Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-121436 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 14.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 11.10.2021 Harju Maakohtule hagi I. P.i vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 09.11.2021. Kostja esitas 08.12.2021 vastuse hagile. Hageja esitas 08.02.2022 seisukoha kostja vastuse osas. TsMS § 486 lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja seisukohad Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 214,95 eurot, intressi 19,58 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 96,15 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 12.10.2021 kuni põhinõude summas 214,95 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 03.11.2019 sõlmisid P OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 300 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 85,05 eurot. Seega on põhivõlg summas 214,95 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu üles 30.08.2020. P OÜ loovutas 01.09.2020 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest on saadetud kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 40,05% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest 15.06.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni 15.08.2020 summas 19,58 eurot (7,43+6,40+5,75). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 19,58 eurot. Laenuandja ja hageja on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.3. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: tasulise kirja saatmine 15 eurot, tasulise kirja saatmine 5 eurot, tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 214,95 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates kuni hagi esitamiseni 11.10.2021 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,05% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 96,15 eurot. Viivise arvestuse on esitatud lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 96,15 eurot. Hageja palub kohtul lisaks välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. 09.02.2022 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et hageja nõue on igati põhjendatud ja õigustatud. Hageja on oma hagiavalduses põhjalikult, selgelt ja detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujunemist. Hageja jääb oma nõude juurde. Hagis nõutud viivisemäär 40,05% ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine

2-21-121436 kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuintress. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hageja esitatud hagi aluseks on laenuleping, mille alusel laenuandja andis kostja kasutusse laenusumma intressi eest, st raha anti kostja kasutusse kokkulepitud hinnaga. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus leppisid pooled kokku laenu eest tasumisele kuuluva intressimäära 40,05% aastas. Sama suur oli ka laenulepingus kokkulepitud viivisemäär. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus ning selle üldtingimustes. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama igakuiselt osamaksena vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Kostja oleks võinud võtta laenu ka mõnelt teiselt laenuandjalt, kuid kostja pidas laenu võtmisel oluliseks protsessi lihtsust ja kiirust. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud lähtuvalt lepingu üldtingimustele. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust, ütles laenuandja laenulepingu üles. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Tähtajaks tasumata summadelt oli laenulepingus ette nähtud intressimääraga võrdne viivisemäär, so 40,05% aastas. Nimetatud viivisemäära kohaldatakse poolte vahelises võlasuhtes nii lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast selle ülesütlemist. Seaduse alusel on hageja õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sama suure viivisemäära alusel, nagu oli laenulepingus kokkulepitud intressimäär ehk ikkagi 40,05% aastas. Juhul, kui pooled poleks lepingus viivise maksmises või viivise määras kokku leppinud või viivisekokkulepe oleks tühine, oleks hagejal ikka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras ehk 40,05% aastas. Hagiavalduses esitatud viivisenõue lepingus kokkulepitud intressimäära järgi on mõistlik ja seadusega kooskõlas, mistõttu puudub alus viivisemäära vähendamiseks. Käesolevas asjas tuleb kohaldada viivisemäärana lepingus kokku lepitud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär on mõistlik ja seadusega kooskõlas ning antud olukorras ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohtadest ja vähendada kohalduvad määra kolmekordse seadusjärgse viivisemäärani. Seaduses sätestatud viivise määr (VÕS § 113 lg 1 3. lause) ei saa olla liiga suur, võlgnikku ebamõistlikult kahjustav ega tühine. VÕS § 42 lg 2 kohaselt tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset (laenatud raha hind) või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Hageja leiab, et viivise nõudmine laenulepingujärgse intressimääraga võrdse viivisemäära alusel on põhjendatud ja õige, samuti peab hageja seda mõistlikuks ja isegi hädavajalikuks. Hageja jääb hagis esitatud viivise nõude juurde. Kuivõrd kostja ei ole käesolevas asjas esitanud tema majanduslikku seisundit hinnata võimaldavaid tõendeid, ei saa kohus viivist vähendada tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Füüsilise isiku majandusliku seisundi hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Seega peaks kohus kostja majandusliku seisundi hindamiseks kohustama kostjat esitama pangakonto väljavõtted. Hageja menetluskulud on põhjendatud ning tuleb välja mõista. Kuivõrd kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Iga hagi on ainulaadne, iga fakti kirjeldab hageja hagis eraldi vastavalt iga olukorra

