2-21-16918/25 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus 21.09.2021. a pöördus kostja nõudega A“B.BI.C.“xxxxx xxxxxxx poole nõudega, et viimane finantseeriks P. E. OÜ tegemata garantiitööde maksumuse summas 17871 eurot + käibemaks. Aluseks tuuakse S. E. OÜ hinnapakkumine. Hageja ja Kostja vahel oli sõlmitud 02.10.2018 ehitustööde leping nr.1/2018 tootmishoone xxxxx xx, xxxxxxxx x, ehituseks ning väidetavalt ei ole P.E.täitnud garantiiaja kohustusi kõnealusel objektil (määruskaebuse lisa nr.4 ). Poolte vahel on sõlmitud ülalviidatud tööettevõtu lepingu ja 08.10.2019 tööde üleandmisvastuvõtmise akti tingimustel P.E.OÜ poolne garantii teostatud töödele. Kostja nõude 21.09.2021 kohaselt ei ole P.E.täitnud garantiikohustust kokku 21445,20 eurot koos käibemaksuga. 30.09.2021 esitas A.“B.B.I.C.“ hagejale e-kirja, milles märgitakse, et D. R. on esitanud põhjendatud nõude, mistõttu on B. kohustatud D.R.OÜ nõude rahuldama (hagi tagamise lisa nr.2). 07.10.2021 teavitas hageja A.“B.B.I.C.“Eesti filiaali, et ei tunnista D.R.OÜ nõuet. Oluline on hageja arvates ka viidata üleandmis-vastuvõtmise aktile 08.10.2019 (hagi tagamise lisa nr.4), kus ei tuvastatud mitte mingisuguseid puudusi, rääkimata viimistlustöödes, lae ja seina liistude korrastamisest, millised vead pidanuksid olema nähtavad juba tollal. 15.11.2021 esitas D.R.OÜ määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.10.2011 kohtumääruse peale, millega palub tühistada Viljandi kohtumaja määruse 29.10.2021. ning jätta taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist rahuldamata. Määruskaebusele esitas vastuväites P.E.OÜ, kes leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud ja selle tühistamiseks puuduvad alused, lisades sellele E. OÜ riiklikult tunnustatud ekspert J. K. eksperthinnangu (töö nr. 21-125E) xxxxx xx asuva töökoja rekonstrueerimisi- ja laiendamistöödel tekkinud garantiitööde kohta. Ekspertarvamuse lõpposas on ekspert sedastanud alljärgnevat: Tellija, D.R.OÜ (reg nr xxxxxxxx) esitatud nõudes (nõue, mis on koostatud 21.09.2021 ning esitatud A. "B. B. I. C." xxxxx xxxxxxxxxx) sisalduv garantiitööde maksumuse tabel ei ole esitatud kujul kontrollitav, kuna enamus tööde mahtusid on esitatud komplektina, st esitatud garantiitööde maksumuse tabelis nimetatud töödel puuduvad enamusel konkreetsed mahud (nt m2, m3, tk, t, h, jm jne). Pooltevahelise töövõtulepingu p. 11.5., et garantiitööde ülevaatuse ajaks teavitab Tellija Töövõtjat kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva ette. Juhul kui Töövõtjal ei ole võimalik osaleda garantiiülevaatusel Tellija teatud ajal, on Töövõtja kohustatud pakkuma uue üle vaatuse aja. Seda sätet Tellija täitnud ei ole. D.R.OÜ on teavitanud garantiiajal tekkinud puuduste ülevaatusest P.E.OÜ-d vähem kui 2 päeva ette. D.-i kiri 15.09.2021., milles teavitatakse, et täiendav ülevaatus toimub 17.09.2021 kell 15.00. Seega on kostja rikkunud ka pooltevahelist töövõtulepingut.

