Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-4736
Kohtuasi
Aareng Solutions OÜ hagi X (X) ja A.G. Finances & Consulting OÜ vastu tahteavalduse saamiseks juhatuse liikme lepingu punkti 5.1 muutmiseks ning enamsaadud juhatuse liikme tasu 5109.50 eurot ja kahjuhüvitise 16 248 eurot koos viivisega saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aareng Solutions OÜ määruskaebus X ja A.G. Finances & Consulting OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aareng Solutions OÜ (registrikood 14017010), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maris Vutt Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II A.G. Finances & Consulting OÜ (registrikood 11714872), juhatuse liige X Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta täiendavate tõenditena vastu võtmata hageja ja kostja I poolt 22.07.2021 ning kostja II poolt 06.12.2021 esitatud dokumendid 22.07.2021 osanike koosoleku ja selle vaidlustamise kohta tsiviilasjas nr 2-21-13188.
2.Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
5.Määruskaebuste menetlemisega seotud kulud jaotab maakohus lõpplahendis.
2-21-4736 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada ei saa.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.25.03.2021 esitasid Aareng Solutions OÜ ja Y Harju Maakohtule hagi Aareng Solutsions OÜ, X ja A.G. Finances & Consulting OÜ vastu. Hagi juurde lisatud 12.03.2021 volikiri kinnitas esindusõiguse kokkulepet Aareng Solutions OÜ ühe osaniku Y ning Advokaadibüroo TGS Baltic AS vandeadvokaatide Andres Kalmi ja Maris Vutti vahel.
2.Kohus jättis 29.03.2021 hagi käiguta. Hagejad kõrvaldasid 30.03.2021 puudused ja esitasid hagi tervikteksti. Selle kohaselt nõuab Aareng Solutions OÜ (hageja) kostjatelt I ja II juhatuse liikme lepingu punkti 5.1 muutmist, enamsaadud juhatuse liikme tasu 5109.50 eurot tagastamist ja solidaarselt kostjatelt kahjuhüvitist 16 248 eurot ning viivist.
3.Hageja esitas avalduse hagi tagamiseks. 12.04.2021 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse.
4.12.04.2021 kirjaga teatas kohus hageja esindajatele, et tegi hagi tagamise avalduse lahendamise kohta määruse eeldusel, et 30.03.2021, mil oli esitatud hagi terviktekst, ei olnud veel kinnitatud W ja Aareng Solutions OÜ vahel 05.04.2021 sõlmitud kompromissi tsiviilasjas nr 2-21-2524. Kompromiss kinnitati Harju Maakohtu 08.04.2021 määrusega ning sellega loeti tühiseks hageja 19.01.2021 üldkoosoleku otsused, millega on mh volitatud pidama X ning A.G. Finances ja Consulting OÜ-ga õigusvaidlust Advokaadibüroo TGS Baltic AS. Kohus palus hageja esindajatel kinnitada, et Advokaadibüroo TGS Baltic AS omab endiselt volitusi hageja nimel avalduste esitamiseks ning esitada seda kinnitavad tõendid.
5.Hageja esindajad esitasid kohtule 29.04.2021 vastuse, milles märkisid, et Advokaadibüroo TGS Baltic AS on jätkuvalt hageja esindajaks. Hageja osanikule Y-le anti 19.01.2021 osanike otsusega volitus sõlmida hageja nimel Advokaadibürooga TGS Baltic AS kliendileping õigusteenuse osutamiseks seoses äriühingu juhatuse liikme ja temaga seotud ühingu vastu nõuete esitamisega. Y andis 19.04.2021 kinnituse, et ei pea osanikuna tsiviilasjas nr 2-21-2524 tehtud kompromissi endale siduvaks, kuna selle ainsaks eesmärgiks oli blokeerida juhatuse liikme X ja temaga seotud ühingu vastu nõuete esitamine. Y on ka kinnitanud, et 19.01.2021 osanike koosolekul antud hääl ja selle alusel antud volitus advokaadibüroole on jätkuvalt kehtiv.
6.Maakohus määras 06.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4976 hagi tagamise korras äriühingu teiseks juhatuse liikmeks H. Kohus määras, et juhatuse liikmetel X-l ja H-l on õigus äriühingut esindada ainult ühiselt. 12.05.2021 tegi registripidaja äriregistrisse vastavasisulise kande. Sellest tulenevalt palus maakohus 04.06.2021 kirjaga esitada mõlema seadusliku esindaja allkirjadega seisukoht hageja volitatud esindaja kohta.
7.X esitas 09.06.2021 seisukoha, milles märkis, et ei eksisteeri kehtivat osanike otsust, millega Advokaadibüroo TGS Baltic advokaate oleks volitatud tsiviilvaidluste pidamiseks. Hageja lepinguliseks esindajaks on V. Titova.
