Omega Invest OÜ hagi A. P. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 4803.36 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4803.36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Omega Invest OÜ, registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja A. P. , isikukood XXX elukoht xxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Omega Invest OÜ hagi A. P. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. P-lt (P., isikukood XXX) OÜ Omaraha ja kostja vahel 25.01.2019 sõlmitud laenulepingust nr S192503826, 10.01.2020 sõlmitud laenulepingust S203564338 ning 26.02.2020 sõlmitud laenulepingust nr S203744502 tulenev põhivõlg kokku 2125.87 eurot, kahju hüvitis 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised kokku 135.68 eurot, kokku summas 2311.55 eurot Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) kasuks.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue intressi ning seaduses sätestatud määra ületava viivise osas.
4.Jätta menetluskulud 51.88% osas hageja Omega Invest OÜ ning 48.12% osas kostja A. P. kanda.
5.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 336.84 eurot ning mõista nimetatud summa A. P-lt Omega Invest OÜ kasuks välja. Hagejalt kostja kasuks menetluskulusid nende puudumise tõttu välja ei mõisteta.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu
Tsiviilasi nr 2-21-131345 möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid
1.Hagiavalduse (dtl 21-34) kohaselt (hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus, kus kostja esitas vastuväite) sõlmis kostja A. P. pärast portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega (dtl 35-41) tutvumist OÜ Omaraha vahendusel järgmised laenulepingud:
1.1.25.01.2019 laenulepingu nr S192503826 (andmestik dtl 42-46, tingimused dtl 58-60), summas 2550 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli koguintressi määr 25% aastas. Raha on kostjale üle kantud, kuid kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised makseid, mistõttu ütles Omaraha OÜ lepingu üles ja loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OÜ Omega Invest 02.02.2021 (dtl 70 ja 74). Kostja on krediiditaotluses märkinud: Taotletav krediidisumma 2550 €, tagasimakse periood 4 aastat. Igakuine keskmine sissetulek 1500 €, igakuised majapidamiskulud 200 €, igakuised finantskohustused 0 €. Taotleja või tema perekonnaliige või lähedane ei ole riikliku taustaga isik ning taotleja on andnud nõusoleku sissetulekute kontrollimiseks kogumispensioniregistrist. Taotleja on kinnitanud esitatud andmete õigsust. Seega igakuine keskmine sissetulek taotlusel 1500 €, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 200 € ning igakuine finantskohustuste puudub. Pensioniregistri netopalk 1683 € 02.11.2018 seisuga. Omaraha OÜ analüüs esitatud andmetele: Baasskoor: 900, maksehäirete olek: Roheline Sisereiting: Roheline Vanus: 25 , Mõju skoorile -50. Maksehäirete arv: 0, mõju skoorile 0 maksuvõlg: 0 €, mõju skoorile 0, kinnisvara: jah, mõju skoorile 60, automaatskoor: 910, kehtib kuni 25.01.2019. Võlgnevus kehtiva lepingu eest: 0 €. Limiit vastavalt skoorile: 7 000 €. Kasutatud krediidilimiit: 0 €, vaba limiit: 7 000 €. Arvesse võetud sissetulekud 1683 €, arvesse võetud kohustused 457.54 € (sh. ülalpeetavate kohustused).
1.2.10.01.2020 laenulepingu nr S203564338 (andmestik dtl 47-51. tingimused dtl 62-65), summas 1140 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 26% aastas. Raha on kostjale ülekantud, kuid kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised makseid, mistõttu ütles Omaraha OÜ lepingu üles ja loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale 18.02.2021 (dtl 71 ja 74). Kostja on krediiditaotluses märkinud: Taotletav krediidisumma 1140 €, tagasimakse periood 5 aastat. Igakuine keskmine sissetulek 1500 €, igakuised majapidamiskulud 100 €, igakuised finantskohustused 0 €. Taotleja või tema perekonnaliige või lähedane ei ole riikliku taustaga isik ning taotleja on andnud nõusoleku sissetulekute kontrollimiseks kogumispensioniregistrist. Taotleja on kinnitanud esitatud andmete õigsust. Seega igakuine keskmine sissetulek taotlusel 1500 €, igakuine 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-131345 majapidamiskulude suurus taotlusel 100 € ning igakuine finantskohustuste puudub. Pensioniregistri netopalk 891 € 28.11.2019 seisuga. Omaraha OÜ analüüs esitatud andmetele: Baasskoor: 900, maksehäirete olek: Roheline Sisereiting: Roheline Vanus: 26 , Mõju skoorile -0. Maksehäirete arv: 0, mõju skoorile 0 maksuvõlg: 0 €, mõju skoorile 0, kinnisvara: jah, mõju skoorile 60, automaatskoor: 960, kehtib kuni 11.01.2020. Võlgnevus kehtiva lepingu eest: 0 €. Limiit vastavalt skoorile: 10000 €. Kasutatud krediidilimiit: 1564.18 €, vaba limiit: 8435.82 €. Arvesse võetud sissetulekud 1069.20 €, arvesse võetud kohustused 504.60 € (sh. ülalpeetavate kohustused).
