Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-15515/44
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.04.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5717

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-15515

Tsiviilasi

RW - Rent OÜ hagi Avaram Trade ja Marketing OÜ vastu võla, kahju hüvitamise, viivise nõudes Hagihind 1390,98 € Avaram Trade ja Marketing OÜ vastuhagi RW - Rent OÜ vastu võla ja viivise nõudes Vastuhagi hind 992,08 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastukostja: RW - Rent OÜ (14237154, Mäe, Soodoma küla, Kanepi vald, Põlva maakond), lepinguline esindaja Tanel Riivits, e-post: [email protected] Kostja/vastuhageja: Avaram Trade ja Marketing OÜ (12733297, Urve, Humala küla, Harku vald, Harju maakond), esindaja A B, e-post: xxx

Menetluse liik

Suuline menetlus, 09.06.21, Tallinn, 11.03.22, osalesid T. Riivits ja A. B

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista Avaram Trade ja Marketing OÜ-lt RW - Rent OÜ kasuks kahju hüvitist 207 €, põhivõlga (renditasu) 124 €, viivist 18,14 € ja alates 15.12.20 viivist võlgnetavalt põhivõlalt (võlgnetalt renditasult) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.

3.Vastuhagi rahuldada osaliselt.

4.Välja mõista RW-Rent OÜ-lt Avaram Trade ja Marketing OÜ kasuks kahju hüvitist 311,71 €, viivist 18,63 € ja alates 15.12.20 viivist võlgnetavalt kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus Kohus käsitab otsuses lihtsuse huvides RW - Rent OÜ-d läbivalt hagejana ja Avaram Trade ja Marketing OÜ-d läbivalt kostjana. Hageja nõue, põhjendused, vastuväited vastuhagile Pooled sõlmisid suulise rendilepingu ja hageja andis kostja kasutusse Xxx Xxx reg. nr. xxx perioodiks 24.07.20 - 07.08.20. Tasu oli 40 € päevas ja sellele lisandus 0,06 € päevas lisakilomeetri tasu. Sõidukiga käidi Poolas. Hageja esitas kostjale 2 arvet: nr 1863 720 € tasumise tähtajaga 04.08.20 ja nr 1919 264 tasumise tähtajaga 14.08.20, kuid kostja ei maksnud renditasu. Tasule lisandub ka käibemaks. Kuna kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja õigusabi saamiseks juristi poole, mille eest tasus 207 € (1,5 h eest tasu). Tegemist on hageja kahjuga, kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja hageja pidi õiguste kaitseks pöörduma juristi poole. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 984 €, viivist 38,04 €, kahju hüvitist 207 €, lisaks palub välja mõista edaspidiselt alates 23.10.20 viivist 0,05 % päevas 984 €-lt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja täpsustas 20.09.21 (lk 97) oma nõudeid ja põhjendusi. Hageja leiab, et renditasu oli järgmine. Tasu on 40 € päevas 250 km eest ja alates 251.-ndast kilomeetrist lisandub 0,06 € kilomeetri kohta. Kuna kostja rentis sõidukit 15 päeva, on tasu 600 €. Kuna kostja tagastas sõiduki hiljem, on tasu täiendava 1,5 päeva eest 60 €. Kostja võis sõita 3750 km (15 korda 250), kuid sõitis 5405 km ehk 1655 km rohkem, mille eest tasu on 99,30 € (1655 korda 0,06). Kui kohus rahuldab hageja nõude 1,5 päeva eest, siis lisatasu väheneb 375 km võrra (250 km/päev korda 0,06) ja siis kujuneb nõude suuruseks kilometraaži eest 76,80 €

