OÜ Varahalduse Grupp hagi Koeraklubi (MTÜ) Koera Elu vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 069,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ 12070922)
Varahalduse
Grupp
(registrikood
Hageja lepinguline esindaja: jurist Priit Pööbo, e-post: [email protected] Kostja: Koeraklubi (MTÜ) Koera Elu (registrikood 80568909) Kostja lepinguline esindaja: Merike Roosileht, e-post: [email protected] Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 986 eurot.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule hagi (täpsustatud 28.02.2022), milles hageja palus kohtul: mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõue 506,88 eurot;
•
mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 454,94 eurot ning alates 07.01.2022 põhinõudelt (506,88 eurot) viivis 0,1 % päevas kuni kohustuste kohase täitmiseni;
•
mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitisena sissenõudekulud 120 eurot;
•
menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.08.2019 mitteeluruumide üürilepingu pealkirjaga “Mitteeluruumi üürileping nr VHG 2108/2019“.
Lepinguga andis hageja kostjale õiguse kasutada äriruume aadressil Xxxx (äripind nr 124), pidalaga 87,2 m2. Kostja kohustus maksma ruumide kasutamise eest hagejale tasu (üüri). Lepingu p 2.5. kohaselt oli igakuise üüri suurus 349 eurot, millele lisandus käibemaks (kokku 418,80 eurot). Samuti kohustus kostja tasuma kõrvalkulude eest.
Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.6. (koostoimes p-ga 11.2) kannab üürnik igakuiselt üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulud kõikide üürileandjale või kolmanda isiku osutatud kõrvalteenuste eest.
Lepingu p-st 16.5 tulenevalt mistahes rahalise kohustuse täitmisel loetakse esmajärjekorras tasutuks viivised, leppetrahvid ja seejärel maksmata kõrvalkulude ja üüri summad vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest. Hageja juhindub tagatisraha tasaarvestamisel ülaltoodud tungimustest.
Kostja on jätnud tasumata arveid perioodi eest 29.09.2020 kuni 31.03.2020, kokku summas 544,09 eurot: üür summas 226,29 eurot ja kõrvalkulud 351,56 eurot.
Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,1% päevas (lepingu p 16.4). Kostja on esitatud arvetega tasumisega viivituses olnud 25.03.2020 (viimasest maksest) kuni hagi esitamiseni. Hageja nõuab kostjalt 206,79 euro viiviste tasumist ning edasiulatuvalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist.
Menetluse käigus on kostja tasunud (läbi kohtutäituri edasikanded hagejale) kokku 580,91 eurot. Seega võlgnevuse (põhinõue) jääk on 506,88 (1087,79 – 580,91) eurot ehk arve 2016 jääk on 174,44 eurot ja arve 2020083 jääk on 332,44 eurot. Viivisnõude arvutuskäigu kohaselt on viivisnõude suurus 454,94 eurot.
Hagejal on hagiavalduse esitamisel kostja vastu 3 tasumata sissenõudmiskulude suuruseks 120 eurot ehk 3x40 eurot.
arvet, seega on
Kostja vastuväited hagile
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on sõlmitud üürileping ning kostjal oli kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid vastavalt lepingule. Samas ei nõustu kostja hagiga ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväited seisnesid lühidalt järgnevas.
12.Kostjale kui üürnikule esitatud kõrvalkulude arvetel on põhjendamatult nõutud tasu teenuste eest, mille kohta puudub kokkulepe, sh. avariiteenus; eritööd; tehniline valve; lumekoristus.
13.Arvetel on ebaõigesti arvestatud elekter, üldelekter, kuivõrd üldelektri arvutamise metoodika on ebaselge (igakuiselt erinev ning erineva tariifiga.). Üldvee arvestus on ruutmeetripõhine, kuid igakuiselt on arvestatava ühiku hind erinev; haldusteenuse tasu arvutamise metoodika on ebaselge (puudub ruutmeetripõhiselt kindel tariif. see on arvetel märgitud igakuiselt
suvaliselt. Ebaselge on heakorra ja prügiveo eest tasumisele kuuluva summa arvutamise metoodika.
14.Kuivõrd üürileandja ei andnud arvete koostamise metoodika osas kostjale selgitusi ega vormistanud korrektses summas kreeditarveid, ütles üürnik üürilepingu erakorraliselt üles ja vabastas üüripinna 03.04.2020.
15.Arved, mille tasumist hageja nõuab, on tasutud nii kohtueelselt kui kohtumenetluse ajal täitemenetluses (mille hageja algatas tänaseks tühistatud maksekäsu alusel). Kostja on tasunud hagejale ka tagatisraha, mis tuleb võimalike nõuetega tasaarvestada. Kohtu põhjendused
16.Kohus kvalifitseeris nõude eelmenetluses (dtl 132) üürilepingust tuleneva üüri aj kõrvalkulude nõudena VÕS § 271 alusel. Kohus jääb selle kvalifikatsiooni juurde ka käesolevas otsuses.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 21.08.2019 mitteeluruumide üürilepingu äriruumide üürimiseks aadressil Xxxx, pindalaga 87,2 m2. Kostja kohustus maksma ruumide kasutamise eest hagejale tasu (üüri), mille suuruseks oli lepingu p 2.5. kohaselt 349 eurot kuus, millele lisandus käibemaks (kokku 418,80 eurot). Samuti kohustus kostja tasuma kõrvalkulude eest.