8.H esitas 16.06.2021 seisukoha, et X seisukoht on temaga kooskõlastamata ja tema seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 168 lõike 1 punktis 10 sätestatud
2-21-4736 piirangust ja sellest, et X ei saa huvide konflikti tõttu otsustada endaga ega endaga seotud äriühinguga õigusvaidluse pidamise küsimusi, on hageja andnud kehtiva volituse Advokaadibüroole TGS Baltic ühingu esindamiseks tsiviilasjas nr 2-21-4736. V. Titova ei ole Aareng Solutions OÜ lepinguline esindaja. Aareng Solutions OÜ soovib menetluse jätkumist esitatud nõuetes X ja A.G. Finances & Consulting OÜ vastu.
9.29.04.2021 Advokaadibüroo TGS Baltic AS seisukoha kohaselt on ühingule esindaja määramine osanike pädevuses. Sellest tulenevalt ei saanud juhatuse liige X volitada V. Titovat hagejat käesolevas asjas esindama. Osanikud võtsid 19.01.2021 võtnud vastu otsuse, et hagi esemeks olevates nõuetes on ühingu esindajaks Advokaadibüroo TGS Baltic. Osanike otsus võeti vastu 50% osaniku Y häältega. Teine 50% osanik W (X abikaasa) antud küsimuses ÄS § 177 lõike 1 alusel hääletamiseks õigustatud ei olnud. Y kinnitas 19.04.2021 menetlusdokumendi lisas Advokaadibüroo TGS Baltic esindusõigust.
Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja tühistas 12.04.2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Lisaks määras, et määruse jõustumise korral tuleb tagastada hageja poolt alates 12.04.2021 kohtu deposiitkontole tasutud raha Aareng Solutions OÜ pangaarvele, kel tuleb see edasi kanda X pangaarvele saamata jäänud juhatuse liikme tasuna. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja määras menetluskulude rahalise suuruse määrata kindlaks pärast määruse jõustumist.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 1 punkti 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu. ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega, või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 170 lõike 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle 1⁄2 osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
12.Ühingul on kaks võrdse osalusega osanikku (Y ja W). Põhikirja punktide 3.1-3.3 järgi annab osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel iga osa 1 euro ühe hääle ja koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51% osadega esindatud häältest. Osanike otsus on vastu võetud, kui koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti.
13.Seega nähtub eeltoodust, et hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu ja hageja esindaja volitamiseks on vaja osanike otsust. Käesoleval ajani ei ole kehtivat osanike otsust kohtule esitatud. Harju Maakohtu 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2524 on sõlmitud kompromiss hageja ja W vahel, millega otsustati, et 19.01.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused alustada käesoleva tsiviilasja menetlust ja määrata osaühingu esindajateks Advokaadibüroo TGS Baltic AS vandeadvokaadid on tühised. Tühine otsus on kehtetu algusest peale (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lõige 1).
14.Harju Maakohtu 06.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4979 määras kohus hagi tagamise korras ühingu teiseks juhatuse liikmeks H. Kohus määras, et juhatuse liikmetel on õigus ühingut esindada ainult ühiselt. Kohus palus seepeale praeguses asjas
2-21-4736 04.06.2021 kirjaga esitada mõlema juhatuse liikme allkirjaga seisukoht hageja volituste kohta. Kohtule ühist allkirjastatud seisukohta ei esitatud. Samuti ei ole esitatud kehtivat ühingu osanike üldkoosoleku otsust, mis lubaks hagi juhatuse liikme vastu esitada. Määramata on ühingu esindaja selles vaidluses.
15.Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal volitus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi (juhatuse liikme vastu) esitamiseks ning kohtumenetluse algatamiseks. Seega tulenevalt esindusõiguse puudumisest tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Juhul kui osanikud otsustavad tulevikus vastava nõude esitamise ja esindaja määramise, on hagejal õigus esitada hagi uuesti.
16.TsMS § 386 lõike 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 390 lõike 2 teisest lausest tulenevalt tuleb hagi tagamist tühistava määruse täitmisega oodata määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni.
17.Kostja esitas 26.04.2021 ja 27.04.2021 Harju Maakohtu 12.04.2021 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse. Kuna kohus tühistab hagi tagamise määruse, puudub alus ja vajadus määruskaebuse lahendamiseks.
18.TsMS § 168 lõike 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus määrab jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lõike 1 punkt 2). Määruskaebused ja menetluse edasine käik
19.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätkata tsiviilasja menetlust, alternatiivselt jätkata määruskaebemenetlust 12.04.2021 kaebuse alusel.