Selleks, et maksta pukseerimise eest, pidi kostja võtma sularaha, millelt arvestati teenustasu. Kõik need olid planeerimata kulud: taksosõit Krakowisse, sularaha väljavõtmise kulu, ööbimiskulu. Hageja viivitas remondiarve maksmisega 1,5 päeva, mis põhjustas kostjale lisakulusid. Hageja ei võimaldanud kostjal kasutada autot kogu perioodi, viivitas remondi eest maksmisega 1,5 päeva. Seega ei saanud kostja kasutada autot 2,5 päeva, mistõttu ei ole kostjal kohustust tasuda hagejale rent 2,5 päeva eest (2,5 *40=100). Kuna renditasu oli 600 (ilma käibemaksuta) ja kostja ei pea maksma 100 € (ilma käibemaksuta), siis on kostjal kohustus maksta 600-100 =500 ja sellele lisandub käibemaks, mis teeb kokku 600 € (kostja täpsustus 20.12.21). Kuna sõiduk läks katki, mille eest kostja ei vastuta, vaid selle eest vastutab hageja, siis tekkisid kostjal kahjud: pukseerimistasu 668 €, taksokulud 98,12 € (Trzebina-Krakow), hotellikulud Krakowis 45,49 €, sularaha väljavõtu teenuse kulud 27,36 €, kokku 838,97 €. Sellele lisandub viivis 0,05% alates 01.09.20 kuni nõude täitmiseni, mis vastuhagi esitamise ajaks oli 30,62 €. Esialgu märkis kostja vastuhagis, et ta tasaarvestab oma nõude 838,97 € hageja nõudega 600 €ga (käibemaksuga) ja seejärel jääb hagejal tasuda kostjale veel 338,97 €. Kostja märkis oma vastuhagis algselt, et alandab hinda ja et ei tasu osade päevade eest renditasu hagejale, kuid 20.12.21 selgitas, et ta keeldub tegelikult renti maksma nende päevade eest kui ta ei saanud sõidukit kasutada. 20.12.21 märkis kostja, et palub hagejalt välja mõista 838,97 €, tasaarvestab oma 838,97 – eurose nõude hageja 500-eurose nõudega ja sellele lisanduvad viivised 0,05% päevas alates 01.09.20 kuni kohustuse täitmiseni ja mis on perioodi eest 01.09.21 – 20.12.21 on 199,67 €. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Menetluskuluks on tõlkekulud 60 €, 90 €, lõiv 175 €. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, kuna nii hagi kui vastuhagi hind oli nende esitamise ajal nii põhi- kui kõrvalnõuetes alla 2000 euro ja 01.01.22 kehtiva redaktsiooni järgi alla 3500 €), siis on otsus lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi. VÕS § 76 lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist, kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6 § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3 järgi. Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist vastavalt VÕS §-s 113 lg 1 sätestatule arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane 4 (12)

