2-20-9794/45 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

6.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid riigihanke korras 09.07.2019 raamlepingu ja tellija tellis töövõtjalt infotehnoloogilisi arendustöid (Sprint 3-6), mida tellija kinnitas e-posti teel. Kostja võttis tööd vastu 03.03.2020 ja 16.03.2020 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve, millele kostja esitas 23.03.2020 leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse avalduse. Tellija rakendas leppetrahvi vastavalt hankelepingu raamlepingu p-le 11.6, tasus hagejale tööde eest 30.03.2020, kuid jättis tasumata leppetrahvi osa, mille tasaarvestas töövõtja töötasu nõudega. Hageja väidetele, et pooled olid sõlminud raamlepingu, aga sellele järgnenud tööde tellimine oli raamlepingu tingimuste rikkumise tõttu (vorminõue) sõlmimata ja sõlmiti muu tsiviilõiguslik suhe, vastas enim õiguslik olukord, mis tekib näiliku tehingu sõlmimise korral. TsÜS §-st 89 tulenes, et näiliku tehingu korral soovitakse luua näivust. kas sellest, et üldse leping sõlmiti või püütakse varjata mõnda teist, tegelikult sõlmitud, lepingut. Käesoleva vaidluse asjaolud ei kinnitanud, et pooled oleksid soovinud tekitada muljet lepingu sõlmimisest, mida tegelikult ei sõlmitudki (kostja soovis tellida andmebaasi arendustöid ja oli suuremas osas maksnud tööde eest). Kostja eesmärk oli andmebaasi arendamine ja sellele oli tema tegevus tehingute tegemisel suunatud. Hageja ei eitanud eeltoodut. Seega ei saanud olla õigusnäivuse tekitamisele suunatud tegevusega. Teisena võis kõne alla tulla hankelepingu asemel tööettevõtulepingu sõlmimine, sest oma sisult vastasid poolte tahteavaldused võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-s 1 kirjeldatud õigussuhtele. Hankeleping ja tööettevõtuleping olid oma sisult ja tahteavaldustelt analoogilised tehingud ning kui sisuliselt oli sõlmitud tööde tellimiseks leping, siis ei olnud võimalik hankelepinguga varjata töövõtulepingut ja vastupidi (RHS § 8 lg 1 ja 4). Küll aga väitis hageja, et hankelepinguid ei sõlmitud raamlepingus ettenähtud vormis. TsÜS 83 lg 2 kohaselt oli kokkulepitud vorminõuete järgimata jätmise tagajärjeks, kas tehingu tühisus või siis mitte, kui seadusest või lepingust nii tulenes. Seega kui tuvastada, et hankelepingud ei vastanud raamlepingus kokkulepitud hankelepingu vorminõuetele, siis poolte vahel hankelepinguid ei sõlmitud (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei saanud tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Seejuures TsÜS § 83 lg 2 siinkohal ei rakendunud, sest kui vorminõude rikkumise eesmärgiks oli kaasa tuua tehingu tühisus, siis ei saanud jaatada mitte ühegi lepingu sõlmimist. Juhul, kui vorminõude järgimata jätmise eesmärgiks polnud kaasa tuua tehingu tühisust, siis kohaldus poolte õigussuhtele nii raamlepingu kui ka selle alusel sõlmitud hankelepingute tingimused. Hageja ei väitnud, et vorminõuete järgimata jätmise tõttu oleks poolte vahel sõlmitud hankelepingud tühised. Kostja väitis, et vorminõudeid järgiti ja seega ei saanud hankelepingud sellel põhjusel tühised olla. RHS § 29 lubab sõlmida riigihanke raamlepinguid. RHS § 30 lg 1 kohaselt tuli raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtuda raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. Raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise põhimõtted olid sätestatud raamlepingu p-s 1.14, mille kohaselt hankelepingutes või tellimuskirjades lepitakse kokku lepingu eseme täpsemad tehnilised tingimused ja maksumus. Kui pakutava töö hind on alla 20 000 euro, siis tehakse hankeleping tellimuskirja vormis, vastasel juhul sõlmitakse hankeleping, mis vastab raamlepingu lisa 3 formaadile. Raamlepingu p 4.1.1 kohaselt hankelepingud, mille maksumus on alla 20 000 euro,

7.Hageja palus tühistada vaheotsus ja teha uus, millega tuvastada, et poolte vahel sõlmitud riigihanke raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud (tellimuskirjad) projektinimetusega Sprint 3-6 tööde tellimiseks ei allunud raamlepingule. Alternatiivselt tuli asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus tõlgendas vääralt tõendeid, TsÜS § 83 lg-t 2 ja kohtupraktikat, mille tulemusel jõudis vale lahendini. Kohus oleks pidanud tuvastama, et vorminõuete täitmata jätmise tõttu ei allunud tehtud tööd raamlepingule. Poolte vahelises muus tsiviilõigussuhtes polnud pooled leppetrahvis kokku leppinud. Vaidlusalused Sprindid moodustasid ühe suure projekti, mille puhul oleks pidanud sõlmima hankelepingu. Seega teostatud töid ei saanud raamlepingu p 1.14 mõistes sõlmida tellimuskirjana, vaid pooled oleksid pidanud sõlmima eraldi hankelepingu. Seetõttu olid täitmata vorminõuded, et lugeda tehtud töid alluvaks raamlepingule, mistõttu tellija ei saanud nõuda töövõtjalt leppetrahvi. Kohtu tõlgendus, et lähim õiguslik olukord hageja selgitatud olukorrale oli näilik tehing. Kumbki pool polnud menetluses väitnud, et tegemist oleks näiliku tehinguga. Näilikkuse kohaldamiseks oli vaja tahtlust, mida praegusel juhul polnud. Ka maakohtu järeldused põhjenduste p-s 44. olid arusaamatud. Samuti oli ebaõige kohtu seisukoht, et kui vorminõude rikkumise tõttu oli tehing tühine, siis ei saanud poolte vahel üldse mingit tsiviilõigussuhet olla ja kuivõrd poolte vahel oli mingi tsiviilõigussuhe, siis pidi see alluma järelikult raamlepingule. Selline seisukoht polnud kooskõlas seadusega. Kui poolte vaheline õigussuhe ei vastanud vorminõude rikkumise tõttu teatud tingimustele, oli nimetatud õigussuhe tühine, aga eeltoodu ei tähendanud, et poolte vahel ei võinud olla muu õigussuhe selle asemel. Kogu projekt oli kostja poolt meelevaldselt (ilmselt hankereeglitest möödahiilimise eesmärgil) jagatud eraldi tükkideks, mistõttu tuli kõiki sprinte vaadelda koosmõjus. Kuivõrd projekt ületas märkimisväärselt lihthanke määra, oleksid pooled raamlepingu p 1.14. alusel pidanud sõlmima hankelepingu. Asjaolu, et pooled jätsid täitmata raamlepingus nõutud vorminõuded, toob TsÜS § 83 lg 2 alusel kaasa tehingu tühisuse selles võtmes, et hageja tehtud tööd ei allu raamlepingule ning seetõttu ei saanud vastustaja apellandilt leppetrahvi nõuda. Sprintide tulemusel valmis üks tulem, mis selgus iga Sprinti sisust. Hankija ei võinud jaotada riigihanget osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks oli funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Kui lugeda kõik vaidlusalused sprindid ühe projekti osaks, siis ületaksid tööde väärtused 20 000 eurot, st toimus raamlepingu vorminõude rikkumine. Sellises olukorras ei saanud lugeda tehtud töid raamlepingule alluvaks ja hagejalt ei saanud nõuda leppetrahvi. Vastustaja seisukoht