Riigihanked › Muud riigihanked

3-20-1289 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rahandusministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata.

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1558181/contracts/2462230.

2(7)

3-20-1289 Kaebuse eesmärki ei ole kaebusega võimalik saavutada. Vastustaja ei vastuta riigihangete registris märgitud andmete õigsuse ja õiguspärasuse eest. Selle eest vastustab andmete esitaja (põhimääruse § 16 lg 2 ja § 19 lg 1). Pärast hankelepingu sõlmimist kohaldub RHS kaebaja ja kolmanda isiku suhetele vaid väga piiratud osas. Hankeleping on võlaõiguslik ja vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Vastustaja ei saa hinnata sprint 3-6 puudutava suhte asjaolusid ega õiguslikku tähendust. Ekslik on kaebaja seisukoht, et teised hankijad võivad kaebaja kõrvaldada riigihankest üksnes vaidlusaluse märke tõttu. Hankijal tuleb hinnata pakkuja suhtes varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide põhjendatust või kehtivust ning uurimispõhimõttest tulenevalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas nr 3-20-80, p-d 19 ja 27; otsus asjas nr 3-20-334, p-d 14 ja 16). Samale järeldusele jõudus Euroopa Kohus 19.06.2019 otsuses nr C-41/18 (p 28). Igal hankijal tuleb pakkuja kõrvaldamine otsustada kaalutlusõiguse alusel ja nõuda pakkujalt selgitusi, mille pinnalt otsustada, kas antud rikkumine muudab pakkuja nende jaoks ebausaldusväärseks. Kaebaja on vaidlustanud leppetrahvi maakohtus (tsiviilasi nr 2-20-9794). Rahandusministeerium ei saa muuta hankija poolt registrile esitatud teavet ja see poleks ka kohane. Registrisse kantud andmed on õiged.

Elering AS palus jätta kaebuse rahuldamata.

Rahandusministeeriumil ei ole hankija esitatud andmete kontrolli kohustust ega pädevust. Vastustajaks ei saa olla Rahandusministeerium. Tulenevalt RHS § 83 lg 7 p-st 3 tuli kolmandal isikul lisada registrisse märge leppetrahvi ja selle vaidlustamise kohta, kusjuures kolmandal isikul ei olnud valikut, kas see teave registrisse lisada või mitte. Registri eesmärk on anda teavet. Leppetrahvi nõue on vaidluse all ja registrikanne on õige. Kui tsiviilasi laheneb kaebaja kasuks, siis kolmas isik eemaldab märke. RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale võimaluse, kuid ei pane talle kohustust pakkuja või taotleja kõrvaldamiseks hankemenetlusest varasemate hankelepingute rikkumise tõttu. Alusetu on väita, et leppetrahvi märge toob kaasa kaebaja automaatse kõrvaldamise kõigist hankemenetlustest. Iga hankija peab ise hindama kõrvaldamise vajalikkust ja põhjendatust. Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamist peab otsuses põhjendama (RHS § 96 lg 5) ja seda otsust saab vaidlustada. Märge ei riku seetõttu kaebaja ettevõtlusvabadust. Leppetrahv on õiguspärane. Kaebaja viidatud tööd on tehtud 09.07.2019 raamlepingu alusel. Tööde hilinemist kinnitab kaebaja poolt Elering AS-le allkirjastamiseks esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 20-01, mille p-s 4 on märgitud: „Töid ei teostatud nõuetekohaselt, kuna ületati hankelepingus kehtestatud tähtaegu sprintide 3-6 osas.“ Seega on põhivaidlus perspektiivitu.