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Seadusjärgseks intressimääraks hageja nõuete tekkimise ja hagi esitamise ajal on 8% aastas. VÕS § 339 Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Pooled sõlmisid suuliselt kokkuleppe, millega hageja andis kostjale kasutamiseks ärilistel eesmärkidel sõiduki Xxx Xxx reg.nr. xxx perioodiks 24.07.20-07.08.20 tasu eest. Tasule lisandub käibemaks. Sõiduk läks 04.05.20 teel olles (sõites) Eesti poole Poolas katki. Sõiduk remonditi Poolas, remondi eest tasus hageja 06.08.20. Sõiduk tagastati hagejale 08.08.20. Kostja ei ole tasunud hagejale tasu sõiduki rentimise eest, hageja ei ole tasunud kostjale pukseerimistasu, hotellis ööbimise kulu, sularaha võtmise tasu, taksokulusid. Kuna vaidlust polnud selles, et kostja sai ärilistel eesmärkidel enda kasutusse Xxx Xxx reg. xxx perioodiks 24.07.20 - 07.08.20 ja pidi maksma hagejale tasu, siis oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1, 2 ja VÕS § 339 järgi sõiduki rendileping. Vaidlus VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja esitas kohtule kostja 12.07.20 e-kirja (lk 5), mille järgi päris kostja hagejalt bussirendi hinda ja et tal on vajalik seda „praeguse järgi 20.07-08.08“, millele hageja vastas 13.07.20: „40 € päev, lubatud sõit hinna sees 250 km, see periood on umbes 20 päeva, 800 € renti, lubatud läbisõit 5000 km, lisakilomeeter on 0,06 € (6 senti kilomeeter)“. Kostja esitatud e-kirjavahetusest hagejaga 12.07-17.07 nähtub, et veel 17.07.20 küsis kostja autost fotosid (lk 5, 25). Kostja seaduslik esindaja A. B seletas (istung 09.06.21, 11.03.22, tõend lihtmenetluses), et sellistes tingimustes, nagu on märgitud hageja e-kirjas, ei ole kokku lepitud. Ta seletas, et suuliselt lepiti kokku, et perioodi 24.07.20 - 07.08.20 eest on sõiduki kasutamise tasu fikseeritud hind vastavalt 600 €. Selles, et summale lisandub käibemaks, vaidlust polnud. Hinnates esitatud e-kirjavahetust ja A. B ́i seletusi kogumis, asub kohus järeldusele, et hageja 13.07.20 (lk 5) e-kirjas toodud tingimused võisid küll olla busside rendile andmise üldised tingimused, kuid pooled sellistes tingimustes kokku ei leppinud. Nimelt on kirjas viide nn 20-päevasele rendile, millisel juhul on tasu 800 € ja läbisõit 5000 km, kuid periood, mille kohta kostja küsis tingimusi, on 24.07.2007.08.20 ehk 15 päeva. Seega on 13.07.20 hageja e-kirjas tegemist hageja nn pakkumusega VÕS § 9 lg 1 järgi, kuid seda, et kostja oleks kõigi selliste tingimustega nõustunud VÕS § 9 lg 1 järgi, ei ole tõendatud. Kostja on seadusliku esindaja A. B ́i seletustega tõendanud, et pooled leppisid tasus kokku suuliselt. Hageja on hagis väitnud sama moodi, et leping sõlmiti suuliselt. Seega on tõendatud kostja seadusliku esindaja seletustega, et pooled saavutasid kokkuleppe VÕS § 9 lg 1 5 (12)

