2.1 Välja mõista A. R.ilt Aipros OÜ menetluskulud 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot.
2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatutule alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõitis 01.11.2021.a. A. R. oma sõiduautoga BMW 530D, reg.nr xxx, teda pidas kinni politseipatrull. Pärast kinnipidamist otsustasid politseiametnikud hageja liiklusest ajutiselt kõrvaldada ja viia edasiseks kontrollimiseks. Hageja sõiduauto otsustati toimetada parkL.e. Politsei kutsus sõiduki pukseerimiseks ja parkL.e toimetamiseks kohale Aipros OÜ. 01.11.2021.a. toimetas Aipros OÜ sõiduki aadressil Estonia pst 33 a, Kohtla-Järvel asuvasse parkL.e. 02.11.2021.a tulles järele oma sõiduautole, avastas A. R., et autol oli kahjustatud eesmine kaitseraud (esistange). Esistangest oli tükk ära ning kriimustused. Hageja leiab, et kahjustused tekkisid vahemikus 01.11.2021 kuni 02.11.2021, so ajal, mil sõiduk oli Aipros OÜ valduses, st sõiduki pukseerimisel rambile ja/või mahalaadimisel. Enne sõidiuki pukseerimist koostati 01.11.2021.a. sõiduki hoiukohta teisaldamise akt nr 0119076, akti koostas politseiametnik V. M.. Enne akti koostamist vaadati sõiduk üle ning aktis kajastati ülevaatusel nähtavad olnud kahjustused. Aktis on märgitud ainult kriimustus kapoti esiosal. Muid vigastusi/kahjustusi fikseeritud ei ole, järelikult sõiduki pukseerimisel muid kahjustusi sõidukil ei olnud. Hageja on seisukohal, et sõiduk sai kahjustatud pukseerimise ajal ning see toimus kostja süül. Kuivõrd kahjutused tekkisid kostja süül, tuleb kostjal hüvitada sõiduki remondi kulud. OÜ Kereekspert on andnud hinnapakkumise, mille kohaselt on sõiduki remondikulu 1530,75 eurot. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1043 jj õigusvastaselt kahju tekitsamise sätetele. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 1530,75 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et sõiduki vigastust ei märgatud enne pukseerimist kuna teisaldamine toimus pimedal ajal. Sõiduki vaatasid üle puksiirijuht ja kaks politseitöötajat. Ei ole reaalne, et kolm inimest ei näinud stange vigastust. Kui väidetavaalt toimus sõiduki ülevaatus pimedal ajal, pidanuks ülevaataja(d) kasutama valgustusseadmeid. Sel juhul ei takista ka pimedus ülevaatuse teostamist ja kahjustuste märkamist.
Sõiduki asetamisel puksiirile, tuleb see kinnitada. Seega pidanuks juht kinnitamisel käima ümber sõiduki. Sõiduk ise asub platvprmil inimese silmade kõrgusel, seega pidaniks ka stange ja sellel olevad vigastused olema juhile nähtavad. Kohe kui hageja avastas vigatused sõidukil 02.11.2021.a, kutsus ta kohale polistei. Politseiametnik R. L. kinnitas, et neid vigastusi 01.11.2021.a. ei olnud. Ka sõiduki hoiukohta toimetamise aktil nr 0119076 ei ole märgitud esistange vigastusi. (sõidukil olnud nähtavad vigastused fikseeris V. M.). Seega on kinnitust leidnud asjaolu, et 01.11.2021.a. neid vigastusi esistangel ei olnud.
