lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-14121/33

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-14121/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
737
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-14121

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. aprill 2022

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

Kenerth-Ranner Reva hagi Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 400 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. märts 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kenerth-Ranner Reva apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Kenerth-Ranner Reva (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Agu Rillo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Kenerth-Ranner Reva apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 2. märtsi 2022. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus koos lisadega Kenerth-Ranner Revale.

1(3)

2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kenerth-Ranner Reva kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

1.Tartu Maakohtu menetluses oli Kenerth-Ranner Reva (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille maakohus jättis 2. märtsi 2022. a otsusega rahuldamata. Hageja esitas 30. märtsil 2022 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale.
2.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et Tartu Maakohtu 2. märtsi 2022. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesolevas asjas oli hagihind maakohtu menetluses 400 eurot. Hagi esitati 8. septembril 2021. Kuni 1. jaanuarini 2022 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimene lause sätestas, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 2 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud.

3.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus leidis õigesti, et pooltevaheline leping vastab müügilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõistes. VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta 2(3)

mõistlik rahasumma. Lepingulise suhte puhul on VÕS § 134 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigus piiratud. Tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (vt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tal tervisekahjustuse tekkimist tõendanud. Väidetavat toidumürgitust saab tõendada eelkõige meditsiiniliste dokumentiga, mh väljavõttega haigusloost, arsti seisukohaga, pöördumisega arsti poole vms. Hageja kinnitas hagiavalduses ja ka menetluses, et ta ei ole vangla arstide poole terviseprobleemiga pöördunud. Hageja ise kannab tõendamisriisikot ning tõendite puudumisel tuleb arvestada, et kohus võib jätta hagi rahuldamata.

4.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
5.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja