Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2022, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-6051
Tsiviilasi
Arvila osaühingu (endise ärinimega Stix KV osaühing) hagi X ́i ja Y ́i vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Arvila osaühing (endise ärinimega Stix KV osaühing, registrikood 14092508, asukoht Pallasti 28-93, Tallinn); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo Clarus osaühing, Parda 12, Tallinn, e-post [email protected]); kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink (Advokaadibüroo Fink osaühing, Narva mnt 7b, Tallinn, e-post [email protected]).
Jätta rahuldamata Arvila osaühingu (endise ärinimega Stix KV osaühing) hagi X’i ja Y’i vastu kahju hüvitamise nõudes.
Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. I Hageja nõue ja seisukohad
2-20-6051 Hageja Arvila osaühing (edaspidi Arvila OÜ, endise ärinimega Stix KV OÜ) esitas hagi X ́i ja Y ́i vastu kahju hüvitamise nõudes. Arvila OÜ (endine Stix KV OÜ) ostis kohtutäitur Rannar Liitma korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus 05.10.2018.a, võlgniku Xi’le (kostja 1) kuuluva elamumaa 100%, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2915006, asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Silla küla, Jõekalda tee 40 pindalaga vastavalt 3045 m2, katastritunnus 56801:001:0668. Kuni 11.12.2019 oli kinnistu kostjate otseses valduses. Alles 11.12.2019 andsid kostjad hagejale kui omanikule kinnistu otsese valduse üle. Kinnistu ülevaatamisel selgus, et kostjate poolt oli omanikuga kooskõlastamata demonteeritud köögimööbel väärtusega 9 500 eurot. Köögimööbli väärtus oli kostjatega kooskõlastatud kinnistu üleandmisel. 11.12.2019 kinnistu üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt leppisid pooled kokku, et kostjad kohustuvad hüvitama hagejale demonteeritud köögimööbli väärtuse hiljemalt 11.03.2020. 25.03.2020 edastati kostjatele nõudekiri palvega täita kohustus ning kanda hageja kontole 9 500 eurot, kuid see kohustus on siiani täitmata. Kuna kostjad ei täitnud vabatahtlikult oma kohustusi, on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Elamus paiknev köögimööbel ja -tehnika teenib peaasja ehk elamut ning on sellega seotud nii ühise majandusliku eesmärgi kui ka ruumilise seose kaudu, mistõttu on tegemist kinnisasja päraldisega TsÜS § 57 lg 1 mõistes. Tulenevalt TsÜS § 57 lg 1 on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Seega köögimööbel on ehitise päraldiseks, mida ei käsitleta tsiviilkäibes eraldi elamust ja mis on seotud ruumiliselt elamuga ning on vajalik selle igapäevaseks kasutamiseks. Köögimööbel oli tellitud ja valmistatud kindla ruumi võimalusi ja ehituslikke iseärasusi arvestades (spetsiaalselt elamu köögi mõõtude järgi). TsÜS § 57 lg 3 järgi laienevad päraldisele peaasjaga seotud õigused ja kohustused. Asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Kuna kohtutäituri poolt arestitud peaasi oli eluruum, siis on köögisisustus kui söögi tegemise võimalus, analoogselt hügieeniks vajalike protseduuride teostamise võimalusega, peaasja korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele. Seega kui müüakse või sundvõõrandatakse peaasi, siis eeldatakse, et müügitehing hõlmab ka päraldisi, kusjuures sama põhimõte kehtib ka täitemenetluses. Kostjate õigusvastase tegevuse tagajärjel on hagejale tekitatud varaline kahju summas 9 500 eurot. Kostjate käitumise ja tekkinud kahju vahel on olemas põhjuslik seos. 11.12.2019 kinnistu üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt leppisid pooled kokku, et kostjad kohustuvad hüvitama hagejale kostjate poolt demonteeritud ja ära viidud köögimööbli väärtuse summas 9 500 eurot hiljemalt 11.03.2020. Kuna kostjad ei täitnud oma kohustused tähtaegselt, siis hageja on õigustatud nõudma ka viivist VÕS § 101 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel 8 % aastas ehk 0,021858 % päevas. 23.04.2020.a seisuga on viiviste summa 89.29 eurot. Viivise määraks on 0,021918 % päevas ning seega tuleb summale 9 500 eurot lisada ühe aasta viivis summast 9 500 eurolt, mis on 757.92 eurot (9 500 eurot x 0,021858 % = 2,076503 eurot päevas x 365 päeva = 757.92 eurot). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis summas 6 405.16 eurot; välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks edasiulatuvalt 1 200 eurot kuus kuni kinnistu otsese valduse üleandmiseni; välja mõista kostjatelt solidaarselt sissenõutavaks muutunud viivis 92.77
