L.P hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu endise olukorra taastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
L.P 02.05.2022 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja L.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555), lepinguline esindaja Natalja Kutepova
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16.10.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.03.2022 otsus muutmata, kuid täiendada selle õiguslikke põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hageja L.P kanda.
4.Rahuldada kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1033 eurot ning mõista see summa hagejalt L.Plt kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kasuks välja. L.Pl tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda Hooneühistule Kuramaa (likvideerimisel) alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.L.P (hageja) esitas Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat taastama hagiavalduse lisas 6 oleval joonisel punasega märgitud ukse ava ning ehitama sein joonisel rohelisega märgitud asukohta 90 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sein tuleb ehitada selliselt, et hagiavalduse lisas 6 oleval joonisel ruum numbriga 110 pindala jääb 21 m2 +/- 0,1 m2. Kui kostja ei täida märgitud kohustusi märgitud ajal, siis anda hagejale ja tema poolt määratud isikutele õigus pääseda ligi hagiavalduse lisas 6 oleval joonisel ruumi, mis on nummerdatud numbriga 253 joonisel sinise ringi sees oleva ukse kaudu ning täita kostja asemel märgitud kohustused kostja kulul.
2.Kostja on hooneühistu, hageja on kostja liige. Garaažiboksi 109 kasutaja soovis lisada oma boksile 4,3 m2 tema boksi kõrval asuva elektrikilbiruumi arvelt. 29.02.2012 kostja üldkoosoleku päevakorras oli otsuse eelnõu 4,3 m2 müümisest ruumile 109, millist otsust vastu ei võetud. Hiljem selgus, et boksi 109 kasutaja hõivas siiski 4,3 m 2, milleks nihutas vaheseina elektrikilbiruumi ukse poole. Selle tulemusel jäi kostjale kuuluv elektrikilbiruum väiksemaks, kuid kostja ei ole midagi ette võtnud. Kostja on oma tegevusetusega kohelnud ühistu liikmeid ebavõrdselt ja hageja soovib, et taastatakse endine olukord. Kostja tegevusetuse tõttu on seatud ohtu kogu hoone, sh hageja ainukasutuses oleva osa, säilimine. Registripidajale esitatud hoonejaotusplaan on tühine või tänaseks kaotanud kehtivuse. Sellel näidatud andmed ei ühti registri andmetega bokside suuruste kohta. Lähtuda tuleb ehitusloa lisaks olevast plaanist. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Hagejal puudub nõudeõigus või nõue on aegunud. Kostja on likvideerimisel ning likvideerijad võivad täita ainult likvideerimiseks vajalikke toiminguid. Boksis 109 ei ole võimalik edasine ehitustegevus ilma projektita. Väär on hageja seisukoht, et boksi 109 pindala oli varasemalt 21 m 2 ning nüüd on 28 m2. Tegemist on vana lõplikult mõõtmata hoonega, milles on erinevates dokumentides kajastatud konkreetsete ruumide numbrid ja suurused erinevad. Boksi 109 on ehitatud vana vaheseina kohale uus vahesein vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutusele, hageja nõude rahuldamine võiks tekitada uuesti avariiohtliku olukorra. Maakohtu otsus ja põhjendused
2-21-5841
4.Harju Maakohus jättis 31.03.2022 otsusega hagi rahuldamata ja jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat taastama ukseava ja ehitada uus sein. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis temalt kostja kasuks välja menetluskulu 1067 eurot.
5.Hageja heidab kostjale ette, et kostja on lubanud teisel hooneühistu liikmel laiendada oma ainukasutuses olevat hooneosa ühiskasutuses oleva osa arvelt. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus ehitustööde tegemiseks hagis märgitud seina taastamiseks.
6.Hageja esitas joonised boksidest 2010. aastast ja 2018. aastast tõendamaks, et boksi 109 kasutaja hõivas vaheseina lammutamisega omavoliliselt 4,3 m 2 kõrvalolevast ühiskasutatavast elektrikilbiruumist. Maakohus asus seisukohale, et ainuüksi joonised faktilise olukorra muutumisest ei tõenda, et hooneühistu liige kasutaks hooneosa, mille ainukasutamiseks puudub tal õigus. Tulenevalt HÜS § 2 lg-st 1 on selleks vaja hoonejaotusplaani.
