Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-5625
Tsiviilasi
MC International OÜ hagi Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid vastu leping täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
MC International OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja MC International OÜ (registrikood 10706008), esindajad ringkonnakohtus lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja advokaat Martin Järve Kostja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. veebruaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-5625 tehtud määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
2.Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5625 on jõustunud osas, milles hagi jäeti läbi vaatamata ja tühistati hagi tagamise abinõu (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).
3.Jätta MC International OÜ määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud MC International OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.MC International OÜ (hageja) esitas 9. aprillil 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek kostja väärtpaberikontol nr 99102245622 asuva Baltic Ferry Tickets OÜ (BFT) osa nimiväärtusega 1917 eurot (ISIN kood EE3100117318) kandmiseks kostja väärtpaberikontole nr 99101239707 või kui kohtuotsuse täitmise ajal ei kuulu kostjale väärtpaberikontot nr 99101239707, siis kostja väärtpaberikontole, mille kohta on Eesti väärtpaberite registrisse kantud märkus, et tegu on esindajakontoga, ning asendada kostja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. juulil 2012 varahaldusteenuse lepingu ning
21.augustil 2012 lepingu lisa 2, mille kohaselt pidi kostja ostma hageja nimel 100% osaluse BFT-s. Kostja oli lepingu järgi kohustatud hoidma nimetatud BFT osa oma kliendikontol ehk esindajakontol. Kostja kandis 26. märtsil 2021 hagejale kuuluva BFT osa kliendikontolt ümber enda tavakontole, rikkudes sellega eelnimetatud kohustust. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus hagi tagamise abinõuna arestida kostja nimele väärtpaberikontol nr 99102245622 registreeritud BFT osa nimiväärtusega 1917 eurot ja teha nimetatud väärtpaberi käsutamist piirav kirje Eesti väärtpaberite registrisse.
2.Maakohus rahuldas 12. aprilli 2021. a määrusega hagi tagamise avalduse. Kostja esitas
5.mail 2021 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. augusti 2021. a määrusega rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kostja 27. augusti 2021. a määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (27. septembri 2021. a määrus).
3.Kostja esitas 10. mail 2021 maakohtule taotluse hageja kohustamiseks anda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis. Maakohus jättis taotluse 28. juuni 2021. a määrusega rahuldamata.
4.Kostja palus 9. augusti 2021. a vastuses jätta hagi läbi vaatamata, asja sisulisel läbivaatamisel jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt esitas hageja 21. mail 2021 kostjale avalduse varahaldusteenuse lepingu lisade 2 ja 2-1 ülesütlemiseks (hageja leidis, et leping lõppeb kas korraliselt või erakorraliselt) ning 2. juunil 2021 hagi, milles nõuab BFT osa üleandmist tema enda väärtpaberikontole (tsiviilasi nr 2-21-8876). Lepingu ülesütlemise tõttu ei saa kostjal olla kohustust hoida BFT osa enda esindajakontol, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 23. veebruari 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata, tühistas 12. aprilli 2021. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi muutunud perspektiivituks ning tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude, mis eeldab lepingu kehtivust. Hageja on pärast praeguses asjas hagi esitamist öelnud kostjaga sõlmitud lepingu üles ning esitanud tsiviilasjas nr 2-21-8876 nõude kanda väärtpaberid hageja kontole. Lepingu täitmise nõuet ja ülesütlemisest tulenevat nõuet ei saa esitada samaaegselt. Kuivõrd hagi läbivaatamata jätmise põhjuseks ei ole hagi tagasivõtmine või sellest loobumine põhjusel, et kostja on nõude täitnud, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 2 (5)
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta kostja 5. mai 2021. a ja 27. augusti 2021. a määruskaebuste ning 10. mai 2021. a tagatise taotlusega seotud menetluskulud kostja enda kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud menetluskulude jaotuse määramisel põhjendamatult arvestamata kostja määruskaebused ja tagatise taotluse, mis jäeti rahuldamata. Nimetatud dokumendid moodustavad suurema osa kostja esitatud dokumentide mahust. Nimetatud menetlusdokumentide esitamise kulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik ning need tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 ja TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei vaidlusta hagi läbivaatamata jätmist ega hagi tagamise abinõu tühistamist, kuid märgib, et hagi läbivaatamata jätmine oli ennatlik. Kui kohus oleks hagejalt enne vaidlustatud määruse tegemist küsinud seisukohta, oleks ta saanud selgitada, et kostja on lepingu ülesütlemise vaidlustanud ning selle üle vaieldakse tsiviilasjas nr 2-21-8876. Hageja taotles tsiviilasjade nr 2-21-5625 ja nr 2-21-8876 liitmist ning määruskaebuse esitamise seisuga ei olnud kohus seda taotlust veel lahendanud.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse taotlus on ebaselge, kuivõrd sellest jääb ebaselgeks, kas hageja soovib, et kohus jätaks kostja määruskaebuste ja tagatise taotluse esitamisega seotud kulud täies ulatuses (sh hageja kantud kulud) kostja kanda või jätaks kostja kanda vaid kostja enda kulud. TsMS § 162 lg 4 ja TsMS § 171 lg 1 samaaegne kohaldamine hageja soovitud kujul ei ole võimalik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Määruskaebuste ja tagatise taotluse esitamisega kasutas kostja oma menetluslikke õigusi. Taotluse ja määruskaebuste rahuldamata jätmine ei muuda kostja tegevust pahatahtlikuks. Kostja menetluskulude kandmise riskiga pidi hageja juba hagi esitamisel arvestama. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles pärast hagi esitamist. Seega põhjustas hageja ise oma tegevusega olukorra, kus hagis esitatud nõudeid ei olnud võimalik sisuliselt läbi vaadata. Neil asjaoludel ei ole põhjust pidada kulude hageja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine või kohaldamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Maakohtu määrust vaidlustatakse menetluskulude jaotuse osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust hagi läbi vaatamata jätmist ja hagi tagamise abinõu tühistamist puudutavas osas. Selles osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2) on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
11.Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et hageja määruskaebuses esitatud taotlus on ebaselge. Hageja on määruskaebuse taotluse p-s 2 selgelt väljendanud, missugust lahendit ta taotleb (TsMS § 662 lg 1 p 3). Kohus, menetlusõiguse norme kohaldades, saab hinnata, kas hageja taotletud viisil saab menetluskulusid jaotada või mitte.