3.Hageja märgib lõppseisukohas, et kui kostja väidab nagu oleks sõiduk olnud pargitud või esiosaga sõidetud põõsastesse, siis 02.11.2021.a tehtud fotodelt ei nähtu, et põõsaid oleks kahjustatud autoga otsa/peale sõiduga. Hageja leiab, et kostja manipuleerib kohut, demonstreerides puksiiri tööd 25.03.2022.a. Sõidukiga tehtud manipulatsioonid toimusid siledal asfalteeritud pinnal. Kostja fotodelt seevastu (tehtud 02.11.2021.a. Põllu tänaval) nähtub, et sõiduk pukseeriti mullaselt pinnalt. 02.11.2021.a autoparklas tehtud fotodelt on aga näha, et teepind oli kaetud peenkillustikuga. Puuduvad igasugused andmed, et puksiirijuht toimis 01.11.2021.a. sarnaselt sellele, mida näitas 25.03.2022.a. kohtumaja parklas. 25.03.2022.a. võis kohus veenduda, et pukseerimisel sai ja pidi puksiirijuht nägema esisilla alumisel osal olevadi vigastusi. Sõiduki pealelaadimisel ei asetanud puksiiri operaator sõidukit tihedalt rambi otsa vastu. Sõiduki esisilla ja rambi otsa vahel oli piisav vahemaa, mis võimaldas näha selle alumist osa.Tunnistajana ülekuulatus J. K. kinnitas, et kinnitas sõiduki neli ratast. Sega pidi juht vigastusi nägema. Nii tunnistajad kui kostja väidavad, et sõiduki peale- ja mahalaadimisel oli pime. Kostja ei vaidlusta seda, et sõiduk laaditi puksiirile ja sealt maha, puksiirijuht kinnitas kõik rattad. Puksiirijuhil olevad töövahendid ja laternad, lisavalgustus võimaldavad tal tööülesandeid täita ka öisel ajal. Tunnsitajana ülekuulatud politseiametnik R. L. kinnitas, et enne sõiduki teisaldamist vaatas ta sõiduki üle, lisaks kirjeldab sõiduki vigastusi hoiukohta teisaldamise akt. Tunnistaja J. K. märkis, et ootas 15 minutit kuni politseitöötajad lõpetavad sõiduki ülevaatuse. Seega oli politseitöötajatel piisavalt aega fikseerida kõik olemasolevad vigastused. Esistange vigastuse olemasolu 01.11.2021.a. ei ole millegagi tõendatud, järelikult sai see tekkida vaid ajal kui sõiduk oli Aipros OÜ töötaja käsutuses (pukseerimisel). Kahju suurust tõendab kostja Kereekspert OÜ hinnapakkumisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja Aipros OÜ hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kirjalikus vastuse hagile selgitab kostja, et Aipros OÜ teostab Politsei- ja Piirivalveametile sõidukite teisaldamisteenust raamlepingu nr 20-2.16/8-16 „Mootorsõidukite transportimine teisaldusautol ning teisaldamine valvega hoiukohta (k.a politseiasutusse)“ alusel. 01.11.2021.a kell 19.01 tuli PPA-lt väljakutse sõiduki BMW530 reg.nr xxx teisaldamiseks tasulisse hoiukohta (parkla Estonia pst 33a). Teisaldamise momendil asus aga sõiduk juba teises kohas, so xxx, maja sisehoovis. Sõiduk peatati kontrollimiseks aga Põllu tn paarisnumbritega majade vahel PPA info põhjal väljakutse ajal. Ajal, mil hageja viidi täiendavaks kontrollimiseks, toimetas keegi kolmas isik sõiduki (omades seejuures võtmeid) teisaldamise vältimiseks teise kohta. Sõiduk asus xxx sisehoovis esiosaga võsa sees. Sõiduki ülevaatus politseiametnike poolt toimus pimedal ajal, protokolli koostamise aeg 19.30. Vaadati küll üldiselt sõiduk väliselt üle ja teisaldusprotokolli sai kirja pandud ülevalt vaadates nähtavad vigastused. Allapoole ei vaadatud (esistange). Puksiirijuhi tegevust ja sõiduki pukseerimist jälgisid politseiametnikud ja kõrvalt ka A. R..
02.11.2021.a. tuli parklase sõidukile järgi A. R.. Hoiukohas nõudis ta, et keegi maksaks talle kinni esistange remondi 300 eurot. Väidetavalt on esistange on lõhutud (tükk ära). Kohale tulnud Aipros OÜ seaduslik esindaja S. P. selgitas hagejale, et pukseerimisel ei ole võimalik selliseid vigastusi tekitada, mida heidab ette hageja. Kohapeal vaadati sõiduk üle koos A. R.i ja tema sõbraga, vasakpoolsel alumisel nurgal avastati samuti vigastusi mõrad/kriimud. A. kinnitas, et need olid varem olemas. Samuti parempoolne külg oli mõranenud. S. P. esitas hagejale ja ta sõbrale küsimuse, kas sellised vigastused võisid tekkida sõiduki paigutamisel/parkimisel võsasse/põõsastesse. Sellele küsimusele ei vastatud. Kostja on seisukohal, et nõue on alusetu, kostja töötajad ei ole sõiduki kahjustustega kuidagi seotud. Kostja ei nõustu Kereekspert OÜ hinnapakkumises tooduga (esistange tervikuna väljavahetamine). Mootori alumine porikaitse ja porikaitse mootor ei puutu üldse vigastatud stange juurde.