1.3.26.02.2020 laenulepingu nr S203744502 (andmestik dtl 52-56, tingimused dtl 66-69), summas 1630 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 28% aastas. Raha on kostjale ülekantud, kuid kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised makseid, mistõttu ütles Omaraha OÜ lepingu üles ja loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale 03.02.2021 (dtl 72 ja 74). Kostja on krediiditaotluses märkinud: Taotletav krediidisumma 1000 €, tagasimakse periood 5 aastat. Igakuine keskmine sissetulek 1600 €, igakuised majapidamiskulud 0 €, igakuised finantskohustused 0 €. Taotleja või tema perekonnaliige või lähedane ei ole riikliku taustaga isik ning taotleja on andnud nõusoleku sissetulekute kontrollimiseks kogumispensioniregistrist. Taotleja on kinnitanud esitatud andmete õigsust. Seega igakuine keskmine sissetulek taotlusel 1600 €, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 0 € ning igakuine finantskohustuste puudub. Pensioniregistri netopalk 891 € 28.11.2019 seisuga. Omaraha OÜ analüüs esitatud andmetele: Baasskoor: 900, maksehäirete olek: Roheline Sisereiting: Roheline Vanus: 26 , Mõju skoorile -0. Maksehäirete arv: 0, mõju skoorile 0 maksuvõlg: 0 €, mõju skoorile 0, kinnisvara: jah, mõju skoorile 60, automaatskoor: 960, kehtib kuni 27.02.2020. Võlgnevus kehtiva lepingu eest: 0 €. Limiit vastavalt skoorile: 15000 €. Kasutatud krediidilimiit: 2558.50 €, vaba limiit: 12441.50 €. Arvesse võetud sissetulekud 1069.20 €, arvesse võetud kohustused 559.14 € (sh. ülalpeetavate kohustused).
2.Hageja märgib, et piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua tarbijale positiivset tulemust, samuti tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja või -vahendaja hooletuseks. Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiandja või -vahendaja tegevust kvalifitseerida konkreetses krediidisuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiandja või -vahendaja otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on krediidi andmisele ja võtmisele olemuslikud või mida krediidiandja või vahendaja ei saanud ega pidanud ette nägema (nt tarbija hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine; tarbija töötasu kaotus/vähenemine; tarbija muude tulude vähenemine; tagatisvara turuväärtuse vähenemine; tarbija poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused; tarbija poolt tema tegeliku krediidihuvi, olemasolevate finantskohustuste ning muu olulise informatsiooni varjamine, mis võib olla vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks jmt). Krediidiandjal või -vahendajal on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda (mis hõlmab endas informatsiooni kogumit tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ning muude regulaarsete majapidamiskulutuste kogusuuruse kohta) ning et tarbija esitab krediidiandjale või -vahendajale enda huvi, vajaduse ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab 3 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-131345 krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, on krediidiandja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostjale on laenud väljastatud õiguspäraselt krediidivõimet hinnates.