3(7)

3-20-1289 Rahandusministeerium ei ole kaebaja kohta tehtud vaidlusaluse märke kandmisel registrisse rikkunud õigusnorme, sh riigihangete registri põhimäärust (põhimääruse § 14 p 14, § 16 lg-d 2 ja 3, § 19, RHS § 83 lg 7 p 3). Seda kinnitab ka põhimääruse eelnõu seletuskiri („Määrus ei sätesta enam, et registri vastutav töötleja peaks enne teabe avaldamist andmeid kinnitama, kuivõrd andmete õigsuse ja korrektsuse eest vastutab nende edastaja“). Regulatsiooni ei saa pidada puudulikuks. Registris tuleb kajastada asjakohane informatsioon (põhimääruse § 2 p 5), sh nõude vaidlustamine ja leppetrahvi tasumine. Registriandmetega tutvuja saab seeläbi ülevaate sel hetkel eksisteerivast õigussuhte seisundist. Regulatsioon ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust. Teabe avaldamine ei ole ettevõtjale kasulik, kuid arvestada tuleb ka hankijate huviga saada ülevaade tegelikust olukorrast. Kohtupraktika kinnitab, et see teave ei anna alust ettevõtja kõrvaldamiseks hankemenetlusest (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas nr 3-20-80, p 27). Kaebaja väide, et vaidlusaluse märke tõttu võivad hankijad teda tulevastest riigihangetest kõrvaldada, on hüpoteetiline. Pakkujatel ja taotlejatel on hankemenetluses efektiivsed õiguskaitsevahendid. RHS § 181 lg 3 kohaselt vastutab hankija tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest. Hankija hoolsuskohustuse hulka kuulub kohustus tagada õiguspärased ja asjakohased andmed registris. Kui tsiviilasi lahendatakse kaebaja kasuks, tuleb kolmandal isikul RHS § 181 lg 3 alusel muuta varem registrisse kantud andmeid hankelepingu täitmise kohta. Seda kinnitas ka kolmas isik. Kuna kohus ei tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasust ega kehtiva regulatsiooni puudulikkust, puudub alus hinnata vaidlusaluse leppetrahvi sisulist õiguspärasust. Kaebaja ja kolmanda isiku vaheline hankeleping on võlaõiguslik, mitte haldusleping. Lepingu täitmist ei reguleeri avaliku õiguse normid, sh RHS. Kaebaja hagi kolmanda isiku vastu on võetud menetlusse. Vaidluse leppetrahvi üle peab lahendama maakohus. Tähtsust ei oma, kumb kohtuasi lahendatakse kiiremini.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-1289 seadusevastane, kuid avalikku võimu teostava organi poolt hallatud ametlik register annab hankijatele infot, nagu oleks kaebaja lepingut rikkunud, on apellandi ettevõtlusvabadust rikutud. Avaliku huviga ega tasakaalustatud pildi esitamisega ei saa põhjendada ebaõigete andmete avaldamist avaliku võimu teostaja poolt. Tulevikus võib-olla tekkivaid kahjusid on apellandil tõesti keeruline tõendada, kuid see ei ole ka vajalik, sest kaebaja peab saama kaitsta ennast väära teabe avaldamise eest.

