J. O. hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu endise olukorra taastamise nõudes
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. O. (isikukood xxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Jana Reitsakas (epost [email protected]) Kostja: Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555) Kostja esindaja: Natalja Kutepova (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine Resolutsioon
kirjalikus menetluses
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata J. O. nõue kohustada Hooneühistut Kuramaa ukseava taastamiseks ja uue seina ehitamiseks.
3.Jätta menetluskulud J. O. kanda.
4.Mõista J. O.lt välja menetluskulu 1 067 eurot Hooneühistu Kuramaa kasuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Kostja on hooneühistu, hageja on kostja liige. Garaažiboksi 109 kasutaja soovis lisada oma boksile 4,3 m2 tema boksi kõrval asuva elektrikilbiruumi arvelt. 29.02.2012 kostja üldkoosoleku päevakorras oli otsuse eelnõu 4,3 m2 müümisest ruumile 109, millist otsust vastu ei võetud. Hiljem selgus, et boksi 109 kasutaja hõivas siiski 4,3 m 2, milleks nihutas vaheseina elektrikilbiruumi ukse poole. Selle tulemusel jäi kostjale kuuluv elektrikilbiruum väiksemaks, kuid kostja ei ole midagi ette võtnud. Kostja on oma tegevusetusega kohelnud ühistu liikmeid ebavõrdselt ja hageja soovib, et taastatakse endine olukord. Kostja tegevusetuse tõttu on seatud ohtu kogu hoone, sh hageja ainukasutuses oleva osa, säilimine. Registripidajale esitatud hoonejaotusplaan on tühine või tänaseks kaotanud kehtivuse. Sellel näidatud andmed ei ühti registri andmetega bokside suuruste kohta. Lähtuda tuleb ehitusloa lisaks olevast plaanist. Hageja palub:
1.1.kohustada kostjat taastama hagiavalduse lisas 6 oleval joonisel punasega märgitud ukse ava ning ehitama sein joonisel rohelisega märgitud asukohta 90 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sein tuleb ehitada selliselt, et hagiavalduse lisas 6 oleval joonisel ruum numbriga 110 pindala jääb 21 m2 +/- 0,1 m2.
1.2.Kui kostja ei täida märgitud kohustusi märgitud ajal, siis anda hagejale ja tema poolt määratud isikutele õigus pääseda ligi hagiavalduse lisas 6 oleval joonisel ruumi, mis on nummerdatud numbriga 253 joonisel sinise ringi sees oleva ukse kaudu ning täita kostja asemel märgitud kohustused kostja kulul. Kostja seisukoht
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hagejal puudub nõudeõigus või nõue on aegunud. Kostja on likvideerimisel ning likvideerijad võivad täita ainult likvideerimiseks vajalikke toiminguid. Boksis 109 ei ole võimalik edasine ehitustegevus ilma projektita. Väär on hageja seisukoht, et boksi 109 pindala oli varasemalt 21m2, nüüd on 28 m2. Tegemist on vana lõplikult läbi mõõtmata hoonega, milles on erinevates dokumentides kajastatud konkreetsete ruumide numbrid ja suurused erinevad. Boksi 109 on ehitatud vana vaheseina kohale uus vahesein vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutusele, hageja nõude rahuldamine võiks tekitada uuesti avariiohtliku olukorra. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Pooled vaidlevad, kas kostjal on kohustus ehitustööde tegemiseks hagis märgitud seina taastamiseks.
4.Kostja on hooneühistu, vaidlus puudub, et hageja on kostja liige. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on lubanud teisel hooneühistu liikmel laiendada oma ainukasutuses olevat hooneosa ühiskasutuses oleva osa arvelt.
5.HÜS (hooneühistuseadus) § 1 lg 1 kohaselt hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. HÜS § 2 lg 1 järgi hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga.