Samuti viitab hageja nagu ka vastuses määruskaebusele, et garantii ülevaatus oleks pidanud toimuma mitte hiljemalt kui 01.05.2021, mis tuleneb objekti üleandmis-vastuvõtuaktist, milles pooled on kokku leppinud, et garantiiaja alguseks loetakse 01.07.2019 tähtajaga 24 kuud, kuid garantii ülevaatuse tähtajaga mitte hiljem kui 22 kuu möödumise garantiiaja algusest ehk seega 01.05.2021. Hagejal on õigussuhte tuvastamise vastu õiguslik huvi juhindudes TsMS § 368, VÕS 650 lg.1, palub hageja tuvastada, et kostja D.R.OÜ-l puudub õiguslik alus (õigussuhte puudumine) nõuda A. „B. I. C. „ xxxxx xxxxxxxxxx P.E.OÜ-lt ( nüüdne P.E.OÜ) garantiitööde mittetäitmisest tulenev hüvitis summas 17871 eurot+ käibemaks, seda nii põhjusel, et garantiinõue on esitatud hilinenult kui asjaolul, et sellel puudub õiguslik alus. Kostja seisukoht Hageja ja kostja sõlmisid omavahel 02.10.2018 ehitustööde töövõtulepingu nr /1/2018 (edaspidi „leping“), mille objektiks oli tootmishoone asukohaga xxxxx xx, xxxxxxxx projekteerimis- ja ehitustööd. Hageja oli lepingu raames töövõtjaks ja kostja tellijaks. Pooled olid lepingu p-s 11.1. kokku leppinud, et hageja poolt teostatud töödele laieneb vähemalt 24-kuuline garantii, mis lepingu p-st 11.3. lähtuvalt hõlmas endas hageja kohustust kõrvaldada enda kulul kõik tööde tegemise ja garantiitähtaja kestel ilmnenud või tekkinud puudused ja mittevastavused. Pooled täpsustasid lepingu p-s 11.4., et töövõtja garantiivastutuse alla ei kuulu ehitusobjekti või paigaldatud seadme ebaõigest kasutamisest, tellija või kolmanda isiku tegevusest ja/või ehitusobjekti või seadme osade normaalsest kulumisest tingitud vead ja puudused. Vastavalt lepingu p-le 11.2. nägid pooled ette, et garantiitähtaeg algab ehitamise lõppemise päevast, milleks loetakse kuupäeva, mil toimub tööde vastuvõtmine ning tellija ja töövõtja vahel on allkirjastatud „Ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise akt“ vastavalt lepingu peatükis 16 sätestatule ja kasutusloa olemasolule. Antud juhul on pooled allkirjastanud vastava akti 08.10.2019, mis tähendab, et garantiitähtaja alguseks tuleb lugeda 08.10.2019. Kostja märgib, et aktis tehtud märge „Garantii perioodi algus loetakse 01.07.19“ on ekslik ja vastuolus lepingu p 11.2. regulatsiooniga, mistõttu tuleb see lugeda tühiseks. Kooskõlas lepingu p-s 11.2. sätestatuga tuleb garantiitähtaja alguseks lugeda akti allkirjastamise kuupäeva (s.o 08.10.2019), mitte aga mingit muud hageja poolt alusetult väidetud kuupäeva. Seega algas hageja tööde garantiitähtaeg 08.10.2019 ning kestis kokku 24 kuud kuni 08.10.2021, mis tähendab, et kooskõlas lepingu p-ga 11.1. ja 11.3. kohustus hageja garantii korras kõrvaldama enda kulul kõik garantiitähtaja kestel (s.o kuni 08.10.2021) tema töödes ilmnenud või tekkinud puudused ja mittevastavused. Vastavalt lepingu p-le 11.5.2. pidi viimane garantiiülevaatus toimuma mitte hiljem kui 22 kuu jooksul ehitustööde lõppemise päevast Kuivõrd antud juhul lõppesid ehitustööd poolte vahel 08.10.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega, siis pidid pooled viimase garantiiülevaatuse teostama hiljemalt 08.08.2021. Kostja avaldas hagejale soovi viimase garantiiülevaatuse teostamiseks juba 07.07.2021, kuid hageja ignoreeris järjepidevalt kostja soovi ja meeldetuletusi ning andis talle katteta lubadusi sisuliselt kuni 2021.a augustikuu lõpuni. Seega ei osutunud viimase garantiiülevaatuse teostamine võimalikuks hiljemalt 08.08.2021 ainult hageja tõttu ja tema süül. Sellest lähtuvalt esitas kostja 15.09.2021 hagejale teatise, milles teatas talle