2-21-121436 eripärale. Hageja hagi koostamine ei kujuta endast vaid lünkade täitmist olemasoleval blanketil. Hageja esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude aluseks olevaid dokumente, tellinud ja kogunud täiendavaid dokumente, neid analüüsinud, koostanud hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisasid, koostanud seisukohti ja esitanud dokumendid kohtule. Nimetatud toimingutele kulub aega, hageja esindaja on teinud tööd ning hageja esindaja ajakulu on igati põhjendatud. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohus on lugenud tavapäraseks õigusteenuse tasumääraks lahendis nr 3-2-1-98-13 147,49 eurot tunnis, lahendis nr 3-2-1-92-13 120 eurot tunnis koos käibemaksuga ja lahendis nr 3-2-1-93-13 tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on õigusabitoimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hageja on esitanud vastavad tõendid hagiavaldusega. TsMS § 217 lg 1 sätestab menetlusosalise õiguse osaleda kohtumenetluses kas isiklikult või esindaja kaudu. Hageja on otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu. Kohtumenetlusega kaasnevad kulud, st riigilõivu tasumine ning hageja õigusabikulud on tekkinud kostja tegevuse tulemusena ning tuleb jätta kostja kanda. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus 08.12.2021 vastuses hagile kostja ei ole nõus hageja esitatud intressiga, viivisega ja muude kuludega. Kostja arvab, et nad on liiga suured. Kostja tunnistab põhinõuet ja on nõus tasuma põhivõlgnevuse ja seadusjärgse viivisemääraga (8% aastas) maksegraafiku alusel. Kostja ei ole nõus hageja menetluskuludega ja arvab, et esindajale makstud tasu 360 eurot 3 tunni eest on väär ja liialdatud. Dokumendid (maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja hagiavaldus) on tüüpdokumendid. Nende koostamine on hageja esindajale tavapäevane töö ja ei vaja juristi abi. Hageja esitab menetluskulud summas 460 eurot (riigilõiv 100 eurot ja esindaja kulud 360 eurot). Õigusabikulud ületavad rohkem kui kaks korda põhisummat. See on ebaõiglane ja ei vasta seadusele. Kostja palub kohtul leida õiglane lahendus. Kohtu seisukoht Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (enne 01.01.2022: hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole). Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: -03.11.2019 sõlmis P OÜ (laenuandja) ja kostja krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 300 eurot; -kostja on võlgnevuse põhiosa katteks teostanud makseid summas 85,05 eurot; -põhivõlg on summas 214,95 eurot; -laenuandja ütles lepingu üles 30.08.2020;

2-21-121436 -laenuandja loovutas 01.09.2020 lepingust nr xxxx tuleneva nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid; -kostja tunnistab põhinõuet ja on nõus tasuma põhivõlgnevuse ja viivise seadusjärgses määras. VÕS § 8 lg 1 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda, nõuda kohustuse täitmist ja viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6 ja § 108 lg 1. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele on pooled kokku leppinud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 40,05%. Hageja on arvestanud intressi 40,05% aastas vastavalt maksegraafikule 5.osamaksest 15.06.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 7.osamakseni 15.08.2020 summas 19,58 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebamõistliku protsendimääraga ja et intress summas 19,58 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 nõuda kohustuse täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamis korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla sumana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.1, kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Sama lepingu p 7.2 kohaselt, viivise arvestus algab sissenõutavaks muutunud laenu summalt maksetähtajale järgneval kalendripäeval ja lõpeb tähtaegselt tasumata makse laenuandja kontole laekumise päeval. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt lepingujärgsele intressimäärale alates lepingu ülesütlemisest 30.08.2020 kuni hagi esitamiseni 11.10.2021

2-21-121436 (põhivõlgnevus 214,95 x viivitatud päevade arv 408 x lepingujärgne intressimäär 40,05% aastas/0,109% päevas). Viivise summa on 96,15 eurot. Hageja palub samuti välja mõista viivise alates 12.10.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusega sätestatud intressimääras. Kostja on vastu vaielnud lepingujärgsele viivisemäärale, kostja ei ole vastu vaielnud viivise arvestusele. Hageja on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Samuti, VÕS § 42 lg 2 kohaselt tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset, milleks käesolevas asjas on laenatud raha hind või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Kohus nõustub hagejaga selles, et VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud viivise määra ei ole üldjuhul põhjendatud hinnata liiga suureks, võlgnikku ebamõistlikult kahjustavaks ega tühiseks. Kohus leiab, et poolte vahel kokku lepitud viivisemäära puhul ei ole tegemist ebamõistliku viivisemääraga ja et viivis summas 96,15 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti rahuldab kohus hageja viivisenõude TsMS § 367 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates 12.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetavatasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Hageja on tõendanud, et laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud, sh riigilõiv ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei

2-21-121436 tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluses tasunud riigilõivu 100 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-11513, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (3-2-1-93-13, 3-2-1-115-13, 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). OÜ Julianus Inkasso osutab teenust tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta ja hageja on teenuse osutamises kokku leppinud. Kohus leiab, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa 120 eurot ei ole ülemäära suur, see on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 360 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule 1 tund, 120 eurot; -täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 tundi, 240 eurot.

2-21-121436 Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 4842 on põhjendatud arvestada hageja lepingulise esindaja kuludeks seoses maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisega 20 eurot, mitte 120 eurot, kuna enne asja hagimenetlusse üle andmist tehtud õigusabitoimingud, sh alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ja kulud ei erine eelduslikult asja maksekäsuga lõppemise või hagimenetlusse üle andmise korral. Tsiviilasja toimiku andmetel on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (haginõue, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine lihtmenetluses kirjalikult) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks 1 tund tunnihinnaga 20 eurot ja 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 3 tundi summas 260 eurot ilma käibemaksuta. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 360 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 260 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.