7.Maakohus tuvastas, et hoonejaotusplaanil oleva märke kohaselt on see registripidajale esitatud 25.05.2007. Hageja esitatud kandeavaldustel on märgitud, et 06.03.2007 toimus üldkoosolek ning kandeavalduse (dtl 143) kohaselt otsustati mh muuta põhikirja. Kandeavalduste kohaselt oli kostja garaažiühistu. Kohus tuvastas kõnealuse kandeavalduse alusel, et kostja üldkoosolek tegi 06.03.2007 HÜS § 20 lg 7 järgse otsuse, st hoonejaotusplaan on vastu võetud 06.03.2007 põhikirja muutmise otsuse osana. Hageja väited, et 06.03.2007 üldkoosolekut ei toimunud või et 06.03.2007 üldkoosoleku protokolli ei ole esitatud registripidajale, on paljasõnalised. Hageja ei ole taotlenud 06.03.2007 üldkoosoleku protokolli tõendina kogumist registripidajalt. Hageja on välja toonud, et nähtuvalt registrist ei ole põhikirja 06.03.2007 redaktsioon enam kehtiv. Nimetatu ei tähenda maakohtu hinnangul, et hoonejaotusplaan oleks kaotanud kehtivuse, sest HÜS § 16 lg 2 p 1 kohaselt lisatakse põhikirja muutmisel kandeavaldusele muudetud hoonejaotusplaan üksnes ainukasutusõiguste jaotuse muutmise korral. Poolte väited selle kohta, et hoonejaotusplaanil olevad andmed ei lange kokku ruumide registrisse kantud pindaladega ning registrisse kantud andmed ei ole kohati kooskõlas ruumide tegeliku suurusega, ei puuduta hoonejaotusplaani kehtivust. Kuigi hageja on välja toonud, et registrist kogutud hoonejaotusplaan oli ehitusloa aluseks, mis 29.01.2016 tunnistati kehtetuks, leidis maakohus, et ehitusloa tühistamine ei puuduta põhikirja vastuvõtmise või muutmise otsuse kehtivust ega ole seetõttu seotud hoonejaotusplaani kehtivusega. Samuti ei saa hoonejaotusplaan olla kehtivust kaotanud seoses küsimusega sellest, kas kostjat juhitakse asjatundlikult. Maakohus asus seisukohale, et registripidajalt kogutud hoonejaotusplaan on kehtiv. Isegi juhul, kui hoonejaotusplaan puuduks, ei võimaldaks see omistada sellega võrdsustatavat õiguslikku tähendust muule joonisele sõltumata selle koostamise ajast või vastavusest hoone väljakujunenud tegeliku kasutamisega. Juhul kui hoonejaotusplaan puuduks, ei oleks võimalik kellelegi ette heita liikmeõiguste rikkumist seoses hoone kasutamise ulatusega.
8.Maakohus tõi välja, et nähtuvalt hoonejaotusplaanist moodustab boksi 109 mh vaidlusalune vahesein ning sellest edasi veel 1,17 m. Hageja esitatust ei nähtu, et 2010. a plaanil punase katkendjoonega tähistatud ala, mille omavolilist hõivamist hageja boks 109 kasutajale ette heidab, oleks suurem kui 1,17 m vaheseinast. Seetõttu ei ole isegi eeldades hageja faktiväite õigsust täiendavalt kasutusse võetud ala kohta võimalik tuvastada, et boks 109 ainukasutuses oleks talle ettenähtust suurem osa ühiskasutuses oleva osa arvelt. Isegi kui see nii oleks, ei nõustunud maakohus hagejaga, et hagejal oleks vahetult hea usu põhimõttest tuletatav nõudeõigus nõudmaks kostjalt ehitustööde tegemist, et viia boksi suurus kooskõlla hoonejaotusplaaniga.
