P. E. hagid M. P. ja R. P. vastu varakahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4 649,44 eurot
Manetlusosalised ja nende esindajad
Hageja P. E. , ik XXX, lepinguline esindaja Robert Sarv; Kostja I M. P. , ik XXX; Kostja II R. P. , ik XXX.
Menetlus
kirjalik
RESOLUTSIOON
Rahuldada P. E. hagid M. P. vastu varakahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Välja mõista M. P. ilt P. E. kasuks õigeksvõtu alusel varakahju hüvitis 200 eurot ning sellelt summalt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. maist 2022 kuni võlasumma täieliku tasumiseni.
3.Tunnistada kohtuotsus 200 euro suuruse varakahju ja sellelt arvestatava viivise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Välja mõista M. P. ilt P. E. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ning sellelt summalt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. maist 2022 kuni võlasumma täieliku tasumiseni.
Jätta rahuldamata P. E. hagi R. P. vastu 600 euro väljamõistmiseks.
Jätta R. P. i menetluskulud P. E. menetluskulud puuduvad.
Määrata P. E. le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 477 eurot.
Välja mõista M. P. ilt P. E. kasuks menetluskulude katteks 1 477 eurot, millelt tuleb M. P. il alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni maksta
viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostjad on majanaabrid XXX kortermajas Tartus, kelle omavaheline suhtlemine on olnud keerukas. Kostjad kahjustasid hageja omandit: rikkusid hagejale kuuluvaid sõiduautot ja valvekaamerat.
2.Kostja I suhtes viidi läbi väärteoasi nr XXX, mille otsusega on tõendatud hageja väide, et kostja I kriipis terava esemega hagejale kuuluvat sõiduautot Mercedes Benz E350 XXX maja hoovis 12.09.2020. Kostja I kahjustas sõiduauto parempoolset külge ja päraluuki. Samuti torkas kostja I terava esemega katki sõiduki esimese parempoolse rehvi ning kahjustas terava esemega parempoolset tagumist rehvi, tekitades antud teoga sõidukile kahju kokku 1 432,17 eurot. Hageja pöördus kindlustusandja (ERGO Insurance SE) poole, kes osaliselt hüvitas hagejale sõiduauto remondikulud summas 1 232,17 eurot. 200 eurot jäi hageja omavastutuse osana hageja kanda vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule. Omavastutuse osa on hagejale jätkuvalt hüvitamata. Lisaks põhivõlale nõuab hageja viivist väljamõistetavalt summalt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kohtusse kuni täitmiseni
3.Kostja II suhtes viidi läbi väärteoasi nr XXX. Väärteoasja otsuse kohaselt lõhkus kostja II 13.09.2020 XXX maja seinal oleva hagejale kuuluva valvekaamera, tekitades teoga varalist kahju 600 eurot. Valvekaamera on süsteem, millest kaamera maksumus oli 215 eurot, kuid lisandus alustoosi, NVR kanalite ja kõvaketta maksumus, kokku 521,40 eurot. Paigaldamine maksis 190 eurot. Hagejal puudub võimalus pöörduda kindlustusandja poole seoses valvekaamera lõhkumisega, mistõttu nõuab hageja kostjalt II valvekaamera lõhkumisega seotud kahju hüvitamist ning viivist väljamõistetavalt summalt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kohtusse kuni täitmiseni.