Rahandusministeerium palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastustaja ei ole tegutsenud õigusvastaselt. Olukorras, kus apellant möönab ka ise, et halduskohtul on olemuslikult õigus ning vastustaja pole apellandi õiguseid mingil viisil rikkunud, puudub alus ka apellatsioonkaebuse esitamiseks. Olukorras, kus Rahandusministeerium on teinud väära kande riigihangete registrisse, tuleks nõue esitada halduskohtule. RHS § 181 lg-st 3 ning riigihangete registri põhimääruse § 19 lg-st 1 tulenevalt vastutab registrisse esitatud andmete õigsuse ja õiguspärasuse eest andmete esitaja. Seega vastustab andmete õigsuse eest hankija. Rahandusministeeriumil ei ole kohustust kontrollida hankija esitatud andmete õigsust ega õigust hankija esitatud andmeid muuta. Hankija esitab riigihangete registrisse 30 päeva pärast hankelepingu lõppemist andmed ning vastutab ka nende andmete õigsuse ning vajadusel andmete muutmise eest. Apellant pole näidanud ära, milline on tema kohta riigihangete registris kuvatav väär informatsioon. Apellant ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tema vastu on leppetrahvi nõue esitatud ning apellandi ja Elering AS vahelist vaidlust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-20-9794. Seega on märge õige. Vaid asjaolu, et apellant tema vastu esitatud leppetrahvi nõudega ei nõustu, ei tee riigihangete registrisse märgitut ebaõigeks. Asjaolu, et tegemist on andmetega, mis kaebajale ei meeldi, ei muuda antud andmeid ebaõigeteks, mistõttu ei saa olla tegemist ka kaebaja põhiõiguste rikkumisega. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis (p-d 22 ja 23) märgiti: „väärtõlgenduse oht ei riku /.../ kaebaja õigusi, sest ei sunni teda hoiduma ettevõtlusvabadusega kaitstud tegevusest. Seaduse reservatsiooni põhimõttest (põhiseaduse § 3 lg 1 esimene lause, HMS § 3 lg 1) tulenevalt ei pea seaduses sätestatud õiguslikku alust olema igasugusel toimingul. Seaduses sätestatud õiguslik alus peab toimingul olema siis, kui sellega piiratakse isiku õigusi või vabadusi (HMS § 107 lg 1 teine lause). Kuna hoiatus kaebaja ettevõtlust ei takista, ei olnud selle tegemiseks tarvis seadusega sätestatud õiguslikku alust. Samuti polnud riive puudumise tõttu tarvis kaebajat ära kuulata (HMS § 40 lg 2).“ Registrikanne ei sunni kaebajat hoiduma ettevõtlusvabadusega kaitstud tegevusest. Apellant saab valitud tegevusalal segamatult edasi tegutseda ning osaleda ka riigihangetes, kuid peab arvestama sellega, et vajadusel tuleb tal hankijatele selgitada tema suhtes riigihangete registrisse märgitud rikkumise märkeid ja seda, miks tegemist pole rikkumistega, mis oleksid apellandi riigihankest kõrvaldamise aluseks RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes. Hankija saab autonoomselt hinnata seda, kas ettevõtja on varem oluliselt või pidevalt hankelepingut rikkunud ning pole seejuures otsuse tegemisel seotud teise hankija hinnanguga ega pea ootama vaidluse lahenemist tsiviilkohtumenetluses (vt Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-41/18: Meca, p-d 28– 32, 40, 42). Kaebaja huve saab kahjustada vaid tema kohta antud teabe põhjal tehtav võimalik negatiivne otsus, mida ettevõtjal on võimalik vaidlustada. Riigihangete registris esitatud informatsiooni pinnalt saab hankija hinnata, kas on tegemist sellise olulise või pideva hankelepingu rikkumisega, mille tõttu tuleb pakkuja hankemenetlusest 5(7)

3-20-1289 kõrvaldada. Nimelt on kohtud asunud seisukohale, et hankijal tuleb hinnata pakkuja suhtes varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide põhjendatust või kehtivust ning uurimispõhimõttest tulenevalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus 3-20-80, p-d 19, 27; Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus 3-20-334, p-d 14 ja 16; vt ka Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus nr C-267/18, Delta Antrepriză de Construcţii şi Montaj 93, p-d 26–29 ja 36–37; 30.01.2020 otsus nr C395/18, Tim, p-d 41–42).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1289 nõudnud. Selline nõue ei ole ka tõhusam kui kaebaja seni kasutatud õiguskaitsevahend (hagi esitamine maakohtule), sest mõlemal juhul on nõude rahuldamise eeldus hanekelepingu alusel leppetrahvi tasumise nõude ebaõigsus. Kui kaebaja leppetrahvi tasuma ei pea, tuleb märge kustutada. Kui leppetrahvi nõude esitamise aluseks on teine võlaõiguslik leping kui hankeleping, ei ole hankija leppetrahvi tasumise kohta registrisse andmeid esitades käitunud õiguspäraselt ja peab muutma registrisse kantud andmeid. Seetõttu ei olnud praeguses kohtuasjas vajalik suunata kaebajat praeguses kohtuasjas esitatud nõude asemel esitama mõnda tõhusamat nõuet. Kui hankija on eksliku märke tegemisega tekitanud kaebajale kahju, saab kaebaja nõuda selle hüvitamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.