2-21-5841
9.Maakohus leidis, et fotod ehitusauditist ei saa tõendada uue vaheseina asukohta, kuna audit on tehtud enne uue vaheseina ehitamist. Audit kajastab olukorda, kus vahesein on lammutatud ning fotodelt saab nähtuda üksnes seina senine asukoht. Kostja on esitanud 18 kostja liikme kinnituse, mille kohaselt ehitas boksi 114 (s.o 109) kasutaja uue vaheseina samasse kohta, kus vana vahesein oli. Maakohus asus seisukohale, et isegi kui uus vahesein oleks ehitatud varasemaga võrreldes erinevalt, ei tähenda ainuüksi nimetatud asjaolu, et tegemist oleks ohtliku vaheseinaga. Maakohtu hinnangul on TTJA 03.12.2019 teatega tõendatud, et boksis 109 puudub käesoleval ajal vaheseinast (selle puudumisest või asukohast) tulenev oht hoonele kui tervikule.
10.Hageja selgitas eelistungil, et boksi 109 kõrval asuvat elektrikilbiruumi kasutatakse kogu hoone, sh hageja kasutuses oleva boksi, elektriga varustamiseks. Kilbiruumi suurus ei mõjuta elektriga varustamist. Maakohus tuvastas, et vahesein hoonele ohtu ei kujuta. Hageja ei ole välja toonud ka muid asjaolusid, kuidas boksi 109 ja elektrikilbiruumi vahel asuva vaheseina asukoht võiks olla vastuolus hageja huvidega või hageja õiguseid rikkuda. Seetõttu ei saa kostja olla ka hagis märgitud asjaoludel rikkunud oma kohustusi hoone valitsemisel vastavalt mh hageja huvidele.
11.Maakohus jättis TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud hageja kanda ning mõistis temalt kostja kasuks välja 1067 eurot. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis või alternatiivselt teha uus otsus, millega rahuldada hagi, ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja hinnangul ei ole äriregistris olev hoonejaotusplaan kehtiv järgmistel põhjustel: kostja ei ole hoonejaotusplaani kinnitanud ja on seda haldusasjas nr 3-11-227 ja Riigikohtu asjas number 3-3-1-46-13 ise kinnitanud; kostja on ka käesolevas asjas kohtuistungil kinnitanud, et temal puudub hoonejaotusplaan; hoonejaotusplaani kinnitavat üldkoosoleku otsust ei ole ja seda ei ole esitanud ka kostja; hoonejaotusplaan äriregistris oleval kujul on eelprojekt, mida ei ole täide viidud ehk selle alusel ei ole ehitustöid teostatud ja seega ei kajasta see ka tegelikku olukorda. Maakohus ei ole tuvastanud kehtivat hoonejaotusplaani ega pööranud tähelepanu sellele, et äriregistris olev hoonejaotusplaan on kehtetu. Hageja esitas 14.02.2022 täiendava seisukoha, kus oli esile toodud mitmeid tähelepanekuid, miks hoonejaotusplaan ei ole kehtiv, kuid maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. Maakohus oleks pidanud taastama eelmenetluse pärast hageja 14.02.2022 seisukoha saamist.
14.Hageja hinnangul tuleb lähtuda Tallinna Linnaarhiivis olevast joone korruste plaanist ja ruumide eksplikatsioonitabelist (14.02.2022 menetlusdokumendi lisa 5-6). Tegemist on plaaniga, mis vastab HÜS §-s 4 sätestatud tingimusele ehk tegemist on riikliku ehitisregistri pidaja juures oleva plaaniga. Nimetatud joonise alusel ja Rahvasaadikute Nõukogude Täitevkomitee 16.06.1989 otsuse nr 173 alusel ehitati garaažihoone ning Rahvasaadikute Nõukogude Täitevkomitee korraldusega 714-K asutati 23.09.1998 kostja. Seega tegemist on joonisega, mida tuleb tõlgendada hoonejaotusplaaniks HÜS mõttes, kust nähtuvad ühistu liikmete ainukasutuses olevad osad.
