Võlaõigus › Võõrandamislepingud

juhul alust arvata, et katus oli müügiajal korras. Seda kinnitab ka hageja tellitud eksperthinnang. Hageja on seisukohal, et kui kostja enne tehingu oleks hagejale esitanud teavet nimetatud puuduste kohta, siis hageja ei oleks küsitava kinnisvara hinnaga nõustunud, arvestades sellega, et peale tehingu sooritamist on ostja sunnitud koheselt teostada kalleid remonditöid. Kostja kohustuste rikkumisega oli hagejatele tekitatud kahju, mille suurus määratakse kindlaks katuse remondi hinnapakkumisega ning kahju suuruse hindamisega seotud kulud. Eksperthinnangu alusel koostatud hinnapakkumise kohaselt katuse remonditööde maksumus on 23 841,60 eurot, millele lisanduvad eksperthinnangu teostamise kulud summas 240 eurot. Kokku on kahju suurus 24081,60 eurot. 17.10.2022 menetlusdokumendis on hagejad seisukohal, et kostja vastus põhineb tõendamata ja tegelikkusele mittevastavatel andmetel. Asja hind 254 000 ei olnud poolte vahel isegi arutusel. Vastavalt müügikuulutusele kostja müüs asja algse hinnaga 240 000 eurot. Samuti ei ole ükski tõendit sellest, et asja hind 254 000 oleks poolte vahel läbirääkimiste käigus arutatud. Ajal, mil ostja avaldas huvi müüdava asja vastu, kinnisvara hinnaks oli 240 000 eurot. Võttes arvesse, et maja osa oli juba pikalt müügil, ostja pakkus asja eest 230 000 eurot, aga sammu tegemiseks müüjale ette, ostja leppis müüja esindaja maakleri pakkumisega ja hinnaga 235 000 eurot. See tähendab, et kostja väidetavat alahindlusest summas 19 000 eurot ei olnud tehingu käigus üldse juttu. Notariaalses müügilepingus ei ole kajastatud, et poolte vahel kokkulepitud hind sisaldab igasuguste puuduste kõrvaldamise kulusid, rääkimata katuse väljavahetamist, mille vajadust müüja ostjalt varjas, kuigi nii müüja kui ka maakler olid kohustatud ostjale teatama kõikidest nendele teada olevatest puudustest. Kostja ja maakler olid enne tehingu sooritamist täiesti teadlikud katusekatte puudustest ja selle kehva seisundist. Samuti on asjakohatu kostja viide sellele, et hindamisakti kohaselt oli asja hind 254 000, millest pooled lähtusid tehingu sooritamisel. Hindamisaktis kajastatud hind on orienteeruv ja võib varieeruda +/-10% toodud hinnast, ehk kuni +/-25400 eurot. Ja see ka tingimusel, et hinnatav asi vastab hindamisaktis toodud hinnangule „heas seisukorras“ (hindamisakti lk 10). Hindamisaktis ei ole üldse kajastatud, et katusekate vajab remonti või muu katuse defekti puudutav viide. Hindamisakti koostanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa on antud valdkonnas pikaajaliselt tegutsev profiilettevõtte ja ostjal kui tarbijal ei olnud mõistlikku alust kahelda hindamisakti usaldusväärsuses. Samuti ei olnud ostjal müügieelse ülevaatuse käigus mõistlikku võimalust ilma spetsvahenditeta katuseseisundit maa pealt üle vaadata. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest mõistetav, et võttes arvesse puudustega katuseseisundi, asja hind oli hindamisakti kohaselt oluliselt kõrgendatud. Isegi eeldades +/-10% hinnavahemikku, ei andnud hindamisakt objektiivset ülevaadet kinnisvara väärtusest. See omakorda oleks oluliselt mõjutanud ostjate otsust sooritada tehingu. Sellest tulenevalt on asjakohatu ja tõendamata kostja väide sellest, et hinna alandus kattis kõiki hagejate nõudeid. Peale katuse defekti ilmnemist 27.01.2021 nii müüjale kui ka maaklerile oli kirjalikult pakutud ühiselt lahendada tekkinud probleemi, teha osapoolte kokkuleppel ekspertiisi ning koostada eelarvet puuduste kõrvaldamiseks, st. leida kõiki osapooli rahuldavat kompromissi. Antud mõistlik ettepanek oli aga müüja poolt täiest hüljatud. E. S. eksperthinnangus sisalduv objektiivse ja olulise fakti falsifitseerimine seisneb selles, et eksperthinnangu kohaselt väidab kaasatud ekspert, et paikvaatluse ajal (18.02.2021.a kell 13.00) oli „temperatuur alla nullkraadi (miinuskraadides ca ...-3 kraadi Celsiuse järgi)“. Tegelikult oli paikvaatluse ajal välisõhu temperatuur -13 kraadi Celsiuse järgi, mis on kinnitatud nii ametlikke ilmastatistika portaalide andmetega, kui ka hageja 1 poolt 18.02.2021 tehtud pildiga autos paigaldatud termomeetrist. Temperatuuri -13 kraadi Celsiuse järgi juures ei ole sugugi võimalust lumekate sulamiseks ning järelikult polnudki ka objektiivset võimalust tuvastada leket. Eksperdihinnangu p 1.4 lg 1 (d) järeldus, et tilkumine tuppa ja katuse tarinditesse vaatluse ajal puudub, ei saa olla objektiivne võttes arvesse tegelikku õhutemperatuuri õues, sest tilkumist ei saanudki vaatluse ajal toimuda. Ehitusinsener E. S. paikvaatluse ajal ei vaadanudki üle katusekivi

2-21-10344 seisundit ega saanud teha selles osas objektiivseid järeldusi, sest tema enda eksperthinnangu kohaselt katus oli paikvaatluse ajal kaetud 10-15 cm lumekattega. Seda on ka näha hageja poolt tehtud pildist. Faktiliselt eksperthinnangu käigus oli antud hinnang vaid ühele laekonstruktsiooni laua seisundile seest lekkekohast, mida hagejad olid sunnitud lekke tagajärgete kõrvaldamiseks kuivatama ventilaatoritega kaks nädalat järjest. Mingit isegi visuaalset ekspertiisi katusekatte seisundist tehtud ei olnud, kuigi just selles seisnebki hagi ese. Alates 21.02.2021 tõusid õhutemperatuurid +2 kraadini ja katuseleke hakkas uuesti toimuma. Vastuse punktis 2.6 sisalduv väide sellest, et hagejad keeldusid anda kostjale ligipääsu läbijooksu vaatamiseks on väär ja tõendamata. Hagejad on üritanud teha ka igakülgset koostööd kostja poolt kaasatud eksperdiga. 