2-21-13057/22 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Ehitusfirma Fidele OÜ (hageja) ja Techno Life OÜ (kostja) esitas Harju Maakohtule 19.08.2021 hagi, milles palus välja mõista kostjalt põhivõlg 8265.60 eurot ja alates 01.06.2021 sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 29.05.2020 alltöövõtuleping nr 19003-12, mille alusel teostas hageja Tallinnas, Püü tn 2 asuva hoone nõrkvoolu ja automaatikatöid. Kostja tasus hagejale enamiku esitatud arvetest, kuid viimase arve, mis väljastati kostjale 10.05.2021 e-kirja teel summale 8265.60 eurot jättis kostja tasumata. Lepingu p 9.2 kohaselt oli kokku lepitud maksetähtajaks 21 päeva alates arve saamisest, mistõttu kostja oleks maksekohustuse pidanud täitma hiljemalt 31.05.2021. Kostja ei esitanud töö kohta pretensioone. 01.07.2021 sai hageja kätte kostja leppetrahvi nõude, tellija nõude esitamise ja tasaarvestusavalduse, milles kostja väitis, et hageja teostas töid hilinemisega ja peab tasuma leppetrahvi 6141.64 eurot ning kostjale lõpptellija poolt määratud leppetrahvinõude, millest hageja peab hüvitama 11 001.77 eurot. Kostja tasaarvestas hageja nõude oma nõudega, mille tulemusel jääb hageja kostjale võlgu summas 10 255.41 eurot. Hageja ei pidanud tasaarvestusavalduses esitatut põhjendatuks ning vaidlustas nii kostja õiguse nõuda leppetrahvi kui õiguse nõuda varalist kahju. Hageja edastas kostjale 08.07.2021 vastuse ja tegi ettepaneku võlg tasuda. Tasaarvestusavaldus tehti üksnes eesmärgiga luua kunstlikult olukord, kus kostja ei peaks tasuma hagejale tehtud töö eest. Lepingu täitmise käigus, tööde üleandmise ajal ning ka vaidlusaluse arve väljastamise ajal ei maininud kostja kordagi, et talle on tekkinud kahju või et kahju tekkimine on tõenäoline või et kostjal on tekkinud hageja vastu rahaline nõue muudest asjaoludest tulenevalt. Lepingu p-s 3.2 sätestati tööde lõpetamise ja kostjale üle andmise tähtajaks 20.10.2020 ja kostja pidi hiljemalt järgmise päeval aru saama, et hageja on töödega hilinenud. Kostja ei lõpetanud töid tähtaegselt, kuid hageja ei vastutanud tähtaja rikkumise eest, sest tähtaja rikkumise põhjustas kostja, kes tegutses objektil nii peatöövõtjana kui üldehitustööde tegijana ning kes ei andnud tööfronti hagejale õigeaegselt üle. Kostja esitas leppetrahvinõude hagejale alles 01.07.2021 e ca 9 kuud hiljem alates lepingulise tähtaja möödumisest. Peale lepingulise tähtaja möödumist jätkati töö tegemist ning kostja peatöövõtja ja tellijana ei andnud millegagi märku, et ta kavatseb oma leppetrahvinõuet hakata realiseerima. Kostja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi VÕS § 159 lg 2 kohaselt. Objekti lõpptellija leppetrahvinõudest tuleneb selgelt, et hilinemine on alguse saanud töö põhilise valmiduse tähtaja rikkumisest 123 päeva võrra. Töö põhiline valmidus eeldas üldehitustööde tähtaegset teostamist ja lõpetamist. Üldehitustöid teostas kostja. Kostja ei andnud oma nõuetest (leppetrahvinõue ja kahjunõue) teada ka siis, kui talle 10.05.2021 ekirjaga arve edastati. Arve esitamise aluseks oli teostatud tööde akt nr 6, mis allkirjastati kostja poolt 10.05.2021 ilma märkusteta. Aktil nr 6 oli selgelt kirjutatud aruandeperioodiks jaanuar kuni aprill 2021, mis ilmselgelt ületas lepingus algselt kokku lepitud töö tähtaega. Seega lepingu täitmise ja lepingulise soorituse vastuvõtmise ajal ega ka peale seda (kuni juulini 2021) ei väljendanud kostja