2-21-5841
15.Hageja nõustus maakohtu käsitlusega, et hoonejaotusplaan annab liikmetele õigusi hooneosa ainukasutusele, kuid selle tegelik puudumine ei saa koheselt täielikult välistada isiku õigusi hooneosale. Sellisel juhul saab kostjale ette heita hooneühistu juhtimist mitte seadusele vastavalt, kuid see ei saa mõjutada nii kardinaalselt ühistu liikmete õigusi.
16.Maakohtu otsuse punktis 6 olev seisukoht, et ainuüksi joonised faktilise olukorra muutumisest ei tõenda, et hooneühistu liige kasutaks hooneosa, mille ainukasutamiseks puudub tal õigus, on hageja jaoks üllatuslik. Nimelt ei ole kostja vastu vaielnud, et boksi 109 omanik kasutab vaidlusalust osa, mis on otsuse punktis 3 märgitud punase kastiga, kohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav. Kui hageja oleks teadnud, et kohus leiab, et tõendamata on boksi 109 omaniku poolt punasega tähistatud osa kasutamine, oleks saanud hageja taotleda paikvaatlust. Punase ruuduga tähistatud osa on boksi 109 ainukasutuses, mida tõendab 2018. a olev joonis tegelikust olukorrast, kust nähtub, et sellele osale pääseb vaid läbi boksi 109.
17.Maakohus leidis otsuse punktis 13, et kuna vahesein hoonele ohtu ei kujuta, siis ei saa elektrikilbiruumi ja boksi 109 vahel asuv vahesein olla vastuolus hageja huvidega või rikkuda hageja õigusi. Hageja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, kuidas boksi suuruse muutmine ei ole vastuolus hageja huvidega ja miks kohus ei nõustunud hageja hea usu põhimõttest tuleneva nõudeõigusega.
18.Kohtuotsusest selgub, et kohus ei ole õigesti tuvastanud, millist seina on lammutatud. Hagiavalduses oli hageja esile toonud 2010. a ja 2018. a joonised tegelikust olukorrast, mille võrdlemisel on näha, millist seina on lammutatud. Auditis on selgelt pildi nr 6 juures kirjas „lammutatud vahesein“ ja seega ei saa olla poolte vahel vaidlust, milline konkreetne sein oli 21.02.2018 seisuga eemaldatud. Kostja väitis maakohtus, et sein oli lammutatud, küll aga see oli uuesti ehitatud tugimüürina ekspertide soovitusel selleks sobilikus kohas ehitise kindlustamise ja edasise korrashoiu eesmärgil. Tegemist on tõendamata, paljasõnalise ja auditiga vastuolus oleva väitega, kuivõrd eksperdi poolt tehtud pildilt on näha, et lammutatud sein oli 15.02.2018 seisuga ikka lammutatud. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
20.Kostja andis ringkonnakohtule teada, et hooneühistu tegeleb aktiivselt hoonejaotusplaani kaasajastamisega: 20.07.2022 toimub kostja üldkoosolek, mille päevakorra punkt 8 näeb ette kostja mõõdistusprojekti kinnitamist. Koosolekul otsustasid kaasomanikud kinnitada OÜ SIRIUS Project ́i teostatud mõõdistuse, mis tähendab, et praegune vaidlustatud ruumi suurus vastab olemasolevale majaplaanile.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hageja kannab ka apellatsioonimenetluse kulud.
22.Kolleegium nõustub maakohtuga, et väidetavalt hageja õiguste rikkumise ajal kehtinud hoonejaotusplaan on kehtiv ning hageja ei ole tõendanud, et hooneühistu liige kasutaks
2-21-5841 hooneosa, mille ainukasutamiseks puudub tal õigus. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu esitatud põhjendustega ega korda neid, kuid täiendab õiguslikku põhjendust ja vastab hageja apellatsioonkaebuse väidetele.