HÜS § 2 lg 2 järgi hooneühistu liikmel on õigus kasutada teisi isikuid välistavalt hooneühistule kuuluvat ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa, mis on temale kasutamiseks kindlaks määratud hoonejaotusplaanis (liikme ainukasutuses olev hooneosa). Tulenevalt HÜS § 3 lg 2 hooneühistu liikmete ühiskasutuses on kinnisasi ning selle osad ja seadmed, mis on vajalikud hoone püsimiseks, ohutuse tagamiseks või ühiseks kasutamiseks, ka siis, kui need asuvad hooneühistu liikme ainukasutuses oleva hooneosa piires.
6.Hageja on välja toonud, et boksi 109 kasutaja hõivas vaheseina lammutamisega omavoliliselt 4,3 m2 kõrvalolevast ühiskasutatavast elektrikilbiruumist, millise asjaolu tõendamiseks esitas hageja joonised (dtl 10-11, dtl 15-17) boksidest 2010. aastast (väljavõte all vasakul, boks 109 rohelise joonega, kilbiruum sinise joonega, punase joonega väidetavalt tulevikus hõivatud ala) ja 2018. aastast (väljavõte all paremal, katkendjoonega lammutatud vahesein):
Kohus leiab, et ainuüksi joonised faktilise olukorra muutumisest ei tõenda, et hooneühistu liige kasutaks hooneosa, mille ainukasutamiseks puudub tal õigus. Tulenevalt HÜS § 2 lg 1 saavad hooneühistu liikme õigused seoses hoone kasutamisega tuleneda ainult hoonejaotusplaanist. Kohus selgitas seda pooltele 14.01.2022 istungil ning rahuldas samas hageja taotluse hoonejaotusplaani tõendina kogumiseks registripidajalt. Registripidajalt kogutud hoonejaotusplaanil (dtl 114-124) on boks 109 (tähistusega 114) märgitud järgmiselt (väljavõte plaani lk 6):
7.Hageja on seisukohal, et registripidajalt kogutud hoonejaotusplaan ei ole kehtiv. Hageja väitel puudub üldkoosoleku otsus hoonejaotusplaani kinnitamiseks, millise asjaolu tõendamiseks esitas hageja 25.05.2007 kandeavaldused (dtl 142-143). Kohus tuvastab, et hoonejaotusplaanil oleva märke kohaselt on see registripidajale esitatud 25.05.2007. Hageja esitatud kandeavaldustel on märgitud, et 06.03.2007 toimus üldkoosolek ning dtl 143 kandeavalduse kohaselt otsustati mh muuta põhikirja. Kandeavalduste kohaselt oli kostja garaažiühistu. Tulenevalt HÜS § 20 lg 7 oli kostjal kohustus viia oma põhikiri vastavusse hooneühistutele esitatavate nõuetega hiljemalt 01.01.2008. HÜS § 20 lg 4 järgi kui üldkoosolek on otsustanud põhikirja käesoleva seadusega vastavusse viia, esitab juriidilise isiku juhatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile põhikirja muutmise kande tegemise avalduse, millele lisab põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ja põhikirja uue teksti. Kohus tuvastab dtl 143 kandeavalduse alusel, et kostja üldkoosolek tegi 06.03.2007 HÜS § 20 lg 7-järgse otsuse, st hoonejaotusplaan on vastu võetud 06.03.2007 põhikirja muutmise otsuse osana. Hageja väited, et 06.03.2007 üldkoosolekut ei toimunud või et 06.03.2007 üldkoosoleku protokolli ei ole esitatud registripidajale, on paljasõnalised. Hageja ei ole taotlenud 06.03.2007 üldkoosoleku protokolli tõendina kogumist registripidajalt.