10.02.2021 ehk 8 päeva enne paikvaatlust, hageja poolt oli eksperdile saadetud kiri koos piltidega ja täpsustavate küsimustega paikvaatluse kohta, kuid mingit vastust eksperdilt ei ole hagejad saanud. Hagejad esitavad tõendid reaalselt uue katusekivi panekule tehtud kulude osas. Arvetes toodud kulud summas 6751,70 eurot (1/2 kogu maja katusest ehk hagejate maja osa Xxxx) olid hagejate poolt kantud lähtuvalt hetkeseisu hädavajadusest ennetada suuremat kahju ning üksnes ajutise meetmena (Astro Ehitus OÜ arved, arvete tasumist tõendavad maksekorraldused). Kuna müüja keeldus kõikidest võimalikkest pakutud kohtuvälistest olukorra lahendustest ning mõistes, et sügised-talvised ilmad on tulekul ning seda, et kohtuvaidlus võib venida päris pikalt, hagejad olid sunnitud kasutada ajutist ja kiireimat lahendust lähtudes ka enda hetkeseisu majanduslikkest võimalustest. Kiireima ajutise lahenduse raames oli teostatud originaalse kalli katusekivi välja vahetamine kõige odavama katte vastu (Antiik Wiekor vs Est-Stein Elegant Plus), mis ei saa olla aluseks taotletud nõude suuruse vähendamiseks, kuna tegemist ei ole samaväärse tootega, mille eest hagejad ostuhinda tasusid. VÕS § 132 lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Samuti esitasid hagejad hinnapäringuid profiilettevõtetesse püsilahenduse kohta hinnapakkumiste saamiseks, kuid hetkeseisu turuolukorras ei olnud ükski ettevõtte nõus töid teostama. Kümnest päringust sai hageja vastuseks kaks negatiivset vastust, ülejäänud päringud jäid vastuseta. Pärast katusedefekti tuvastamist hagejate poolt oli katusekivi tootja esindajale saadetud päring juhtumi kohta. Konsultatsiooni raames oli tootja tehase direktorilt saadud ühetähenduslik vastus, mille kohaselt kulus olev katusekivi kiireimale ja täielikule väljavahetamisele ja seda juba enne kevadist sula Eeltoodust tulenevalt jäävad hagejad oma algse nõude juurde ja paluvad kohut hagi rahuldada. 14.01.2022 menetlusdokumendi kohaselt, hagejatel tekivad kostjale loomulikud küsimused: kas katusekatet on ikkagi maapinnalt näha või mitte; kui jah, siis miks ei aktsepteerinud kostja enne müügilepingu sõlmimist saadud spetsialisti hinnangu katusekivi kehvast seisundist, mis kostjale ei meeldinud; kui ei, siis miks üritab kostja oma 11.01.2022 taotlusega kohut eksitusse viia. Kohtumenetluse eelses kirjas väidab kostja ise, et maapinnal seistes ei ole võimalik näha katusekatte seisundit, kuid 11.01.2022 taotluses väidab juba kostja, et katuse kalle ja katuse erinevate astmete olemasolu kinnitab, et hoone ees seistes on katus selgelt vaadeldav. Välisukse kohal olev katus on nii madal, et normaalse silmanägemisega on katusekivide olukord selgelt arusaadav. Puudutavalt kostja 11.01.2022.a taotlusega esitatud pilte, kostja poolt on esitatud muuhulgas Google Street View pilt, kus on jäädvustatud aadressil Xxxx asuv maja vana katusekattega. Juba see pilt üksi annab vaatlejale arusaamu, et isegi heledal päikeselisel päeval 2030 meetri kauguselt (millest pilt on tehtud) ei ole võimalik näha katusekatte võimalikke puudusi, arvestades originaalse katusekivi peenikest mustrit. Hagejad esitavad vana katusekatte pildid (esitatud ka 30.06.2021 hagiavalduse lisas 4) võrdlemiseks kostja esitatud piltidega Google Street View rakendusest. Piltidest on selgelt näha, et katusekivi tegelik seisund ei ole 20-30 meetri kauguselt tuvastatav. Taotlusele on kostja poolt lisatud kaks kostja väitel naabrikrundilt tehtud pilti, mis on ilmselge tehtud zuum-iga ca 30-40 meetri kauguselt, mis samuti kinnitab seda fakti, et majale lähemal seistes ei ole võimalik katusepinda näha arvestades 22-kraadilise katuse kallakut. Suurendusega tehtud kostja pildil jääb kostja taha sama põõsa osa, mis on jäädvustatud hageja

tehtud pildil ilma suurendamiseta (lisa 2, pildid samalt paigalt ilma zuum-ita). 06.12.2020 müügieseme ülevaatuse ajal (s.o talvine aeg pärast kella 14:00, kui päikeseloojak on juba kell 15:23) hagejatel kui tavaostjatel ei olnud võimalust tuvastada katusekatte puudusi ilma spetsvahendeteta (redel vms) 30-40 meetri kauguselt, rääkimata sellest, et see oleks pidanud kostja arvamusel toimuma naaberkrundi territooriumilt. Hagejate seisukohta ja nõude õiguspärasust kinnitab samuti hindamisakt, milles see tõsine katusekatte puudus oli jäetud täiesti tähelepanuta nii tekstis kui ka piltidel. Hindamisakti piltidelt on selgelt näha, et katuse pinda ei ole võimalik maja ees seistes näha. Sama on kinnitatud erapooletu 09.03.2021 eksperthinnanguga, et katusekivide kahjustusi ei ole märgata, kui seista maapinnal. Kahjustuste dokumenteerimiseks ja vaatlemiseks tuleb väljuda katuseakendest ja vaadelda olukorda otse katusel. Müügitehingu sooritamise otsustamise ajal maakler samuti esitas ostjatele tegelikkusele mittevastavat teavet sellest, et maja on täiesti korras ja mingeid puudusi majal ei esine. Ostjatel ei olnud alust mitte usaldada kutsetegevuse raames tegelevat maaklerit. Hagejad vaidlevad vastu kostja väitele, et hoone ees seistes on katus selgelt vaadeldav. 14.01.2022 menetlusdokumendi kohaselt, kostja tasaarvestuse nõue on alusetu ja põhineb moonutatud faktidel ja valel teabel eesmärgiga viia kohut eksitusse. Hagejad teatasid avastatud puudusest maaklerile 27.01.2021. Hageja I, kostja ja maakleri antud teemal toimus kirjavahetus 27.01.2021-10.02.2021, kus kostjale oli pakutud lahendada tekkinud vaidlust kokkuleppel. Samuti kirjavahetusest selgelt nähtub, et 08.02.2021 kostja teatas hagejale, et soovib saata kohale oma spetsialisti katuse ülevaatuse teostamiseks. Samal päeval 08.02.2021 vastas hageja kostja kirjale, et katuse ülevaatus oli tol hetkel otstarbetu, sest katus on kaetud lumega. Lisaks sellele pakkus hageja objektiivse ja erapooletu ekspertiisi huvides leppida poolte vahel kokku, kes seda ekspertiisi teeb, et selle tulemus oleks aktsepteeritav vaidluse lahendamisel mõlema poole poolt. Juba järgmisel päeval (09.02.2021) vastas kostja hageja viimasele kirjale, millega teatas, et jääb oma soovi juurde ja tema valitud ekspert omab vastavat kvalifikatsiooni ja hinnangu teeb tema valitud ekspert. Samuti pakkus kostja temale sobivaid ülevaatuse kuupäevi, s.o 18.02 kell 13:00 või 19.02 kell 12:00. 09.02.2021 teatas hageja vastusega, et ikkagi soovib läbi viia katuse ülevaatust siis, kui ilmatingimused on selleks soodsad ja saab teha ülevaatust nii seest kui ka väljast. 