23.Pooled vaidlevad jätkuvalt, kas hooneühistu peab talle kuuluva hoone ühiskasutuses oleva lammutatud osa (seina) taastama. Hooneühistu liige võib HÜS § 15 lg 1 järgi nõuda, et hooneühistule kuuluvat kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes. Maakohus viitas asjakohaselt, et HÜS § 2 lg 1 kohaselt saavad hooneühistu liikme õigused seoses hoone kasutamisega tuleneda ainult hoonejaotusplaanist, nagu ka hooneühistu liikme hooneosa ainukasutusõigus (HÜS § 2 lg 2). Ainukasutusõiguste jaotuse muutmise otsustamisel põhikirjaga, tuleb äriregistrile esitatavale avaldusele lisaks üldkoosoleku otsusele ja üldkoosoleku protokollile lisada ainukasutusõiguste jaotuse muutmise korral – muudetud hoonejaotusplaan (HÜS § 16 lg lg p 1).
24.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, hoonejaotusplaanil oleva märke kohaselt on see registripidajale esitatud 25.05.2007. Kostja esitatud kandeavaldustel on märgitud, et 06.03.2007 toimus üldkoosolek ning kandeavalduse (dtl 143) kohaselt otsustati mh muuta põhikirja. Kandeavalduse kohaselt oli kostja garaažiühistu. Kohus tuvastas kõnealuse kandeavalduse alusel, et kostja üldkoosolek tegi 06.03.2007 HÜS § 20 lg 7 järgse otsuse, st hoonejaotusplaan on vastu võetud 06.03.2007 põhikirja muutmise otsuse osana.
25.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et registripidajalt kogutud hoonejaotusplaan ei ole kehtiv mh seetõttu, et hoonejaotusplaani kinnitavat üldkoosoleku otsust ei ole.
25.1.TsÜS § 38 lg 7 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Juriidilise isiku organi otsuse kui tehingu puudumise õiguslik tagajärg on sama, mis tühisel otsusel, st sellest ei teki õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). TsÜS § 38 lg 7 lauses 2 sätestatu eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja möödumist saaks registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus (RKTKm 06.12.2023, 2-21-15434, p 13). Sama sisuga erinorm on kehtestatud tulundusühistuseaduses (TÜS) § 521 lg-s 4, mis kohaldub HÜS § 1 lg 2 kaudu hooneühistu suhtes. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et hoonejaotusplaanil oleva märke kohaselt on see registripidajale esitatud 25.05.2007. Samuti ei ole vaidlust, et 25.05.2007 kandeavalduse alusel on sisse kantud põhikirja muudatused (II kd tl 46p 00:22:25). Ringkonnakohus tuvastab äriregistri teabesüsteemi alusel, et 25.05.2007 avalduse alusel kanti hooneühistu põhikirja muudatus registrisse 01.06.2007 (3. kanne). Seega on TsÜS § 38 lg 7 ls-s 2 sätestatud kaheaastane tähtaeg möödunud, mis tähendab, et avaldaja ei saa enam põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda (RKTKm 06.12.2023, 2-21-15434/22, p-d 12–14). Olukorras, kus registrile esitatud põhikirja muudatused koos sellele lisatud hoonejaotusplaaniga on registrisse kantud, ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul ka võimalik hooneühistu üldkoosoleku otsuse puudumine seega hoonejaotusplaani kehtivust.