4.Hageja nõuab kostjalt I mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja I rikkus hageja isiklikke õigusi sellega, et solvas hagejat. Kostja I kriipis terava esemega hagejale kuuluvale sõiduautole hagejat solvavad venekeelsed sõnad „urood“ ja „suka“. Venekeelne sõna урод tähendab eesti keeles ebardit, monstrumit, ka slängis tähendab urood „erilist jobu“ ning sõna сука tähendab sõimusõna, mille algupärane tähendus on emane koer, samuti kasutatakse seda ka liiderliku naise tähenduses, kuid sõna kasutatakse ka meeste suhtes haavava väljendusena. Slängis tähendab sõna suka „litat“. Väited on hagejale äärmiselt solvavad. Kostjal I on seadusest tulenev kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisandub viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni hüvitise täieliku
tasumiseni. Arvestades kõiki asjaolusid peab hageja õiglaseks hüvitiseks 500 eurot. Hageja hinnangul peaks kohtu äranägemisel määratava hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas hagejale põhjustatud mittevaralise kahjuga. Kostjate vastuväited
5.Kostjad oma ühises kirjalikus vastuses hagisid ei tunnista. Erimeelsused on lahendatud kokkusaamisel maja hoovis novembris 2020. Kostjatele arusaamatul põhjusel ei ole hageja saavutatud kokkuleppest kinni pidanud. Hageja ja kostjate omavahelised suhted on olnud halvad juba aastaid. Ka hageja poja T. P. on kostjate suhted keerulised, kuid kuni 11.09.2020 piirduti vastastikuste verbaalsete solvangutega. 11.09.2020 tuli T. P. kostjale I füüsiliselt kallale ja lõi teda korduvalt. Sündmus on fikseeritud politsei poolt. Hageja paigaldas teiste kaasomanikega kokku leppimata XXX korterelamu välisseinale valvekaamera. Vaidlus lahendati kohtus, tsiviilasi nr 2-18-11279. Riigikohtu lahendiga on tuvastatud, et valvekaamera paigaldamine hageja poolt oli ebaseaduslik, sest kaasomandis oleva hoone välisseinale võib kaamerat paigaldada kõikide korteriomanike nõusolekul.
6.Kostja I tunnistab, et kahjustas sõiduautot Mercedes Benz E350 registrimärgiga XXX, sest temale teadaolevalt kuulus sõiduk T. P., mitte hagejale. Kostja I tunnistab ka seda, et käitus vääralt. Samas ei ole hageja tõendanud omavastutuse tasumist summas 200 eurot.
7.Kostja II tunnistab, et reageerides tema abikaasat tabanud rünnakule soovis ta reguleerida hageja paigaldatud valvekaamera vaatenurka, mille tulemusena valvekaamera jalg tuli pesast välja ja kaamera jäi rippuma.
8.Hageja ei soovinud, et kostja I oleks esitanud kuriteoteate hageja poja suhtes kostja I löömise kohta 11.09.2020, sest pojal olevat juba kriminaalkaristus teise kuriteo eest ning uue kuriteo toimepanemises süüdimõistmine võiks viia reaalse vangistuseni. Seetõttu lepiti kokku, et kostja I ei esita kuriteoteadet ning hageja jätab enda kanda kindlustusjuhtumi omavastutuse ja valvekaamera remondi kulud, mis olid väidetavalt oluliselt väiksemad kui hagis on märgitud. Vastastikku vabandati üksteise ees ning kostjate arvates olid intsidendid lõpetatud.
9.Seetõttu tuli kostjatele üllatusena hagi esitamine kohtusse, mida nad loevad sõlmitud kokkuleppest taganemiseks. Kostjale II teadaolevalt valvekaamerat parandati, mitte ei vahetatud välja. Kaamera maksumus võib olla 258 eurot või veidi rohkem, kuid mitte 600 eurot nagu hagis on märgitud. Viivise nõue on alusetu, sest hageja ei ole teatanud kostjatele, et ta siiski soovib kahju hüvitamist.
10.Kohtuistungil 06.01.2022 jäi hageja esindaja kõikide nõuete juurde. Kostja I võttis õigeks sõidukikindlustusjuhtumi omavastutuse hüvitamise kohustuse 200 euro ulatuses. Kostja II jäi seisukohale, et kaamera lõhkumise intsidendis sai kannatada kaamera toru ja alusjalg, kuid muud süsteemi osad ei olnud rikutud ja seega ei vajanud vahetamist. Kostja II oli nõus hüvitama 331 eurot lõhutud osade maksumuse ja uute osade paigaldamise katteks. Kostja I oli seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks alust ei ole. Ta on hageja ees vabandanud, ta on saanud karistuse väärteomenetluses. Kostja I arvates on see piisav.