2-20-6051 eurot ja sellele järgneva ajavahemiku eest viivis VÕS § 101 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel 8 % aastas ehk 0,021918 % päevas. Samuti palub hageja määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate Xi ja Yi kanda. II Kostjate ühised vastuväited Kostjad on esitanud ühise seisukoha. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjate hinnangul tuleb hagi jätta läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada. Kostjad on seisukohal, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb kohtul keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Kostjad leiavad, et TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hagi tuleb pidada perspektiivituks, kuna hagejal puudub õiguslik alus nõude esitamiseks kostjate suhtes. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kahju oleks saanud tekitada kostjad. Kostjad täpsustavad, et ükski õigusakt ei sisalda sätet, et kinnisvara müüakse alati koos köögimööbliga. Eeltoodu alusel on kostjate seisukoht jätkuvalt, et TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Kostja 2 suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada. Kostjad leiavad alternatiivselt, et juhul, kui kohus otsustab võtta hagi menetlusse, siis kostja 2 suhtes ei saa hagi menetlusse võtta, kuna kostjal 2 ei ole mingit seost hagejaga ega hagis toodud faktiliste asjaoludega. Hagi on esitatud seoses täitemenetluses enampakkumisel ostetud hoonestatud kinnistu nr 2915006, asukohaga Jõekalda tee 40, Silla küla, Pärnu linn, Pärnumaa, katastritunnus 56801:001:0668 asuvas elamus väidetavalt asunud köögimööbliga. Kostja 2 ei ole olnud enampakkumisel müüdud Jõekalda tee 40 kinnisasja omanik, müüdud kinnisasja omanik oli kostja 1 − X. Kostja 2 ei ole üürnikuna Jõekalda tee 40 kinnisasjal ära võtnud ühtegi asja, mis võiks olla käsitletavad Jõekalda tee 40 kinnisasja päraldistena. Juhuks kui kohus leiab, et siiski elamu müüdi koos päraldiseks oleva köögimööbliga, siis ikkagi ei ole kostja 2 vastutav köögimööbli puudumise eest elamus. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et elamu oleks olnud kostja 2 otseses valduses kuni 11.12.2019. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kostja 2 oleks vastutav köögimööbli puudumise eest elamus. Harju Maakohtu 20.05.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses on Harju Maakohus nõustunud kostjate seisukohaga, et hagiavalduses väljatoodud asjaolude põhjal jääb ebaselgeks, millest lähtuvalt on hageja esitanud nõude kostja 2 vastu. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et omandas avalikul enampakkumisel kostjale 1 kuulunud kinnistu. Kostja 2 ei olnud ka täiteasjas 175/2017/1749 võlgnikuks. Eeltoodust tulenevalt jäi kohtule ebaselgeks, millest lähtuvalt on hageja esitanud nõude kostja 2 vastu ja millest lähtuvalt käsitleb ta kostjaid solidaarvõlgnikena. Kostjad on 30.06.2020 vastuses selgitanud, et hagejal ei saa olla nõuet kostja 2 vastu. Kostja 2 ei vastuta kostja 1 kohustuste eest. Hagiavalduse täienduses viide asjaolule, et kostjal 2 oli kinnistu asukohaga Jõekalda tee 40, Silla küla, Pärnu linn elamu otsene valdus, ei tõenda kuidagi kostja 2 seotust täiteasjas 175/2017/1749 müüdud elamus väidetavalt asunud köögimööbliga. Hageja eksib, kui arvab, et kostjate otsene valdus elamule on seotud köögimööbli vaidlusega. Kostjad on seisukohal, et vara elamu otsese valduse küsimus ei ole antud asjas relevantne. Kostjad on selgitanud, et elamu müüdi ilma köögimööblita.
