Hageja: M. M. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: S. S. (e-post XXX) Kostja: D. M. (isikukood XXX) Kostja esindaja: Alla Žulinskaja (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista D. M.lt elatisevõlgnevus perioodi 01.01.2024 kuni 01.04.2024 eest 450 eurot M. M. kasuks.
3.Välja mõista D. M.lt elatis perioodi 02.04.2024 kuni 31.10.2025 eest 1 572,51 eurot M. M. kasuks.
4.Välja mõista D. M.lt XXX sündinud alaealise lapse M. M. kasuks alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks M. M. kontole nr XXX selgitusega „elatisraha“.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei
taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa, hageja elab sündimisest alates koos emaga. Kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud. Hageja igakuiseid vajadused kokku on 645 eurot kuus (kulu eluasemele 85 eurot, söögile 150 eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud 25 eurot, tervishoiule 35 eurot, riietele ja jalatsitele 100 eurot, hügieenile 15 eurot, kulud seoses kooliga 50 eurot, huviharidusele 85 eurot (trenn, spordivarustus), meelelahutusele 50 eurot). Kostja viibib lapsega 5-7 päeva aastas. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks:
1.1.elatisevõlgnevuse perioodi 01.01.2024 kuni 01.04.2024 eest 500 eurot;
1.2.alates 02.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja veedab lapsega aega, Rootsist tulles viib lapse alati jalutama. Samuti on kostja maksnud elatist vastavalt võimalustele ebaregulaarselt sõltuvalt sellest, kuidas tööd on, ning ostnud lapsele spordiriideid. Kostjal ei ole majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Hageja väidetud vajadused on üle paisutatud. Kostja on ostnud lapsele süüa, hügieenitarbeid, riideid ja muud vajaminevat. Lapse ema teeb lapsega suhtlemise osas takistusi. Seoses tagasiulatuva nõudega peaks hageja tõendama, mida ta on kahju ärahoidmiseks teinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab sünni tõendist (dtl 4), et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos emaga.
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled ei vaidle, et kostja on andnud ülalpidamist ebaregulaarselt. Seetõttu on elatise väljamõistmise eeldused täidetud.
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud 2
baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja viibib kostja juures keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Selliseks asjaoluks ei saa olla ainuüksi kostja väidetav halb majanduslik seisund. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejatele ülalpidamist vähemalt PKS § 101järgses ulatuses.
13.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
14.Perioodil 01.01.2024 kuni 01.04.2024 pidanuks kostja andma hagejale kokku ülalpidamist 790,58 eurot ((260,33x3k) + (287,72:30x1p)). Hageja esitas nõude selle perioodi eest ulatuses 500 eurot.
15.Nähtuvalt maksete väljavõttest (dtl 59, 66, 74-76) tasus kostja 2024.a. esimest korda elatist 09.03.2024 summas 50 eurot. Kostja on märkinud ka, et ostis 2024.a. veebruaris hagejale spordijalanõud, kuid esitatud tõendist (dtl 47-50, tõlge dtl 46) nimetatud kulutuse ulatust ei nähtu. 3
16.Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 01.01.2024 kuni 01.04.2024 eest 450 eurot (500 - 50).
17.Kohus arvestab välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 02.04.2024 kuni 31.10.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 267,51 eurot ((287,72:30x29p) + (287,72 x 10k) + (301,74 x 7k)). Nähtuvalt maksete väljavõttest (dtl 59, 66, 74-76) on kostja tasunud alates 2024.a. aprillist elatist järgnevalt: kuupäev 10.04.2024 08.05.2024 16.06.2024 27.07.2024 29.08.2024 06.09.2024 28.10.2024 18.11.2024 01.12.2024 14.12.2024 19.01.2025 10.02.2025 13.02.2025 17.02.2025 03.03.2025 04.03.2025 22.03.2025 07.04.2025 03.05.2025 05.05.2025 25.06.2025 01.07.2025 11.07.2025 11.08.2025 12.08.2025 01.09.2025 kokku
18.Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 02.04.2024 kuni 31.10.2025 eest 1 572,51 eurot (5 267,51 - 3 695). Alates 01.11.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga 301,74 eurot kuus.
19.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja kontole hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.
20.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.