kordagi, et tal oleks hagejale etteheiteid või pretensioone seoses lepingu täitmisega. Peale akti allkirjastamist ja arve saamist viivitas kostja veel ca 2 kuud leppetrahvinõudest teatamisega. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostjal puudub hageja vastu leppetrahvi nõude õigus, sest kostja viivitas põhjendamatult leppetrahvinõude esitamisega ebamõistlikul määral. Tasaarvestusavalduses on kostja tuginenud ka asjaolule, et kostjal on tekkinud varaline kahju, mis seisnes objekti lõpptellija poolt kostjale leppetrahvinõude esitamises. Hageja on seisukohal, et nõude esitamisest ei saa automaatselt järeldada hageja kui ühe alltöövõtja vastutust. Objekti lõpptellija trahvinõude sisust pigem tuleneb, et objekti lõpetamisega hilinemine on põhjustatud üldehitustööde viibimisest ja seeläbi asjaoludest, mille eest vastutas kostja. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 30.04.2021arvest ning seisneb 8265.60 euros. Kuivõrd kostja on teinud tasaarvestusavalduse, siis selle läbi on kostja ka tunnistanud hageja nõuet, kuivõrd tasaarvestada ei saa nõuet, mida tasaarvestav pool ei tunnista. Lisaks eelmärgitud põhinõudele esitab hageja kostja vastu ka viivisnõude. Kostjale esitati arve 10.05.2021 e-kirja teel, maksetähtaeg oli 21 päeva, seega tuli arve tasuda 31.05.2021. Hageja arvestab viivist alates 01.06.2021 lepingu p 12.3 järgi 0,05% võlas olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja on teinud 01.07.2021 tasaarvestuse, nõudes kostjalt leppetrahvi 6141,64 eurot ja kahju hüvitist 11 001,76 eurot. Pooled sõlmisid 29.05.2020 sõlmisid alltöövõtulepingu nr 19003-12 nõrkvoolu ja automaatikatööde tegemiseks, hageja pidi üle andma ka töödega kaasneva dokumentatsiooni. Lepingu p 3.1.2. järgi oli kokku lepitud tööde lõpptähtajaks 10.10.2020.a. Tööd valmisid ja anti üle 10.05.2021.a., tööde üleandmine viibis 212 päeva. Lõpliku allkirja tööde osas kostja lõpp-tellijalt alles 03 juuni 2021. Kostja on tööde tegemise ajal juhtinud tähelepanu selle, et töödega on hilinetud. Kostja saatis 12.06.2020 hagejale e-kirja, millises teeb etteheite tööde tegemata jätmisele, viidates, et vedamata on ustele I korrusel valveandurite kaabeldus ja palutakse tungivalt leida kiire lahendus ja vedada ära kaablid õigetesse kohtadesse, kuivõrd järgmine töölõik sõltus just sellest - 12.06.2020 pidi tulema krohvija samale frondile tööd tegema. Perioodil 21.01.2021- 03.03.2021 on pidanud pooled kirjavahetust tegemata ja hilinenud tööde osas. Kostja on juhtinud tähelepanu, et peaukse juures kaamera kaabeldus on vales kohas; kaamera kaabeldused pole vastavalt joonistele õigest kohast välja toodud; vannitoa põrandakütte termostaat ei tööta korrektselt. Kostja on 10.02.2021 e-kirjavahetuses välja toonud, et joonised on vaja korrigeerida kuna tingmärgid ei vasta tegelikkusele ja joonistel all on tingmärke, mida joonistel tegelikult pole. Kostja on perioodil 03.03.2021- 04.03.2021 -e- kirjavahetuses märkinud, et probleem on magnetite toimivusega, boks 5 ja 6 põranda andurite asukoha ja toimimisega, fassaadil rippuvate kaablitega, kaamerate ja sireenide paigaldamisega. Hageja lubab (04.03.2021 kirjas) eelnimetatud asjad ära korraldada. Kostja on perioodil 10.03.2021-11.03.2021 – e-kirjavahetuses märkinud, et neljast läbipääsukaardist töötab vaid kolm; boks nr 3 vannitoas põrandakütteandur ei tööta korrektselt; boks nr 6 elutoa vinguanduri kaabeldus ja anduri paigaldus on tegemata; räkikapi katte plaat on tagasi paigaldamata ja kapi all on kate, mida pole kaablita paigalduseks kasutatud. Kostja on perioodil 29.03.-14.04. 2021 peetud kirjavahetuses välja toonud, et boksi nr 3 vannitoa põrandaküteandur jätkuvalt ei tööta korrektselt; neljast korteris oli jahutuse kaitse väljas ja kahes boksis oli jahutuse kontroller hangunud; maja esiste panipaikade ukse magnetid on paigaldamata ja nende jaoks kaablid vedamata; boksida kaupa joonised esitamata, millistest oleks näha elektrilukkude toitekaablid ning avamise nupu kaabeldused. Kostja on perioodil 13.04.202104.05.2021 e-kirjavahetuses välja toonud, et boksi nr 6 panipaiga magnet paigaldati ära alles