2-20-6051 Hagiavalduse täienduse lisas 1 (01.02.2019 kostja 2 vastus) kajastatud asjaolu, et kostja 2 teatab, et on venna (kostja 1) hooldaja ja venna vara otsene valdaja, ei tõenda kostja 2 seotust käesoleva vaidlusega. Kostja 2 ei ole kunagi olnud oma venna (kostja 1) hooldaja, eestkostja ega ühelgi muul viisil kostja 1 esindaja. Kostja 2 selgitab, et on oma vastuses hagejale nimetanud ennast venna hooldajaks, pidades silmas lihtsalt venna aitamist tavamõistes. Isegi kui kostja 2 oleks kostja 1 hooldaja, siis ei oleks sellel mitte mingit tähendust tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise seisukohalt ja tsiviilkohtumenetluse mõistes. Kostja 2 ei ole kostja 1 eestkostja ega volitatud esindaja kunagi olnud ega ole ka praegu. Kostja 1 on ennast esindanud ja esindab ennast ise. Kostja 2 väide 01.02.2019 vastuses, et ta on kostja 1 vara otsene valdaja on tühine, kuna kostjal pole kunagi olnud ei seadusest ega lepingust tulenevat õigust oma venna vara valdamiseks. Kostjad juhivad tähelepanu, et hageja on teadlik, et kostja 1 esindab ennast ise ja seda hageja teadmist tõendab hageja poolt kohtule hagiavalduse täienduse lisas 3 esitatud kohtuotsus tsiviilasjas xxx, millest nähtub, et kostja 1 on olnud tsiviilasjas nr xxx kostjaks, ilma et teda oleks esindanud kostja 2. Hagiavalduse täienduse lisa 2 (hagiavaldus tsiviilasjas nr xxx) ja lisa 3 (tagaseljaotsus tsiviilasjas nr xxx) ei tõenda, et käesolevas asjas saaks kostjaks olla kostja 2. Kaaskostjaks olemine varasemas tsiviilasjas ei ole tõendiks, et samad isikud oleks kaaskostjateks hilisemas tsiviilasjas. Tegemist on erinevate vaidlustega erinevate isikute vahel. Tagaseljaotsus tsiviilasjas nr xxx on tehtud Stix KV OÜ hagi Xi ja Yi vastu solidaarselt alusetust rikastumisest tuleneva võla või alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes ning lisanduva viivise nõudes ning ei seondu käesoleva vaidlusega. Seega tsiviilasi xxx oli seotud asjaoluga, et kostjad elasid hagejale kuuluvas elamus ja tsiviilasi xxx ei olnud seotud asjaoluga, kas elamus oli või ei olnud köögimööbel. Täiteasjas 175/2019/1658, milles oli täitedokumendiks tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsus, on kostja 2 oma kohustused täitnud. Kostja 2 ei olnud täiteasjas 175/2017/1749 võlgnikuks, võlgnikuks oli kostja 1. Hageja omandas täiteasjas 175/2017/1749 avalikul enampakkumisel kostjale 1 kuulunud kinnistu. Käesolev vaidlus on seotud üksnes täiteasjaga 175/2017/1749, milles võlgnik on kostja 1. Kostja 2 allkiri kinnistu üleandmise-vastuvõtmise aktil ei tõenda samuti kostja 2 seotust käesoleva vaidlusega. Kostjal 2 ei esinda kostjat 1 täiteasjas 175/2017/1749, milles võlgnikuks on kostja 1. Kostja 2 oli lihtsalt juuresolev isik, kellelt allkirja küsiti ja oma teadmatusest andis allkirja, kuhu poleks kostja 2 allkirja vaja olnud. Hageja täiendavas seisukohas on esitatud väide, et „[k]una kostjad elasid elamus aastaringselt (sh kostja 2 üürilepingu alusel), siis kindlasti asus seal ka köögimööbel, mis oli müüdud koos kinnistuga.“ Kostjad on seisukohal, et eeltoodud väide ei tõenda mitte kuidagi kostja 2 seotust käesoleva vaidlusega. Isegi kui kostja 2 elamus elas, siis elamus elamine ei tõenda, et seal asus see väidetav köögimööbel, millega seonduvalt nõuab hageja kostjatelt 9 500 eurot. Elamus saab elada ka ilma kohtkindla köögimööblita ja lihtsalt teisaldatava tehnikaga (tavalised kapid, pliit, veekeedukann vms). Kostjate hinnangul antud vaidluse seisukohalt ei olegi tähtis elamu otsese valduse küsimus ning tähtis ei ole, kas köögimööbel oli või ei olnud müügi hetkel elamus, vaid tähtis on see, kas elamu müüdi või ei müüdud koos köögimööbliga. Lähtudes eeltoodust ei ole hagis esitatud nõuet võimalik rahuldada kostja 2 suhtes. Kostja 2 suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada.