10.02.2021 kirjaga rõhutas kostja, et ilmatingimused ei saa olla ülevaatuse teostamisest keeldumise põhjuseks. Sellele vastas hageja samal päeval. Samuti täiendavalt selgitas hageja kostjale, et lume tõttu ei saa objektiivselt tuvastada katusekivi seisundit. Kostja esitatud hinnangust nähtub, et paikvaatlus oli kostja ainuisiklikult valitud eksperdi poolt kokkulepitud ajal teostatud. Eeltoodust nähtub, et hageja ei teinudki kostjale takistusi puuduse ülevaatuse teostamiseks, vaid põhjendatult soovis teostada objektiivset ekspertiisi, mida üritas kostjale põhjalikult selgitada. Vaatamata hageja selgitustele kostja sai täieliku ligipääsu hoonesse poolte vahel kokkulepitud ajal. Ekspertiisitulemus ei olnud aga hagejate poolt arusaadavatel põhjustel aktsepteeritud (ei kirjalikult ega suuliselt), kuna katuse vaatlus väljastpoolt teostatud ei olnud ning hinnangus kajastatud objektiivsed faktid olid falsifitseeritud. Kostja sai ligipääsu hoonesse tema enda pakutud ajal ilma mingit juristi nõudekirjata. Sellest tulenevalt on täiesti alusetu kostja nõue Šerle Õigusteenuste OÜ õigusabi osas. Samuti on alusetu kostja nõue eksperditasu osas, kuna eksperdivalik oli kostja enda ainuisiklik otsus, mis ei olnud hagejatega kooskõlastatud ning eksperdihinnangu objektiivsus seatakse hagejate poolt tõsise kahtluse alla, millest hagejad on teatanud kohtule oma 17.10.2021 esitatud seisukohas. Hüvitamisele ei kuulu ka Cuesta Advokaadibüroo OÜ õigusabi kulud, kuna tegemist on kohtuvälise nõustamise kuludega. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Advokaadibüroo Legalia OÜ arve alusel kantud kulud ei kuulu hüvitamisele, sest nimetatud toiming oli tehtud kostja nõustamise raames ja käesoleva menetluse väliselt poolte läbirääkimiste käigus, samuti on 5-lehekülgse ja kallutatud eksperdiarvamusel põhineva kohtuvälise kirja koostamise eest ligi 1260 eurot tasumine kostja poolt ilmselge ülepaisutatud kulu. Hagejad on 17.10.2021 esitatud seisukohas selgitanud, kust tuleneb nõude ja kohtule esitatud

2-21-10344 kulude suuruste vahe. Hagejad peavad oma nõude suurust õiguspäraseks, sest nõude aluseks olev Pro-Roofing OÜ hinnapakkumine sisaldab täielikku eelarvet ja tööfronti katuse taastamiseks, millega säilitatakse esialgset välimust ja kasutatakse samaväärseid materjale (savist katusekivi originaal tekstuuri, omaduste ja faktuuriga). Astro Ehitus OÜ poolt teostatud ajutise ja hädavajaliku katuse remondi kulud on madalamad, sest see sisaldab ainult savist originaalkivi vahetamist turul oleva odavaima betoonist katusekivi vastu lähtudes hagejate majanduslikkest võimalustest tööde teostamise hetkel. Teostatud tööd olid hädavajalikud suurema kahju tekitamise ennetamiseks. Originaalse katusekivi asendamine kõige odavama vastu ei saa kuidagi pidada samaväärseks. Majandusliku olukorra tõttu hagejad olid sunnitud seda sammu ette võtta, arvestades ilmatingimusi ja kiireloomulise katuse remondivajadust. See ei saa kuidagi vähendada hagejate nõuet kostja vastu. Hagejad esitavad kohtule võrdluseks Astro Ehitus OÜ hinnapakkumisega lepingu, Pro-Roofing OÜ hinnapakkumise ning originaalse katusekivi tootja WIENERBERGER hinnapakkumise üksnes katusekivile. Esitatud hinnapakkumistest nähtub, et üksnes originaalkatusekivi maksumus tootjalt on 3987,86 eurot (s.o 4476,74-340-123,48-25,40). Odavaima katusekivi maksumus on 155m2 x 10 x 0,66 = 1023 eurot, ehk ligi 4 korda odavam, kui originaalne katusekivi. Astro Ehitus OÜ hinnapakkumine sisaldab vaid katuse katte (üksnes katusekivi) vahetamist. Pro-Roofing OÜ hinnapakkumine sisaldab aga täielikku eelarvet ja tööfronti katuse taastamiseks, millega asendatakse ka katuse sisemised kihid, mida Astro Ehitus OÜ ei ole teinud tellija (s.o hagejate) majanduslikke võimaluste tõttu. Kvaliteetne ja õige vahetamine näeb ette katuse sügavamat lahti tegemist, aluskile vahetamist (vana katusekivi terava puru eemaldada ei ole muul viisil võimalik aluskile kahjustamata). Eeltoodust tulenevalt hagejad jätkuvalt leiavad, et nende nõue kostja vastu on põhjendatud ja õiglane. Kostja nõue hagejate vastu hüvitada/tasaarvestada kuriteoavalduse koostamise kulusid on alusetu, äärmiselt kummaline ja hagejate arusaamatu. Kostja ei ole esitanud prokuratuuri vastust avaldusele (arvatavasti on selleks dokumendiks kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsus kuriteo koosseisu puudumise tõttu). Arvestades asjaolu, et Prokuratuur on jätnud kriminaalmenetlust alustamata, siis hagejad ei näe ühtegi põhjust, miks peaksid nad kostjale hüvitama nende endi vastu esitatud alusetu kuriteoavalduse koostamise eest. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad jätta kostja tasaarvestuse avaldus summas 2772,28 eurot täies ulatuses rahuldamata. 23.02.2022 menetlusdokumendi kohaselt, hagejate nõue põhineb eelkõige asjaolul, et avastatud katuse puuduste tulemusena toimus ostetava müügieseme väärtuse vähendamine 23 841,60 euro võrra müügihinnast (235 000 eurot). See summa vastab eelarvele, mis hõlmab katuse täiuslikkuse ja originaalse kate/välimuse taastamise kulusid koos kõikide vajalikke materjalidega ja katusekiviga (s.o keraamiline katusekivi „Antiik“), st hagejatest kostja poolt varjatud puuduse kõrvaldamine. Hagi esemeks on antud juhul kahjuhüvitise nõue ostetud kinnisvara väärtuse vähendamise eest põhjusel, et kahju oli tekkinud kostja tahtliku tegevuse tulemusena (teabe varjamine). Enne müügieelset vaatlust maakler esitas hagejatele kostja tellitud kinnisvara hindamisakti, kus katuseseisundit ei olnud kajastatud ega olnud selles osas märkusi, kuna hindaja nägi täpselt sama, mis hagejad: katust on kaugemalt näha, kuid selle seisundit tuvastada ei ole võimalik. Samas hindamisakti kohaselt oli hoone seisund heas seisukorras. Müügieelse vaatluse käigus maakler (tehingu vahendaja) on korduvalt rõhutanud, et mingeid probleeme majaga ei ole. Maja on heas seisukorras. Müügitehingu ajal notari juures kostja samuti väitis, et maja on heas seisukorras. Eeltoodust tulenevalt ostjatel (hagejatel) müügitehingu aja seisuga ei olnud alust kahelda müüja esitatud ja hindamisaktis toodud teabe usaldusväärsuses. Maapeal seistes mingeid katusekivi puudusi näha ei olnud, mis on kinnitatud vastavate piltidega. Sellest tulenevalt müügieelset katuse ekspertiisi eraldi tellitud ei olnud. Pärast puuduste avastamist selgus, et nii maakler kui ka kostja olid katuse puudustest teadlikud ja on varjanud seda teavet ostjatelt müügi ajal. Kui ostjad oleksid puudusest teavitatud siis seda tehingu ei oleks üldse toimunud, kuna kogu katuse (ehitise olulise osa) remondiga paratamatult kaasnevad märkimisväärsed kulud.