14.04.2021 ja paigaldus tehti mitte nagu algselt planeeritud (seina seest) vaid pinnapealselt, mis polnud kokku lepitud. Hageja poolt tööde teostamise viivitus ei ole seotud kostja tegevusega ja/või tööfrondi puudumisega. Selline väide esitati esmakordselt leppetrahvinõude saamisel. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.1. kohaselt pidanuks hageja teavitama takistavast asjaolust ja selle mõjust kolme (3) tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Teavitust hageja pole teinud. Lepingu p 5.1. kohaselt pidi tööfrondi üle andma 18.05.2020. Tööfronti pole hiljem üle antud ja sellist hilisemat tööfrondi üleandmist a kuidagi fikseeritud. Leppetrahv on esitatud õigeaegselt. VÕS § 159 lg 2 nimetatud mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel ei ole oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid. Mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada pooltevahelise võlasuhte olemust, seejuures ka töövõtulepingus kokkulepitud tingimusi, eelkõige täitmise tähtaja pikkust, samuti poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda. Hageja oli rikkumises (viivituses tööde üleandmisega) alates 10.10.2020.a. kuni 10.05.2021. Ajal, mil hageja oli jätkuvas rikkumises, ei saanud olla õigustatud ootust sellele, et rikkumisele ei järgne sanktsiooni. Hageja on oma eriala spetsialistina professionaalne ettevõtja, kellele ei pea kogu aeg meelde tuletama, et leping ja seal sisalduvad tähtajad on täitmiseks. Lepingu p 12.2.1. kohaselt on töövõtjale teada, et tema tööst ja tema lepingu õigeaegsest täitmisest sõltub teiste töövõtjate töö objektil ja sellise tegevusega võib tekkida kahju algse tellija- arendaja poolt esitatavate kahjunõuete ja leppetrahvide näol. Lepingu p 12.2.1. järgi on pooled kokku leppinud, et sellise kahju peab töövõtja hüvitama tellijale. Selline kahju sai tekkida vaid pärast objekti üleandmist algsele tellijale- arendajale. Seega on pooled arvestanud lepingu sõlmimisel ühelt poolt seda, et rikkumine (s.h. viivitus) saab tuua kahju kostjale tema töö ümberkorraldamisest tingituna aga saab tuua kahju ka algsele tellijale e arendajale, kes seetõttu saab hakata esitama just kostja vastu nõudeid. Tööde faktilisest üleandmisest alates (10.05.2021) 52 päeva jooksul ning algse tellija/arendaja poolt esitatud nõudest (11.06.2021) 20 päeva jooksul esitatud leppetrahvinõue on esitatud hagejale selle juhtumi eripärasid arvestades mõistliku aja jooksul. Kostja on seisukohal, et „mõistliku aja“ mõõde oleks täidetud ka juhul, kui rikkumine oleks lõppenud 11.10.2020 ja sellele sanktsiooni kohaldamine oleks jätkuvalt seotud algse tellija/arendaja poolt sanktsioonide seadmisest või mitteseadmisest. Tellija esitas kostjale leppetrahvi määr 1668.- eurot päevas, s.h. põhilise valmidusega viivitamise eest 205 164 eurot ja lõpliku valmidusega viivitamise eest 285 228 eurot ning kasutusloa saamise viibimise eest 41 500 eurot. Tellija otsustas ühepoolselt sellest leppetrahvist sisse nõuda vaid 43 280 eurot, jättes omale siiski õiguse välja nõuda ka ülejäänud leppetrahv. Kirjavahetusest on selgelt näha just algse tellija etteheited konkreetselt hageja tehtud /tegemata tööde aadressil. Kostja on ära jaganud leppetrahvi kahe alltöövõtja vahel, kes mõlemad viivitamisega peamise tellija leppetrahvi tingisid proportsionaalselt lepingu mahule. Hageja puhul oli lepingu hinnaks 28 970 eurot ja leppetrahv vastavalt 25,42 %. Menetluse käik Kohus pidas 30.11.2021 kohtuistungil pooltega läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks, selgitas 01.12.2021 kirjas õiguslikku olukorda ja arutas asja 29.03.2022 kohtuistungil.

Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude suhtes, mis puudutavad lepingu sõlmimist ja tööde üleandmise lõpptähtaega, samuti leppetrahvi nõude esitamise aega. Hageja edastas kostjale 10.05.2021 arve summas 8265,60 eurot, maksetähtajaga 21 päeva alates arve saamisest (tl 20-22). Kostja saatis 01.07.2021 hagejale leppetrahvi nõude ja tasaarvestusavalduse (tl 25-26). Poolte vahel on vaidlus töövõtulepingu tasu nõudes. Hageja on esitanud tasunõude ning kostja vastuväite, mille kohaselt on ta hageja tasunõude tasaarvestanud leppetrahvi ja kahjunõudega. Asja lahendamisel on vajalik välja selgitada, kas tööde üleandmise tähtaja rikkumise põhjustas hageja, kes ei saanud töödega tähtaegselt valmis, või kostja, kes ei taganud tööfrondi üleandmist. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on minetanud leppetrahvi nõudmise õiguse mõistliku aja möödumisel. Töövõtulepinguga kohustub võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija kohustub maksma selle eest tasu. Tasu muutub VÕS § 637 lg 3 järgi tööde üleandmisel. Töövõtuleping ja tööde üleandmise tähtaeg Pooled sõlmisid alltöövõtulepingu Tallinnas Püü 2 hoone nõrkvoolu ja automaatika töödele (tl 6-9, 10 ja 11-15). Pooled ei vaidle ka tööde mahu ja kvaliteedi üle. Lepingu järgi oli tööde lõpptähtaeg 10.10.2020 ja selleks ajaks töid ei lõpetatud. Hageja on tööd lõpetanud ja kostjale üle andnud 10.05.2021 allkirjastatud aktiga (tl 23). Hageja edastas kostjale 10.05.2021 arve summas 8265,60 eurot, maksetähtajaga 21 päeva alates arve saamisest (tl 20-22). Kohus järeldab sellest, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates tööde vastuvõtmises ja arves antud tähtaja möödumisel so 31.05.2021. Tasu sissenõutavuse puhul ei oma sisulist tähendust see, kas ja millisel põhjusel tööde teostamise ja üleandmisega venitati. Kostja arvet tasunud ei ole. Järelikult on hageja õigustatud nõudma tasu maksmist VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi ning viivist VÕS § 113 lg 1 järgi lepingus kokku lepitud suuruses. Viivise suuruseks on poole lepingus kokku leppinud 0,5% päevas, mis teeb viivise suuruseks kohtulahendi tegemise päevaks 13142.3 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhinõuet ületavas osas viivise sissenõudmine heade kommetega kooskõlas ning kohus vähendab viivist kuni põhinõudeni. Leppetrahvi nõue VÕS § 158 lg 1 järgi on lepingu rikkumisel õigus kohaldada leppetrahvi, mille nõudmise aeg on piiratud VÕS § 159 lg 1 järgi mõistliku ajaga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks sõltub lepingu olemusest ning jääb lepingu rikkumise avastamise ja aegumistähtaja vahele. Eelkõige on vaidlus selles, kas mõistliku aja kulg algab lepingus kokkulepitud tööde teostamise tähtajast 10.10.2020 või tööde tegeliku lõpetamise ajast 10.05.2021 ehk millal avastas kostja lepingu rikkumise. Kohtu hinnangul, mida kohus on ka eelmenetluse käigus pooltele selgitanud, kui lepingu rikkumine seisneb töövõtulepingus kokkulepitud tööde üleandmisega hilinemises, saab tellija lepingurikkumisest eelduslikult teada hiljemalt kohustuse lepingujärgse täitmise päeval, kuna talle sel päeval töid üle ei anta.

Mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada pooltevahelise võlasuhte olemust, seejuures ka töövõtulepingus kokkulepitud tingimusi, eelkõige täitmise tähtaja pikkust, samuti poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda. Pooled on menetluse käigus selgitanud, et pooled suhtlesid pidevalt tööde kulgemise asjus. Seda asjaolu kinnitavad ka tunnistaja H H ütlused, vande all üle kuulatud hageja seadusliku esindaja G U seletus ja kohtule esitatud kirjavahetus (tl 48-49, 51, 57, 59), millest nähtub, et kostja oli teadlik tööde venimisest. Leppetrahvi nõude esitas kostja alles 01.07.2021 (tl 25). Järelikult võib praeguses asjas asuda seisukohale, et kostja pidi hageja lepingurikkumisest eelduslikult teada saama hiljemalt 11.10.2020. Kohtu hinnangul on kostja minetanud leppetrahvi nõudmise võimaluse, sest esitas nõude alles kaheksa ja pool kuud pärast rikkumise aset leidmist. Kostja kui majandus – ja kutsetegevuses tegutsev isik pidi aru saama, et nii pikk tööde venimise aeg on piisav, et rakendada lepingus kokku lepitud sanktsioone varasemalt. Seetõttu ei ole kostja tasaarvestusavaldus leppetrahvi 6141,64 euro kohaldamise osas põhjendatud. Kahjunõue VÕS § 115 lg 1 järgi võib nõuda kohustuse täitmise rikkumisel kahjuhüvitamist. Pooled on lepingu p 12.2.1 kokku leppinud, et hageja vastutab kostjale esitatud võimalike leppetrahvi ja kahjuhüvitamise nõuete eest. Kohtu hinnangul saab küll eeldada, et lepingu rikkumisest sai kostja teada 11.10.2020, kuid see ei välista hageja kohustust hüvitada kostjale lepingu p 12.2.1. järgi temale tekkinud kahju. Kohus selgitas eelmenetluses, et hageja peab sellise nõude esitamisel tõendama, et ta ei olnud süüdi lepingu rikkumises või see on vabandatav. Pooled ei vaidle selles, et tööde üleandmine venis ning kostjale on esitatud leppetrahvi nõue peatöövõtja poolt ( tl 32-33) summas 43 280 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud temale tellija poolt esitatud leppetrahvi ega palunud seda vähendada, sest peatöövõtja on leppetrahvi juba ise vähendanud. Kohtule esitatud hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et kostja nõudis hagejalt pidevalt selgitusi töödega viivitamise eest (tl 47-50, 51-56, 57-58, 59-61, 62-65, 66-67), tööde tegelik valmimine toimus 26.04.2021 ( tl 68-70) ja vastuvõtmine 10.05.2021 aktiga nr 6 (tl 72). Kohtule esitatud ehituskoosolekute protokollidest ja ehituspäevikust (tl 87-111) nähtub, et töödega graafikus püsimise põhjuseid oli palju. Näiteks on 29.07.2020 koosoleku protokollis p 4.11 (tl 88) märgib töövõtja, et tööd venivad projektivigade ja lisatööde tõttu, omanikujärelevalve märgib p 5.3 , et vajalik on korrigeerida arhitektuurseid plaane. Kohtuistungil üle kuulatud hageja juhatuse liikme ja kostja objektijuhi ütlustega leidis tõendamist, et hageja sai töid teostada etapiviisiliselt vastavalt üldehitustööde ja siseviimistlustööde kulgemisele. Teatud töid sai hageja teha pärast üldehitustööde valmimist ning nutikodu seadmete lõplik paigaldus sai toimuda alles pärast siseviimistlustööde lõppemist. Objektijuhi sõnul teavitati puudustest suuliselt, kuid tellijalt kostja tööde lõpptähtaja edasilükkamist ei palunud, sest kogu objekt hilines ja läks edasi tervikuna ja lähtuti sellest. Kuigi kostja objektijuht tõi tunnistajana välja rea puuduseid, nagu näiteks kaablite vale paigaldus, andurite vale paigaldus, ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses konkreetselt jäi hageja töö puudulikuks. Kostja on esitanud kahjunõude tasaarvestuse, jaotades temale esitatud leppetrahvi nõude