2-20-6051 Elamut ei müüdud koos köögimööbliga. Kostjad on seisukohal, et täitemenetluses enampakkumisel müüdud kinnisasjal asuv elamu müüdi ilma köögimööblita. Täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade, sisaldas järgmist teavet: „Hoonestatud kinnistu nr. 2915006, asukohaga Jõekalda tee 40, Silla küla, Pärnu linn, Pärnumaa (katastritunnus 56801:001:0668; üp: 3045m2; kinnistu on hoonestatud; kinnistul paiknevad kahekorruseline elamu, suletud netopinnaga 350.6m2; kõrvalhoone, suletud netopinnaga 58 m2).“ Hageja väide, et maja müüdi koos köögimööbliga, on alusetu ja tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Jõekalda tee 40 asuv kinnisasi oleks müüdud koos köögimööbliga. TsÜS § 57 lg 3 sätestab, et peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Kostjad on seisukohal, et TsÜS § 57 lg 3 sisalduv eeldus antud asjas ei kohaldu, kuna kinnisasja ei müüdud koos mööbliga. Kinnisasja enampakkumise teates puudusid andmed köögimööbli müügi kohta. TMS § 85 lg 1 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Enampakkumise aktis täiteasjas 175/2017/1749 kinnitab hageja, et „[o]len tutvunud ning saan aru enampakkumist reguleerivatest õigusnormidest. Olen teadlik, et asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. [...] Olen teadlik, et kinnisasja ja sellega koos müüdud esemete hävimise riisiko läheb enampakkumisel ostjale üle pakkumise parimaks tunnistamisega. [...] Kinnitan, et mulle oli tagatud TMS § 85 tulenev õigus müüdava asjaga tutvumiseks alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni ning olen müüdava asja vaadanud üle ja teadlik selle seisukorrast.“ Kostjad märgivad, et hageja ei käinud kordagi kinnistuga tutvumas enne enampakkumist. Maja müüdi väliste fotode põhjal. Kostja on jätnud ise oma hoolsuskohustuse täitmata ja võtnud endale riski, kui ei tundnud huvi, mida ta tegelikult ostab ja millises koosseisus vara müüakse. Seega on hageja teadlikult ostnud kinnisasja ja sellel oleva elamu omamata faktilist ülevaadet, millises seisus on elamu on ja milliseid vallasasju elamu sisaldab või ei sisalda. TMS § 103 lg 2 sätestab, et asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. Kostjad on seisukohal, et juhul kui hageja peab Jõekalda tee 40 kinnisasja müüki puudustega müügiks, siis TSM § 103 lg 2 kohaselt kostja 1 kui võlgnik täitemenetluses müüdud asja puuduste ei vastuta. Kostja 2 ei ole täiteasjas 175/2017/1749 isegi võlgnik, seega ei saa kostja 2 kuidagi olla vastutav müüdud asja puuduste eest. Mis puudutab väidetavalt hagejale tekitatud kahju, siis VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjate seisukoht on, et hageja ja kostjate vahel on puudunud ja puudub ka praegu võlasuhe, mida kostjad oleks saanud rikkuda, seega ei saa rääkida ka põhjuslikust seosest kostjate käitumise ja tekkinud kahju vahel. Kostjad ei ole võlgnikuks VÕS mõistes. Kostjad ei ole elamust demonteerinud ühtegi asja, mis oleks täitemenetluses müüdud hagejale. Seega on kõik hageja väited ainetud kostjate poolt kahju tekitamise kohta hagejale. Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud eksperthinnang ei tõenda elamu müümist koos köögimööbliga. Täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teates ei ole viidet, et elamu müüakse köögimööbliga ega ei ole ka viidatud hageja esitatud eksperthinnangule. Kostjad juhivad tähelepanu, et kinnisvara müük koos köögimööbliga ei ole iseenesest mõistetav. Ühestki õigusaktist ei tulene, et eluruum müüakse tingimata köögimööbliga, isegi kui see
2-20-6051 köögimööbel on seal kunagi olnud. Köögimööbliga müük eeldab eraldi kokkulepet, s.o eraldi kinnitust müügi teates, et müüdava vara koosseisu kuulub ka köögimööbel. Hageja pole ise kindlaks teinud enne elamu ostu, mida ta ostab. Seega on hageja ise võtnud endale riski, mida üritab tagantjärele maandada. Et kinnisvara müüakse nii köögimööbliga kui ka ilma köögimööblita on üldtuntud asjaolu. Nii veebilehelt „Ametlikud Teadaanded“ kui ka ükskõik millisest kinnisvaraportaalist nähtub, et kinnisvara kuulutustes märgitakse eraldi, kui kinnisvara müüakse koos köögimööbliga. Ükski ostja ei saa eeldada, et kinnisvara sisaldab tingimata köögimööblit. Köögimööbli väärtus 9500 eurot on tõendamata. Hageja tugineb hagis oma nõudes kostjate vastu kinnistu 11.12.2019 üleandmis-vastuvõtmise aktile. Kostjate seisukoht on, et 11.12.2019 üleandmise-vastuvõtmise akt ei tõenda mitte mingisugust kostjate kohustust hageja suhtes. Kostjad juhivad tähelepanu, et 11.12.2019 kinnistu üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud kahel leheküljel, millest leheküljel 1 on märgitud järgmine: „Valdaja poolt on demonteeritud sisseehitatud köögimööbel väärtusega 9500 eurot. Valdaja kohustub hüvitama omanikule demonteeritud köögimööbli väärtust mõistliku aja jooksul kuid hiljemalt 11.03.2020.