3.Hagi esitamise seisuga on: - lepingu S192503826 alusel maksmata põhivõla suuruseks 1716.56 eurot ja intressid 104.72 eurot. Hageja palub välja mõista viivis võrdses määras intressiga alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 03.02.2021 kuni hagi esitamiseni 26.11.2021 summas 349.19 eurot (periood 03.02.2021- 26.11.2021 (297 päeva) 25% aastas ehk 0.068493 päevas). - lepingu S203564338 alusel maksmata põhivõla suuruseks 1043.82 eurot ja intressid 88.78 eurot. Hageja palub välja mõista viivis võrdses määras intressiga alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 19.02.2021 kuni hagi esitamiseni 26.11.2021 summas 208.94 eurot (periood 19.02.2021- 26.11.2021 (281 päeva) 26% aastas ehk 0.743543 päevas). - lepingu S203744502 alusel maksmata põhivõla suuruseks 939.54 eurot ja intressid 87.75 eurot. Hageja palub välja mõista viivis võrdses määras intressiga alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 4.02.2021.2021 kuni hagi esitamiseni 26.11.2021 summas 214.06 eurot (periood 03.02.2021- 26.11.2021 (297 päeva) 28% aastas ehk 0.076712 päevas). Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt eelpooltoodust kokku põhivõlg 3699.92 eurot, 281.25 eurot intress, 772.19 eurot viivis ja 50 eurot kahjuhüvitisena. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
5.Kostja palub oma 18.12.2021 vastuses (dtl 87-90) jätta hagi osaliselt rahuldamata ning lugeda hageja poolt esitatud lepingud tühisteks, kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja palub tasaarvestada juba tasutud raha kasutusse antud summaga. Tagastamisele kuulub 2125.87 eurot. Kostja leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda ning teha kohtuotsus maksegraafikuna.
6.Kostja kinnitab, et sõlmis OÜ-ga Omaraha hagis nimetatud kolm tarbijakrediidilepingut. Kostja asus neid tagastama graafiku järgselt. 2021 oli kostja majanduslik olukord nii kriitiliseks muutunud, et tal ei olnud enam võimalik oma kohustusi tasuda. Puuduvate maksete tõttu lepingud lõpetati ning loovutati Omega Invest OÜ-le.
7.2019 aastal, kui kostja sõlmis OÜ Omaraha laenulepingu S192503826 oli ta juba kiirlaenudest sõltuvusse sattunud, nagu nähtub kontoväljavõttest (esitatud kontoväljavõtted perioodide 01.10.2018-31.01.2019 (dtl 91-121) ja 01.10.2019 – 29.02.2020 (dtl 122-166) kohta). Detsembris 2018 moodustasid näiteks kõikide laenude tagasimaksed kokku 889.36 eurot. Sealhulgas olid juba eelnevalt Omaraha OÜ-ga sõlmitud vähemalt üks laenuleping (tagasimakse kontoväljavõttel nähtav 10.12.2018). Samuti on selgelt näha, et kostja oli laenudest juba nii sõltuvaks muutnud, et ilma uute laenude võtmiseta ei suudaks ta toime tulla. Detsembris oli kostja sissetulek 871.20 eurot. Selleks, et katta ka jooksvad kulud on, võetud lisaks finantskohustusi – 01.12.2018 on võetud 1080 IPF Digital Estonia OÜ-lt ning 23.12.2018 446 EUR-i OmaRaha OÜ-lt (ehk siis juba kaks OmaRaha OÜ kohustust enne 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-131345 25.01.2019 võetud laenu andmist). 2019 aasta lõpus on kontoväljavõttest näha sarnast olukorda. Detsembris 2019 on kostja sissetulek 871.20 eurot. Tagasimakseid on summas 798.03 ja laenu on juurde saadud 2165 eurot. Juba kiire pilk laenuandmisele eelnenud kuule annab laenuandjale selge pildi sellest, et taotleja ei ole tegelikult maksevõimeline ning on juba ammu sattunud kiirlaenudest sõltuvusse. Sama laenu võtmise ja tagasimaksete muster jätkus edasi – nii kaua, kui oli võimalik leida laenuandjaid, kes ilma suurema kontrollita andsid laenu juurde, et oleks võimalik eelnevad kohustused tasuda. Iga lisanduv kohustus suurendas igakuiste tagasimaksete summat veelgi. Muuhulgas sai kostja näiteks OmaRaha OÜ-lt perioodil 02.11.2018–26.02.2020 kokku laene 7576.50 eurot järgmiselt: 02.11.2018 S182290223 721.50 23.12.2018 S182409945 446.00 25.01.2019 S192503826 2422.00 01.08.2019 S193082730 474.50 18.10.2019 S193294812 446.00 03.11.2019 