25.2.Seejuures nõustub kolleegium maakohtuga, et hoonejaotusplaani kehtivust ei mõjuta asjaolu, et hoonejaotusplaanil olevad andmed ei lange kokku ruumide registrisse kantud pindaladega ja/või registrisse kantud andmed ei ole kohati kooskõlas ruumide tegeliku suurusega. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei puuduta hoonejaotusplaani kehtivust ka mitte põhjusel, et kostja ise nimetatud asjaoludega nõustub. Praegu saab kooskõlas HÜS § 2 lg 1 ja
2-21-5841 § 4 lg 2 olla õiguslik tähendus 25.05.2007 kandeavalduse alusel sisse kantud põhikirja muudatusega esitatud hoonejaotusplaanil. Arvestades, et hoonejaotusplaan lisati muudetud põhikirjale, ei oma tähendust hageja esitatud arhiivimaterjalid hoone kohta, nagu märkis õigesti maakohus. Hageja möönab, et vaidlusalune hoonejaotusplaan pärineb Ehitisregistrist. Hageja väitel esitati see sinna kui eelprojekt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelprojekti alusel väljastatud ehitusloa hilisem tühistamine ei mõjuta hoonejaotusplaani kehtivust, sest dokument (dtl 114-124; tl I kd, tl 85-90) vastab iseenesest plaanina HÜS § 4 lg 2 lausele 2. Hooneühistu liikmed saavad olukorra lahendada nii, et kinnitavad vajadusel muudetud põhikirja lisades sellele ka § 4 lg 2 lause 2 kohase hoonejaotusplaani. Kostja on korduvalt rõhutanud, et hoonejaotusplaani ajakohastamisega ka tegeletakse. Kokkuvõtlikult märgib ringkonnakohus, et kuna hageja kohustamisnõue ei põhine antud hoonejaotusplaanil, ei ole võimalik hageja soovitud viisil seda rahuldada.
26.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et boksis 109 toimunud ehitustööd vaheseinaga ohustavad kogu hoone konstruktsioone. Maakohus tuvastas kooskõlas menetlusnormidega TTJA 29.01.2018 ettekirjutuse alusel, et boksis 114 (so sama boks 109 teise tähistusega) peatati kogu ehitustegevus seoses avariiohtliku olukorraga ning nõuti erakorralise auditi teostamist. 21.02.2018 ehitusauditi (dtl 52-66) kohaselt on boksis mh eemaldatud mittekandev vahesein (dtl 62). TTJA 03.12.2019 teate (dtl 107-108) alusel tuvastas maakohus, et 19.11.2019 teostati paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et garaažiboksis enam ohtlikku olukorda ei ole, sh on põrandast laeni laotud uus otsasein. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud teatega on tõendatud, et boksis 109 puudub käesoleval ajal vaheseinast (selle puudumisest või asukohast) tulenev oht hoonele kui tervikule. Hageja hool on mõistetav, kuid kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et isegi kui uus vahesein oleks ehitatud varasemaga võrreldes erinevalt, ei tähenda ainuüksi nimetatud asjaolu, et tegemist oleks ohtliku vaheseinaga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
28.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjades nimetas kostja 15 t ulatuses õigusabikulu 1500 eurot järgmiselt:
29.Hageja ei esitanud vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul olid kostja esindaja toimingud muus osas vajalikud ja põhjendatud, aga maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumise ning esindatavale tutvustamise ajakulu ei ületa kokku 3 tundi, 28.07.2022, 26.09.2022 ja 27.01.2022 apellandi seisukohtade ja tõenditega tutvumise ja esindatavale tutvustamise ajakulu ei ületa kokku 2 tundi, 16.05.2024 vastuväite esitamise ja vastaspoole vastuväitega tutvumise ajakulu ei ületa kokku 20 minutit, 28.05.2024-07.06.2024 kohtuga kirjavahetuse ning 11.06.2024 kohtunõudele vastamise ajakulu ei ületa kokku 30 minutit, 09.10.2024 kohtumäärusega tutvumise, esindatavale tutvustamise ja konsultatsiooni ajakulu ei ületa kokku 1 tundi 30 minutit. Vastavad kulud on ringkonnakohtu hinnangul osaliselt üle paisutatud arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning kostja esindaja tehtud toiminguid. Kohtuotsusega tutvumise ja esindatavale tutvustamise ajakulu (1 tund) ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, sest see kulu ei ole seotud apellatsioonimenetluses tehtud toimingutega ning kantakse alles pärast asjas lõpliku kohtuotsuse saamist. Seega ülalmärgitud toimingute osas ajakulu ei ületa kokku 10 tundi 20 minutit (st summa väheneb 4 t 40 minuti x 100 ehk 467 euro võrra). Esindaja tunnitasu määr (100 eurot/t) on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tagasi arvestada menetluskuludelt tasutud käibemaksu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1033 eurot (10,33x100).
30.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.