Käesolevaks ajaks hagejad olid sunnitud suurema kahju tekkimise ennetamise eesmärgil teostama katuse remonti nii kiiresti kui võimalik ja arvestades hagejate majanduslikke võimalusi ning kasutades kõige odavamaid turul saadavaid materjale. Hagis esitatud nõue ei hõlma siiski teostatud hädavajaliku remondi kulusid. Kohtuväliste läbirääkimiste käigus ja kuni hagile vastuse esitamiseni (30.08.2021) kostja üldse keeldus probleemi tunnistamast ja ei soovinud teha koostööd ega ühist lahendust otsida. Samuti kostja on keeldunud arutada hageja esitatud eelarvet ega esitanud omalt poolt ühtegi omapoolset eelarvet või lahendust. Kostja esitatud hinnapakkumistest ei ole näha milliseid materjale ja katusekivi need hinnapakkumised sisaldavad. Samas ei käinud nimetatud firmad kohal objekti põhjalikult vaatamas ja hinnapakkumised olid koostatud üksnes orienteeruvalt paberil ja juba pärast teostatud hädavajaliku remonti. Kogu menetluse kestel on korduvalt kostja esitatud väited olnud omavahel tõsises vastuolus ning vahest isegi teineteist välistavad. Kostja väitel katusekivil esinenud puudused olid üksnes kosmeetilised, mis vastavad selle vanusele ja harilikule amortisatsioonile ning sellest ei olnud kostja kohustatud ostjatele teavitama. See aga otseselt tõendab seda, müüja oli puuduste olemasolust müügitehingu ajal teadlik. Müüja oli müügilepingu kohaselt kohustatud teavitama ostjatele mitte ainult müügieseme eelistest, kuid ka kõikidest müüjale teadaolevatest puudustest. Hagejad ei nõustu väitega, et kostjale teadaolevad puudused olid üksnes kosmeetilised. See asjaolu on tõendatud muuhulgas esitatud eksperthinnanguga ning kaudselt ka faktiga, et naabrid, kellega hagejad jagavad ühist katust, olid ilma mingi kahtluseta nõus hädavajaliku remondi käigus katusekatet vahetama kogu maja peal. Hagejad on seisukohal, et hagejate nõue on igati õiglane ja seaduslik. Kostja seisukohad 30.08.2021 vastuses kostja vaidleb hagile vastu ja on seisukohal, et hagejate kahjunõue on täies ulatuses alusetu. Kostja müüs hagejatele lepingutingimustele vastava eseme, sest pooltevahelises lepingus sisaldus kokkulepe kasutatud asja ostmiseks; müügitehingus sisaldus juba allahindlus kõikide hoone puuduste eest. Katus ei kvalifikatseeru olemuslikult varjatud puuduseks ning juhul kui hagejad sõlmisid müügilepingu olemasoleva katusega, siis on katuse olukord muutunud lepingu tingimuseks, mille väidetavale puudusele ei saa lepingu sõlmimise järgselt tugineda. Hagejate esitatud arvamus katuse olukorra kohta on antud ebapädeva isiku poolt. Kahjunõude eeldused ja ulatus on tõendamata. Hagejad pöördusid lepingu eset müünud maakleri poole 2021 detsembri algul. Juba enne kinnisasja vaatama tulemist soovisid hagejad saada ammendava ülevaate kinnisasja olukorra kohta. Seega edastas maakler hagejatele hindamisakti ja Xxxx ehitusprojekti koos kooskõlastustega ja kasutusloaga. Ehitusprojektist nähtus detailselt, kuidas ja milliste materjalidega on Xxxx hoone ehitatud. Ühtlasi sisaldusid projektis kinnitused, et hoone vastab kõikidele normidele ning hoonele on väljastatud kasutusluba. Vastavalt ehitusprojektile, kasutusloale ja ehitisregistris sisalduvatele andmetele oli selge, et katus on 15 aastat vana ning katust ei ole vahetatud. Vastupidisel juhul oleks ehitisregistris sisaldunud ehitisteatis katuse vahetamise kohta. Seega pidid hagejad mõistma, et katus on kasutatud ning 15 aastat vana. Peale hoonet puudutava dokumentatsiooni saamist, käisid hagejad lepingu eset, so Xxxx asuvat paariselamu osa, põhjalikult vaatamas. Lepingu objektiga tutvumine toimus enne müügilepingu sõlmimist, päevasel ajal, mil lumi ei takistanud hoone hindamist väljast poolt. Ülevaatuse käigus kinnitasid hagejad, et väljast on hoone korras ning hagejad soovivad täpsemalt uurida hoonet seest. Hagejad käisid läbi kogu hoone siseosa mõõteriistaga (eelduslikult temperatuuri mõõtja), millega analüüsiti kõiki ruume, mõõtes temperatuure kõikide ruumide lagedel, seintel, põrandatel ja nurkades. Peale põhjalikke ülevaatusi tegid hagejad kostjale ettepaneku vähendada müügihinda, sest väidetavalt on hoonel puudused ja tuleb teha remonti. Seega mõistsid hagejad, et ostavad kasutatud eseme, millel on mõningased puudused. Puuduste kõrvaldamise hinna ettepaneku tegid kostjale hagejad. Kostja aktsepteeris hagejate ettepanekut ja nõustus hinna alandamisega. Seega sõlmisid pooled notariaalse müügilepingu 30.12.2020 juba vähendatud hinna eest. Lepingu punktis

2-21-10344 2.1.4 sisaldub viide, et lepingu esemele on väljastatud hindamisakt, milles on tuvastatud lepingu eseme turuväärtus summas 254 000 eurot. Müügilepingu punktis 3.1. on pooled kokku leppinud, et kostja müüb lepingu eseme hagejale hinnaga 235 000 eurot. Seega said hagejad juba hinna alandust summas 19 000 eurot. Kuivõrd kostja alandas hinda, siis täna puudub hagejatel mistahes nõudeõigus kahju osas ja hinna alandus kattis kõiki hagejate nõudeid. Juba mõne nädala pärast peale müügilepingu sõlmimist, saabus hagejatelt üllatuslik pretensioon, et väidetavalt on kogu katus kriitilises seisus ning kostja on kohustatud hüvitama kogu uue katuse maksumuse. Hagejad väitsid, et katusest on toimunud läbijooks ja hagejate hinnangul tuli läbijooksu tulemusel vahetada kogu katus. Nimetatud nõuet sisaldas ka 23.03.2021 kirjalik pretensioon, milles sisaldusid paralleelselt nõuded hüvitada kahju või alandada hinda. Kostja soovis tulla väidetavat läbijooksu vaatama, kuid hagejad keeldusid sellest ning kostjal oli võimalik vaadata eset alles peale juristi sekkumist. Kui kostja käis eset vaatamas, siis oli väidetav läbijooks juba likvideeritud ning kostja ei saanud tegelikkuses olukorda üldse kontrollida. Kostja rõhutab, et tema ei ole katuse läbijooksu näinud ega saanud selles veenduda ning samuti ei tuvastanud läbijooksu kostja poolt kaasatud 8. taseme ehitusinsener E. S.. Hagejate kirjalikule pretensioonile vastas kostja 30.03.2021. E. S. on paikvaatlusel tuvastanud, et väljas seistes on hoone katus kergesti kontrollitav (kahjuks segas eksperdi ülevaatust lumi). Hagejad käisid lepingu eset vaatamas ajal, mil lumi ei olnud katusel. E. S. on tuvastanud, muu hulgas kasutades mõõteriista, mille andmed on samuti ekspertarvamuses kirjeldatud, et väidetavaid läbijookse ei ole katusest toimunud, niiskuse tase on normaalne ning puuduvad mistahes viited üldse sellele, et mingigi läbijooks katusest oleks olemas olnud. Eksperthinnangus on selgitatud, et hagejad on ära viinud väidetava niiskuskahjustusega materjali, seega ei olnud eksperdil võimalik mitte kuidagi kontrollida, kas hagejate väide katusest läbi jooksu kohta tõene oleks. Kostja mõistab hageja nõuet selliselt, et hagejad heidavad kostjale ette asjaolu, et katusest on toimunud väidetavalt läbijooks, mille likvideerimiseks on hagejad otsustanud vahetada välja kogu katuse ning nõuda kostjalt välja kogu uue katuse maksumuse. Hagejate väide varjatud puuduste olemasolu kohta ei ole tõendatud ei hagejate ega ka kostja poolt tellitud ekspertiisis ning hagejad kõrvaldasid materjali, mis oleks üldse võinud tõendada väidetud läbijooksu katuses. Seega saab järeldada, et kostjale ette heidetud varjatud puudust ehk katuse läbijooksu ei ole toimunud. Hagejate nõue katuse maksumuse osas on kaks korda kõrgem, kui reaalne kahju, seega katab kostja poolt tehtud allahindlus summas 19 000 eurot nii uue katuse maksumuse kui ka muud võimalikud puudused, mida hagejad on lepingut sõlmides aktepteerinud. Kostja hagejate nõude ega ühegi väitega ei nõustu. Müügilepingu ese, milleks oli 2006.a ehitatud hoone, vastas kokku lepitud tingimustele. Müügilepingus on poolte kinnitused, et müügilepingu esemel ei ole teadaolevaid puuduseid