S193334619 702.50 10.01.2020 S203564338 1082.50 22.01.2020 S203606809 332.00 26.02.2020 S203744502 949.50 KOKKU: 7576,50 Maksevõime hindamiseks peab laenuandja kasutama talle juba teadaolevat infot laenuvõtja maksevõime kohta ning vajadusel koguma lisa infot, näiteks hinnates kontoväljavõtet. Antud juhul on laenuandja jätnud kõik need hinnangud andmata. Kui laenusaaja, kelle igakuine sissetulek on 871.20 eurot maksab samal kuul kuumakseid erinevate finantsteenuste eest 798.03 eurot ning lisaks soovib korduvalt ja korduvalt uusi laene, oleks see piisav põhjendus, et täpsemalt järgi uurida, kuidas on kliendi tegelik majanduslik seis. Konto väljavõtte abil oleks see olnud väga lihtne tuvastada. Laenuandja ei ole teinud mitte midagi selleks, et täita omapoolset kohustust.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel võib krediidisaaja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud. Teisisõnu tähendaks see viivise, leppetrahvi või vara vähenemise, rahalist hüvitamist, mida saab tasaarvestada võlausaldaja nõude arvelt. Kostja on tasunud kokku OÜle Omaraha kolme laenulepingu katteks järgnevalt:
8.1.Leping nr S192503826, ülekantud summa 2422 EUR, tagastatud 1795.19 EUR, tagastamata 626.81 EUR.
8.2.Leping nr S203564338, ülekantud summa 1082.50 EUR, tagastatud 310.31 EUR, tagastamata 772.19 EUR.
8.3.Leping nr S203744502, ülekantud summa 949.50 EUR, tagastatud 222.63 EUR, tagastamata 726.87 EUR. Seega on laenuandjale tagastamata veel kokku põhisummana kolme lepingu kohta kokku 2125.87. Ülejäänud lepingutes on tagastatud kogu summa ning lisaks ka veel kõrvalkulusid.
9.Hageja märgib oma seisukohas kostja vastusele (dtl 170-172) ja lõplikes seisukohtades (dtl 184-187), et laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostja sellekohased seisukohad on ainetud. Kostja on viidanud Omaraha lepingutele, mis ei ole antud asjas vaidluse all. Lepingud S192503826, S203564338 ja S203744502 on sõlmitud põhjendatult ning arvestades tarbija krediidivõimet. Laenude saamisel oli kostjal piisav sissetulek, kinnisvara, korralik maksekäitumine, samuti puudusid maksehäired, mis välistanuks laenu saamist. Antud juhul on täidetud kõik eeldused laenu andmiseks ning järgitud on 5 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-131345 vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui kostja esitatavaid andmeid moonutab ega avalda laenuandjale laenu võtmise tegelikke tagamaid, siis laenuandja ei tea, ega peagi teadma väidetavast laenusaaja sundseisust. Samuti ei ole võimalik laenuandjal kindlaks teha, et kostjal on muid paralleelseid kohustusi, kuivõrd need ei avaldu enne, kui laenusaaja jääb võlgnevusse ning tema suhtes avaldatakse kanded maksehäireregistris. Mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis kõnealune tähendab kõrgendatud nõudmiste esitamist mitte ainult laenuandjale, vaid ka saajale. Klient peab varuma aega, et enne laenulepingu sõlmimist lepingu tingimustega tutvuda. Laenusaaja ei käitu vastutustundlikult kui allkirjastab läbilugemata või talle arusaamatute tingimustega laenulepingu. Hageja jääb esitatud seisukohtade juurde ja palub hagi rahuldada. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
11.Pooled ei vaidle, et OÜ Omaraha ja kostja vahel on sõlmitud 25.01.2019 laenuleping nr S192503826, 10.01.2020.2020 laenuleping nr S203564338 ja 26.02.2020 laenuleping nr S203744502. Pooled ei vaidle, et hagejale on loovutatud OÜ Omaraha kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded kostja vastu. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on laenu vastavalt hagis nimetatule saanud, kuid pole laenu laenulepingutes kokkulepitud maksegraafiku alusel laenuandjale kohaselt tagasi maksnud. Vaidlus puudub ka asjaolus, et kostja on kokku tasunud laenulepingute katteks 2328.13 eurot vastavalt ülalmärgitule. Vaidlus on küsimuses, kas OÜ Omaraha rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.