“ Kostjad lehekülge 1 eeltoodud märkusega allkirjastanud ei ole. Kostjad on allkirjastanud üksnes lehekülje 2, millel on märgitud elektri- ja veenäidud 11.12.2019 seisuga. Seega pole kostjad kunagi nõustunud hageja 9500 euro suuruse nõudega, vaid üksnes nõustunud fikseeritud elektrija veenäitudega. Kostjad on 30.06.2020 vastuses märkinud, et hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, et kostjad oleks 9500 euro suuruse nõudega nõustunud. Hageja ei ole ümber lükanud fakti, et kostjad ei ole 9500 euro suurust nõuet allkirjastanud. Üldteada on, et paber-dokumendil tuleb allkirjastada iga lehekülg, millel on poolte jaoks õigused ja kohustused (v.a notariaalne dokument). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleneks varalise kahju suuruseks 9 500 eurot. Köögimööbli väärtus 9500 eurot on meelevaldne. Köögimööbli väärtus 9500 eurot on hageja poolt endiselt tõendamata. Hageja esitatud eksperthinnangult nr 1605037 on näha fotodelt köögimööbel. Kostjad leiavad, et hageja esitatud eksperthinnang hagiavalduse täienduse lisas 4 ei tõenda elamu müümist koos köögimööbliga. Täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teates ei ole viidet, et elamu müüakse köögimööbliga ega ei ole ka viidatud hageja esitatud eksperthinnangule. Veelgi enam − hageja esitatud eksperthinnang on elamu turuväärtuse hinnang seisuga 05.05.2016. Täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teatest, nähtub, et enampakkumise avaldamise alguskuupäev oli 02.10.2018, mis tähendab, et enampakkumisel müüdud kinnisvara kohta andmed olid esitatud 02.10.2018 seisuga. Seega on hageja esitatud kinnisvara eksperthinnang 2,5 aastat varem tehtud enampakkumise avaldamise alguskuupäevast ja ilmselgelt vananenud köögimööbli turuväärtuse hindamiseks. Seetõttu leiavad kostjad, et hageja esitatud eksperthinnang ei tõenda kuidagi ei kinnistu müümist köögimööbliga ega ka köögimööbli väärtust kinnisvara müügi aja seisuga, mistõttu paluvad kostjad kohtul 05.05.2016 eksperthinnangu nr 1605037 kui asjakohatu dokumendi tõendina jätta käesoleva tsiviilasja tõendite hulgast välja. Hageja on 10.06.2020 menetlusdokumendis esitanud asjaolu, et hageja tegi päringud firmadele, kes tegelevad köögimööbli valmistamisega ning saadetud vastusest tulenes, et sarnaste köökide hinnad on ca alates 12 000 eurot. Hageja leidis samas, et seega elamus asuva köögi
2-20-6051 kokkuleppeline väärtus 9500 eurot on igati põhjendatud. Kostjad hageja esitatud põhjendustega ei nõustu. Kostjad seisukohal, et isegi kui elamu oleks müüdud köögimööbliga, siis praegusel ajal tehtud vastused uue köögimööbli maksumuse kohta ei tõenda, et elamus olnud vana ja kasutatud köögimööbli maksumus saaks olla 9500 eurot. Kostjad paluvad kohtul köögimööbli valmistajatelt saadud vastused kui asjakohatud andmed jätta tõendite hulgast välja. Kui hageja väidab, et ta ostis kinnisvara avalikult enampakkumiselt, mis toimus hageja väitel 05.10.2018 ja hageja väidetest tuleneb hageja arvamus, et ta ostis kinnisvara koos köögimööbliga, siis on oluline antud vaidluse seisukohalt ka, millise hetke seisuga köögimööbli turuväärtus leida tuleks. Kostjate seisukoht on, et selleks on kinnisvara enampakkumise avaldamise kuupäev, s.o 02.10.2018, sest selleks kuupäevaks oli enampakkumisel määratud alghind 37 500 eurot, mis pidi sisaldama köögimööbli väärtust, juhul kui kinnisvara müüdi köögimööbliga. Seega köögimööbli turuväärtus tuleb välja selgitada 2018. aasta sügise seisuga, mitte 2020. aasta suve seisuga. Kostjad esitavad omalt poolt tõendina Puit OÜ juhatuse liikme V. S. 14.10.2020 kostjale 2 saadetud e-kirja, millest nähtub, et mööbel on 17 aastat vana, mööbli valmistamishind oli 3000 eurot ja köögi jääkväärtus on umbes 900-950 eurot (momendi seisuga). Kostjate seisukoht on, et jääkväärtus on raamatupidamislik termin ja ei kajasta turuväärtust. Turuväärtus võib olla jääkväärtusest madalam või isegi 0 eurot. Küll aga tõendab Puit OÜ e-kiri, et mööbel on 17 aastat vana, mis tähendab, et nii vana mööbel ei võrdsustu kindlasti uue mööbli maksumusega. Kostja seisukoht on, et 2018. aasta sügiseks oli köögimööbel 15 aastat