ning et ostja on müügilepingu eseme põhjalikult üle vaadanud. Konkreetselt katuse osas puudus müügilepingus täpsustav kokkulepe. Pooled ei ole müügilepingus detailselt katuse olukorda sätestanud, seega tuleb tuleb lähtuda VÕS § 77. Käesoleval juhul pidi katus olema keskmise kvaliteediga ning olema kasutatav funktsionaalselt ehk katus pidi kaitsma hoonet sademete eest. Hagejad ei ole tõendanud mitte ühtegi leket või läbijooksu, mis võiks kinnitada, et katus ei vasta nõuetele. Kostja on tulenevalt E. S. arvamusest veendunud, et katus ei jooksnud läbi, katuse all olev puit oli kuiv, mingeid niiskuskahjustusi ei leitud, seega oli katus vastavuses kõikide lepinguliste ja seaduses esitatud nõuetega. Kuivõrd asi vastas lepingu tingimustele, siis hagejatel puudub nõudeõigus. Kostja on elanud hoones alates 2006.a ning kogu viidatud perioodil ei ole katusest mitte ühtegi läbijooksu olnud. Kindlustusandjate vastusest nähtub, et kõikide aastate jooksul ei ole katusest läbijooksu olnud. Juhul kui hagejad heidavad ette asjaolu, et väidetavalt oli katusekatte olukord kriitiline, siis on tegemist asjaoluga, mille osas kostja ei vastuta. Katusekate oli hoonet väljast vaadates selgelt nähtav ja tuvastatav. Eeltoodut kinnitab ka E. S. arvamus, milles ekspert on selgitanud, et katus on lihtsasti vaadeldav. Analüüsides hagejate poolt esitatud fotosid on ilmne, et mõistlikult hoolas ja normaalse silmanägemisega isik pidi nägema, et katusel on amortisatsiooni jäljed. Selgesti oli näha sammalt, pragunemist ja pudemist ning mitte ükski asjaolu

neist ei olnud varjatud. Kostja ei vastuta väidetava lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hagejad pidid teadma, et ostavad kasutatud eseme, millel on kulumise jäljed. Katusekate on olemuslikult asi, mis on visuaalselt selgesti nähtav ja mille olukorrast saab inimene aru. Seega käesoleval juhul, kui katusekate on lihtsasti vaadeldav ja ilmselgelt ei ole katusest toimunud mistahes lekkeid või läbijookse, on ilmne et hagejad pidid olema teadlikud katusekatte olukorrast ja juhul, kui nad nõudsid hinna alandust ja olid nõus eset siiski ostma, on ilmne, et hinnaalandus katab mistahes kahju ja katusekatte olukord on saanud lepingu tingimuseks. Arvestades, et kostja hinnangul oli katuse olukord selgesti nähtav ja hinna alandamisega olid kaetud kõik hagejate nõuded, siis nõue seoses katusekivi vahetamisega, ei ole mõistlikult olnud kostjale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes. Kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud, seega on täitmata kahjunõude esimene eeldus ja hagejate nõue on kaetud juba enne eseme ostu tehtud allahindlusega. Hagejad nõuavad endale täiesti uut katust, mis ilmselgelt ei vasta kahju hüvitamise põhimõttele. Hagejad ostsid kasutatud eseme, seega kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla vana asja asendamine uuega. Hagejate nõue sisaldab toiminguid ja materjale, mis kindlasti ei ole kaetud kahju hüvitamise vajadusega. Ekspertarvamusega on kindlaks tehtud, et katuse roovitus ja katusealune kile vastasid nõuetele, seega selle hüvitamist ei saa kostjalt nõuda. Kostja ei vastuta üldse mistahes kahju eest, kuid juhul kui kohus jaatab vastutust, siis võiks kostja vastutada vaid selle kahju eest, mis kuluks katuse parandamiseks võimaliku läbijooksu koha pealt. Kuivõrd hagejad ei ole tõendanud, et katus oleks läbi jooksnud on selge, et katus vastas lepingus kokku lepitud eseme keskmisele kvaliteedile ja hagejate nõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see on tõendamata. Kahju hüvitamise nõue ei vasta turutingimustele. Hagejate pakkumine on kaks korda kõrgem, kui reaalsed turutingimustel katusepakkumused, mida kostja tõendab katuse remonti teostavate ettevõtete hinnapakkumistega. Hagejate tõend on ebausaldusväärne. Pro Roofing OÜ hinnang katusele tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd selle on andnud isik, kellel puudub hinnangu andmiseks pädevus. Hinnangu andnud isiku pädevus on „Tööjuht 5“ ja „Ehitusinsener tase 6“. Viidatud tasemed ei võimalda teha toote, käesoleval juhul katusekivi, ekspertiisi. Hagejate spetsialist on paljasõnaliselt selgitanud, et toode on praak, ilma et oleks esitatud mingeidki arusaadavaid põhjendusi, uuringuid või analüüse, mis kuidagigi kinnitaksid väidetava spetsialisti arvamust. Täiendavalt vähendab hinnangu usaldusväärsust asjaolu, et spetsialist on viidanud arvukatele leketele katusest, kuid ühtegi leket ei ole dokumenteeritud. Kostja on seisukohal, et ei ole lepingut rikkunud, kuivõrd hagejad on ostnud eseme peale hinnaalandust „as it is“ olukorras. Kahju teke, ulatus ning maksumus on täielikult tõendamata. Hagejad ei ole tõendanud, et katus ei oleks vastanud vähemalt 15 aastase katuse keskmisele kvaliteedile ning väidet, et katusest üldse oleks toimunud läbijookse. 05.01.2022 esitas kostja tasaarvestuse avalduse summas 2772,28 eurot. Kostja on pooltevahelisest müügilepingust tuleneva alusetu nõude tõrjumiseks kandnud kulusid, mille hüvitamist ta protsessuaalse tasaarvestuse korras nõuab. Kostja on kasutanud professionaalset õigusabi, et selgitada hagejatele õiguslikku olukorda ja 8. taseme inseneri, et kinnitada, et müügilepingu objekti katusel ei ole puuduseid. 11.01.2022 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et tsiviilasjas esitatud fotodelt on näha, et Xxxx B hoone katus on selgelt vaadeldav maapinnal olles, hoone ees seistes. Katuse olukorra tuvastamiseks on olulised kaks fakti, milline oli hoone 06.12.2020, kui hagejad käisid Xxxx hoonet vaatamas, ja milline oli ilm hoone vaatluse hetkel (ehk et katust ei katnud lumi). Kostja esitab täiendavad fotod Xxxx asuvast hoonest. Fotodelt on tuvastatav, et katuse kalle ja katuse erinevate astmete olemasolu kinnitab, et hoone ees seistes on katus selgelt vaadeldav. Välisukse

2-21-10344 kohal olev katus on nii madal, et normaalse silmanägemisega on katusekivide olukord selgelt arusaadav. Hagejate poolset kinnistu üle vaatamist ei oleks seganud lumi. Kostja esitab käesolevaga kohtule väljavõtte Riigi Ilmateenistuse ajalooliste ilmaandmete vaatluste kohta. Kostja esitatud ilmaandmete väljavõttest nähtub, et 04.12.2020-06.12.2020 oli ilm kuiv, täielikult sademeteta ja päevaste temperatuuridega kuni +3,8 kraadi sooja. Järelikult ei katnud katust lumi ja hagejatel puudus mistahes takistus katusekatte olukorra vaatlemiseks. 23.02.2022 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et kostja võõrandatud kinnisasi vastas täielikult müügilepingu tingimustele, hagejatele kahju ei ole tekkinud ja/või see on täielikult hüvitatud hagejatele tehtud allahindlusega ning hagejate nõue on täies ulatuses põhjendamatu. Kostja jääb menetluses varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Käesoleval juhul oli müügilepingu esemeks 2006. aastal kasutusloa saanud hoone, mis ehitati perioodil 2003-2006. Järelikult tuleb asja vastavuse hindamisel lähtuda faktist, et tegemist on 20 aastat kasutatud asjaga, millelt ei saa eeldada täiesti uusi osasid. Käesoleval juhul on hagejad kostjale ette heitnud katusekatte materjali kriitilisust (hagejate esmane pöördumine kostja poole 27.01.2021). Hagejate positsiooni kirjeldab aga kõige paremini hagejate 29.01.2021 e-kiri Weinerberger katusekattematerjali edasimüüjale (hageja 17.10.2021 seisukoha lisa nr 14). Viidatud kirjas on hageja 1 kirjutanud, et nad märkasid, et katusekivid on täiesti kulunud. Eeltoodust nähtub, et tegelikkuses on asja ehk katuse puuduseks fakt, et katusekivid on kulunud. Muud puudust katusel ei ole. 27.01.2021 e-kirjas kostjale on hageja 1 kirjutanud, et katusekivid on defektsest partiist ja kostja ei ole seda asjaolu hagejatele avaldanud. Hagejad ei