Elamu Võru xx korteriomanikud (esindaja Arkaadia Halduse AS, rk 10257154; e-post [email protected]) Kohtuistung
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Ixxx Oxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Ixxx Oxxxxxxtema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada Lxxxx Kxxxxxx usaldusisiku kohustustest Ixxx Oxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 17.06.2016.a määrusega välja Ixxx Oxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause.
2.06.02.2017.a määrusega (jõustus 22.03.2017) lõpetas kohus Ixxx Oxxxxx pankrotimenetluse ning algatas Ixxx Oxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras usaldusisikuks Lxxxx Kxxxxxx. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Ixxx Oxxxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses võlausaldajad ei olnud raha saanud, 11 379,34 eurot. 06.02.2017. a määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta üks kord aastas (1. veebruaril) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (20. jaanuaril), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2018. Määruse kohaselt pidi võlgnik eraldama võlausaldajatele väljamaksmiseks igakuuliselt kogu rahasumma, kuid mitte vähem kui 10 eurot summast, mis ületab tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
3.Kohtule nähtub esitatud aruannetest, et võlgnikul on menetluse kestel olnud nii osaline kui ka puuduv töövõime (puuduv töövõime alates 28.06.2018) ja raske puue. Võlgniku põhiliseks sissetulekuks on olnud töövõimetuspension, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Lisasissetuleku saamiseks on võlgnik tegelenud vanametalli korjamise ja müügiga ning olnud eraisiku abistajaks. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel, va mais 2021, saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Mais 2021, mil võlgniku sissetulekule sai sissenõuet pöörata, on võlgniku eraldis vastanud eraldamiskohustusele. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajate nõuete katteks eraldisi vastavalt 06.02.2017.a määrusele ning on viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 866,40 eurot.
4.Võlgnik esitas kohtule 28.03.2022. a taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik eelneva viie aasta jooksul tegelenud vanametalli kogumise ja müümisega Mxxxxx Metall OÜ-le. Alates 01.08.2017 sai võlgnik töövõimetoetust osalise töövõime eest. Alates 28.06.2018 on võlgnikul puuduv töövõime. Võlgnik on abistanud eraisiku eakat isa ning korrastanud nende perekonna hauaplatse. Võlgnik kinnitab, et on kohtule esitanud kõik vajalikud andmed oma vara ja sissetulekute kohta. Võlgnik on kinni pidanud kohtu poolt ette nähtud määrast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kokku on võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid summas 866,40 eurot.
5.Kohus ei pea vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt PankrS § 175 lg-le 3.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
10.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
11.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. xxxx Oxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
13.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole menetluse kestel olnud ametlikul tööl, kuid lisasissetuleku saamiseks on tegelenud vanametalli kogumise ja müümisega ning olnud eraisiku abistajaks, mille osas on oma tulud alati aruandes kajastanud. Võlgniku põhiliseks sissetulekuks kohustusest vabastamise menetluse kestel on olnud töövõimetuspension, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul on puuduv töövõime. Praktikas on leitud, et mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise puhul tuleb arvestada asjaolude ja (võlgniku) omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Võlgnikul on puuduv töövõime, raske puue ning tõsised terviseprobleemid, mis on olnud takistuseks sobiva pikaajalise töö leidmisel. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida.
13.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Kohtule on kõik aruanded esitatud ning kohtul on olnud võimalik võtta võlgnikuga ühendust.
13.3.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle
andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (PankrS § 173 lg-d 3-5). Kohus on 06.02.2017 määrusega muutnud PankrS § 173 lg 4 sätestatud määra ning kohustanud võlgnikku eraldama võlausaldajate nõuete katteks igakuuliselt vähemalt 10 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel, va mais 2021, saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Mais 2021, mil võlgniku sissetulekule sai sissenõuet pöörata, on võlgniku eraldis vastanud eraldamiskohustusele. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajate nõuete katteks eraldisi vastavalt 06.02.2017.a määrusele ning on viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 866,40 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud oma tahet võlausaldajate nõudeid rahuldada.
13.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
14.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
15.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
16.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud, s.h. tasunud oma kohustusi minimaalsest enamas määras. Seejuures on ta terviseseisundis, mis ei võimalda temalt nõuda töötamist rohkem või teha täiendavaid pingutusi lisasissetuleku saamiseks. Ei ole selgeid aluseid, millele tuginedes põhjendada oma kohustusi korrektselt täitnud võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluse pikendamist.
17.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav
isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
18.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ixxx Oxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Ixxx Oxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
19.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Lxxxx Kxxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.