Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kostja ei täitnud kohaselt lepingutest tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o lepingute nr xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx puhul 22% aastas ja lepingu nr xxxxxxxxx puhul 17% aastas.Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 24.04.2020 kostjale lepingute ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingud ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingud ühepoolselt ülesöelduks 12.05.2020, mille tulemusena muutusid kõik nõuded sissenõutavaks. Hageja palub mõista A. S. ́lt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 235,62 eurot, millest põhiosa 158,63 eurot, intress 11,88 eurot ja viivis 65,11 eurot ning viivis põhinõudelt (158,63 EUR) 22% aastas alates 11.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni; laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 307,57 eurot, millest põhiosa 208,46 eurot, intress 15,34 eurot ja viivis 83,77 eurot ning viivis põhinõudelt (208,46 EUR) 22% aastas alates 11.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni; laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 859,59 eurot, millest põhiosa 630,78 eurot, intress 35,16 eurot ja viivis 193,65 eurot ning viivis põhinõudelt (630,78 EUR) 17% aastas alates 11.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 46,53 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 268,47 eurot, kokku 315,00 eurot) A. S. kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik kostjale materjale kätte toimetada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.03.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 315 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 315 eurot, käesoleva asja hagihinnaks on 1590,77 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I alusel tuleb riigilõivu maksta 315 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.