viimase garantiiülevaatuse toimumisaja ja märkis, et kui hageja ei ilmu ülevaatusele ega asu teostama garantiitöid, siis realiseerib kostja kooskõlas lepingutingimustega kindlustuse poolt antud garantii. Hageja ei teatanud kordagi, et tal ei ole võimalik ilmuda garantiiülevaatusele ning et ta soovib väljapakutud aja asemel uut kuupäeva garantiiülevaatuse jaoks. Selle asemel vastas hageja 16.09.2021 kostjale, et alustab alates järgmise nädala neljapäevast garantiitööde teostamisega. Sellest saab üheselt järeldada, et hageja jaoks oli väljapakutud garantiiülevaatuse

aeg sobilik ning ta ei ilmunud sel kuupäeval ülevaatusele mõnel muul põhjusel. Seetõttu ei ole asjakohane ka hagiavalduse p-s 12 tehtud etteheide, justkui oleks kostja rikkunud garantiiülevaatuse kuupäeva nimetamisel 10-päevast etteteatamistähtaega. Juhul, kui vastav etteteatamine oleks hageja jaoks olnud oluline ning talle ei oleks kostja poolt pakutud aeg sobinud, oleks ta saanud ja pidanud sellest kostjat teavitama ning sellisel juhul oleks kostja talle võimaldanud ka uue sobiva aja. Kuivõrd hageja seda ei teinud, vaid andis oma 16.09.2021 ekirjaga kostjale teada, et alustab järgmisest nädalast garantiitööde teostamisega, tuleb lugeda, et hagiavalduses tehtud etteheide etteteatamistähtaja rikkumise kohta on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Kuna hageja ei ilmunud kostja poolt väljapakutud kuupäeval garantiiülevaatusele, mistõttu koostasid kostja ja ehitusjärelevalve esindaja M. R. 21.09.2021 garantiiülevaatuse protokolli ilma hageja osavõtuta ning fikseerisid selles dokumendis kõik ehitusobjektil tuvastatud garantiijärgsed puudused (vt kostja menetlusdokumendi lisa 8). Pooled olid lepingu p-s 11.6. kokku leppinud, et kui tellija on teatanud töövõtjale garantiiülevaatuse tähtaja, kuid töövõtja ei osale tööde garantiiülevaatusel, on tellijal õigus allkirjastada garantiiülevaatuse protokoll ühepoolselt ning protokollis toodu on töövõtjale täitmiseks kohustuslik. Kui töövõtja ei ole sealjuures protokollis fikseeritud puudusi või mittevastavusi lepingus sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud, loetakse, et töövõtja on põhjendamatult keeldunud garantiiaja kohustuste täitmisest. Lepingu p 11.7. sätestab, et juhul, kui töövõtja ei alusta esinenud puuduste või mittevastavuste kõrvaldamist õigeaegselt ja/või ei kõrvalda esinenud puudusi või mittevastavusi õigeaegselt, on tellijal õigus kõrvaldada puudused ja mittevastavused ise või tellida vastavad tööd kolmandalt isikult ning töövõtja on kohustatud tellijale hüvitama kõik sellega kaasnevad kulud vastavalt tellija poolt esitatud arvetele. Seega olid kostja ja ehitusjärelevalve esindaja M. R. poolt 21.09.2021 allkirjastatud garantiiülevaatuse protokollis fikseeritud puudused lepingu p-st 11.6. tulenevalt hageja jaoks täitmiseks kohustuslikud ning hageja kohustus need lepingu p 11.3. alusel enda kulul kõrvaldama. Ühtlasi olid pooled lepingu p-s 11.8. ette näinud, et töövõtja kohustub andma tellijale garantiiaegse tagatisena garantiikirja 2,5% ulatuses lepingu hinnast, millest täidetakse tellija nõuded töövõtjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral. Sellest lähtuvalt väljastas A“B.B:I.C.