5.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud millal ja kus kahju tekkis. Pukseerimise ülevaatamisel (25.03.2022) sai veenduda, et puht tehniliselt ei saanud selliseid vigastusi pukseerimiselt tekkida. Seda ei muuda ka maapinna muutumine: kivine, kallakuga jne. Muutub seejuures nurk puksiirile sõitmisel. Ainus asi, mis võib muutuda, on see, et stange esiots käib vastu metalli, st sõidab küljest ära, alt puruks tükkideks. Käesoleval juhul aga räägitakse esistange keskosa vigastusest. Tunnistaja R. L. selgitas, et vähene töökogemus ja pimedus võisid olla need asjaolud, miks ta ei suutnud fikseerida kõiki võimalikke vigastusi. Tunnistaja selgitas ka seda, et järgmisel päeval fotodelt vaadates ja kolleegidega analüüsides, märgati, et kriimustused olid mustust täis, mis näitab, et need ei olnud värsked vigastused. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, et need vigastused tekkisid sel päeval, selles kohas, ja kostja süül (kostja töötaja tegevuse tagajärjel). Menetluses selgus, et sõidukit nihutas kinnipidamise kohast maja hoovi hageja vanaisa. Ka see asjaolu tekitab küsimusi, miks üldse oli vaja sõidukit nihutada sealt kohast, kus tegelikult kinnipidamine toimus. Objektiivne teokoosseis on tõendamata. Tõendamata on ka kahju suurus.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistajad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
8.Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, tuginedes VÕS § 1043, § 1944 lg 1, TsÜS § 132 lg 1 sätetele.
9.Kostja esindaja märkis kohtuistungil 25.03.2022.a, et tema hinnagul võiks nõude kvlifukatsioonina kõne alla tulla käsundita asjaajamise sätted (VÕS § 1018-1023).
Kohus eeltooduga ei nõustu. Tulenevalt VÕS § 1018 lg 1 ja 2 kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse tegu teha või kohustanud tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1019-1023 õigused ja kohustused kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui on täidetud järgmised eeldused: • teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); • isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); • isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); • täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest (vt Riigikohtu 15.01.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14). Kohtu hinnangul käesoleval juhul käsundita asjaajamise eeldused täidetud ei ole. Kostja tegutsemine liiklusest kõrvaldatud sõidukijuhi sõiduki teisaldamisel parkL.e toimus vastavalt kostja ning Politsei- ja Piirivalveamet vahel sõlmitud lepingule nr 20-2.16/8-16 „Mootorsõidukite transportimine teisaldusautol ning teisaldamine valvega hoiukohta“. Kostja täitis seega oma lepingulist kohustust, ei ajanud võõrast asja VÕS § 1018 lg 1 mõttes ega omanud tahet soodustada sellega teist isikut (hagejat). Kohtu hinnangul ei ole kohaldatav ka VÕS § 1018 lg 1 p 3 (avalike huvidega arvestamine), kuivõrd sätte kohaldamiseks peab asjaajaja olema asunud täitma soodustatu seadusest tulenevat ja avalikes huvides olulist kohustust, mis käsundita asjaajamiseta jääks õigeaegselt täitmata. Hagiavalduses toodud asjaoludele tuginedes ei saa hageja oma nõudes tugineda käsundita asjaajamisest tulenevatele sätetele, sh välistatud on mittenõuetekohasest asjaajamisest tulenev kahju hüvitamise nõue (VÕS § 1024 lg 1).
10.Hageja heidab kostjale ette, et sõiduki teisaldamise käigus 01.11.2021.a. tekkisid kahjustused sõiduki esistangele ehk kahjustused tekkisid sõidukile ajal, mis see oli kostja valduses (pukseerimiseks parkL.e). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub tõendite esitamise kohustus menetlusosalistel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
11.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine muuhulgas õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; lg 1 p 7 seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Hageja heidab kostjale ette, et viimase töötaja tekitas pukseerimise käigus kahjustusi hageja sõiduautole BMW 530D, reg.nr xxx, seega VÕS § 1045 lg 1 p 5 tegu/käitumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Seega saab hageja nõude esitada Aipros OÜ vastu.