vana ja ei omanud mingit turuväärtust. Ajalehes „Kuldne Börs“ on 20.10.2002 tehtud otsingu järgi müüa kasutatud köögimööbel hinnaga 400 eurot, kusjuures lisatud pildilt on näha, et müüdav köögimööbel on uuem, kui vaidlusalune köögimööbel, mis on nähtav lingilt: https://www.kuldnebors.ee/search/search.mec?search_evt=onsearch&pob_action=search&search _O_string=kasutatud+k%C3%B6%C3%B6gim%C3%B6%C3%B6bel. Kostjad paluvad kohtul: jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada või alternatiivselt jätta kostja 2 suhtes hagi läbi vaatamata ja kostja 2 suhtes asjas menetlus lõpetada; jätta täies ulatuses hagi rahuldamata; jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 57 lg 1 alusel päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Lõike 3 alusel peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad
2-20-6051 ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 85 lg 1 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. TMS § 103 lg 2 sätestab, et asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. Hageja Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV OÜ) esitas hagi X’i ja Y’i vastu kahju hüvitamise nõudes. Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
2-20-6051 on eluruumis vajalik sisustusese, sõltub selle olemasolu eluruumi komplekteeritusse tasemest ja seega ei saa igal konkreetsel juhul eeldada köögimööbli olemasolu igas müüdavas eluruumis. Eeltoodust järeldub, et kokkulepe päraldiste kohta fikseeritakse täiendavalt ja ostja ei saa ilma täiendava kokkuleppeta eeldada, et köögimööbli näol on automaatselt tegemist eluruumi päraldisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 02.10.2018 avaldatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade (kostjate 18.05.2020 menetlusdokumendi lisa 1) sisaldas järgmist teavet: „Hoonestatud kinnistu nr. 2915006, asukohaga Jõekalda tee 40, Silla küla, Pärnu linn, Pärnumaa (katastritunnus 56801:001:0668; üp: 3045m2; kinnistu on hoonestatud; kinnistul paiknevad kahekorruseline elamu, suletud netopinnaga 350.6m2; kõrvalhoone, suletud netopinnaga 58 m2). /.../ Kinnistusraamatust nähtuvad koormatised: isiklik kasutusõigus Paikuse vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus olmeheitvee kanalisatsiooni magistraaltorustiku ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks heitvee talituse tagamise eesmärgil kasutusõiguse alal kanalisatsiooni ulatuses vastavalt 16.12.2008.a. lepingu p-dele 2.3. ja 2.4. ning lepingu lisaks olevale plaanile. Kanne asub 4. jao kandega nr 1 ühel ja samal esimesel järjekohal. 16.12.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 29.12.2008. Reaalservituut kinnistute nr 226206, 226306, 1048606, 5798950, 5799050 igakordsete omanike kasuks. Sõidutee servituut vastavalt 16.12.2008.a. lepingu p-dele 2.1. kuni 2.8. ja lepingule lisatud plaanile. Kanne asub 4. jao kandega nr 1 ühel ja samal esimesel järjekohal. Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Rannar Liitmaa (isikukood xxxxxxxxxxx), Credit.ee OÜ (registrikood 11898079) kasuks. 24.10.2017 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 31.10.2017. Hüpoteek summas 1 350 000.00 krooni AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek summas 3 100.00 eurot AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek summas 30 000.00 eurot Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek summas 10 000.00 eurot Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek summas 6 000.00 eurot Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek summas 39 000.00 eurot Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteek summas 62 000.00 eurot Crimine Osaühing (registrikood 12296260) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Enampakkumise tulemi arvelt toimub nõude rahuldamine ning keelumärge kustutatakse. Hüpoteegid, isiklik kasutusõigus ja reaalservituut jäävad püsima. AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteekidega tagatud nõude jääk 03.04.2018.a. seisuga on 62 681.95 eurot. Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks seatud hüpoteekidega tagatud nõude jääk 28.03.2018.a. seisuga on 85 000 eurot. Crimine OÜ kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude jääk ei ole kohtutäiturile teada. Nõuete jäägid on ajas muutuvad.“ Kohus leiab, et eeltoodud enampakkumise teatest ei tulene, et selles oleks fikseeritud kinnistu müük koos köögimööbliga, kuivõrd kinnisasja enampakkumise teates puuduvad andmed mistahes mööbli osas.