ole viidanud oma kirjas ei kostjale ega ka katusefirmale, et katus laseks läbi või et kuskile oleks kogunenud niiskus või hallitus või mis tahes muu asjaolu, mida võiks üleüldse puudusena käsitleda. Järelikult katus täitis oma eesmärki ja oli sihtotstarbeliselt kasutatav. Hagejad ei viidanud mitte ühelegi katuse puudusele, vaid hagejate probleem oli katusekivide kulumise aste. Eeltoodu ei ole puuduseks 20 aastat vana katuse puhul. Hageja käis hoonet vaatamas päevasel ajal, mil oli valge ja ülevaatuse ajal ei katnud lumi katust. Vaidlust ei ole faktis, et hoone katus on lihtsasti vaadeldav maapinnalt nii hoone eest kui ka tagant. Kõige paremini ilmestab katuse vaadeldavust E. S. ekspertiisis lk. 7 olev foto, millel kostja osundab katusele. Vahemaa on nii väike, et normaalse silmanägemisega inimene pidi nägema katusekatte kulumist. Fotodelt on ühtlasi näha, et hoone katusel on nii rohelist kui ka halli värvi sammalt. Tsiviilasjas toimunud istungil hageja avaldas, et ta vaatas katusele ja tuvastas, et katusele on pandud kivid ja mitte mingi suvaline materjal. Seega on hageja enda ütlustega kinnitatud, et ta tutvus katuse olukorraga. Asjaolu, et ta katusekattematerjali nägi, kuid sellel kasvavat rohelist ja halli sammalt mitte, ei ole eluliselt usutav. Arvestades fakti, et hagejad vaatasid hoonet üle põhjalikult, kasutades muuhulgas mõõteseadet ning katus ja selle kattematerjal ei ole varjatud on ilmne, et hagejad on kostja täitmise vastavalt VÕS § 76 lg 4 vastu võtnud ning täna puudub hagejatel alus väita, et katusel on puudused. Seega on katuse olukord saanud vastavalt VÕS § 76 lg 4 lepingu tingimuseks, mille üle ei tohiks enam vaidlust olla. Hagejad plaanisid teha hoones täieliku remondi ning selle tõttu nõudsid hagejad ka allahindlust, mida kostja ka tegi. Allahindlus hoone müügihinnast oli 5000 eurot, kuid hoone reaalsest turuväärtusest oli allahindlus 19 000 eurot. Hoone oli müüki suunatud hinnaga 240 000 eurot, kuid vahetult enne müüki tellitud hindamine näitas, et hoone tegelik turuväärtus oli 254 000 eurot. Nimetatud fakt on märgitud ka notariaalsesse lepingusse, punkti 2.1.4. Kuivõrd hagejad ostsid hoone hinnaga 235 000 eurot ning hoone reaalne ja tõendatud väärtus oli 254 000 eurot, siis oli hagejate reaalne allahindlus 19 000 eurot. Kostja hinnangul on viidatud summa täiesti piisav hüvitamaks mistahes katusekivi kulumit. Kostja on tõendanud 8. taseme insener E. S. ekspertarvamusega, et vaatlusel läbijooksu toimumist ei tuvastatud, läbijooksu toimumine pole ka muude andmetega tõendatud, materjalid ei ole niisked, pole biokahjustusi, puit on kuiv jne. Kostja on ammendavalt tõendanud, et katusel ei olnud puuduseid, kuna läbijooksu ei ole kunagi olnud ega tuvastatud ka siis, kui hagejad seda väitsid. Hagejate esitatud Pro Roofing arvamus ei ole objektiivne ja asjakohane tõend. Hagejate ainuke

tõendatud vastuväide on asjaolu, et katusekattematerjal oli kulunud. Arvestades fakti, et katus toimis täielikult sihtotstarbeliselt, katusest ei olnud läbijookse, ei olnud tarindite niiskumist, puudusid biokahjustused, kõik materjalid olid kuivad ja toimisid funktsionaalselt, siis puudub mistahes alus väita, et katus oli puudusega. Järelikult ei ole kostja müügilepingut rikkunud ning müügilepingu ese vastas täielikult müügilepingu tingimustele. Hagejate nõue on täielikus vastuolus kahju hüvitamise eesmärkidega ning võimaldaks nõude rahuldamise puhul hagejatel alusetult rikastuda. Pooled olid kokku leppinud 20 aastat vana maja müümses. Tegemist oli kasutatud asja ostmisega, mille puhul on täiesti normaalne, et esineb kulumist. Järelikult hagejad ei saa mõistlikult eeldada, et kostja peaks neile hüvitama täiesti uue kivikatuse maksumuse koos töö rahaga summas 23 841,60 eurot. Hagejad ostsid 20 aastat vana katuse ning kahju hüvitamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui hüvitamise tulemusel saavad hagejad uue, kulumivaba katuse. Juhul kui katusel üldse oleks mingi puudus olnud, mida kostja kindlasti ei mööna, siis kostja peaks hüvitama puuduse kõrvaldamise kulu, näiteks lekke kõrvaldamise kulu. Mitte aga kogu uue katuse väärtuse. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud, müügilepingu objektil ei olnud mingeid puudusi, mis ei oleks saanud müügilepingu tingimuseks ning hagejate kahjunõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 02.03.2022 menetlusdokumendis taotleb kostja eemaldada tsiviilasja nr 2-21-10344 toimikust hagejate 23.02.2022 esitatud tõendid ja jätta tähelepanuta hagejate 23.02.2022 vastuväited kostja seisukohtadele 02.02.2022 istungil. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 114 lg 4 kohaselt, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

2-21-10344 valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 218 lg 1 kohaselt, müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt, müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 218 lg 4 kohaselt, müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Hagejad on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 24 081,60 eurot. Hagiavalduse kohaselt, hagejate ja kostja vahel on VÕS § 208 lg 1 kohaselt sõlmitud müügileping, mille alusel müüs kostja hagejatele 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxxxas, so ridaelamu osa. Hagejate hinnangul on kostja rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi sellega, et kostja on müünud hagejatele kinnistu, millel on ilmnenud varjatud puudused, millest hagejad kinnistut ostes teadlikud ei olnud, seega on hagejatele üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. Kinnistul asuva maja katus on puudustega, so katusekivid on kahjustunud ja katusest lekkis vesi läbi, mistõttu katus vajab vahetamist. Hagejad on kostjat teavitanud maja katuse puudustest ja teinud kostjale ettepaneku hüvitada puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused, millega kostja ei ole nõustunud. Seetõttu hagejad nõuavad kostjalt müügilepingu rikkumisega, milleks on varjatud puudustega kinnistu müük, endale tekitatud kahju hüvitamist. Hagejad on parandanud katuse ajutiselt seoses hädavajadusega ja arvestades enda selle hetke majanduslikke võimalusi ja remondi maksumus oli 6751,70 eurot. Maja katuse puuduste tulemusena toimus ostetava müügieseme väärtuse vähenemine 23 841,60 euro võrra müügihinnast 235 000 eurot. Kostja poolt varjatud puuduste kõrvaldamiseks vajalik summa vastab eelarvele, mis hõlmab katuse täieliku ja originaalse katte/välimuse taastamise kulusid koos kõikide vajalikke materjalidega ja katusekiviga, s.o kasutades keraamilist katusekivi „Antiik“. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja on seisukohal, et kostja müüs hagejatele lepingutingimustele vastava kasutatud eseme ja müügitehingus sisaldus allahindlus kõikide hoone puuduste eest. Samuti ei kvalifikatseeru katus olemuslikult varjatud puuduseks. Kohtuistungil jäid pooled oma menetluses kirjalikult avaldatud seisukohade juurde ja kokkuleppele ei jõudnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad (ostja) ja kostja (müüja) on 30.12.2020 sõlminud vastavalt VÕS § 208 lg 1 ühe kahendiku (1⁄2) suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxxxas (kinnistusregistriosa nr xxxx) müügilepingu (koostatud ja tõestatud Tallinna notari A. M. poolt, registreeritud nr 3922) ning et nimetatud kaasomandiosa valdus on hagejatele üle antud. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi ja et kostja poolt hagejatele müüdud 1⁄2 suurusel mõttelisel osal kinnistust (kinnistusregistriosa nr xxxx) on ilmnenud varjatud puudused, millest hagejad kinnistut ostes teadlikud ei olnud. Seega ei ole hagejatele üle antud lepingutingimustele mittevastavat asja.