12.Pooled vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kuidas tuleks asjas jaotada menetluskulud. Maakohus jättis hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Kolleegium nõustub maakohtuga. 3 (5)
Maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud TsMS § 168 lg-t 2, mis annab hagi läbi vaatamata jätmisel aluse menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Kuigi hageja ei saanud enne hagi läbi vaatamata jätmist oma seisukohta menetluskulude jaotuse osas esitada, ei anna see alust muuta maakohtu lõppjäreldust menetluskulude jaotuse määramisel. Tulenevalt TsMS § 662 lg-st 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Hageja leiab, et kostja 5. mai 2021. a ja 27. augusti 2021. a määruskaebuste ning 10. mai 2021. a tagatise taotlusega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda, ülejäänud osas hageja kanda. Esmalt märgib kolleegium, et vaidlustatud määruses tehtud menetluskulude jaotus ei hõlma kostja 27. augusti 2021. a määruskaebusega seotud kulusid. Selle kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on jaotatud Riigikohtu 27. septembri 2021. a määrusega, millega jäeti kassatsiooniastme kulud kostja kanda (tl 112). Seega on vaidluse all 5. mai 2021. a ja 10. mai 2021. a menetlustoimingutega seotud menetluskulud.
13.2.Hageja tugineb sellele, et menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud ning kohaldada tuleb TsMS § 162 lg-t 4. Kolleegium hagejaga ei nõustu. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hagi läbi vaatamata jätmisel üldjuhul menetluskulud hageja. Sealjuures lähtub TsMS § 168 lg 2 samast üldreeglist nagu TsMS § 162, st menetluskulud peab kandma kohtuasja kaotanud või alusetult põhjustanud pool. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423, mille lg-tes 1 ja 2 loetelu puhul on tegemist alustega, mis võimaldavad hagejale ette heita tema tegevust või tegevusetust (vrd TsMS § 168 lg-s 3 sätestatuga, mille puhul peab kohus hindama, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest; vt Riigikohtu 6. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Nõustuda ei saa hagejaga, et kuna lepingu ülesütlemise põhjustas kostja lepingurikkumine, siis ei vastuta tema hagi läbi vaatamata jätmise eest. Kolleegiumi hinnangul sai hageja oma tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada, st mitte öelda hagi menetlemise ajal kostjaga sõlmitud lepingut üles. Eeltoodut arvestades ei tule poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule arvestada ka kulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4.
13.3.TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu ka seetõttu, et olemas on sarnase eesmärgiga erinorm, s.o TsMS § 169 lg 3. Nimetatud säte võimaldab rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas edutu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 169 lg-t 3 ei saa enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava kulude otsustuse peab tegema menetluskulude jaotamisel. Sätet on kohane kohaldada juhul, kui pool on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid. Kolleegium leiab, et maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse ja menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse esitamine on seaduse järgi lubatud ning ei saa öelda, et tegemist oleks olnud õiguslikult täiesti perspektiivitu määruskaebuse või taotlusega. Nimetatud menetlustoimingutega seotud kulud oleks põhjendatud jätta kostja kanda juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud oleksid kostjale ette heidetavad. Praegusel juhul see nii ei ole.
13.4.Hageja tugineb sellele, et määruskaebustega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Kolleegium hagejaga ei nõustu. TsMS § 171 näeb ette erisätted menetluskulude jaotuse otsustamiseks ringkonnakohtute ja Riigikohtu menetluses. Nagu kolleegium märkis, on ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebusega seotud menetluskulud jäetud kostja kanda. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebusega seotud menetluskulude jaotust ei ole ringkonnakohtu määruses märgitud põhjusel, et tegemist ei ole kohtuasja menetlust lõpetava määrusega ning kulud jaotatakse TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel (ringkonnakohtu määruse p 13; tl 103–105 4 (5)
pöördel). TsMS § 171 lg 1 sõnastusest tulenevalt ei kuulu selle sätte kohaldamisalasse lahendid, millega kaebus jääb rahuldamata, aga vaidlust veel ei lahendata. Sellises olukorras saab kaaluda TsMS § 169 lg 3 kohaldamist. Praegusel juhul leidis kolleegium, et TsMS § 163 lg 3 kohaldamiseks alus puudub. Seega on maakohus lõppkokkuvõttes õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
14.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.
16.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.