“xxxxx xxxxxxx (edaspidi ka “puudutatud isik”) 16.10.2019 garantiikirja, millega puudutatud isik andis garandina kostjale kui garantii saajale sõltumatu garantii summas 21 768,63 eurot. Vastavalt garantiikirja p-le 1 kuulub garantiisumma tasumisele kui hageja (garantii taotleja) ei täida nõuetekohaselt kostja (garantii saaja) ja hageja (garantii taotleja) vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr /1/2018 tootmishoone xxxxx xx, xxxxxxxx projekteerimine, ehitus (sõlmitud 02.10.2018) tulenevaid hageja (garantii taotleja) garantiiperioodiaegseid kohustusi. Garantiikirja p 2 kohaselt jõustub garantiikiri alates 17.10.2019 ja lõppeb 01.10.2021. Hagiavalduse p-s 8 tehtud viide pooltevahelisele 08.10.2019 aktile ja asjaolule, et selles ei tuvastatud mingeid puudusi, on asjakohatu. On selge, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritavad puudused on käsitletavad vaegtöödena, millised töövõtja kohustub koheselt likvideerima. Seevastu garantiitähtaja kestel ilmnenud puudused on sellised, mis ilmnevadki töödes alles pärast nende üleandmist-vastuvõtmist ning mille töövõtja kohustub likvideerima garantiivastutuse alusel pärast garantiitähtaja möödumist (või jooksvalt selle kestel). Kostja seisukohal, et hageja hagiavaldus on täies ulatuses põhjendamata, mistõttu palub kostja kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja seisukoht

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid omavahel 02.10.2018 ehitustööde töövõtulepingu nr.1/2018, mille objektiks oli tootmishoone xxxxx xx, xxxxxxxxx x projekteerimis- ja ehitustööd. Ka vastab tõele et pooled olid kokku leppinud, et hageja poolt teostaud töödele laieneb 24 kuuline garantii. Küll oli lepingu p-s. 11.2 fikseeritud, et garantiitähtaeg algab ehitamise lõppemise päevast, milleks loetakse kuupäeva, mil toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine ning see on allkirjastatud. Küll ei vasta tõele, et aktis tehtud märge „Garantii perioodi algus loetakse 01.07.2019 on ekslik. Selles on pooled kokku leppinud, mida kinnitab ka D. R. juhi K.A.lt P.E. e-kiri 08.10.2019, kus kostja palub saata uus akt, milles on märgitud garantiiaja alguseks 01.07.2019 ja seda põhjusel, et sellest kuupäevast hakkas D. R. sisse kolima, seega oli ehitus valmis. Seega lõppes garantiiaeg poolte kokkuleppel 01.07.2021 (mitte 08.10.2021) nagu seda väidab kostja.Tegelikult lõppesid ehitustööd juba mais 2019 ja pooled leppisid kokku ja seda kostja palvel, et koostame uue akti, kus märgime garantiiaja alguseks 01.07.2019,.siis ei saa siin olla mitte mingisugust kahtlust, et tööde–üleandmisakti muutmise ettepanek On selge, et garantiitööde ülevaatuseaeg oleks pidanud olema mitte hiljem kui 01.05.2021. Töövõtulepingus on öeldud, et poliis kehtib 4 kuud peale garantiitööde ülevaatust tagamaks hoone omanikule selle, et kui ehitaja 4 kuu jooksul puudusi ei kõrvalda on tal võimalus rakendada kindlustust ja leida uus ehitaja. Kostja lõplikud seisukohad Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud tuvastushagi, milles on palunud kohtul tuvastada, et kostjal puudub õiguslik alus nõuda A. „B. B. I. C.„ xxxxx xxxxxxxxxx (edaspidi “kolmas isik”) hageja garantiitööde mittetäitmisest tulenevat hüvitist summas 17 871 eurot + käibemaks. Tegelikkuses ei ole kostja nõudnud kolmandalt isikult hageja garantiitööde mittetäitmisest tulenevat hüvitist, vaid kolmanda isiku poolt hageja garantiitööde täitmata jätmise puhuks väljastatud garantiikirja realiseerimist. Õiguslikus mõttes on tegemist kahe täiesti erineva õigusliku konstruktsiooniga, mistõttu tuleks juba ainuüksi sel põhjusel jätta hageja hagiavaldus sellises haginõudes täies ulatuses rahuldamata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-79-16 p-s 16 selgitanud, et isikul on TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut. Kostja rõhutab, et hageja ei ole oma tuvastushagis sellisele asjaolule tuginenud, mistõttu tuleks tema hagi ainuüksi