20.Hagi jäeti ebaõigesti läbi vaatamata. X on menetluses kostja ja tal on ühised majanduslikud huvid teise kostjaga. Teise kostja ainuosanikuks on X abikaasa, kes on koos X-ga ka teise kostja juhatuse liikmed. X-l puudub pädevus otsustada, kas ja milliseid nõudeid hageja tema ja temaga seotud äriühingu vastu esitab ning kes sellises vaidluses hagejat esindab. Maakohtu otsustus küsida X kinnitust on arusaamatu. Juhatuse liikme ja temaga samaväärseid majanduslikke huvi omavate isikute vastu nõude esitamine on osanike pädevuses, mida on praegusel juhul osanikud ka otsustanud 19.01.2021 koosolekul.
21.Kostjate tuginemine tsiviilasjas nr 2-21-5254 sõlmitud kompromissile on hea usu põhimõtte vastane, sest selle eesmärgiks on abikaasade kokkumängu kaudu takistada kostjate vastu nõuete esitamist. Äriühing ei olnud tsiviilasjas nr 2-21-2524 nõuetekohaselt esindatud, sest W-ga õigusvaidluse pidamiseks esindaja määramist hageja osanike poolt otsustatud ei olnud. X ei tohtinud tsiviilasjas nr 2-21-2524 esindajana osaleda ega esindajat määrata tulenevalt ÄS § 177 lõikest 1 ja § 168 lõike 1 punktist 10. Maakohus jättis hageja seisukohad tähelepanuta, rikkudes kohtulahendi põhjendamise kohustust.
22.Kohus ei oleks tohtinud tsiviilasjas nr 2-21-2524 kompromissi üldse kinnitada TsMS § 430 lõike 3 esimese lause alusel. Juhatuse liikme esinduspiiranguid on kohtupraktikas laiendatud ka toimingutele temaga samaväärseid huve omavate isikutega. Hageja hinnangul on täiendavalt vaieldav, kas kompromissi korras on võimalik osaniku otsuse tühisust tuvastada. Seda põhjusel, et kuigi formaalselt on sellises menetluses hagejaks
2-21-4736 üks osanik ja kostjaks äriühing, on tegemist sisuliselt osanike vahelise vaidlusega. Kui sellise kompromissi kinnitamine kõne alla tuleks, tulnuks kaasata ka teine osanik, kelle häältega otsused vastu võeti.
23.Maakohus jättis hindamata Y poolt 19.04.2021 antud kinnituse esindusõiguse kohta. Maakohus ei andnud hinnangut, kas või miks ei saa kinnitust lugeda piisavaks osas, mis puudutab hageja esindusõigust praeguses tsiviilasjas. Praeguses asjas tuleb arvestada ka Riigikohtu 11.06.2021 seisukohta kriminaalasjas nr 1-18-5732, kus osundati, et juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks on esindusõiguse kindlaks tegemiseks vajalik vähemalt ühingu osanike kirjalik tahteavaldus (punkt 60). Selline tahteavaldus on olemas osanike 19.01.2021 otsuse näol. Teisel osanikul antud küsimuses ÄS § 177 lõike 1 alusel hääletamiseks õigust ei ole (vt ka Riigikohtu eelpool viidatud otsuse punkt 62; ka tsiviilasi nr 3-2-1-26-17, punktid 10-11).
24.Kui kohus rahuldab määruskaebuse, tuleb 02.07.2021 määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.
25.Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta kulud solidaarselt hageja nimel menetluses esinenud vandeadvokaatide kanda. Praeguses asjas kohaldub erinormina TsMS § 227 lõike 6 esimene lause.
26.Pooled vaidlevad vastastikku kaebustele vastu. Hageja palub määruskaebemenetluse kulud kostjate kanda. Kostjad paluvad kulud vandeadvokaatide A. Kalmi ja M. Vutti kanda.
jätta jätta
27.Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus jättis läbi vaatamata hagiavalduse, mida ta ei olnud veel menetlusse võtnud. Samuti rikkus maakohus hageja esindusõiguslike isikute volituste kontrollimisel oluliselt ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 ja § 177 lõiget 1.
29.TsMS § 238 lõike 1 alusel keeldub ringkonnakohus tsiviilasja materjalidesse vastu võtmast täiendavate tõenditena hageja ja kostja I 22.07.2021 ning kostja II 06.12.2021 esitatud dokumente 22.07.2021 osanike koosoleku ja selle vaidlustamise kohta tsiviilasjas nr 2-21-13188. Kolleegium on seisukohal, et tegemist ei ole praeguses asjas tähtsust omavaid elulisi asjaolusid tõendavate dokumentidega.
30.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagi menetlusse võtnud, mistõttu ei olnud vaidlustatud määruses õige kohaldada TsMS § 423. Nimetatud sättes on reguleeritud alused hagi läbivaatamata jätmiseks juhul, kui hagi on eelnevalt menetlusse võetud (TsMS § 372 lõige 1) ja alused ilmnevad edasises menetluses. Praeguses asjas ei ole maakohus hagi menetlusse võtmise määrust teinud. Seega sai kohus hagi tõrjumiseks kasutada TsMS § 371 lõike 1 punkti 12, kuid ka sel alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole praeguses asjas põhjendatud.
