140 eurot ning kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus peab hageja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. 10.05.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja kulutanud 12.04.2021 kohtumenetluses aega 4 tundi ja 15 minutit. Arvestades, et põhilises osas koosnes hagiavaldus juba varasemalt koostatud nõudeavalduse tekstist, peab kohus põhjendatuks ajakuluks 12.04.2021 menetlustoimingute eest 2 tundi ja 15 minutit ning vähendab seega hageja esindaja õigusabile kulunud aega 2 tunni võrra. Ka on alusetu arvestada menetluskuluna transporti istungile, kuna istung lükkus edasi ning vastav kulu jäi hagejal kandmata.
2-21-104727
Käesolevas tsiviilasjas on lähtudes hagihinnast tasutud riigilõivu 275 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras. Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu kokku 2,45 + 8,75 töötunni ulatuses (1704 eurot). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 1979 eurot (275 + 396 + 1308) eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks.
11.Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda ning kohus neid kindlaks ei määra.
12.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.