12.VÕS § 1043 alusel tekkiva süül põhineva vastutuse aluseks on delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis - tegu; - kahjulik tagajärg (kahju); - teo ja kahju vaheline põhjuselik seos 2) õigusvastasus 3) süü. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14) VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus (VÕS § 128 lg 1 ja 3) Juhul, kui omandiõiguse rikkumine seisneb muuhulgas asja kahjustamises, reguleerib varalise kahju hüvitamise ulatust VÕS § 132. Vastavalt VÕS § 132 lg 3 kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
13.Kahju tekitajale ette heidetav tegu võib seisneda nii aktiivses käitumises kui ka tegevusetuses. Väidetava kahju tekitaja tegude hulgast tuleb tuvastada tegu, mis on kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje põhjuseks ning vastab õigusvastase teo tunnustele. Õigusvastase teo olemasolu kontrollimist saab alustada küsimusest, kas asjaoludest tulenevalt on tuvastatav VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitstava õigushüve kahjustamine kostja kui väidetava tekitaja teo või tegevustuse tagajärjel.
14.Kohtu hinnangul kostja tegu kui sellist, mis põhjustas hagejal kahjuliku tagajärje (sõiduauto kahjustused), tõendatud ei ole. Oma väites, et kahjustused tekkisid sõiduauto esistangele ajal, mil sõiduauto oli kostja käsutuses ehk pukseerimise käigus, tugineb hageja peamiselt 01.11.2021.a. politseitöötaja V. M. koostatud sõiduki hoiukohta teisaldamise aktile nr 0119076 (tl 9), millel real „sõidukil esinevad nähtavad õudused ja vigastused“ – on märgitud „..kapotil ees asetseb kriim“. Eeltoodu kinnitab hageja hinnangul seda, et 02.11.2021.a tuvastatud kahjustusi 01.11.2021.a. sõidukil ei olnud. Hageja esitatud fotodelt on näha, et esistange on kahjustatud, tükk ära ja mõrad (tl 10-11, 1617). Kohus on seisukohal, et kuigi aktist nähtuvalt ei olnud sõidukil muid kahjustusi peale kriimu kapotil, kinnitavad tunnistajana ülekuulatud politseiametniku ütlused seda, et 01.11.2021.a. toimunud sõiduki visuaalne ülevaatus oli pinnapealne (ei olnud põhjalik). Tunnistaja R. L. märkis, et järgmisel päeval parklas märkas ta ka muid kriimustusi /kahjustusi (peale vaidlusaluse esistange vigastuse), mida eelmisel päeval ei näinud (tl tl 96 pöördel,). Tunnistaja märkis, et kere oli kriimustatud ja veljed samuti.
Eeltoodud kahjustusi samuti akt ei sisalda. Nende osas ei ole ka hageja tunnistaja ütlustele vastu vaielnud, et muid kahjustusi sõiduautol polnud (st kahjustusi, mida aktis ei kirjeldata ning mida hageja kostjale ette ei heida). Tunnistaja R. L. selgitas ka seda, et vähesest töökogemusest (sündmuse toimumise ajal ca 2 kuud) tulenevalt ei teinud ta fotosid sõiduki seisukorrast 01.11.2021.a. Fotod tehti 02.11.2021.a. parklas. Ebatäpne on hageja väide, et sõiduki vaatasid üle kaks politseitöötajat ja puksiirijuht (tl 48). Sõiduauto visuaalse vaatluse teostas politseitöötaja R. L. (tl 95), kaastöötaja V. M. tegeles dokumentide vormistamise ja teiste toimingutega, hageja autot vaatas üldiselt ja rohkem seda, mida kaastöötaja R. L. kirja pani (tl 97). Tunnistajana ülekuulatud puksiirijuht J.K. rääkis kohtuistungil, et tema käis ümber auto kui kinnitas rihmasid, kuid maas sõiduki esiotsa ei vaadanud. Tema sõnul oli auto pargitud ninaga põõsaste poole, mistõttu ei olnud füüsiliselt võimalik vaadata (tl 99). On eluliselt usutav, et nii sõiduki hall värv, pime aeg (novembriõhtu kell 19.30) ja lähedal olevad põõsad võisid piirata / hägustada nähtavust, samas kinnitasid tunnistajas R. L. ja V. M., et sõiduki ülevaatamisel kasutati taskulampi. R. L. kinnitas aga, et maha ta ei kükitanud, sõiduki esiotsa alt ei vaadanud, kummardus vaid natuke vaatamiseks allapoole (tl 95 pöördel). Hageja märgib, et kuivõrd puksiirijuht pidi pukseeritud sõiduki kinnitama ja ka kinnitas, siis pidi ta kinnitades vigastusi märkama juhul kui need olid varem olemas. Kohtu hinnangul on hageja väide oletuslik. Puksiirijuhi ülesanne ei ole fikseerida sõiduki vigastusi ega kriimustusi, vaid teisaldada sõiduk ühet kohast teise. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et tõendatud on kahju tekkimine sõiduki pukseerimise/teisaldamise käigus. Ükski esitatud tõend ega kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlused ei veena kohut selles, et kahjustusi, mille tekitamist heidab hageja ette kostjale, enne sõiduki pukseerimist ei olnud.