järgi nii, et sõiduki renditasu on 600 € (lisandub käibemaks) perioodi eest 24.07.20-07.08.20 (15 päeva) ilma täiendavate lisakilomeetrite tasuta ja läbisõidu piiranguta 250 km päevas. Seda, et pooled leppisid kokku nn fikseeritud tasus 600 € perioodi 24.07.20-07.08.20 eest (pluss käibemaks), kinnitab ka hageja enda esitatud arve nr 1863 27.07.20, millest nähtub tasu 1 tk 600 € perioodi 24.07.20-07.08.20 eest (pluss käibemaks) (lk 6, 26). Hageja 12.08.20 esitatud arve nr 1919 sisaldab endas rendihinna korrigeerimist 1 tk sama perioodi eest 60 €, millest ei nähtu mingeid kilomeetri tasusid (lk 7). Lisaks ei nähtu arvest üldse, mille eest on hageja 60 € (pluss käibemaks) kostjalt nõudnud. Nii pole põhjendatud ega tõendatud hageja väide, et kokkulepe oli selles, et lisaks 600 eurole (pluss käibemaks), tuleb kostjal tasu maksta ka lisakilomeetri eest ja et pooltel oles kokku lepitud kilometraaži piirang päevas 250 km. Kuna kostja tõendas, et sõiduki renditasu on VÕS § 9 lg 1, § 339 järgi perioodi 24.07.20 - 07.08.20 eest 600 € (pluss käibemaks), siis on kostjal kohustus tasuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2, § 339 järgi hagejale renditasu 600 € pluss käibemaks ehk kokku 720 €. Selline tasu tuli kostjal maksta VÕS § 76 lg 1, 2, § 339 järgi kooskõlas VÕS § 82 lg 1 vastavalt arvele nr 1863 03.08.20. Hageja nõue kilometraaži ületamise eest 99,30 €, alternatiivselt 76,80 € saamiseks, ei ole aga tõendatud ja põhjendatud, sest sellise tasu kokkuleppe puudus ning hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt sellist tasu väidetava kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 76 lg1, 2, § 8 lg 1, 2, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 339 järgi. Selles osa jääb hageja nõue 99,30 € ja alternatiivne nõue 76,80 € rahuldamata. Seda, kas hagejal on õigus nõuda tasu sõiduki hilisema (1,5 päeva) tagastamise eest 60 € ja kas kostjal on õigus osaliselt keelduda väidetavalt 2,5 päeva eest tasu maskmast 100 € (2,5 korda 40 €), millele lisandub käibemaks ehk 120 €, vaatleb kohus edaspidi. Hageja leidis, et kostja peab tasuma ka võlalt viivist, mis on märgitud arvetel 0,05% päevas võlalt. Kostja ei ole omaks võtnud seda viivisemäära. Kostja nõudis oma kahjunõudelt viivist 0,05% päevas, millele vaidles hageja vastu ja leidis, et viivisemääras pole kokkulepet. Mitte ühestki tõendist ei nähtut, et pooled oleksid kokkuleppe saavutanud, et rendisuhetes rakendavad pooled teineteises suhtes võlalt viivise määra 0,05 % päevas. Kuna hageja eitab ise sellise kokkuleppe olemasolu ja kostja ei ole hagiavaldus märgitud viivisemäära omaks võtnud, siis asub kohus järeldusele, et pooled ei ole VÕS § 9 lg 1 alusel vahetanud tahteavaldusi ja saavutanud konsensuse, et vaidlusaluses rendisuhtes oleks võlgadelt või muudelt rahalistelt kohustustelt arvestatav viivisemäär 0,05 % päevas. Nii ei ole põhjendatud hageja viivisenõue 0,05% päevas võlgadelt kostja vastu ega kostja viivisenõue 0,05% päevas võlgadelt hageja vastu. Seega on pooltel õigus nõuda võlgnetavatelt rahalistelt kohusustelt viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi, mis on 2020.a., 2021.a. ja 2022.a. 8% aastas. Seda, milliseks kujunevad poolte viivisenõuded, vaatleb kohus edaspidi. VÕS § 358 lg 1 kohaselt peab pärast rendilepingu lõppemist rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Hageja leidis, et andis kostjale üürile ka inventari, mille hind on 46 € ja mida kostja pole tagastanud. Kostja seaduslik esindaja seletas, et mingit inventari kokkulepet polnud. Hageja 04.01.21 lisa (sõnumivahetuse