30.12.2020 müügilepingu p 1.4 kohaselt on kinnistul asuv elamu võetud kasutusse 2006.a. Müügilepingu p 2.1 on müüja kinnitanud, et: -punkti 2.1.4 kohaselt, lepingu esemele väljastatud hindamisakti kohaselt on lepingu eseme turuväärtuseks 254 000 eurot; -punkti 2.1.6 kohaselt, lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Müügilepingu p 2.2.3 on ostja kinnitanud, et ta on üle vaadanud lepingu eseme oluliseks osaks oleva ehitise ja on teadlik ehitise seisukorrast. Müügilepingu p 3.1 kohaselt, müüja müüb lepingu eseme ostjale (hagejad) võrdsetes mõttelistes osades hinnaga kokku 235 000 eurot. 27.01.2021 e-kirjaga on hageja 1 teatanud müügitehingut vahendanud maaklerile, et maja katus on varjatud puudustega, kuna katusekivid on defektsed; et kostja teadis seda, kuid varjas hagejate eest. 27.01.2021 e-kirjaga hagejale 1 on kostja vastanud, et katus ei lase läbi, vett ei voola kusagilt, pole niiskust, hallitust ega muid katusekatte kahjustustele viitavaid tunnuseid; puuduvad ka katusega seotud kindlustusjuhtumid. Katusekividel on iluvead ja loomulik kulumine, mis tuleneb muu hulgas 17-aastasest kasutuseast. 27.01.2021 e-kirjaga on hageja 1 teatanud kostjale, et katusekivid lasevad mitmes kohas läbi, kuid praegu kaitseb lekete eest katusekivide all olev kile, kuid see on vaid ajutine; et lahendus on katuse täielik vahetamine. 28.01.2021 e-kirjaga on müügitehingut vahendanud maakler vastanud kostjale, et enne, kui maakler sai hagejaga 1 objektil kokku, pidasid nad kirjavahetust ja helistasid. Kõik dokumendid ja ka hindamisakti sai hageja 1 kätte enne seda, kui tuli objekti vaatama. Hageja 1 sõnade „väljastpoolt oleme kõigega rahul, lähme vaatame ka seestpoolt“ järel lepiti kohtumine kokku. Kohtumisel vaatas hageja 1 maakleri arvates spetsiaalse soojusmõõtja abil korralikult üle kogu maja ning mõõtis põrandaid, nurki ja lagesid. Hageja 1 ütles, et kui on mingeid probleeme, siis see seade näitab seda. Pärast seda ülevaatust ütles hageja 1 kohe, et on huvitatud ja tegi hinnapakkumise (palus hinnaalandust, tuginedes sellele, et siin on palju puudusi ja ostja peab põhjaliku remondi tegema. Hageja 1 sõnad olid, et „siin on vaja kõik ümber teha“. -05.02.2021-10.02.2021 toimus hageja 1 ja kostja vahel kirjavahetus seoses sellega, et katusest toimus läbijooks ja lepiti kokku lekkekoha ülevaatus 18.02.2021. -23.03.2021 tegid hagejad kostjale ettepaneku kahju hüvitamiseks summas 24 081,60 eurot seoses müügiesemel avastatud varjatud puudustega, milleks oli katusekivide kahjustuse tõttu vajadus katuse vahetamiseks. VÕS § 220 lg 1 kohaselt, ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kohtu hinnangul on hagejad teatanud kostjale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, so müügilepingu sõlmimisele järgneval kuul. 1⁄2 mõttelise osa hoonestatud kinnisasjast registriosa nr xxxx Xxxx osas on tehtud hindamisaktina OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnang nr 3869/1020 LL. Nimetatud hindamisakti kohaselt, kinnistu turuväärtus väärtuse kuupäeval 27.10.2020 on 254 000 eurot. Ülevaatus hõlmas vara tervikuna. Visuaalne ülevaatus. Hinnatava vara ehitustehnilist ekspertiisi ei teostatud, erivahendeid ei kasutatud. Hindaja ei ole teostanud ehitiste uuringuid ega inspekteerinud vara neid

2-21-10344 osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Hindamise teostamisel lähtuti eeldusest, et need vara osad on heas seisundis. Hindaja ei saa avaldada mingit arvamust vara nende osade kohta, mida hindaja ei ole inspekteerinud, käesolev aruanne ei kinnita vara struktuuri ja kattematerjalide laitmatust. Hoone välisviimistlus heas seisukorras, siseruumide seisukord heas/väga heas seisukorras (uuendatud). Hinnataval varal ei esinenud selle ülevaatamismomendil varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama. Hindajapoolset konstruktsioonide ehitus-tehnilist ekspertiisi ei ole teostatud. Vajumeid, niiskuskahjustusi või deformatsioone ülevaatuse ajal ei tuvastatud. Tegemist on 2006.a valminud hoonega. Hoone välisviimistluse seisukord on hindamise hetkel heas seisukorras, fassaadil märgata kulumit. Perspektiivis on vajalik uuendada elamu fassaadi viimistlust. Muus osas otsene remondivajadus puudub. Hindamise hetkel on hooneosa siseruumide seisukord hea/väga hea. Algandmed esitanud isiku poolt edastatud info kohaselt on hoone siseruumide viimistlust uuendatud jooksvalt, vastavalt vajadusele. 30.12.2020 müügilepingu p 2.1.4 on viidatud müügieseme hindamisaktile ja selles avaldatud turuväärtusele, seega olid pooled turuväärtusest 254 000 eurot teadlikud. Nimetatud hinnangu on tellinud kostja. Hageja müügikuulutuses on märgitud müügihinnaks 240 000 eurot. Pooled leppisid müügilepingus kokku 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxxx müügihinnaks 235 000 eurot, so müügikuulutuses märgitust 5000 euro võrra väiksemas hinnas. Kostja on menetluses selgitanud, et peale põhjalikke ülevaatusi tegid hagejad kostjale ettepaneku vähendada müügihinda, sest väidetavalt on hoonel puudused ja tuleb teha remonti. Kohtu hinnangul on võimalik järeldada, et müügipakkumises on arvestatud võimalike kinnistul asuva hoone vanusest ja kasutuses olekust tulenevate puudustega ja kulumistega. 18.02.2022 on toimunud kostja poolt tellitud ja hagejatega kokkuleppel toimunud vaatlus kinnistul hagejatele kuuluvas elamuosas, mille viis läbi OÜ Esenter Systems, insener E. S. (volitatud ehitusinsener T8). Vaatluse kokkuvõtte nr 01-3/V01 kohaselt, vaadelda sai väidetavat läbijooksu kohta ainult ülakorruse siseruumist ja maapinnalt hoovis seistes. Inseneri poolsed tarindite avamised ei olnud võimalikud. Katusekivi kate ei ole nähtav lumekatte tõttu katusel. Lagi ühes toas katuse akna ümber on lahti võetud, näha on puittarindid ja kile; ümbritsevad nähtavad puittarindi on normaalniiskuses ja biokahjustuseta. Materjal, mis eemaldati katuse akna ümbert, puudub. Seestpoolt on nähtav aluskate ja katuseakent piiravad puitosad. Viimaste seisund tavapärane. Tilkumine ja värske vesi / niiskus vaatluse hetkel toa sisepoolel puuduvad. Ei tuvastatud vaatluse ega käsimõõteriistadega nende olemasolu. Niiskus on tavapärane toa tingimustele. Varasema läbijooksu jäljed puuduvad (nii väidetava tilkumiskoha all põrandal, kui lahti võetud tarindites). Läbijooksu toimumise väide ei ole tõendatav vaatlusega vahetult avatud tarinditel. Läbijooksu toimumise väide ei ole tõendatav veejälgedega põrandal, katuseakna raamil või ümbritsevatel puit konstruktsioonidel. Või siis on olnud seal katuseakna ümbruses tegemist mingi kondensi niiskuse vms niiskusega väga vähesel määral aluskattele, mis on tekitanud aluskatte määrdumise. Materjal, mille ostja on eemaldanud, on ära viidud. Vaatluse kokkuvõtte kohaselt, katuse katte seisund esitatud (lumeta) fotode põhjal, on kividel east tulenevad kahjustused (mõningane murenemine, välimusekadu jne), kuid see on nähtav katuse vaatlemisel ning pole varjatud defekt. Seistes maas, on katuse pind kergesti kontrollitav, kui lund seal poleks. 09.03.2021 on toimunud hageja poolt tellitud vaatlus kinnistul hagejatele kuuluvas elamuosas, mille viis läbi Pro-Roofing OÜ-st P. R. (kutsetunnistus: Tööjuht 5 ja ehitusinsener tase 6). Vaatluse kokkuvõte nr 3321 kohaselt, katusekate on amortiseerunud, katusekatte olukord on väga kriitiline ja ei saa olla 100% kindel, et amortiseerunud katusekate suudab soovitud mahus ja kujul vihmavett hoonest eemale tõrjuda ja mitte lasta liigveel, konstruktsioonidesse tungida ning hallituseks või seenelikseks kasvada. Katusekivide kahjustusi ei ole märgata, kui seista maapinnal.