2-20-6051 TMS § 85 lg 1 kohaselt oli soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. 31.10.2018 koostatud enampakkumise aktis täiteasjas 175/2017/1749 (kostjate 18.05.2020 menetlusdokumendi lisa 2) kinnitab hageja, et „Olen tutvunud ning saan aru enampakkumist reguleerivatest õigusnormidest. Olen teadlik, et asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. /.../ Olen teadlik, et kinnisasja ja sellega koos müüdud esemete hävimise riisiko läheb enampakkumisel ostjale üle pakkumise parimaks tunnistamisega. /.../ Kinnitan, et mulle oli tagatud TMS § 85 tulenev õigus müüdava asjaga tutvumiseks alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni ning olen müüdava asja vaadanud üle ja teadlik selle seisukorrast.“ Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja on kinnitanud, et on teadlik, millises seisus on kinnistu ja sealhulgas, milliseid täiendavaid elemente ja asju kinnistu sisaldab või ei. Kohus selgitab, et hagejal oli võimalus antud asjaolusid täpsustada enne vara omandamist enampakkumise teel ja vajadusel küsida kinnistuga seoses täiendavat informatsiooni. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks seda teinud. Kohtule ei ole esitatud vara arestimise akti vaid enampakkumise akt, millest tulenevalt müüdi elamu, sealjuures viideteta köögimööblile või mis tahes muule mööblile. Hageja tugineb hagis oma nõudes kostjate vastu kinnistu 11.12.2019 üleandmis-vastuvõtmise aktile (hageja 23.04.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Tõendist nähtuvalt on 11.12.2019 kinnistu üleandmise-vastuvõtmise akt koostatud kahel leheküljel, millest leheküljel 1 on märgitud, et: „Valdaja poolt on demonteeritud sisseehitatud köögimööbel väärtusega 9500 eurot. Valdaja kohustub hüvitama omanikule demonteeritud köögimööbli väärtust mõistliku aja jooksul kuid hiljemalt 11.03.2020.“ Kinnistu üleandmis-vastuvõtmise akti lehekülg 1 ei ole allkirjastatud. Allkirjastanud on üksnes lehekülg 2, millel on märgitud elektri- ja veenäidud 11.12.2019 seisuga (tlk 9 ja 9 pöördel). Kostjad on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad nõustunud hageja 9 500 euro suuruse nõudega, vaid üksnes nõustunud fikseeritud elektri- ja veenäitudega. Kostjate selgituste kohaselt ei sisaldanud ülevõtmise vastuvõtmise akt selle allkirjastamise ajal märget köögimööbli demonteerimise ja selle väärtuse hüvitamise kohtutusse kohta. Kohus leiab, et dokumentide või lepingute käsitsi allkirjastamisel on tava allkirjastada dokumendi iga lehekülg, millel on poolte jaoks õigused ja kohustused (v.a notariaalne dokument). Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus, et allkirjastatud on aktist vaid lehekülg 2. Kohus palus 02.02.2022 toimunud kohtuistungil pooltel selgitada akti allkirjastamise asjaolusid, kuid pooled jäid selles osas eriarvamustele. Kohtus leiab, et olenemata sellest, kas aktist on allkirjastatud üks või mõlemad leheküljed, ei tõenda ainult üleandmise-vastuvõtmise akt hageja väidet, et kinnistu müüdi enampakkumisel koos köögimööbliga. Kohus selgitab täiendavalt, et kuna köögimööbel ei olnud kohtutäituri poolt arestitud, siis oli kostjal 1 õigus vallasasi eraldiseisvalt võõrandada ning seega kohtu järeldusel ei ole 11.12.2019 üleandmisvastuvõtmis akti näol hageja nõuete tõendamiseks asjakohase tõendiga. Ka ei ole käesolevas asjas tuvastatud köögimööbli demonteerimise aeg, millest tulenevalt ei ole teada köögimööbli demonteerimise aeg ehk see, kas köögimööbel on demonteeritud enne täitemenetluses kinnistu arestimist. Hageja on esitanud kohtule enda väidete kinnitamiseks täiendavalt 05.05.2016 koostatud eksperthinnangu nr 1605037 (hageja 10.06.2020 menetlusdokumendi lisa 4) koos eksperdi poolt tehtud fotodega. Kohus leiab, et hageja esitatud eksperthinnang ei tõenda elamu müümist koos köögimööbliga. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et kinnistu sisaldas varasemalt köögimööblit. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt, ei tulene ka kusagilt, et hageja tugines