maksumus. Nii on tõendamata hageja väide, et pooltel oli kokkulepe selle inventari rendis, selle tasus ning et kostja sai selle rendile ja et ta pole seda tagastanud. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks VÕS § 100, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2, § 358 lg 1 alusel rikkunud vara tagastamise kohustust ja mille kostja peaks VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2 alusel 46 € ulatuses hüvitama. Hageja vastav nõue 46 € hüvitamiseks jääb rahuldamata. Kostja leidis, et tal tekkis kahju seoses sellega, et sõiduk läks katki, mille eest ei vastuta mitte tema vaid hageja. VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, 101 lg 1 p 3 järgi peab võlgnik hüvitama võlausaldajale tekitatud kahju kohustuse rikkumise tõttu, kahju tekkimine peab olema ettenähtav rikkumise tagajärjena. VÕS § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 345 lg 1 järgi peab rentnik peab oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. VÕS § 278 p 3 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. Kostja esitatud K. T (B) seletuskirjast (lk 42) nähtuvalt sõitis ta kostja sõidukis ja nad soovisid Krakowis hotellis ööbida, kuid sõiduk läks ootamatult kiirteel katki, oli ohtlik ja kostja võttis ühendust hageja esindajaga. Lisaks nähtub seletuskirjast, et õnnestus tellida puksiir, mis viis sõiduki, A. Bi ja K. T (B) lähedal asuvasse linna Trzebinasse. Seletuse kohaselt toimus kõik öösel ja seepärast tuli pukseerimisteenuse eest maksta sularahas ning öeldi, et arve esitatakse järgmisel päeval. Kostja on esitanud sõnumivahetuse hagejaga, millest nähtuvalt teavitas ta 04.08.20 kl 01.32 hagejat, et auto elektroonika ütles üles ja ta on Krakowist 40 km kaugusel (lk 28,74). Seega on tõendatud viidatud sõnumivahetuse ja K. T (B) seletuskirjaga kostja väide, et sõiduk läks teel olles järsku sõidukorrast välja, vajas kiirteelt äraviimist ja seda treileri abil ja et kostja teavitas koheselt hagejat sõiduki puudusest VÕS § 282 lg 1 p 1 järgi. Kostja on tõendanud kohtule esitatud fotodega (lk 31-32), et sõiduk on tõstetud treileri peale, selleks, et sõiduk kohapealt ära toimetada ja et sõidukit ei saanud enam kasutada. Esiteks on eluliselt usutav, et kui sõiduk oli tõstetud treileri peale, siis oli ta seisundis, mis ei võimaldanud teda kasutada temal esineva rikke tõttu ning vajas treileriga töökotta viimist. Kostja on tõendanud kohtule esitatud arvega, et pukseerimistasu oli 04.08.20 arve järgi 2850 PLN ehk 668 € (lk 34, 45, 90, 91) ning alusetud on hageja väited, et see on vale või ebaõige või tõendamata. Kostja esitatud xxx 05.08.20 arvest nähtuvalt tehti autole arvutidiagnostika, sellelt võeti generaator maha ja paigaldati uus, osutati generaatori transporditeenust (lk 35-37, 72-73p, 93-04,113-114). Kostja seaduslik esindaja A. B seletas, et talle öeldi, et sõiduki puudus oli selline, et kui arvestada sõiduki odomeetri näitu, ei saanuks sellist puudust sõidukil tekkida ja sõiduki tehniline seisund oli seega halvem kui pidanuks olema. Remondiarvel märgitud tööd on seega erilised tööd, mis ei ole tavapärased hooldus-või parandustööd, mille tegemise kohustus on kostjal kui rentnikul VÕS § 345 lg 1 järgi. Hinnates tehtud fotosid, A. Bi seletusi, K. T (B) seletuskirja, remondiarve sisu, asub kohus järeldusele, et renditud sõiduk läks katki teel olles, tal tekkis selline kasutamist 7 (12)