18.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid üüri tasumise nõude suurusele (arve nr 20106 – dtl 138). Kostja on esitanud tasumise vastuväite, mida kohus analüüsib all pool.
19.Kostja on kõrvalkulude (arved nr 2020054 ja 2020083 – dtl 137, 139) osas vastu vaielnud järgmistele kuludele: avariiteenus, eritööd, tehniline valve, lumekoristus. Ta märgib, et selliste kulude kandmises üürniku poolt ei ole pooled kokku leppinud. Hageja on esitanud hagis, selle täienduses ja hagi terviktekstis iga kord erineva seisukoha kõrvalkulude koosseisu ja arvestuse osas. Kohtul ei olnud võimalik sellest selgelt aru saada, millisel alusel ja mis summas on hageja kõrvalkulusid arvestanud. Kohus palus hagejal selgitada, kust tuleneb kostja kohustus nende teenuste eest tasuda, esitada vastavad arvutused ja tõendid (kohtu selgituskiri – dtl 230233). Hageja nõude alust kohtule veenvalt selgitada ega tõendada ei suutnud, esitades üldsõnalisi selgitusi.
20.Kohus tuvastas, et pooled on üürilepingu lisana 3 allkirjastanud dokumendi „Kõrvalkulude tasumise kord Xxxx hoones“ (dtl 132, 133), millest tuleb kõrvalkulude arvestamisel lähtuda. Kohu hinnangul puudus pooltel kokkulepe kostja vaidlustatud teenuste eest eraldi tasumiseks (avariiteenus, eritööd, tehniline valve, lumekoristus) ja need sisalduvad juba teistes kõrvalkulude arvetes välja toodud kirjetes märgitud teenustes.
21.Kohus palus tulenevalt kostja vastuväidetest hagejal selgitada elektri, üldvee, haldusteenuse, heakorra ja prügiveo arvutamise alust ja metoodikat ning tegi ettepaneku vastavaid kulusid tõendada (vt kohtu selgituskiri – dtl 230-233). Kohus selgitas, et kulu ei saa tõendada ainuüksi üürnikule esitatud arvega. Hageja esitas nõude tõendamiseks rea arveid, kuid ei toonud välja, millisel alusel on tal õigus neid kulusid üürnikult nõuda ega seostanud konkreetseid tõendeid konkreetsete väidetega. Kohus ei pea otsima ise asjaolusid tõenditest. Hagejal oli kohustus välja tuua oma väited, arvutuskäik ka ja seostada need tõenditega (vt kohtu selgituskiri – dtl 230-233). Seda hageja ei teinud, mistõttu kohus ei saa nõuet nende kulude osas kontrollida ega tõendatuks lugeda. Nõue tuleb nende kõrvalkulude osas jätta põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu rahuldamata.
22.Kostja on esitanud vastuväite, et kõik kohustused on täidetud nii maksete tasumisega otse kostjale kui täiendavalt ka täitemenetluses laekunud summade ja tagatisraha arvel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on lepingu sõlmimisel tasunud hagejale tagatisraha 1 256,40 eurot. Hageja märgib, et on tasaarvestanud kostja tagatisraha võlas olevate üüri ja kõrvalkulude arvetega järgmiselt (2019289 ja 2020011 kõrvalkulude arve, 20069 ja 20106 - osaliselt tasutud - üüri arve). Kohus märgib esiteks, et kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule arveid, millega ta
tagatisraha väidetavalt tasaarvestanud on, ei saa kohus hageja väiteid korrektse tasaarvestuse osas kontrollida. Teiseks aga leiab kohus, et hageja on tagatisraha nende arvetega tasaarvestanud põhjendamatult, kuivõrd kostja on need arved tasunud maksetega (vt maksekorraldused – dtl – 193-195). Seetõttu puudus kostjal nende arvete osas võlgnevus, mida oleks saanud tagatisrahaga tasaarvestada. Seega tuleb tagatisraha arvestada käesolevas asjas nõutavate võlgnevuste katteks (osas, milles kohus on hageja nõuet pidanud põhjendatuks). Täiendavalt on kostja tõendanud, et ta on tasunud kohtutäituri vahendusel hagejale 588,73 eurot (dtl 312-313). Eeltoodu alusel on ilmne, et kostja on kõik käesoleva hagi aluseks olevad kehtivad kohustused (sh võimalikud kõrvalnõuded) hageja ees täitnud ja hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata. Seda ületavas osas tuleb hagejal saadu kostjale tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
25.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja õigusabikulud 22 tunni eest, hinnaga 80 eurot/tund (millele lisandub käibemaks) ehk kokku 1 936 eurot. Täiendavalt palub kostja hüvitada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi keskmise tunnihinnaga 80 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga.
28.Kohus märgib, et tegu oli keskmisest mahukama ja õiguslikult keerukama vaidlusega, hageja muutis korduvalt hagi ja see tingis kostjal vajaduse esitada korduvalt seisukohti. Ka kohtu jaoks oli antud vaidlus keskmisest mahukam ja nõudis menetlemisel keskmisest rohkem aega. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asja sisu ja keerukust arvestades märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Vajalik kulu on ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot – määruskaebus rahuldati. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1 936 + 50 = 1 986 eurot.
29.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
Otsuse edasikaebamise kord
30.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
31.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
32.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
33.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.