15.Vaidlust ei ole selles, et hageja sõiduauto viidi kohast, kus hageja kinnipidamine aset leidis, ära xxx maja hoovi kellegi kolmanda isiku poolt pärast hageja äraviimist. Seega ei teisaldatud autot kohast, kus politsei A. R.i kinni pidas. Välistatud ei ole kahjustuste tekkimise võimalus ka sõiduki ümberpaigutamise käigus. Kohus möönab, et tunnistajate ütlused on mõnevõrra vastuolulised selles, kui kaugele oli sõiduk pargitud põõsastest (kas põõsastesse sõit või kahjustada sõiduki esiotsa). Tunnistaja J. K. sõnul oli esimene parem pool võsas, järgmisel päeval olid seal kohas põõsad maha lõigatuid, auto ratta jäljed olid pool meetrit põõsastest eemal (tl 99). Täpselt pool meetrit ratastest on pamper, et käia ümber auto, oli ebareaalne (tl 100) Politseitöötaja V. M. märkis, et põõsad olid küll hoovis auto lähedal, kuid liikumist ümber auto need ei seganud (tk 97). Politseitöötaja R. L. märkis, et sõiduki ja põõsaste vahel oli kitsas, nende vahelt pidi ta läbi minema, vahemaa oli pigem sentimeetrites (tl 96 pöördel). Tunnistaja J. K. märkis ka seda, et kui vigastused oleks tekkinud pukseerimise käigus, oleksid vigastatud esistange eesmine osa, see oleks lihtsalt murdunud. Antud juhul oli alumine osa terve, aga vigastus oli ülemises osas (tl 99 pöördel) Kohtumaja parklas vaatluse käigus demonstreeritud pukseerimisel oli näha, et peale- ja mahalaadimisel ei ole sellist kohta, vastu mida sõites võiks tekkida sõidukil kahjustus esistange ees nurgas. Kohus nõustub sellega, et võimalik oleks kahjustamine mahalaadimisel, kuid sel juhul võiks kahjustatud saada esistange altpoolt/põhi.
Kohus nõustub ka sellega, et puksiiri töötamise / sõiduki peale- ja mahalaadimise protsess ei sõltu maapinnast (muld, asfalt, killustik jms) Kohtule on küll esitatud fotod, mis on tehtud 02.11.2021.a, ehk mis tõendavad seda, millises seisukorras oli sõiduk 02.11.2021.a, kuid ükski tõend ei kinnita usaldusväärselt ja veenvalt seda, milline oli sõiduki seisukord 01.11.2021.a. Kuigi politseiametnike koostatud aktil puuduvad märked esistange vigastuste kohta, on politseitöötajate / tunnistajate ütluste põhjal ilmne, et akt on koostatud pinnapealselt ja sõiduki ülevaatus teostati viisil, mis ei veena aktis esitatud andmete usaldusväärsuses. Hageja rõhutab asjaolu, et sõiduk oli kostja valduses ja kostja töötaja puksiirijuht oli ka hageja sõiduki roolis pukseerimisel, samas jätab tähelepanuta asjaolu, et sõiduk oli pärast kinnipidamist ka kolmanda isiku valduses, kes selle asukohta muutis ja Põllu tn 9 hoovi sõitis. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostja väidetavat õigusvastast tegu – hageja vara kahjustamist.