takistav puudus VÕS § 278 järgi, mille parandamise kulud ei ole kostja kui rentniku kohustus VÕS § 345 lg 1 järgi. Kohus leiab, et sellise parandustöö kui korrashoiu eest vastutab võlausaldaja ehk rendileandja (hageja). Nii asub kohus järeldusele, et kostjal on õigus nõuda hagejalt VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 278 p 3 järgi kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on katkise sõiduki töökotta pukseerimise kulud, mille kandis kostja rentnikuna, sellised kulud, mida ta ei pea VÕS § 278 ja § 345 lg 1 järgi kandma, sest asja kasutamist takistava puuduse eest ta ei vastuta. Pukseerimiskulude kui kahju tekkimist sai hageja ka lepingut sõlmides ette näha. Nimelt peab professionaalsele sõiduki rendileandjale olema ette nähtav lepingut sõlmides VÕS § 127 lg 3 järgi, et kui sõiduk läheb sõidu ajal katki ja seda ei saa kasutada ning vastavate parandamise kulude kandmise kohustus ei ole VÕS § 345 järgi rentnikul, et siis võivad rentnikul tekkida sõiduki töökotta viimisega (sõiduk ise ei liigu) kulud. Kuna hageja ei ole nõus seda kulu hüvitama, rikub ta VÕS § 100 mõttes kahju hüvitamise kohustust ning kostjal on õigus nõuda VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 278 p 3 järgi kahju hüvitamist 668 €. Kostja leidis, et VÕS § 82 lg 1 järgi pidi hageja selle maksma ära 01.09.20 vastavalt kostja esitatud arvele nr 127 25.08.20 (lk 45), millega muutus kostja nõue hageja vastu sissenõutavaks ja VÕS § 113 lg 1 II lause järgi seadusjärgset viivist alates 01.09.20. Sõiduk parandati ära 05.08.20 ja hageja on ise kinnitanud, et tasus arve 06.08.20 (sõnumivahetus lk 29, 38,75), seega oli sõiduki kasutamine takistatud 2 päeva, mitte 2,5 päeva nagu väitis kostja. Kostja on tõendanud oma konto väljavõttega (lk 41), et on võtnud sularaha, tasunud taksoarve 98,12 € (47, 107, 108), lisaks on tõendanud Bolt ́i arve väljavõttega (lk 48), et kostja on sõitnud Krakowist Trzebinasse 45 km ehk sinna kuhu remonditöökotta sõiduk treileril viidi. Kostja esitatud hotelli arvest (lk 49, 110-111) nähtub, et kostja on pidanud tasuma 45,59 € perioodi eest 05.-06.08.20 ehk 1 ööpäeva eest, mis vastab ajale, mil sõidukit ei saanud kasutada (hageja tasus remondi arve 06.08.20). Seega on tõendatud kostja väide, et kostja kandis Krakowis ööbimiseks hotellikulusid 45,59 €. Kuna kohus leidis, et sõidukil tekkis tema kasutamist takistav puudus, mille eest kostja ei vastuta, siis on hotelli- ja taksokulud, mis kostjal tekkisid selleks, et oodata kuni sõiduk parandatakse ja hageja selle eest tasub ja et sõidukile järgi minna, kostja varaliseks kahjuks. Hageja kui professionaalne rendileandja pidi ette nägema, et kui sõiduk läheb sõidu ajal katki ja seda ei saa kasutada ning vastavate parandamise kulude kandmise kohustus ei ole VÕS § 345 järgi kostja kui rentniku kohustus, et siis võivad kostjal kui rentnikul tekkida sõiduki remondi ajal ööbimiskulud ja sõidukile järgi minemise kulud. Nii oli hagejale lepingut sõlmides ette nähtav, et kostjal võivad sellised kulud kui kahju tekkida VÕS § 127 lg 3 järgi. Nii on kostja nõue taksokulude 98,12 € ja hotellikulude 45,59 € hüvitamiseks tõendatud ja põhjendatud. Kuna hageja ei ole sellega nõus ehk rikub kahju hüvitamise kohustust, siis saab kostja hagejalt nõuda selle kahju hüvitamist VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 278 p 3 järgi. Kostja nõue kuulub seega rahuldamisele. Kostja leidis, et VÕS § 82 lg 1 järgi pidi hageja selle hüvitise ära maksma 01.09.20 vastavalt 25.08.20 arvele nr 127, millega muutus kostja nõue hageja vastu sissenõutavaks ja nii saab kostja nõuda hagejalt ka seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates 01.09.20. Mis puudutab kostja nõuet, et hageja peaks maksma talle ka sularaha väljavõtmise teenustasu 27,36 €, siis iseenesest on selline kulu küll panga väljavõttega tõendatud, ent selline kulu ei ole VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 345 ja § 278 p 3, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 alusel hüvitatav, kuna selle kulu tekkimisel ei ole õiguslikku põhjuslikku seost hageja poolse kohustuse 8 (12)