8.Hageja on välja toonud, et nähtuvalt registrist ei ole põhikirja 06.03.2007 redaktsioon enam kehtiv (põhikirja on muudetud 29.03.2012 ja 29.02.2012, kehtiv põhikiri dtl 20-26). Nimetatu ei tähenda aga kohtu hinnangul, et hoonejaotusplaan oleks kaotanud kehtivuse. Tulenevalt HÜS § 16 lg 2 p 1 lisatakse põhikirja muutmisel kandeavaldusele muudetud hoonejaotusplaan üksnes ainukasutusõiguste jaotuse muutmise korral. Pooled on välja toonud täiendavalt, et hoonejaotusplaanil olevad andmed ei lange kokku ruumide registrisse kantud pindaladega (andmed registrist dtl 100-102, dtl 162-180), registrisse kantud andmed kohati ei ole kooskõlas ruumide tegeliku suurusega (10.06.2020 protokoll dtl 129). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei puuduta hoonejaotusplaani kehtivust. Tulenevalt HÜS § 6 lg 1 peetakse hooneühistu liikmete nimekirja äriregistri juures ning HÜS § 6 lg 3 p 7 järgi kantakse liikmete nimekirja mh liikmesuse number ja sellega seotud ainukasutuses oleva hooneosa pindala, kuid seadusest ei tulene, et liikmete nimekirja kantud andmetel oleks õigustloov tähendus. Liikme õigused seoses hoone kasutamisega tulenevad HÜS § 2 lg 1 kohaselt
hoonejaotusplaanist. Hageja on välja toonud veel, et registrist kogutud hoonejaotusplaan oli ehitusloa aluseks, mis 29.01.2016 tühistati (ehitusloa kehtetuks tunnistamine dtl 151-155). Tulenevalt HÜS § 4 lg 2 on hoonejaotusplaan hooneühistu põhikirja lisa. Kohus leiab, et ehitusloa tühistamine ei puuduta põhikirja vastuvõtmise või muutmise otsuse kehtivust ega seondu seetõttu ka hoonejaotusplaani kehtivusega. Samuti ei saa hoonejaotusplaan olla kehtivust kaotanud seoses küsimusega sellest, kas kostjat juhitakse asjatundlikult. Kohus ei hinda tõendeid, mis on esitatud tõendamaks asjaolusid seoses kostja juhtimisega (dtl 181207).
9.Kohus asub seisukohale, et registripidajalt kogutud hoonejaotusplaan on kehtiv. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui hoonejaotusplaan puuduks, ei võimaldaks see omistada sellega võrdsustatavat õiguslikku tähendust muule joonisele hoonest sõltumata selle koostamise ajast või vastavusest hoone väljakujunenud tegeliku kasutamisega. Hageja vastupidine käsitlus ei põhine seadusel. Arhiivimaterjalid hoone kohta (dtl 157-161) tähendust ei oma ning kohus neid ei hinda. Juhul kui hoonejaotusplaan puuduks, ei oleks ka võimalik kellelegi ette heita liikmeõiguste rikkumist seoses hoone kasutamise ulatusega.
10.Nähtuvalt hoonejaotusplaanist moodustab boksi 109 mh vaidlusalune vahesein ning sellest edasi veel 1,17 m. Hageja esitatust ei nähtu, et 2010.a. plaanil punase katkendjoonega tähistatud ala, mille omavolilist hõivamist hageja boks 109 kasutajale ette heidab, oleks suurem kui 1,17 m vaheseinast. Seetõttu ei ole isegi eeldades hageja faktiväite õigsust täiendavalt kasutusse võetud ala kohta võimalik tuvastada, et boks 109 ainukasutuses oleks talle ettenähtust suurem osa ühiskasutuses oleva osa arvelt. Isegi kui see aga nii oleks, ei nõustu kohus hagejaga, et hagejal oleks vahetult hea usu põhimõttest tuletatav nõudeõigus nõudmaks kostjalt ehitustööde tegemist, et viia boksi suurus kooskõlla hoonejaotusplaaniga. Suhtes hooneühistuga väljendub hea usu põhimõte HÜS § 15 lg 1, mille kohaselt hooneühistu liige võib nõuda, et hooneühistule kuuluvat kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes.