Kahjustuste dokumenteerimiseks ja vaatlemiseks tuleb väljuda katuseakendest ja vaadelda olukorda otse katusel. Katusekate on saanud praak savisegu, mis ilmselt sisaldas liiga palju hapnikku, mille tõttu, vajus vesi pooridesse ja tänu kiiresti vahetuvatele külmatsüklitele on külmunud vesi lõhkunud katusekivid seest poolt. Jäätades kapillaarvee katusekivide poorides, mis toob kaasa endaga katusekate veetiheduse nõrgenemise ja katusekivide lagunemise. Peamised vihmavee sissejooksud on katuseakende ning muude läbiviikude külgedel ja kohal. Sisetingimustes on just läbiviikude ümber märgata niiskuse kahjustusi ja vihmavee sissejooksu jälgi. Soojustuse materjal on kuiv, kuna hoones käivad renoveerimise tööd ja hoone on soe ning liigniiskus saab tänu avatud konstruktsioonidele väljuda, tuulduda. Hagejad on esitanud 17.10.2021 menetlusdokumendi lisana 21.-22.02.2021 pildid katuse lekke kohast. Kohtule on esitatud fotod, mille järgi ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, kas ja kus ja millal leke on toimunud. Kostjal ei olnud kuni 18.02.2021 ligipääsu väidetavale lekkekohale ja kostja ei ole hageja poolt ette heidetud vee läbijooksu kohta vahetult näinud. Kohus leiab, et vaatluse läbi viinud asjatundjad on andnud läbi katuse toimunud võimaliku veekahjustuse toimumise osas vastandlikke arvamusi. Lähtudes menetluses esitatud teabest ja tõenditest ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et 2021.a jaanuaris - veebruaris, enne hageja poolt katuse remonti, toimus katusekatte seisukorra tõttu katusest vee läbijooks elamusse. VÕS § 221 lg 1 kohaselt, ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohtule on esitatud fotod kinnistul asuvast hagejatele kuuluvast hoonest. Fotodest nähtub, et hoone katus on, arvestades inimese pikkust, küll vaadeldav maapinnal olles, hoone ees seistes, kuid katusekattematerjali seisundi põhjalikum kindlaks tegemine ei ole võimalik ilma katust lähemalt vaatlemata. Välisel vaatlusel võib maapinnalt eelduslikult näha katusel rohelust, kuid mitte katusekivide kulumise või lagunemise ulatust. Samas ei ole põhjendatud pidada katusekivide olukorda, mis on mõistlikus ulatuses abivahendeid, näiteks redelit kasutadades väliselt nähtav, varjatud puuduseks. Samuti on võimalik vaadelda olukorda otse katusel. Seega on hagejad elamu üle vaadanud ulatuses, mida nad enda jaoks vajalikuks ja oluliseks pidasid. Kohtule on esitatud fotod kinnistul asuva elamu katusest, millest nähtub, et katusekivid on pragunenud ja katusel on rohelus ja sammal. Hageja 1 ja katusekivi tootja Wienerberger AS kirjavahetusest 29.01.202105.02.2021 nähtub, et Xxxx elamu ehitustööde päeviku kohaselt oli katusetööde teostamise aeg oktoober 2003 ja enne seda ostetud katusekividele kehtivad müügihetkel kehtinud garantiitingimused, so 15 aastat. Samuti müüs tootja enne 2004.a katusekive, millele ei kehtinud 15 aastane garantii ning selline viide oli ka ostuarvel. Menetluses esitatud teabest ei nähtu, kas katusematerjalil oli müügihetkel garantii, sh millise kvaliteediga olid katusekivid. Samuti on käesoleval ajal müüja garantii müüdud katusekividele lõppenud. Hagejad on 30.12.2020 müügilepingus kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme oluliseks osaks oleva ehitise ja on teadlik ehitise seisukorrast. Hagejad on teadlikud ka katuse kasutuselevõtu ajast, milleks oli 2006.a, kuna see on müügilepingus märgitud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagejad on ehitise üle vaadanud ja on omandanud kinnistu koos sellel asuva ehitisega sellisel kujul ja omadustega, nagu ehitisel oli. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et kuna katus on visuaalselt nähtav, ei saaks olla tegemist varjatud puudusega, mida

2-21-10344 hagejad ei oleks saanud välisel ülevaatusel avastada. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kostja on veenvalt põhistanud enda kinnistu müügi eelset tegevust seoses võimaliku katuse vahetamise vajadusega. Samuti ei saa kostjale ette heita müügiobjekti seisukorra kindlaks tegemise soovi enne müüki. Käesolevaks ajaks on kinnistu müügi ajal hoonel olnud katus vahetatud ja asjaolu, kas katusekattematerjalil ilmnesid hoone müügi ajal puudused ja kas väidetavaid puudusi ei olnud olemas või ei olnud võimalik märgata ülevaatuse teostamisel, tuvastamiseks ei ole pooled ekspertiisi taotlenud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja nägi ette võimalikku vajadust vahetada katus tervikuna, samuti ei ole tõendatud, et võimalik vajadus katusekivide vahetamiseks oleks tekkinud kostja tahtliku tegevuse tagajärjel või raske hooletuse tõttu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejatele müüdud müügilepingu esemel, ei ole hagiavalduses nimetatud puudusi, seega ei esine kohtu hinnangul VÕS § 221, § 222 ja § 223 sätestatud olukorda. Kohus leiab, et kinnistu Xxxx ja sellel asuv hagejate poolt ostetud elamu vastab lepingutingimustele ja seda on võimalik kasutada otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Seega ei ole kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt, otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejate nõude puhul on täitmata kahjunõude esitamise eeldused. Hagejad on hagiavalduses kahju suuruse määramisel lähtunud uue katuse ehituse maksumusest, olles 2020 detsembris ostnud elamu, mille valmis katuse vanus oli arvestades kasutusloa saamisest vähemalt 14 aastat ja katusematerjali vanus vähemalt 16 aastat. Hagejate tõendite kohaselt on kinnistu ostu ajal olnud katus asendatud uuega, mille maksumus oli 6751,70 eurot. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejatele müüdud müügilepingu esemel, so kinnistul Xxxx, ei ole puudusi, seega ei teki hagejatele tulevikus puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste ulatuses kahju. Lähtudes sellest, et kostja ei ole oma müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja hagejatele ei ole kahju tekitatud, tuleb hagi kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud tasarvestuse avalduse, milles palub tasaarvestada kostja nõue summas 2772,28 eurot hagejate nõudega. Kuivõrd kohus jätab kostja vastu esitatud hagi rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka kostja tasaarvestuse avalduse. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus jätab vastu võtmata hagejate 23.02.2022 esitatud täiendavad tõendid, kuna need on esitatud pärast eelmenetluse lõppemist. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja toimiku andmetel on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 28 tundi 36 minutit tunnihinnaga 204,54 eurot koos käibemaksuga. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, sh keskmisest rohkem ehitustehniline vaidlus, asja lahendamine kohtuistungil) tervikuna arvestades peab kohus õigusabitoiminguid ja vastavat ajakulu, põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 kostja menetluskulud kindlaks summas 5850 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.