12.Alates 21.03.2016 kehtivad VÕS § 4034 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Kõnealuste sätete eesmärgiks oli ja on vältida laenuvõtjate sattumise n-ö laenuorjusse, vt ka allpool. Kostja märgib põhjendatult, et 2019 aastal, kui kostja sõlmis OÜ-ga OmaRaha laenulepingu S192503826 oli ta juba kiirlaenudest sõltuvusse sattunud. Kostja märgib, et ilma uute laenude võtmiseta ei suutnud ta toime tulla. Detsembris 2018 oli kostja sissetulek 871.20 eurot (töötasu Tanni-Vakoma OÜst, ülekanne tehtud 10.12.2018). Selleks, et katta ka jooksvad kulud, võttis ta finantskohustusi. Muuhulgas sai kostja näiteks OmaRaha OÜ-lt perioodil 6 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-131345 02.11.2018 – 26.02.2020 kokku laene 7576.50 eurot. Kostja leiab, et kui hageja oleks kontrollinud kostja kontoväljavõtet, siis oleks kostja tegelik majanduslik olukord, õigemini laenude võtmise tegelik põhjus/vajadus teiste laenude tagasimaksmiseks olnud hageja poolt ka tuvastatav.
13.Kohus leiab, et vaid kostja isikusamasuse ning korduvate laenulepingute sõlmimisel vaid kostja poolt edastatud laenutaotluse andmete kontrollimine ei ole kohtu hinnangul kindlasti piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohus märgib, et kui laenusaaja, kelle igakuine sissetulek on 871.20 eurot, maksab eelmisel kuul (detsember 2018) kuumakseid erinevate finantsteenuste eest 811.90 eurot (maksed Placet Group OÜ-le, Inbank AS-le, Omaraha OÜ-le, Coop Finants AS-le ja TF Bank AB-le, kõik tehtud 10.12.2018 ja mis on tuvastatav kontoväljavõttelt) ning lisaks soovib korduvalt ja korduvalt uusi laene, oleks see piisav põhjendus, et täpsemalt uurida, kuidas on kliendi tegelik majanduslik seis. Konto väljavõtte abil oleks see kindlasti olnud väga lihtne tuvastada, kohus on tuvastanud, et kostja viidatud väljamaksed viidatud lepingute alusel ja summades juba Omaraha OÜ poolt vastavad kontoväljavõttest tulenevale. Laenuandja ei ole teinud kohtu hinnangul piisavalt selleks, et täita omapoolset kohustust. Isegi, kui laenuandja ei nõudnud laenusaaja kontoväljavõtteid, pidanuks laenuandja siiski hagiavalduses toodud lepingute sõlmimisel silmas pidama, et sama isik on samalt laenuandjalt 2019.a alguses sõlmitud laenulepingu ajaks viimase kahe kuu jooksul juba üle 1000 euro laenu saanud (koos taotletud laenuga nr S192503826 seega juba ligemale 4000 EUR), 2020.a sõlmitud kahe laenulepingu sõlmimise ajal oli sama laenuandja väljastanud kostjale laene alates detsembrist 2018 enam kui 5000 euro eest. Hageja õiguseelneja Omaraha OÜ (kelle kohustused nõude loovutamisega on omistatavad hagejale) jättis kontrollimata, millised olid kostja jooksvad laenumaksed lepingute alusel kokku ja kuidas see haakub kostja enda deklareeritud sissetulekuga. Iseenesest ei esitanud kostja valeandmeid selles osas, et laenuvõlgnevusi temal ei ole, sest uute võetavate laenudega suutis ta veel 2020.a alguses olemasolevaid laene teenindada. Hageja on aga leidnud, et kostja vastuses viidanud Omaraha lepingud ei ole antud asjas vaidluse all ning ei ole oma seisukohta nende osas kohtule esitanud. Hageja märgib üksnes, et on kostja makseid käsitlenud kostjale kõige kasulikumal viisil, s.t lugenud need tasutuks põhivõla katteks. Kohtu hinnangul ei ole sellega hageja kostja vastavat väidet millegigi ümber lükatud, ka esitatud lepingutekstidest ei nähtu mingeid muid poolte kinnitusi kostja majandusliku seisundi kontrollimise kohta. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21). Kohus nõustub selles osas hagejaga, et kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Selle nõude täitmiseks oli kostjalt võimalik nõuda mõistlikke andmeid, tõendeid ja põhjendusi viidatud asjaolude väljaselgitamiseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et OÜ Omaraha kui professionaalne krediidiandja ei ole kõnealustel asjaoludel (kostja esitas korduvaid ja lühikeste ajavahemike järel taotlusi uuteks laenudeks) nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hinnata laenutaotleja krediidivõimet. Sellega on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Samas sätestab VÕS § 4034 lg 13, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Sama paragrahvi lg 6 ja 7 toovad esile tagajärjed vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise korral: 7 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-131345
(6) Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. (7) Kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too seega kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest ega muuda laenulepinguid tühiseks. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
15.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi seega vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 0% aastas ning hageja intressi nõue summas 281.25 eurot ei ole seega põhjendatud. Seega võis hageja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid, nt lepingutasu või tagatisfondi tasu, kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest või õigusabikuludega tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Seega tuleb kostja poolt tasutud summad kokku 4454 eurot lugeda tasutuks põhivõlgnevuste katteks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista kokku laenulepingutest tulenev põhivõlgnevus 2125.87 eurot (4454 eurot – 2328.13 eurot).
16.VÕS § 127 lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol on tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele (Riigikohtu 14. juuni 2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista kahju hüvitis 50 eurot.
17.Viivise osas on Riigikohus oma lahendis asjas nr 3-2-1-25-16 öelnud, et kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületav viivisekokkulepe on eelduslikult igal juhul tühine. Käesoleval juhul on kõikide lepingute kohane viivisemäär kas eraldi lepingus märgituna või intressimäära alusel määratuna (mida kohus põhjendatuks ei pidanud) kõrgem kui 8 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-131345 kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 2. lause mõttes 24% aastas) ja seega tühine. Hageja on viiviseid arvestanud vastavalt lepingutele siis 25%, 26% ja 28% aastas. Kohus mõistab kostjalt seega välja viivise seadusjärgses määras ehk 8% aastas ning arvutab selle kuni hagiavalduse esitamiseni nõude sissenõutavaks muutumisest välja viivisekalkulaatoriga. Võlgnik on viivituses olnud lepingust S192503826 tulenevalt perioodil 03.02.2021-26.11.2021 ehk 297 päeva, mis teeb põhinõudest 626.81 eurost 40.80 eurot, lepingust S203564338 tulenevalt 19.02.2021-26.11.2021 ehk 281 päeva, mis teeb põhinõudest 772.19 eurost 47.56 eurot ning lepingust S203744502 tulenevalt 03.02.2021-26.11.2021 ehk 297 päeva, mis teeb põhinõudest 726.87 eurost 47.32 eurot. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista viivised kokku 135.68 eurot.
18.VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
19.Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, rahuldades põhivõla, kahju hüvitamise nõude ning viivisenõude seaduses sätestatud määras. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue intressi ja seaduses sätestatud määra ületavas viivise osas. Kostja taotlust määrata tasutav võlg osamaksetena tasumiseks ei pea kohus põhjendatuks, kuivõrd selle aluseks olevaid asjaolusid (sissetuleku suurus vms) ei ole kostja esile toonud, pealegi on kostja võlgnevuses kaugelt enam kui aasta ning ei avaldanud ka ise laenutaotlustes põhjuseid, miks laenud tegelikult võeti.
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad poole hagi osalise rahuldamise puhul menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja siiski pidi oma nõude sissenõudmiseks kohtusse pöörduma ja on teinud selleks kulutusi nii riigilõivu kui esindajatasu näol (kostjal menetluskulusid olnud ei ole), on kohtu hinnangul õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõuded olid hagis kokku 4803.36 eurot, millest kohus rahuldas nõude kokku 2311.55 euro ehk 48.12% ulatuses. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud, kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Hageja on teinud vajaliku kulutuse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 168.57 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu näol 231.43 eurot, kokku 400 eurot, samuti on põhjendatud õigusabikulu summas 300 eurot 3 tunni eest määraga 100 eurot tund käibemaksuta. Tunnitasu määr ei ole ülemäärane ja esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades on ajakulu põhjendatud. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 700 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud sellest kostjalt välja mõista seega 48.12% ehk 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-131345 336.84 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nõudeid esitanud.
21.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.