1.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
1.3.Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub lepingu punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 2163,50 € ulatuseni.
2.Jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tagastada hagejale riigilõiv summas 64,91 eurot PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr xxx Swedbank.
4.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Pooled on loobunud kaebeõigusest. Menetluse käik, kohtumääruse põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 16.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4314,73 euro saamiseks. Kohus tegi 21.03.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud. Pooled esitasid 04.04.2022 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
2.TsMS 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3). TsMS § 486 lg 3 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt.
3.Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissleping kinnitada.
4.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-109071 lõpetamisele.
7.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-22-109071 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest.
8.Hageja ja kostja soovivad loobuda määruskaebuse esitamise õigusest käesoleva kompromissi kinnitava määruse peale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 661 lg-le 4.
9.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
10.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et võlgnik hüvitab avaldajale riigilõivu 1⁄2 määras summas 64,90 eurot ja lepingulise esindaja kulud 20 eurot ning muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Avaldaja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas 2-22-109071 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
Toimikust nähtub, et avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu summas 129,81 eurot. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasja 2-22-109071 menetlemisel tasutud riigilõivust, so 64,91 (129,81/2) eurot PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr xxx Swedbank, vastavalt hageja taotlusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.