R M avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik R M, isikukood XXX, elukoht XXX Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, [email protected]
e-post
R M pankroti väljakuulutamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R M avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja R M (isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 07. aprill 2022. a kell 15:00.
3.Nimetada R M pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asuk. Pärnu, Lai 10, telefon 44 313 13, 50 11556, e-post: [email protected])
4.Määrata R M võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. aprill 2022. a. algusega kell 10:00 ja kohaks Haapsalus Sadama 21 asuv Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas saal nr 1 (I korrus).
5.Kohustada võlgnikku R M kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 27. aprill 2022. a kell 10:00. Kui R M vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete
rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Määrata R M ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot, millest:
8.1.654,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot (seitsesada kaheksakümmend neli eurot ja 80 senti) hüvitada menetlusabi korras riigi eelarvelistest vahenditest, mis maksta välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks arvelduskontole EE861010902001530007.
8.2.xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks R M pankrotivara arvelt.
9.Kohaldada R M suhtes keeldu olla pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
10.Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 33 lg 1 alusel.
11.Saata määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale ning viivitamatuks täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p
8.1.osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud 04.03.2022. a esitas R M Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 10.03.2022. a määrusega nimetas kohus R M ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. 30.03.2022. a esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku R M kohustused kokku mitte vähem kui 10 922,43 eurot, millest vähemalt 6374,43 eurot on muutunud sissenõutavaks ning 4548,00 euro tasumise tähtaeg on veel ees. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavad viivised. Võlgnikul reaalset müügiväärtust omavat vara käesolevaks ajaks pole tuvastatud. Võlgniku sissetulekuks on vanaduspension ja sotsiaaltoetus, millest vanaduspensioni on TMS § 132 lg 12 alusel lubatud arestida vaid vähesel määral. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks sissenõutavaks muutunud kohustusi nõuetekohaselt tasuda. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. PankrS § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida võlgnik on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.
Ajutise pankrotihalduri hinnangul on R M maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oma maksevõimet ületavate laenude võtmine, sh laenude osaliselt teise isiku kasuks võtmine ning teise isiku poolt laenude tasumise eeldamine. Tütre poolt Bondora AS-ile laenumaksete tasumisel suutis võlgnik siiski oma vajaduseks võetud kohustusi täita. Tütre surma järel pidi ta ise hakkama kõiki enda nimel võetud laene tasuma, milleks tal aga vahendid puudusid. Eeltoodu põhjal ületasid võlgniku kohustused tema maksevõimet vähemalt 2019. aasta lõpuks, kuid maksejõuetuks muutus ta pärast tütre surma mais 2020. Pankrotiseaduse mõistes on R M maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Ajutine haldur ei tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid ega tagasinõutavat vara. Kohtumääruse põhjendus
1.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnik käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 10 922,43 euro ulatuses. Võlgnikul sisuliselt puudub vara. Võlgnik on vanaduspensionär ja tema sissetulekuks on vanaduspension 451,49 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot. Eeltoodut arvestades saab asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulekud määras, mille arvelt ta oleks suuteline oma kohustusi täitma.
2.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja R M pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
3.PankrS § 31 lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning võtab seisukoha täitemenetluse jätkamisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 511 sätestatule. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 511 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku suhtes aktiivsed täitemenetlused puuduvad. Seega puudub põhjendatud alus täitemenetluse jätkamise lubamiseks.
4.Vastavalt PankrS § 78 lõikele 1 määrab kohus võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 27. aprill 2022. a kell 10.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas.
5.Pankrotimäärusega nimetab kohus pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud nõusoleku jätkama selles menetluses ka pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andrus Õnnik vastab PankrS §-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada R M pankrotihalduriks. PankrS § 132 lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada.
6.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Eeltoodust tulenevalt on R M kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva
seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel R Mt trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
7.PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
8.Arvestades pankrotimenetluses väljaselgitatut ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid puudub kohtul alus eeldada, et võlgnik suudab äriühingu juhatuse liikmena, likvideerija või prokuristina korraldada majandamisotsuseid paremini kui füüsilise isikuna enda rahalisi otsuseid, mistõttu on käesoleval puhul põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes PankrS § 91 lg 1 sätestatud keeldu.
9.Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kulud
11.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Ajutine haldur palub tasuks määrata xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot , kokku xxx eurot. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata xxx eurot koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022 aastal on kuupalga alammääraks 654 eurot.
PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 10 tunni eest (pooltunde 20 x 33 eurot) 660 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasust 654 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.