11.Järgnenud kirjalikus menetluses jäi hageja seisukoha juurde, et kostja II käitumise tagajärjel oli hageja sunnitud kaamera, st kogu komplekti tervikuna (koos juhtmete, alustoosi, salvesti ja kõvakettaga) välja vahetama. Kaamera lõhkumise
tulemusel ei hakanud seejärel enam tööle salvesti (koos kõvakettaga). Antud summale lisandub ka uue valvekaamera paigaldamise kulu täies ulatuses, kuna paigaldada tuli kõik seadmed uuesti. Ühtegi tõendit uue valvekaamerasüsteemi soetamise ja paigaldamise kohta hageja kohtule ei esitanud. Kostja II leidis, et hageja ei ole tõendanud uue kaamera(süsteemi) soetamist, sest esitatud on lõhutud kaameraga seotud dokumendid. BK Eesti OÜ on teatanud vastuseks kostja II päringule, et kaamera kahjustamise korral ei ole kõvaketast ja salvestit vaja välja vahetada. Kostjale II teadaolevalt ei soetatud isegi uut kaamerat, vaid kahjustatud kaamera parandati. Seetõttu ei tunnista kostja II enam tema vastu esitatud rahalist nõuet tõendamatuse tõttu terves ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused
12.Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata. Kostja I vastu esitatud varakahju hüvitamise nõue rahuldatakse hagi õigeksvõtu alusel, mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldatakse 300 euro ulatuses.
13.Hageja nõue kostja II vastu valvekaamera süsteemi lõhkumise eest 600 euro saamiseks on kohtu hinnangul tõendamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on tõendanud, et ta ostis väidetavalt lõhutud valvekaamera (mudel DS2CD2T47G1-L) BK Eesti OÜ-lt ning valvekaamera süsteemi hinnaks on 521,40 eurot, paigaldamine maksis 190 eurot. Ost on tehtud 25. mail 2020 ja paigaldus –
15.juunil 2020 (26.11.2021 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Seega on hageja tõendanud vara soetusmaksumuse. Hageja väited valvekaamera täieliku väljavahetamise vajaduse ja maksumuse kohta pärast 11.09.2020 intsidenti on tõendamata.
14.Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei pea kannatanu olema kahju kandnud, st kulutuse teinud. Kuid kahju kannatanu peab tõendama vara hävinemise või vara rikkumise korral kahju kõrvaldamiseks vajaliku kulutuse suurust, mida hageja teinud ei ole, kuigi kohus andis kohtuistungil tähtaja vastavate tõendite esitamiseks. Hageja väited kaamerasüsteemi täieliku hävimise kohta on jäänud paljasõnaliseks. TsMS § 229 lg 2 kohaselt menetlusosalise seletus asjas tõend ei ole.
15.Kostja II ei ole hageja poolt avaldatut ka omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). Kostja II on kohtuistungil 06.01.2021 andnud selgituse toimunu kohta: „mina surusin harjavarrega kaamerat, see tuli pesast välja. Kaamera tuli otsikust välja. Kaamera tuli seina küljest lahti. Alustoos oli seina küljes.“ Isegi kui kostja II rikkus kaamera (mis on ka tõendamata), on kostjate 17.02.2022 menetlusdokumendi lisaks oleva e-kirjavahetusega BK Eesti OÜ-ga kohtule tõendatud, et kaamera väljavahetamise vajaduse korral ei pruugi olla vajadust siseruumides olevat tehnika (kõvaketas, salvesti) väljavahetamiseks. Hageja esitatud väärteootsus ei
tõenda samuti hageja kahju suurust, sest kahjusumma märgitakse väärteoavalduse esitanud isiku poolt avaldatu alusel.