rikkumisega. Sellise kulu tekkimine ei ole õiguslikus mõttes VÕS § 127 lg 3 järgi lepingut sõlmides rendileandjale vältimatu tagajärjena ette nähtav - ehk kui sõiduk läheb tee peale katki, sõidukil tekib selle kasutamist takistav puudus, et siis kostjal kui professionaalsel rentnikul pole sõiduki pukseerimise tasu maksmiseks muud võimalust kui tasuda sularaha ja et tal sularaha pole ja peab selle väljavõtmiseks tasu maksma. Nii jääb rahuldamata kostja nõue hageja vastu 27,36 € saamiseks ja sellelt nõudelt viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates 01.09.20. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja nõudis kostjalt 1 päeva eest tasu, kuna sõiduk tagastati 08.08.20 ehk päev hiljem. Kohus tuvastas, et sõiduki kasutamine oli takistatud 2 päeva, mitte 2,5 päeva nagu on väitis kostja. Kohus tuvastas, et sõiduki kasutamine oli takistatud põhjusel, mille eest kostja kui rentnik ei vastuta. Seega hilines sõiduki tagastamine vaid 1 päev ja see ei ole tingitud kostjast; vastasel korral, kui sõiduk poleks katki läinud, siis oleks see üle antud tähtaegselt ehk rendile antud perioodi jooksul. Nii ei saa hageja nõuda kostjalt tasu täiendavalt 1 päeva, mitte 1,5 päeva nagu hageja on arvestanud, eest, kuna on selle eest VÕS § 101 lg 3 järgi ise vastutav. Seega jääb hageja nõue täiendava tasu saamiseks 60 € pluss käibemaks kokku 72 € VÕS 101 lg 3, VÕS § 76 lg 1, 2, 8 lg 1,2 järgi rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja ei saanud sõidukit kasutada 2 päeva, mitte 2,5 päeva nagu kostja väitis. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Käesoleval juhul tuvastas kohus, et sõiduki puuduse eest ei vastuta kostja. Seega ei ole kostja kohustatud tasuma 2 päeva eest renti 96 € VÕS § 296 lg 1 järgi (ühe päeva tasu on arvestuslikult 40 € pluss käibemaks). Nii ei ole aga põhjendatud kostja väide, et tal ei ole kohustust tasuda 100 € pluss käibemaks ehk kokku 120 €. VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral õigusabikulusid oma nõuete maksmapanemisel. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega, et sõiduki rendi eest tuli tasuda vastavalt arvele nr 1863

kohustust VÕS § 100 mõttes. Hageja vastav nõue on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt hagiavaldusele summalt 984 € ja oma viivisenõuet ei ole hageja korrigeerinud. Asjaoludest nähtuvalt on hageja nõudnud viivist alates 04.08.20 ehk tasu maksmise kuupäevale järgnevast päevast. Seega on hageja nõudnud viivist vaid renditasu nõudelt. Kohus tuvastas, et renditasu oli 600 € pluss käibemaks, kokku 720 €, kuid kostjal oli õigus mitte tasuda renti 96 € (sh käibemaks). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause järgi viivist alates 04.08.20 624-lt €-lt (720-96, sisaldab käibemaksu). Tasaarvestus, kokkuvõte VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 sätestab, tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine Kostja esitas oma vastuhagis tasaarvestuse nõude (13.11.20, täpsustas arvestust 20.12.21) ja sellest nähutvalt soovis ta tasaarvestada oma kahjunõude 838,97 € hageja 500-eurose nõudega (põhinõuded, algselt soovis 600 euroga). Varasemalt ei ole kostja tasaarvestust teinud, vaid on teinud lihtsalt ettepaneku selleks (vastav avaldus lk 46). Kohus leidis, et kostja kahjunõue on põhjendatud summas 811,71 € (pukseerimistasu, hotelli -ja taksokulud). Seega ei lõpe VÕS § 197 lg 2 järgi hageja nõue kostja vastu kostja poolt 838,97 € tasarvestusega, vaid 811,71 €-se tasarvestusega. Nii lõppes VÕS §197 lg 1, 2 järgi hageja nõue summas 500 € kostja poolt 811,71eurose nõudega vastavalt 13.11.20 tasaarvestuse avaldusega vastavalt 14.12.20 kui hageja esindaja sai kätte vastuhagi koos tasaarvestuse avaldusega (e-toimiku kaudu kätte saanud). Nii on hagejal endiselt õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 , § 108 lg 1, § 113 lg 1 II aluse järgi ülejäänud renditasu maksmist 124 € (624-500) ja viivist. Viivist on tal õigus nõuda 624 eurolt alates 04.08.20 kuni 14.12.20 (kaasa arvatud, 14.12.20 on tasarvestusega osa nõudest lõppenud) ja edaspidi alates 15.12.20 viivist 124 eurolt kuni selle tasumiseni. Viivis on perioodi 04.08.20 - 14.12.20 eest 624-lt eurolt 18,14 €. TsMS § 367 järgi saab võlausaldaja nõuda viivist võlalt edaspidi protsendina kuni võla tasumiseni ning seega tuleb kostjalt välja mõista viivis võlalt 124 €-lt alates 15.12.20 VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni võla tasumiseni. Nii kuulub hageja viivisenõue osalisele rahuldamisele. Kahju hüvitise 207 € nõudelt ei ole hageja viivist nõudnud. Seega kuulub hageja hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitist 207 €, põhivõlga (renditasu)124 €, viivist perioodi 04.08.20 - 14.12.20 eest 18,14 € ja edaspidiselt viivist TsMS § 367 järgi võlgnetavalt põhivõlalt alates 15.12.20 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. 10 (12)