ka sel põhjusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kostja toob siinkohal välja olulisemad pidepunktid: • garantiiperioodi alguseks tuleb kooskõlas pooltevahelise lepingu p-ga 11.2. lugeda 08.10.2019, sest sellel kuupäeval allkirjastati poolte vahel tööde vastuvõtmise akt, mis tähendab, et lepingu p-s 11.1. kokkulepitud 24-kuuline garantiiperiood kestis kuni 2021.a oktoobrini (vt kostja 13.12.2021 hagivastuse p 2.4. ja 21.01.2022 menetlusdokumendi p 2.2.); • ka kolmanda isiku poolt 16.10.2019 väljastatud garantiikirja p 2 kohaselt on märgitud garantiikirja kehtivuseks kuni 01.10.2021 (vt kostja 13.12.2021 hagivastuse lisa 1); • ka hageja ise on varasemas menetluses kinnitanud garantiiperioodi kehtivust kuni 2021.a oktoobrikuuni ega ole enne kohtuvaidlust kordagi väitnud, et garantiiperiood lõppes juba 2021.a juulikuus (vt kostja 21.01.2022 menetlusdokumendi p-d 2.3., 2.4. ja 2.5.); • kostja avaldas hagejale soovi garantiitööde ülevaatuse korraldamiseks ja garantiiperioodil ilmnenud puuduste likvideerimiseks juba 07.07.2021, kuid hageja ignoreeris kostja korduvaid pöördumisi ja andis neile ebamääraseid vastuseid (vt kostja 15.11.2021 määruskaebuse lisa 5);

isegi kui mingil hüpoteetilisel põhjusel lugeda garantiiperioodi kehtivus lõppenuks 2021.a juulikuus, siis puudub vaidlus, et kostja on avaldanud soovi selleks ajaks ilmnenud puuduste ülevaatamiseks ja likvideerimiseks samuti juba 07.07.2021 – puudub igasugune põhjus arvata, et selleks ajahetkeks ilmnenud puuduste puhul ei ole tegemist garantiiperioodi jooksul ilmnenud puudustega, vaid hoopis mingite täiendavate puudustega (vt kostja 21.01.2022 menetlusdokumendi p 2.7.); kostja ei rikkunud 15.09.2021 garantiiülevaatusaja määramisel lepingu p-s 11.5. sätestatud etteteatamistähtaega, sest hageja andis oma 16.09.2021 e-kirjas teada, et talle sobib kostja poolt välja pakutud ülevaatuse aeg, ning lisaks oli kostja sunnitud hageja enda käitumise tõttu korraldama garantiiülevaatuse esimesel võimalusel, et vältida garantiikirja kehtivuse lõppemist 01.10.2021 (vt kostja 13.12.2021 hagivastuse p-d 2.6. ja 2.11.); garantiiperioodil ilmnenud puuduste likvideerimisega seonduv ei olnud üksnes kostja ainuisikuline õigus ja kohustus, vaid hageja ja kostja pidid selle juures teineteisega koostööd tegema, mis tähendab, et hageja ei saanud eeldada, et tema pahatahtlik kõrvalehoidumine oma garantiikohustuste täitmisest saaks olla aluseks tema garantiikohustuse lõppemisele (vt kostja 13.12.2021 hagivastuse p 2.15. ja 21.01.2022 menetlusdokumendi p 2.8). hageja ei ole seniajani tõendanud lepingu p-s 11.4. sätestatud garantiivastutust välistavate asjaolude esinemist. Vastavalt viidatud lepingupunktile ei kuulu töövõtja garantiivastutuse alla ehitusobjekti või paigaldatud seadme ebaõigest kasutamisest, tellija või kolmanda isiku tegevusest ja/või ehitusobjekti või seadme osade normaalsest kulumisest tingitud vead ja puudused. Hageja on vastavaid asjaolusid soovinud tõendada hagiavaldusele lisatud J. K. 19.11.2021 ekspertarvamusega, kuid kostja on korduvalt selgitanud ja põhistanud, et kõnealune dokument ei oma mingisugust tõenduslikku väärtust, sest selle koostaja ei ole tutvunud tegeliku olukorraga ning talle esitatud fotode päritolu ja tegemise kuupäev on teadmata (vt kostja 13.12.2021 hagivastuse p 2.13. ja 21.01.2022 menetlusdokumendi p 2.9.). Kostja teatab, et praeguseks on S. E.OÜ poolt teostatud ka garantiiperioodil ilmnenud puuduste likvideerimistööd, mille eest on kostja tasunud kolmandalt isikult garantiikirja realiseerimisel saadud raha eest,.