11.Hageja väitel ohustavad boksis 109 toimunud ehitustööd vaheseinaga kogu hoone konstruktsioone. Kohus tuvastab, et TJA 29.01.2018 ettekirjutusega (dtl 103-106) peatati kogu ehitustegevus boksis 114 (so sama boks 109 teise tähistusega) seoses avariiohtliku olukorraga ning nõuti erakorralise auditi teostamist. 21.02.2018 ehitusauditi (dtl 52-66) kohaselt on boksis mh eemaldatud mittekandev vahesein (dtl 62). TTJA 03.12.2019 teatega (dtl 107-108) teatati järelevalvemenetluse lõpetamisest. Teate kohaselt teostati 19.11.2019 paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et garaažiboksis enam ohtlikku olukorda ei ole, sh otsasein on põrandast laeni uus laotud. Tõendamaks, et uus vahesein on ehitatud valesse kohta, on hageja viidanud fotodele ehitusauditist (dtl 64):
punane nool on hageja tähistus lammutatud seina asukohast
kollane nool on hageja tähistus valesse kohta ehitatud seinast
12.Kohus leiab, et fotod ehitusauditist ei saa tõendada uue vaheseina asukohta, kuna audit on tehtud enne uue vaheseina ehitamist. Audit kajastab olukorda, kus vahesein on lammutatud ning fotodelt saab nähtuda üksnes seina senine asukoht. Kostja on esitanud 18 kostja liikme kinnituse (dtl 109), mille kohaselt ehitas boksi 114 (so 109) kasutaja uue vaheseina samasse kohta, kus vana vahesein oli. Kohus leiab, et isegi kui uus vahesein oleks ehitatud varasemaga võrreldes erinevalt, ei tähenda ainuüksi nimetatud asjaolu, et tegemist oleks ohtliku vaheseinaga. Kohtu hinnangul on TTJA 03.12.2019 teatega tõendatud, et boksis 109 puudub käesoleval ajal vaheseinast (selle puudumisest või asukohast) tulenev oht hoonele kui tervikule.
13.Hageja selgitas eelistungil, et boksi 109 kõrval asuvat elektrikilbiruumi kasutatakse kogu hoone, sh hageja kasutuses oleva boksi, elektriga varustamiseks. Kilbiruumi suurus ei mõjuta elektriga varustamist. Kohus tuvastas, et vahesein hoonele ohtu ei kujuta. Hageja ei ole välja toonud ka muid asjaolusid, kuidas boksi 109 ja elektrikilbiruumi vahel asuva vaheseina asukoht võiks olla vastuolus hageja huvidega või hageja õigused rikkuda. Seetõttu ei saa kostja olla ka hagis märgitud asjaoludel rikkunud oma kohustusi hoone valitsemisel vastavalt mh hageja huvidele. Kohus jätab hagi rahuldamata.
14.Kohus leiab, et teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda 2012.a. üldkoosoleku protokoll (dtl 12-14), kirjavahetus TLPA-ga (dtl 18-19), 2010.a. joonise lisa (dtl dtl 28-29), väljavõte registrist (dtl 49), väljavõte Ametlikest Teadaannetest (dtl 50), 12.02.2020 üldkoosoleku protokoll (dtl 77-81), 08.05.2012 kandeavaldus (dtl 144-150). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulud
15.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
17.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 1 100 eurot, so kulu lepingulisele esindajale.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on märkinud oma esindaja toiminguteks menetluses järgneva:
hagiga tutvumine ja vastamine koos seonduvate toimingutega 6 tundi; tutvumine hageja vastusega kostja vastusele, vastamine kohtunõudele 1 tund; 04.01 seisukoha koostamine 1 tund; istungil osalemine 1 tund; 14.02 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund; otsusega tutvumine ja esindatavale selgitamine 1 tund. Ajakulu kokku 11 h.
19.Kohtuistung kestis protokolli kohaselt planeeritud algusajast arvestades 40 minutit ehk 0,67 tundi. Kohus leiab, et ülejäänud osas märgitud toimingud olid asjas vajalikud, väljatoodud ajakulu ühelegi toimingule ei saa pidada selgelt ülemääraseks. Põhjendatud ajakulu kokku on seega 10,67 tundi. Kostja on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 100 eurot tund (käibemaksu ei lisandu). Nimetatud hind ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus on 1 067 eurot (10,67 x 100). Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja 1 067 eurot.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2024 kohtuotsusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.03.2022 kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.