2-20-6051 enampakkumisel kinnistu omandamisel viidatud eksperthinnangule seoses täiendavalt omandatavate vallasasjadega. Kohus selgitab täiendavalt, et eksperthinnang nr 1605037 on koostatud 05.05.2016, kuid enampakkumisel müüdud andmed kinnisasja kohta olid esitatud 02.10.2018 ehk enampakkumise teate koostamise seisuga. Eeltoodust tulenevalt oli eksperthinnang koostatud 2 aastat ja 5 kuud varem, kui koostati enampakkumise teade, seega ei saanud hageja lähtuda enampakkumise teel omandamisel viidatud eksperthinnangust. TMS § 103 lg 2 sätestab, et asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. Hageja on kinnitanud 18.05.2020 vara enampakkumise aktis, et on viidatud asjaolust teadlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhul kui hageja peab Jõekalda tee 40 kinnisasja müüki puudustega müügiks, siis TSM § 103 lg 2 kohaselt kostja 1 kui võlgnik täitemenetluses müüdud asja puuduste ei vastuta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole põhistanud oma nõuet mõlema kostja vastu. Vaidlus puudub selles, et kostja 2 Y ei olnud vaidlusaluse kinnisasja omanik ega täiteasjas nr 175/2017/1749 võlgnik, millest tulenevalt ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud analüüsida kostja 2 puhul vara otsese valduse küsimust, eriti seetõttu, et kohus on eelnevalt tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et ta omandas kinnistu enampakkumise teel koos köögimööbliga. Kohus leiab, et arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid, s.h eelkõige asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et enampakkumisel müüdi kinnistu koos päraldistega, s.h, et köögimööbli näol on tegemist päraldisega ning eeltoodud ei tulene ka seadusest ning enampakkumisel ei ole fikseeritud, et kinnisasi omandatakse koos köögimööbliga, siis tuleb hagi täies ulatuses jätta rahuldamata mõlema kostja suhtes. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kohus oleks tuvastanud, et kinnistu omandati enampakkumisel koos köögimööbliga või köögimööbel on käsitletav kinnisasja päraldisena, ei ole hageja tõendanud, et kostjad vastutavad köögimööbli demonteerimise eest ja demonteeritud köögimööbli väärtus ehk hagejale tekitatud kahju suurus on 9 500 eurot. Hageja on tuginenud kahju suuruse hindamisel vastustest päringutele firmade poolt, kes tegelevad köögimööbli valmistamisega ning saadetud vastusest tulenes, et sarnaste köökide hinnad on ca alates 12000 eurot. Hageja leidis, et seega elamus asuva köögi kokkuleppeline väärtus 9 500 eurot on igati põhjendatud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu ning kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui elamu oleks müüdud köögimööbliga, siis vastused uue köögimööbli maksumuse kohta ei tõenda, et elamus olnud kasutatud köögimööbli maksumus saaks olla 9 500 eurot. Kuivõrd kinnisvara enampakkumise avaldamise kuupäev on 02.10.2018, siis köögimööbli turuväärtuse hindamisel tuleb lähtuda 2018. aasta sügise turuhinnast. Kohtule on esitatud tõendina Puit OÜ (registrikood 10123241) juhatuse liikme V. S. 14.10.2020 kostjale 2 saadetud e-kiri (kostjate 21.10.2020 menetlusdokumendi lisa), millest nähtub, et mööbel on 17 aastat vana, mööbli valmistamishind oli 3000 eurot ja köögi jääkväärtus on umbes 900-950 eurot (momendi seisuga). Jääkväärtus on raamatupidamislik termin ja ei kajasta turuväärtust. Kohus loeb viidatud e-kirjaga tõendatuks, et mööbel on 17 aastat vana ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud köögimööbli väärtuse hindamisel lähtuda uue köögimööbli maksumusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse köögimööbli väärtus ja sellest tulenevalt hagejale tekitatud kahju suuruseks saab olla 9 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Arvila osaühingu (endise ärinimega Stix KV osaühing) hagi X’i ja Y’i vastu kahju hüvitamise nõudes jätta tervikuna rahuldamata.
2-20-6051
Muud tõendid Tulenevalt TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus on seisukohal, et muud poolte seisukohad ja asjas esitatud tõendid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased.
Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagiavalduse rahuldamata tuleb vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja Arvila OÜ kanda.
2-20-6051 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt on mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.