16.Isegi kui nõustuda, et hageja sõidukile on tekitatud kahjustused, ei ole kohtu hinnangul võimalik asjas kogutud tõendite põhjal teha tõsikindlat järeldust, et kahjustused tekitas kostja tegevus, st et väidetavate kahjustuste ja kostja tegevuse vahel on olemas põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non - põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 06.06.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-14655/24). Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnagul võimalik tuvastada, et kahjulik tagajärg hageja jaoks, oleks jäänud saabumata kui kostja poleks sõidukit pukseerinud. Kohus rõhutab siinkohal, et sõiduk paigutati kohast, kus hageja politseiametnike poolt kinni peeti, teisel poole tänavat xxx maja hoovi. Ükski tõend ei kinnita kohtu hinnagul seda, et kahjulik tagajärg saabus kostja tegevuse tagajärjel ning ei välista vigastuste tekkimise võimalust sõiduki ümberpaigutamise /-parkimise käigus. Seega ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul vastutust tekitava kausaalsuse tasandil tuvastada põhjuslikku seost kostja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel. Kuivõrd delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, st kui puudub mõni objektiivse teoskoosseisu element, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12 p 13), puudub käesoleval juhul vajadus hinnata väidetava kahju tekitaja teo õigusvastasust, süüd ning kahju suurust.
17.Hageja esitas 28.03.2021.a (so pärast asja sisulise arutamise lõppemist) kohtule taotluse täiendava tõendina audiosalvestuse lisamiseks (tl 117-118). Sama taotluse esitas hageja kohtuistungil ja kohus jättis selle rahuldamata (tl 101 ja pöördel). 28.03.2021.a. esitatud taotluse jätab kohus tähelepanuta (TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 1). Kohus märgib veelkord, et kohus kuulas kohtuistungil ära tunnistaja R. L.i, tunnistajale oli võimalus küsimusi esitada nii hagejal endal kui tema esindajal. Seda võimalus hageja ise ei kasutanud.
Tõend, mille lisamist hageja taotles, oli tal olemas 02.11.2021.a., ei ole eluliselt usutav, et ta unustas selle varem esitada või sellest varem mainida. Kohus märgib, et isegi kui politseitöötaja nimetas 02.11.2021.a. midagi teisiti kui kohtuistungil, siis selgitas ta ka seda, et oli ka muid vigastusi mida ta märkas sõidukil 02.11.2021.a. (ja mille olemasolu hageja kostjale ette ei heida), kuid ei pannud eelmisel päeval teostatud vaatluse käigus tähele, tunnistaja põhjendas seda vähese töökogemusega. Kohtul ei ole alust arvata, et tunnistaja on andnud kohtuistungil vande all teadvalt valeütlusi. Kohus lisab, et ka hageja ise on jätnud olulised asjaolud märkimata, nt sõiduki teise kohta toimetamise pärast kinnipidamist, millele ta küll hiljem vastu ei vaielnud, kuid ka ise nimetatud faktilist asjaolu esile ei toonud.
18.Kohus jätab hagi rahuldamata. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Poolte menetluskulud jäävad hageja A. R.i kanda.
20.Kostja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt kandis kostja menetluses kokku kulu 660 eurot (arvestusega 3 töötundi x 220 tunnihind) + 25.03.2022 istungil osalemise kulu vastavalt istungi toimumise ajale (istung kestis 11.00-13.00 ehk 2 h). Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud, esindaja töötunni hind on põhjendamatult kõrge. Hageja hinnangul on mõistlik tunnihind 120 eurot ning ajakulu 3 tundi.
21.Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21.juuni 2021. a määrus tsiviilasjas 2-17-13164). Riigikohtu varasemas praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13), aga ka tunnihinda 170 eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 32-1-159-16 p 24). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
22.Käesoleval juhul ei olnud tegemist mahuka ega tavapärasest keerukama võlaõigusliku
vaidlusega, ka ei olnud menetluse kestus pikk. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vaidluse asjaolusid arvestades on kostja esindaja tunnihind ülemäära suur. Kohus loeb
mõistlikuks tunnihinnaks 170 eurot ning toimingutele kulutatud mõistlikuks ajakuluks kokku 4 tundi (2 h asja materjalidega tutvumine + 2 h 25.03.2022.a, kohtuistungil osalemine 25.02.2022). Seega mõistab kohus hagejalt välja kostja menetluskulude katteks 4 x 170 = 680 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.