31.TsMS § 217 lõike 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus TsÜS-is esinduse kohta sätestatut, kui seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 34 lõike 1 kohaselt on suhetes teiste
2-21-4736 isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ. Kuna praeguses asjas soovib äriühing esitada hagi oma juhatuse liikme ja temaga seotud (isik on äriühingu juhatuse liige ja ainuosaniku abikaasa) äriühingu vastu, tuleb hageja esindusõiguslike isikute tuvastamisel lähtuda erinormina ÄS § 168 lõike 1 punktist 10. Nimetatud sättest tuleneb, et sellises olukorras kuulub õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingule esindaja määramine osanike pädevusse. Seega tuleb praeguses asjas tuvastada, kas osanikud on teinud vastavasisulise kirjaliku tahteavalduse (Riigikohtu otsus nr 1-18-5732, punkt 60).
32.Kuna hagejal on 2 võrdset osanikku, kellest 1 on juhatuse liikme abikaasa ja teise kostja ainuosanik ja juhatuse liige, on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et juhatuse liikme abikaasa kohta osanikuna kehtib praegusel juhul ÄS § 177 lõikes 1 sätestatud hääleõiguse piirang. Riigikohus on asjades nr 3-2-1-26-17 (punktis 11) ja 3-2-1-144-11 (punktis 13) selgitanud, et samamoodi kui osanik ei või hääletada tema endaga õigusvaidluse pidamist ja selleks esindaja määramist ei või osanik hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada õigusvaidlust osaniku ainuosalusega äriühinguga, sest ka sellisel juhul tuleb eeldada majanduslike huvide konflikti; osanike nõusolekut on vaja põhjusel, et vältida isiklike huvide eelistamist osaühingu huvidele. Ringkonnakohus on seisukohal, et samast seaduse mõttest tulenevalt ei saa isiklike ja äriühingu majanduslike huvide eeldusliku konflikti tõttu hääletada füüsilisest isikust osanik, kui otsustatakse õigusvaidluse pidamist tema abikaasaga.
33.Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus praeguses asjas tuvastama, kas ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohase tahteavalduse on teinud osanik, kelle puhul hääleõiguse piirangut ei ole. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastav kirjalik otsene tahteavaldus on tsiviilasjas esitatud, kuna Y tahteavaldus nii õigusvaidluse pidamiseks kui selleks äriühingule esindaja määramiseks nähtub selgelt nii 19.01.2021 koosoleku protokollist (osanik hääletas otsuste poolt) kui tema 19.04.2021 kinnitusest kohtule koosolekul antud häälte kohta. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lõige 2). Protokollist ja kinnitusest nähtub selgelt, et hääleõiguslik osanik soovib õigusvaidlust pidada ja määras selleks äriühingu esindajaks konkreetse advokaadibüroo advokaadid. Y tahteavaldust äriühing (juhatuse liikme isikus) ja teine osanik (st abikaasad X-d) kompromisslepinguga tühistada ei saanud, mistõttu ei oma tähtsust, et 19.01.2021 osanike otsus on tsiviilasjas nr 2-21-2524 kinnitatud kompromissiga loetud tühiseks.
34.Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtuga, kes sidus praeguses asjas hageja esindusõiguse tema juhatuse liikmete ühise nõusolekuga ja leidis, et kui X (kostja II) ei ole nõus vandeadvokaatidest lepinguliste esindajatega, kellele oli volitused andnud Y, siis neil esindusõigus puudub. Samuti, et puudub osanike kohane otsus õigusvaidluse pidamiseks ja esindaja määramiseks. Kuna hagiavalduse esitanud vandeadvokaatidel oli hagi esitamise ajal ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohane esindusõigus, tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul puudub pädevus otsustada hagi menetlusse võtmist.
37.Kuna hageja kaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu määrus tuleb tühistada mh menetluskulude jaotuse osas, on välistatud kostjate kaebuse rahuldamine.
38.Määruskaebemenetlusega seotud kulud jaotab maakohus lõpplahendis (TsMS § 173 lõike 3 teine lause).
39.Kuna puudub alus jätta hagi läbi vaatamata, puudub ka alus tühistada TsMS § 386 lõike 4 alusel hagi tagamise abinõud ega jaotada menetluskulusid.
2-21-4736
40.Hagejate 05.04.2022 taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks lahendab ringkonnakohus peale kostjate seisukohaga tutvumist või peale kostjatele seisukoha andmiseks antud tähtaja möödumist, kui seisukohta ei esitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.