16.Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja I on 06.01.2022 kohtuistungil avaldanud, et tema kahjustas hagejale kuuluvat sõiduautot Mercedes Benz E350 registrimärgiga XXX. Sõiduk korrastati kindlustusandja kulul, kuid sõiduki omaniku kanda jäi omavastutus 200 eurot (vt hagiavalduse lisaks olev KINDLUSTUSPOLIIS nr XXX). Kostja on nõus hagejale hüvitama 200 eurot. Kohus mõistab õigeksvõtu alusel nimetatud summa kostjalt I välja. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
17.VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Poolte vahel ei vaidlust selles, et kostja I kriipis hagejale kuuluvale sõiduautole hagejat solvavad venekeelsed sõnad „urood“ ja „suka“. Tegemist on solvavate väljenditega, mida kostja I tunnistab ja mille eest ta vabandab.
18.Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).
19.Olukord, kus hageja pidi vulgaarsete sõnadega soditud sõidukit taluma korterelamu hoovis, kus seda võisid näha majaelanikud ja nende külalised, ning siis sõitma sellise sõidukiga remonditöökotta ja seal selle üle andma, on hageja maine kahjustatud avalikkuse ees ebakohase väärtushinnanguga. Kohus tunnustab kostja I valmisolekut vabandada ja avaldatud arusaamist enda teo ebaõigsusest, kuid see ei välista hagejal tema solvamise ja väärikuse alandamise tõttu mittevaralise kahju tekkimist.
20.VÕS § 134 lg 2 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamist isiklike õiguste rikkumise korral ja sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
Kohus on seisukohal, et arvestades kostja I korduvat vabandamist ja enda teo vääraks tunnistamist on mõistlik ja põhjendatud hüvitise suurus 300 eurot.
21.Hageja on esitanud viivisenõude, lähtudes VÕS §-s 113 lg 1 sätestatust. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt I välja VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise varakahju hüvitiselt summas 200 eurot alates hagi esitamisest kohtusse ja samas ulatuses viivise mittevaralise kahju hüvitiselt summas 300 eurot alates hagi esitamisest kohtusse kuni vastavate summade täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
23.Hageja menetluskulud kostja II vastu esitatud nõudes jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Riigilõiv kostja II vastu esitatud 600 euro suuruselt nõudelt on 125 eurot, mis jääb hageja kanda.
24.Kostja I vastu esitatud hagide rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja I kanda, sh vastav menetluses tasutud riigilõiv, so325 eurot.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale osutatud õigusabi maht on esitatud taotluse kohaselt 11 h 30 min. Kostjad vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabi ajakulu on mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus vähendab õigusabi ajakulu mõistliku suuruseni, mis on 9 tundi, arvestades tsiviilaja suhteliselt väikest keerukust ja mahtu, kostja I poolt ühe nõude õigeksvõtmist 06.01.2022 kohtuistungil ja asjaolu, et 28.05.2021 kohtunõudega tutvumine ja vastuse koostamine on hagiavalduses puuduse kõrvaldamise kohtumääruse täitmine, mida ei pea hüvitama vastaspool.
26.Õigusabi tunnitasu 160 eurot/h ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 192 eurot/h on kooskõlas kohtupraktikaga.
27.Arvestades asjaolu, et kostja II vastu on kohus jätnud hagi rahuldamata ja kostja I vastu on hageja esitanud ja kohus on rahuldanud 2 nõuet, jagab kohus põhjendatud õigusabi mahu kolmeks osaks, millest 1/3 (kolm tundi) jääb hageja kanda ja 2/3 (6 tundi) kostja II kanda.
28.Kohus määrab hagejale kostja II poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks eeltoodu alusel kokku (6x192+325) 1 477 eurot. Nimetatud summalt tuleb kostjal II maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.