Kohus leidis, et kostja kahjunõue kuulus osalisele rahuldamisele 811,71 € ja tema nõue hageja vastu lõppes VÕS § 197 lg 1, 2 järgi sama moodi tasaarvestuse tulemusel 14.12.20 vastavalt 500 € ulatuses ja järelejäänud kahjunõude osa on 311,71 € (811,71-500). Nii saab kostja nõuda hagejalt VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, 6, § 278 p 3 järgi 311,71 € tasumist ja viivist TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Viivis nõudelt 811,71 € on perioodi 01.09.20 - 14.12.20 (tasaarvestus) eest 18,63 € ja alates 15.12.20 on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 311,71 €-lt kuni selle tasumiseni TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Seega kuulub kostja viivisenõue osalisele rahuldamisele. Nii kuulub kostja vastuhagi osalisele rahuldamisele ja hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja kahju hüvitist 311,71 €, viivist 18,63 € ja alates 15.12.20 viivist võlgnetavalt kahju hüvitiselt TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Muud tõendid Asjas ei oma tähtust hageja esitatud fotod odomeetri näidust, kuna kohus tuvastas, et pooltel ei olnud kokkulepet, et tasu tuleb maksta ka ületatud kilometraaži eest (lk 100-101). Asjas ei oma tähendust EMTA väljavõte käibemaksukohustuslase registrist, kuna vaidlust ei olnud selles, et renditasule lisandus käibemaks (lk 102). Kostja kirjavahetus saatkonna töötajaga ei oma vaidluses tähendust, kuna sellest mingeid nõudeid ei esitatud (lk 39-40), lisaks ei oma tähendust poolte sõnumivahetus muude sõidukite kohta, kuna neist ei nähtu üldse mingeid võimalikke tasukokkuleppeid vaidlusaluse sõiduki kohta (lk 24). Ka ei ole vajalik hinnata kostja esitatud sideteenuste väljavõtteid, kuna sellest tulenevaid nõudeid ei esitatud ning kohus tuvastas muude tõendite alusel, et kostja teavitas hagejat sõiduki rikki minemisest (lk 30). Kohtule on esitatud ka e-kirjavahetus (lk 33), mille kohaselt soovis hageja saada sõiduki pukseerimise algus -ja lõpppunkti, kuid sellel ei ole vaidluses tähtsust, sest kohus tuvastas muude tõendite alusel, et sõiduk läks teel rikki ja vajas pukseerimist ja remondikotta viimist. Menetluskulude jaotus ja suurus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama kehtib ja vastuhagi kulude jaotuse kohta. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 143 p1, § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks riigilõiv, tõlkekulud, menetlusosalise lepingulise esindaja kulud. Hageja soovis kostjalt välja mõista 966,36 € (alternatiivne nõue oli väiksem), kahju hüvitist 207 €, ühekordse summana viivist 38,04 € ja edaspidiselt viivist. Kohus leidis, et hageja nõue oli põhjendatud summades 624 €, 207 €, 18,14 € ja edaspidises viivisenõudes. Seega rahuldas kohus 11 (12)